Hemp Futures OÜ hagi Aktsiaselts Pakendikeskus vastu lepingu alusel üleantu tagastamise nõudes
Hagihind
1093 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Hemp Futures OÜ (registrikood 14714275, asukoht Suur-Männiku tn 5, 11216 Tallinn, e-post: [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Robert Sarv (Advokaadibüroo EMERALDLEGAL, asukoht Parda 8, 10151 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: Aktsiaselts Pakendikeskus (registrikood 10102167, asukoht Katusepapi tn 35, 11412 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Madis Saar (Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid, asukoht Roseni 7, 10111 Tallinn, e-post: [email protected]).
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt Aktsiaselts Pakendikeskus hageja Hemp Futures OÜ kasuks tagastamisele kuuluv summa 975 eurot ja võla sissenõudmiskulud 40 eurot.
3.Välja mõista kostjalt Aktsiaselts Pakendikeskus hageja Hemp Futures OÜ kasuks alates 19.11.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni 18.01.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 13,01 eurot.
Välja mõista kostjalt Aktsiaselts Pakendikeskus hageja Hemp Futures OÜ kasuks viivis põhinõudelt (975 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.01.2021 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte enam, kui 965,40 euro ulatuses.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 5.1 Jätta menetluskulud kostja Aktsiaselts Pakendikeskus kanda. 5.2 Välja mõista kostjalt Aktsiaselts Pakendikeskus hageja Hemp Futures OÜ kasuks menetluskulud 1195,80 eurot.
2-20-17050 5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1195,80 eurot) tuleb Aktsiaseltsil Pakendikeskus tasuda Hemp Futures OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hemp Futures OÜ (hageja) esitas 18.11.2020 Harju Maakohtule hagi Aktsiaselts Pakendikeskus (kostja) vastu lepingu alusel üleantu tagastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks tagastamisele kuuluv summa 975 eurot, sissenõudekulu summas 40 eurot, viivis tähtaegselt tasumata põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisele järgnenud päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning edaspidi VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja seaduses sätestatud määras viivis välja mõistetud menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
2.Pooled sõlmisid müügilepingu, millega kostja kohustus hagejale müüma 250 pakki plastikkotte ja kostja kohustus nende eest tasuma 975 eurot. Hageja tasus kostjale sularahas 975 eurot, mida kostja on väljastatud saatelehel ka tunnistanud. Kostja on oma kohustust rikkunud. Vastavalt poolte kokkuleppele pidi kostja müüdavad asjad ise hagejani toimetama. Seejuures pidi kostja asjade üleandmist koordineerima hageja poolt määratud kontaktisikuga. Pärast kauba kättetoimetamise kuupäeva möödumist avastas hageja, et kokkulepitud kaupa tema laos ei ole. Hageja võttis kostjaga ühendust ning palus kontrollida, kas kaup on kohale toimetatud. Asjaolude täpsustamisel ilmnes, et kostja andis kauba üle Xxx OÜ töötajale K Hle, kes ei olnud pooltevahelise lepinguga kuidagi seotud. K. H ei ole hageja töötaja, samuti ei ole hageja andnud kostjale juhiseid, mille kohaselt oleks kostja pidanud kauba tema kui kolmanda isiku kätte jätma.
3.Hageja võttis ühendust Xxx OÜ-ga ning teavitas, et nende käes on hagejale kuuluv kaup. Xxx OÜ esitas seejärel hagejale nõude summas 600 eurot kauba ladustamise eest ja ei nõustunud kaupa enne arve tasumist üle andma. Kolmas isik nõudis seega hagejalt raha kauba ladustamise eest,
2-20-17050 mille kostja oli omavoliliselt ning ilma hagejaga läbi rääkimata kolmanda isiku juurde jätnud. Hagejal puudub soov maksta laoteenuse eest, mida ta ei ole tellinud ning mida tal ei ole vaja olnud. Hageja teavitas tekkinud olukorrast kostjat, mille peale kostja vastas, et tal on „väga kahju“, pakkumata seejuures välja ühtegi lahendust. Ühtlasi väitis kostja, et kaup on kätte toimetatud vastavalt hageja antud juhistele, kuigi hageja ei olnud kordagi öelnud, et kaup tuleks kolmanda isiku valdusesse jätta. Kuna hageja ei olnud tellitud kaupa kätte saanud, siis nõudis hageja lepingu alusel makstud raha tagastamist. Kostja keeldus raha tagastamast.
