Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu kompromisslepingust tulenevates nõuetes
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 27. oktoobri 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus
Asja hind ringkonnakohtus
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Marjana Šestel Kostja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
I.
RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON
I.1. Harju Maakohtu 27. oktoobri 2020 otsus tühistada osas, milles maakohus jättis hageja õigusabikulud kostjalt täielikult välja mõistmata. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja õigusabikulu 192 eurot. I.2. Muus osas on maakohtu otsus jõustunud. I.3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. I.4. Apellatsioonimenetluse kulusid ei hüvitata. I.5. Toimetada käesolev otsus kostjale kätte avalikult.
II.
KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS II.1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. II.2. Mõista kostjalt XX hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja võlgnevus 12 629,43 eurot, sh põhinõue 10 077,25 eurot ja enne 21. märtsi 2018 sissenõutavaks muutunud viivis 2552,18 eurot, lepingu sõlmimise tasu 20 eurot, viivis põhinõudelt 10 077,25 eurot alates 11. maist 2018 kuni
8.maini 2020 summas 4407,79 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot. II.3. Mõista kostjalt välja hageja kasuks viivis põhinõudelt 10 077,25 eurot alates
9.maist 2020 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
II.4. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu. II.5. Jätta menetluskulud kostja kanda. II.6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 942 eurot (riigilõiv 750 eurot ja õigusabikulu 192 eurot). II.7. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni. II.8. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav, välja arvatud resolutsiooni punktid II.6 ja II.7 osasumma 192 eurot osas. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 8. mail 2020 Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu 12 629,43 euro, viivise, lepingu sõlmimise tasu ja sissenõudmiskulu hüvitamise nõudes. Hageja tõi esile, et: -
-
sõlmis kostjaga 21. märtsil 2018 kompromisslepingu (võlatunnistuse), millega võimaldas kostjal tasuda 12 629,43 eurot (võlg 10 077,25 eurot ja viivis 2552,18 eurot) osamaksetega; lepingu p 5.1 järgi kohustus kostja tasuma lepingu sõlmimise tasu 20 eurot; kostja ühtegi osamakset ega lepingu sõlmimise tasu ei tasunud; lepingu p 3.1 alusel muutus kompromissisumma sissenõutavaks 10. mai 2018 osamakse tähtaja möödumisest alates; lepingu p 3.2 alusel on viivis 0,06% päevas maksmata summalt; kostjale on saadetud kolm võlateatist, mistõttu on sissenõudmiskulu kokku 35 eurot.
Hageja palus panna menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt välja menetluskulu hüvitisena 1170 eurot (riigilõiv 750 eurot ja õigusabikulu 420 eurot).
2.Maakohus toimetas hagi kostjale kätte avalikult. Kostja hagile ei vastanud.
2 (4)
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus rahuldas hagi 27. oktoobri 2020 tagaseljaotsusega (vaidlustatud otsus). Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 750 eurot ja sellest summalt viivise. Õigusabikulu hüvitamist ei pidanud maakohus põhjendatuks. Õigustatud ei ole kunstlikult ja põhjuseta tekitada kostjale lisakulusid. Tegemist ei ole niivõrd keerulise nõudega, mis vajaks õigusabi hankimist. Hageja õigusabikulu lihtsa avalduse koostamise eest on ülepaisutatud.
POOLTE SEISUKOHAD
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada õigusabikulu 420 eurot välja mõistmata jätmise osas. Hageja tegevusala on investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jm finantsvahenditesse. Tal puuduvad juristid, seega on mõistetamatu maakohtu seisukoht, et hageja peab ennast kohtumenetluses ise esindama. Hageja õigusabikulu 3,5 t ulatuses on mõistlik ja põhjendatud, kuna hõlmab hagiavalduse ettevalmistamisel lepingu analüüsi, võlanõude summade arvestust ja kohtueelse menetluskäigu uurimist. Samuti on tavapärane hageja lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot, millele lisandub käibemaks.
5.Kostja kaebusele ei vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja osa hageja õigusabikulu summast maakohtus. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, aga apellatsioonimenetluse kulusid ei hüvitata.
7.Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kostja maakohtu otsust tähtaegselt ei vaidlustanud, st eelmärgitud osas on otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja vaidlustab tagaseljaotsuse vaid õigusabikulude välja mõistmata jätmise osas.
8.Kohtupraktika järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 2. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud õigusabikulud välja mõistmata lubamatutel kaalutlustel, rikkudes selliselt diskretsiooni piire.
