Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 19.01.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number: 2-20-125028/10
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 19.01.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1970

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Renovum OÜ14042462(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht

Viru Maakohus Kaire Pullerits

Kohtuasja number

19. jaanuar 2021, Rakvere kohtumaja 2-20-125028

Kohtuasi

OÜ Renovum hagi S. B. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad

1365,94 eurot Hageja: OÜ Renovum, registrikood: 14042462, asukoht: Rävala pst 8, 10143 Tallinn, e-posti aadress: [email protected] Hageja lepinguline esindaja: Inna Bodagovskaja, e-posti aadress: xxx Kostja: S. B., isikukood: xxxxxxxxxxx, avalduses märgitud elukoht: xxx xx-xx, xxx, xxxxx Lääne-Viru maakond, e-posti aadress: xxx, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2.Välja mõista S. B.lt OÜ Renovum kasuks Ühisraha OÜ ja kostja vahel 15.07.2019 sõlmitud laenulepingu nr XXXXX ja 11.09.2019 sõlmitud laenulepingu nr XXXXXX alusel tekkinud põhivõlgnevus 816,03 eurot, intressivõlgnevus 106,41 eurot, lepingu hooldustasu 12,95 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 37,84 eurot

3.Välja mõista S. B.lt OÜ Renovum kasuks edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt (370,42 eurolt) alates 01.12.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.

4.Välja mõista S. B.lt OÜ Renovum kasuks edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt (445,61 eurolt) alates 01.12.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

9.Avaldada tagaseljaotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Renovum OÜ esitas 30.06.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S. B.lt (võlgnikult) 1297,80 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 15.07.2020 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis nõude üle Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohus jättis 16.11.2020 kohtumäärusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja, so 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest alates hagis näidatud puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli kohtule esitada kostja tegeliku elu- ja viibimiskoha andmed, oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, hageja esindaja esindusõigust ja haridust tõendavad dokumendid ning menetluskulude nimekiri ning tasuda täiendavalt riigilõivu ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga.

30.11.2020 esitas hageja hagiavalduse koos lisadega. 02.12.2020 jättis kohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja, so 7 päeva kohtumääruse kättesaamisest hagis osundatud puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli esitada viivisearvestustes olevate põhinõuete ja viiviste kujunemine, intressinõuete arvutuskäik/meetod. 08.12.2020 esitas hageja täiendatud hagiavalduse ja kõrvaldas hagis puudused. Kohus võttis hagiavalduse 18.12.2020 menetlusse. 18.12.2020 kohtumäärusega toimetati kostjale hagiavaldus ja menetlusse võtmise kohtumäärus avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate avaldamise kuupäev 18.12.2020) 03.01.2021 kätte. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks 18.01.2021 hagile vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtu hinnangul Ühisraha OÜ ja kostja vahel 15.07.2019 sõlmitud laenulepingu nr XXXXX, Ühisraha OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu nr XXXXXX tingimused on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames, mistõttu võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) laenulepinguga andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 08.12.2020 täiendatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista: - 15.07.2019 laenulepingust nr XXXXX tekkinud põhivõlgnevus 370,42 eurot intressivõlgnevus 51,86 eurot, lepingu hooldustasu 6,37 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 82,16 eurot ja edasiulatuv viivis 37,00% aastas alates 01.12.2020 põhinõudelt 370,42 eurolt kuni põhinõude täitmiseni; -11.09.2019 laenulepingust nr XXXXXX tekkinud põhivõlgnevus 445,61 eurot, intressivõlgnevus 54,55 eurot, lepingu hooldustasu 6,58 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 76,85 eurot ja edasiulatuv viivis 30,00% aastas alates 01.12.2020 põhinõudelt 445,61 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud järgmiste nõuete osas: Ühisraha OÜ ja kostja vahel sõlmitud 15.07.2019 laenulepingust nr XXXXX ja 11.09.2019 laenulepingust nr XXXXXX tekkinud põhivõlgnevus 816,03 eurot (370,42 + 445,61), 3(6)