4.Hageja taganeb kostjaga sõlmitud lepingust ja nõuab kostjale tasutud summa tagastamist. Hageja jäi ilma kaubast, mida ta õigustatult lepingust lootis, kostja rikkus kohustust, mille täpne järgimine oli hageja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu ning kostja ei täitnud oma kohustust ka pärast seda, kui hageja juhtis tema tähelepanu lepingurikkumisele. Hageja on kostjale üle andnud raha summas 975 eurot. Kostja on kohustatud selle summa VÕS § 189 lg 1 alusel tagastama. Hageja on tõendanud, et ta on kostjale raha üle kandnud. Hagejal ei ole võimalik tõendada negatiivset asjaolu, ehk et kostja ei ole talle asja üle andnud. Kui kostja asub seisukohale, et ta on oma kohustuse täitnud ning asja hagejale üle andnud, siis on selle tõendamine kostja kohustuseks. Kuna vaidlust ei saa olla selles, et hagejal on õigus kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist nõuda, siis on kostjal kohustus hüvitada hagejale kindlaksmääratud summana sissenõudmiskuludena 40 eurot.
5.Tõenditest ning kostja enda seisukohtadest nähtub, et hageja esindaja saatis 26.06.2020 kostjale e-kirja, milles pakkus kauba kohaletoimetamise kuupäevadeks 27.06.2020 või 29.06.2020. Kostja vastas selle peale, et kaup on võimalik toimetada kohale kõige varem 01.07.2020. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks kohaletoimetamise kuupäeva muutmisega nõustunud. Sellest hoolimata otsustas kostja kauba kohale toimetada 01.07.2020. Kostja muutis seega kohaletoimetamise kuupäeva ühepoolselt, saamata selleks hageja nõusolekut. Kostja ei saanudki kaupa hagejale üle anda, kui ta toimetas kauba kohale ajal, mil hagejat ei olnud kohal. Hageja oli andnud kostjale konkreetse juhise „palun helistage 1 tund ette E - +xxx“. Kostja oleks seega hageja juhiseid järgides pidanud enne kauba kohaletoimetamist hagejat ette teatama, et kaup saabub. Kostja ei järginud hageja juhiseid ega teavitanud kauba saabumisest. Selle asemel otsustas kostja aga kauba üle anda suvalisele isikule.
6.Kostja väidab sisuliselt, et kuna keegi pidi kohapeal olema ning „keegi“ oli kohapeal, siis järelikult pidi see olema „õige“ inimene. Kostja ei kontrollinud kauba vastuvõtja volitusi hageja nimel kaupa vastu võtta. Isegi, kui nõustuda väitega, et kohapeal on inimene, kes kauba vastu võtab, siis pidi kostja igal juhul kontrollima, et see on E S-i (hageja) volitusega isik. Kuna kostja toimetas kauba kohale valel kuupäeval ja ei järginud hageja juhiseid enne kauba kohaletoimetamist ette helistada, siis ilmselgelt ei saanud hageja volitatud õige isik olla kohapeal kaupa vastu võtmas. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks talle saatnud mõne teise kontaktisiku nime või telefoninumbri. Jääb seega selgusetuks, miks andis kostja kauba üle isikule, kelle nime ei olnud hageja talle saatnud ning miks ei helistanud kostja sellele kontaktnumbrile, mille hageja oli kostjale andnud. Kostja pidi hageja antud informatsiooni pinnalt ilmselgelt aru saama, et tegemist ei ole õige isikuga.
7.Varasematele tellimustele viitamine ei ole asjakohane. Hageja nõustub, et märtsis järgis kostja hageja juhiseid ja toimetas kauba kätte kokkulepitud ajal. Viimase tellimuse puhul kostja aga ei järginud hageja juhiseid, mistõttu hageja ei olegi kaupa kätte saanud. Asjaolu, et kostja on varasemalt hageja juhiseid korrektselt järginud, ei tekita automaatset eeldust, et kostja järgib hageja juhiseid ka kõigil järgmistel kordadel õigesti. Igal juhul peab kostja tõendama, et ta täitis oma lepingulise kohustuse nõuetekohaselt. xxx ega xxx ei ole kaupa pärast kohaletoimetamist hageja valdusest enda valdusesse võtnud. Kaup ei ole mitte kunagi hageja valdusesse jõudnudki ja kostja ei ole tõendanud, et ta oleks kauba hagejale üle andnud.