9.Maakohus hindas ekslikult hageja esindajakulu täies ulatuses põhjendamatuks. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab, et menetlusosalist esindab menetluses lepinguline esindaja (TsMS § 175 lg 1 teine lause). Hageja kasutab menetluses lepingulist esindajat, kes vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele. Lepingulise esindaja kasutamist praeguses asjas ei saa pidada põhjendamatuks. TsMS § 217 lg 1 järgi võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
10.Asja vähene keerukus ja esindaja tehtud toimingute vähene maht võib anda alust väljamõistetava esindajakulu hüvitise vähendamiseks TsMS § 175 lg 1 alusel, kuid mitte tervikuna väljamõistmata jätmiseks. Samuti ei anna alust esindajakulude väljamõistmata jätmiseks asjaolu, et hageja oli saanud nõude loovutuse teel. Algne võlausaldaja võinuks samuti kasutada menetluses esindajat, mistõttu ei saa seada hagejat temaga võrreldes halvemasse seisu. Kohtupraktika järgi võib esindajakulu olla hüvitatav ka juhul, kui esindajaks on samasse kontserni kuuluva teise äriühingu töötaja (vt Riigikohtu 1. detsembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, p-d 9 ja 10). Hageja ja talle õigusabi osutav PlusPlus Legal OÜ on iseseisvad juriidilised isikud, kellel kummalgi on oma vara, õigused, kohustused ja võlausaldajad. Hageja 3 (4)
selgitas, et tema põhitegevusala on investeerimine ja tal ei ole koosseisulisi juriste. Seega on ekslik maakohtu seisukoht, et kulud õigusabile on kunstlikud.
11.Maakohus on märkinud, et õigusabikulude väljamõistmine hageja taotletud ulatuses poleks põhjendatud ka juhul, kui õigusabi kasutamine oleks õigustatud. Samas ei ole maakohus hinnanud, millises ulatuses võiksid lepingulise esindaja kulud olla põhjendatud ja vajalikud.
12.Kuigi ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, ei kohaldu praegusel juhul TsMS § 657 lg 2, sest see reguleerib üksnes olukorda, kus ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus on lahendanud hagis esitatud nõuded. See ei kohaldu menetluskulude kindlaksmääramisele, mis on eraldi menetluslik otsustus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas saata asi maakohtule uueks lahendamiseks üksnes menetluskulude kindlaksmääramiseks. Seega saab ringkonnakohus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata teha asjas uue otsuse, millega määrab TsMS § 175 lg 1 järgi kindlaks hageja põhjendatud ja vajaliku esindajakulu suuruse.
13.Õige maakohtu arusaam, et hagiavalduse esitamiseks ei olnud vaja kulutada 3,5 t, sest avaldus on lihtne ja trafaretne. Ringkonnakohtu hinnangul on nõude ja selle aluse esiletoomiseks ning hagiavalduse kohtule esitamiseks vajalik ja põhjendatud ajakulu kokku 2 t. Hagiavaldusest ei nähtu, et selle koostamine oleks eeldanud tavapärasest põhjalikumaid õigusteadmisi või nõude analüüsi, mistõttu on esindaja kohane tunnitasu 80 eurot.
14.Kokkuvõttes tuleb kostjal hagejale hüvitada maakohtu õigusabikuludest 192 eurot (= 2 × 80 + 20%). Õigusabikulud tuleb välja mõista koos käibemaksuga, sest hageja ei olnud hagi esitamise ajal käibemaksukohustuslane. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu maakohtus 942 eurot (riigilõiv 750 eurot ja õigusabikulu 192 eurot). Hageja taotlus jääb rahuldamata ülejäänud õigusabikulude osas. Põhjendatud ja vajalike menetluskulude hüvitiselt tuleb kostjal vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
15.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
16.Apellatsioonkaebuse ja selle menetlusse võtmise määruse toimetas ringkonnakohus kostjale kätte TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel avalikult. Avaliku kättetoimetamise eeldused on endiselt täidetud. Seetõttu toimetab kohus käesoleva otsuse kostjale samuti kätte avalikult.
17.Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse ja vastavalt TsMS § 173 lg 1 teisele lausele märgib selles kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Maakohtu otsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistetud summade osas on otsus jätkuvalt viivitamata täidetav, aga ringkonnakohtu otsusega suurendatud kuluhüvitise osas saab otsust täita alles pärast jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.