intressivõlgnevus 106,41 eurot (51,86+54,55), lepingu hooldustasu 12,95 eurot (6,37+6,58). Hagis nõudis hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevust 82,16 eurot ja edasiulatuvat viivist 37,00% aastas alates 01.12.2020 põhinõudelt 370,42 eurolt kuni põhinõude täitmiseni (laenuleping nr XXXXX); sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevust 76,85 eurot ja edasiulatuvat viivist 30,00% aastas alates 01.12.2020 põhinõudelt 445,61 eurolt kuni põhinõude täitmiseni (laenuleping nr XXXXXX). Kohus leiab, et õiguslikult on põhjendatud sissenõutavaks muutunud ja edasiulatuva viivise nõudmine, kuid mitte lepingujärgsetes määrades, so 37 % aastas (päevas 0,10% ) ja 30% aastas (päevas 0,083%) sest lepingujärgsed viivisemäärad on tühised. VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokku leppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24; 3-2-1-25-16 lahendi p 13). Kolmekordne viivisemäär on 0,066%. Seega on lepingus kokkulepitud viivisemäärad 37 % aastas (päevas 0,10% ) ja 30% aastas (päevas 0,083%) tühised, sest need ületavad kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Käesolevalt tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatult seadusjärgset viivisemäära ning vähendada hageja esitatud viivisenõuet. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras on sissenõutavaks muutunud viivised viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades järgnevad: 16.01.2020 kuni 19.05.2020 põhinõudelt 24,67 eurolt 0,67 eurot; 16.02.2020 kuni 19.05.2020 põhinõudelt 25,43 eurolt 0,52 eurot; 16.03.2020 kuni 19.05.2020 põhinõudelt 26,21 eurolt 0,37 eurot; 16.04.2020 kuni 19.05.2020 põhinõudelt 27,02 eurolt 0,20 eurot; 16.05.2020 kuni 19.05.2020 põhinõudelt 27,86 eurolt 0,02 eurot; 20.05.2020 kuni 30.11.2020 põhinõudelt 370,42 eurolt 15,79 eurot Kokku on laenulepingust nr XXXXX tekkinud sissenõutavaks muutunud viivisvõlgnevus summas 17,57 eurot. 12.01.2020 kuni 19.05.2020 põhinõudelt 16,64 eurolt 0,47 eurot; 12.02.2020 kuni 19.05.2020 põhinõudelt 17,06 eurolt 0,37 eurot; 12.03.2020 kuni 19.05.2020 põhinõudelt 17,49 eurolt 0,26 eurot; 12.04.2020 kuni 19.05.2020 põhinõudelt 17,92 eurolt 0,15 eurot; 12.05.2020 kuni 19.05.2020 põhinõudelt 18,37 eurolt 0,03 eurot; 20.05.2020 kuni 30.11.2020 põhinõudelt 445,61 eurolt 18,99 eurot. Kokku on laenulepingust nr XXXXXX tulenev sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus summas 20,27 eurot. Laenulepingustest nr XXXXX ja nr XXXXXX tekkinud sissenõutavaks muutunud viivisvõlgnevus on kogusummas 37,84 eurot. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja Ühisraha OÜ ja kostja vahel sõlmitud 15.07.2019 laenulepingust nr XXXXX ja 11.09.2019 laenulepingust nr XXXXXX tekkinud põhivõlgnevuse 816,03 eurot (370,42 + 445,61), intressivõlgnevuse 106,41 eurot (51,86+54,55), lepingu hooldustasu 12,95 eurot (6,37+6,58) ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 37,84 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg-s 1 4(6)

teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 370,42 eurolt alates 01.12.2020 kuni põhinõude täitmiseni ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 445,61 eurolt alates 01.12.2020 kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulud 940 eurot sh riigilõiv 200 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulu 720 eurot ilma käibemaksuta. Kohus loeb riigilõivud ja maksekäsu kiirmenetluse kulu põhjendatud kuludeks. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud, sealjuures arvestades hagiavalduse mahtu, siis ei ole 720 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks 480 eurot (4 tunni tasu x 120 eur, ilma käibemaksuta). Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 11,07% ulatuses ja kostja kanda 88,93% ulatuses. Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks on 700 eurot (480+20+200). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 622,51 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.