2-20-17050
8.Hageja on lepingu täitmist nõudnud mõistliku aja jooksul. Hageja sai kostja lepingurikkumisest teada alles hiljem selle tõttu, et suvine periood on hageja tegevusalal väga töine ning administratiivsetele tegevustele jääb vähe aega. Hageja märkas septembri keskpaigas, et tellitud kaupa (plastikust kotte) on laos ootamatult vähe alles, sest hageja asus laopinnalt välja kolima ja vajas kolimiseks pakendeid. Hageja sai seega kostja rikkumisest teada alles septembris, mitte 02.07.2020, nagu kostja alusetult väidab. Saades teada, et kaupa pole üle antud ega kohale toimetatud, võttis hageja kostjaga ühendust veendumaks, kas viimane tellimus on ikka üldse välja saadetud. Suhtluse käigus ilmnes, et kostja oli kauba üle andnud valele isikule ning hageja andis kostjale võimaluse oma viga parandada või siis vähemalt tasutud raha tagasi maksta.
9.Kohustuse täitmata jätmise korral ei kehti puudustest teavitamise tähtaja regulatsioon. Hageja ei ole kauba ladustamist tellinud. Hageja ei ole selle kauba ladustamise eest tasunud sellepärast, et hageja ei ole selle kauba ladustamist mitte kunagi soovinud ega tellinud. Kostja rikkus oma kohustust ning andis kauba üle valele isikule, kes on asunud hagejalt põhjendamatult ladustamise eest tasu nõudma. Kostjal on õigus kauba valdus ebaseadusliku valdaja (xxx) käest välja nõuda. Hageja sai kostjalt alles 22.10.2020 lõpliku kinnituse, et kostja ei kavatse oma kohustust nõuetekohaselt täita. Taganemisavalduse esitamise mõistlik tähtaeg sai seega kulgema hakata alles 22.10.2020 ning ei olnud ilmselgelt taganemisavalduse tegemise ajaks 18.11.2020 möödunud. Lisaks on hageja seisukohal, et mõistlik aeg taganemisavalduse esitamiseks ei ole möödunud isegi siis, kui lugeda selle kulgemise alguseks aega, millal hageja rikkumisest teada sai, ehk 2020. aasta septembri keskpaika.
KOSTJA VASTUVÄITED
10.Kostja esitas 08.12.2020 vastuse hagiavaldusele, milles palub jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole müügilepingut rikkunud ja on kauba hagejale üle andnud. 2020. a märtsis tellis hageja kostjalt kaupa. Kuna kostjal hageja poolt soovitud kaupa kohe laos ei olnud, siis lepiti kokku, et kostja annab kauba hagejale üle pärast seda, kui see kostja lattu jõuab. 16.06.2020 saatis kostja töötaja E T hageja esindajatele e-kirja, milles kostja teatas, et hageja poolt tellitud kaup on üleandmiseks valmis. Samas e-kirjas palus kostja hagejalt kauba kohale toimetamiseks vajalikke juhiseid ning küsis, kas kaup tuleb jätkuvalt saata „Hemp Futures OÜ, Xxx; xxx”. Hageja jättis kostja 16.06.2020 e-kirjale vastamata. Seetõttu kordas kostja oma 16.06.2020 e-kirjas sisalduvat palvet ka 18.06.2020 ja 22.06.2020. Kuna hageja ei vastanud ka kostja 18.06.2020 ja 22.06.2020 e-kirjadele, siis saatis kostja 26.06.2020 hageja esindajatele uue e-kirja, milles kostja palus teatada, kas hageja soovib kaubale ise järgi tulla või tuleb kaup ikkagi hagejale saata. Hageja esindaja vastas kostja 26.06.2020 e-kirjale samal päeval ja teatas, et kauba kohale toimetamisega seoses võtab kostjaga ühendust E S.
