Võlaõigus

OÜ

ASJAOLUD

Hagiavalduse järgi sõlmisid kostja ja BB Finance OÜ (krediidiandja) 17.01.2018 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 1500 eurot. 02.07.2019 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr XXX, mille alusel sai kostja täiendavalt 2

laenu summas 1948 eurot. 02.10.2019 sõlmisid pooled refinantseerimislepingu nr XXX, mille alusel sai kostja täiendavalt laenu summas 1710 eurot. Seega sai kostja laenulepingute alusel laenu 5158 eurot. Kostja on teostanud tagasimakseid 2597,95 eurot. Kuna kostjaga sõlmitud laenuleping nr XXX ja XXX on refinantseerimislepingud, millega refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olev laen ja lepingu põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist, seega arvestab hageja nõuet kostjale kasulikumal moel s.o hageja arvestab kostja laekumised põhiosa katteks. Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale peale lepingu ülesütlemist kokku 105 eurot, mille hageja arvestab põhiosa katteks. Kokku tagasimakseid on teostatud 2702,95 eurot ning põhiosa jääk ka ümberarvestuse korral on 2455,05 eurot. Kostja pidi laenu tagastama 05.09.2024. BB Finance OÜ loovutas 10.03.2021 nõuded kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis saadeti kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud elektrooniliselt Etoimiku süsteemi vahendusel 06.06.2025. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi tuleb osaliselt rahuldada tagaseljaotsusega ja jätta ülejäänud osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, seega loeb kohus TsMS § 407 lg 1 teise lause alusel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja ei ole teatanud, et ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 407 lg 4 ei välista tagaseljaotsuse tegemist tarbijakrediidilepingust tulenevas vaidluses. TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine. Eeldused tagaseljaotsuse tegemiseks on seega täidetud. Kohus märgib TsMS § 444 lg-st 3 juhindudes järgmist. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (vt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20, RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-83-13, p 12, RKTKo 21.11.2008, 3-2-1-111-08, p 23; RKTKo 17.12.2009, 3-2-1-137-09, p 12). Hageja on kostja vastu esitanud tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude. VÕS § 403 4 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Riigikohus on toonud esile, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste 3

varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3). Kohus on seisukohal, et hagiavalduses toodud asjaolud ei võimalda tuvastada, et krediidiandja on krediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagiavalduse järgi on krediidiandja lähtunud pelgalt taotluses esitatud andmetest, mis ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Kohtu hinnangul ei näidanud krediidiandja üles piisavat hoolsust tegemaks kindlaks kostja võime pakutud krediit kokkulepitud tingimustel tagastada. Hageja ei ole esile toonud, et kostjalt oleks nõutud kontoväljavõtte ega ka muude tõendite esitamist oma krediidivõimelisuse kohta või et need on krediidiandjale teatavaks saanud muul viisil. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandja ei ole kogunud piisavat teavet kostja krediidivõimelisuse hindamiseks ja on rikkunud tarbijakrediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet (vt RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Juhul kui krediidiandja ei ole järginud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole leping tervikuna tühine, vaid siis loetakse VÕS § 403 4 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega on hagejal õigus nõuda üksnes põhivõla ja seadusjärgse viivise tasumist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Hageja on 28.05.2025 esitanud nõude ümberarvestuse, mille järgi on kostja saanud laenu kokku 5158 eurot. Kokku on kostja tagastanud 2702,95 eurot. Tagastamata on seega 2455,05 eurot. Poolte kokkuleppe järgi tuli kostjal krediit tagastada 05.09.2024, seega on kogu hageja nõue muutunud sissenõutavaks. Eelnevast tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2455,05 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt kohustuse täitmise viivitamise eest välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.09.2024 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (45%), tuleb menetluskulud jätta 45% ulatuses kostja kanda ja 55% ulatuses hageja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1 ja 4 ning § 174 lg-st 1 määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on taotluse järgi 630 eurot riigilõivu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja õigusabikulu 3 tunni eest summas 507 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses

4

põhjendatud kuluga. Samuti on põhjendatud TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 koostoimes ja tuginedes asjaolule, et asja lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses avaldaja menetluskulu. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse sisu ja mahtu, samuti asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus eelmenetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja õigusabikulu 2 tunni eest. Kohtu hinnangul ei vasta hageja esindaja tunnihind kehtivale kohtupraktikale ega esindaja kvalifikatsioonile. Kohtu hinnangul on esindaja põhjendatud tunnihind 120 eurot. Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 890 eurot (630 + 20 + 240), millest 45% ehk 400,50 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus rahuldab hageja kindlaksmääramiseks.

taotluse

menetluskulude

hüvitise

täitmise

korra

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Niinemets kohtunik

5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.