11.Kostja esindaja saatis 26.06.2020 ise E S e-kirja, paludes teatada, kuhu tuleb kaup saata. E. S vastas 27.06.2020 e-kirjaga, et kaup tuleb saata xxx ja pakkus kauba kohaletoimise kuupäevadeks 27.06.2020 ja 29.06.2020. E. S lubas ühtlasi, et „ma lepin kokku, et inimene oleks koha peal ja võtaks kauba vastu“. Kostja teatas E. S 27.06.2020, et kaup on võimalik kohale toimetada kõige varem 01.07.2020. Vedaja toimetaski kauba hageja poolt nimetatud kohta 01.07.2020, mida tõendab allkirjastatud pakkeleht 20OUT-129993. Kuna E. S lubas oma 27.06.2020 e-kirjas tagada, et kohapeal on inimene, kes kauba vastu võtab, siis ei saa mõistlikku vaidlust olla selles, et kauba võttis vastu õige isik. Seega andis kostja kauba hagejale üle vastavalt hageja juhistele hagejaga kokku lepitud korras. Hageja esitas 2020. aastal kostjale kokku kaks tellimust. Esimene tellimus saadeti kostjale kahes osas vastavalt 12.03.2020 ja 13.03.2020. Teine tellimus saadeti hagejale 01.07.2020. Kõik nimetatud tellimused palus hageja saata „Hemp Futures OÜ, Xxx; xxx”. Kostja tarniski kõik tellimused hageja poolt nimetatud kohta. Esimese tellimuse üleandmisega seoses ei
2-20-17050 ole hageja kostjale mitte ühtegi pretensiooni esitanud. Seega ei saa vaidlust olla selles, et hageja saab hageja poolt kostjale antud juhiste alusel kohale toimetatud kauba kätte. Seetõttu on eluliselt ebausutav, et olukorras, kus hageja sai kätte esimese tellimuse, ei saanud hageja kätte teist samade juhiste alusel kohale toimetatud tellimust.
12.Pooled leppisid kokku, et kaup toimetatakse hageja poolt nimetatud kohta 01.07.2020. Kui eeldada, et õige on hageja väide, mille kohaselt ei ole hageja kaupa kätte saanud, siis pidi hageja sellest teada saama hiljemalt 02.07.2020. Sellele vaatamata teatas hageja kauba väidetavast üle andmata jätmisest kostjale alles 14.09.2020, s.o 2,5 kuud pärast kokku lepitud kauba üleandmise aega. Kui kaup ei oleks ka tegelikult hagejani jõudnud, siis oleks hageja sellest kostjale teatanud mõne päeva jooksul pärast kokku lepitud üleandmise päeva möödumist. Ebatavaliselt pikk viivitus kauba väidetavast üleandmata jätmisest teatamisel viitab sellele, et hageja sai tegelikult kauba kokkulepitud korras kätte, kuid kauba kättesaamise järgselt tekkinud vaidluste4 tõttu üritab hageja nüüd väita, et ta ei ole kaupa kätte saanud. Kostja lähtus kauba kohale toimetamisel hageja juhistest. Juhiste täpsuse ja õigsuse eest vastutab hageja.
13.Hagi aluseks olevatest asjaoludest ja kostjale avalikult kättesaadavatest andmetest järeldub, et pärast kauba kohale toimetamist on hageja ja tema lepingupartnerite vahel tekkinud erimeelsused, millest tingituna hageja lepingupartnerid võtnud kauba enda valdusse ja keelduvad selle hagejale tagastamisest. xxx enamusosanik ja üks juhatuse liige on R M. R. M on samal ajal ka xxx ainuosanik ja juhatuse liige. xxx kuulub Tallinnas aadressil xxx asuv kinnistu, st kinnistu, kuhu hageja palus kostjal kauba saata. Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2020 tsiviilasjas nr 2-20-4333 määrusest nähtub, et hageja üüris xxx kinnistul asuvas hoones paiknevaid ruume. xxx ütles hagejaga sõlmitud üürilepingu hageja võlgnevuse tõttu 16.03.2020 (s.o pärast esimese hageja tellimuse kohale toimetamist) üles. Hageja vaidlustas üürilepingu ülesütlemise kohtus taotledes mh ka hagi tagamist. Arvestades, et Xxx OÜ ja xxx on omavahel seotud äriühingud ning hagejal oli kauba kohale toimetamise ajaks tekkinud võlgnevus xxx ees, on alust eeldada, et xxxja/või Xxx xxx võtsid pärast kauba kohaletoimetamist selle enda valdusesse. Lisaks nähtub hagi aluseks olevatest asjaoludest, et ka xxx ise on hagejale osutanud laoteenuseid, mille eest hageja keeldub tasumast.
14.Hageja võlgnevustest tingitud vaidlused hageja ja hageja lepingupartnerite vahel ning hageja võlgnevusest ajendatud lepingupartnerite tegevus kauba valduse võtmisel ja kinnipidamisel ei anna hagejale õigust väita, et hageja ei ole kostja poolt kohale toimetatud kaupa kätte saanud. Kui xxx (või xxx) on pärast kauba kohaletoimetamist võtnud selle enda valdusesse ja keeldub selle hagejale üleandmist, siis on tegemist VÕS § 214 lg 2 hõlmatud olukorraga, mille eest kostja ei vastuta. Kostja on kauba hagejale kokku lepitud korras üle andnud. Hageja poolt kauba kohale toimetamiseks antud juhiste täpsuse eest vastutab hageja. Kauba kinnipidamine hageja lepingupartnerite poolt hageja võlgnevuste tõttu pärast ei ole käsitletav kostja poolse müügilepingu rikkumisena. Kostja leiab, et hagejal ei ole õigust müügilepingust taganeda, kuna kostja ei ole müügilepingut rikkunud. Hagejal ei oleks müügilepingust taganemise õigust ka siis, kui kostja oleks müügilepingut rikkunud.
15.Hageja sai kostja väidetavast rikkumisest teada hiljemalt 02.07.2020. Hageja esitas avalduse müügilepingust taganemiseks 18.11.2020, s.o 4,5 kuud pärast väidetavast lepingurikkumisest teadasaamist. Kostja leiab, et hageja esitas taganemisavalduse pärast VÕS § 118 lg 1 p 1 sätestatud mõistliku aja möödumist. Kuna VÕS § 118 lg 1 p 1 sätestab õigust lõpetava tähtaja, siis oli hageja hagiavalduse esitamise ajaks taganemisõiguse kaotanud. Kuna müügilepingust taganemise eeldused (lepingurikkumine ja taganemisavalduse esitamine mõistliku aja jooksul) on täitmata, on hageja poolt hagiavalduses esitatud müügilepingust taganemise avaldus tühine. Tühisel taganemisavaldusel ei ole õiguslikke tagajärgi. Taganemisavalduse tühisuse tõttu ei ole hagejal kostja vastu ka VÕS § 189 lg 1 tulenevat ostuhinna tagastamise nõuet. Hagejal ei ole kostja vastu
2-20-17050 viivise ega sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet. Kuna hagejal ei ole kostja vastu rahalist nõuet, siis ei ole hagejal kostja vastu ka viivise nõuet ja kuna hageja ei saa kostjalt viivist nõuda, siis ei saa hageja nõude ka sissenõudmiskulude hüvitamist. Lisaks ei nähtu hagiavaldusest, et hagejal oleks sissenõudmiskulusid üldse tekkinud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
16.Kohus, hinnanud poolte esitatud seisukohti ja asjas esitatud tõendeid, jõudis järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
17.Vaidlus puudub, et pooled sõlmisid 20.03.2020 müügilepingu (dtl 7), mille alusel kohustus kostja andma hagejale üle kauba ja hageja tasuma kostjale kauba eest 975 eurot. Hageja tasus kostjale kauba ostuhinna 975 eurot sularahas (dtl 8). Kostja väidab, et on oma kohustuse täitnud ja kauba hagejale üle andnud. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole kauba üleandmise kohustust täitnud ega kohustuse täitmist tõendanud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on rikkunud müügilepingust tulenevat kauba üleandmise kohustust, kas hageja on poolte vahel sõlmitud müügilepingust kehtivalt taganenud ja kas hagejal on õigus kostjalt tagasi nõuda lepingu alusel tasutud 975 eurot.
18.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 209 lg 1 sätestab, et kui asi tuleb ostjale üle anda määratud kohas, peab müüja asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis panema ja ostjale valmispanekust teatama. Kui lepingu esemeks on liigitunnustega asjad, ei loeta neid ostja käsutusse andmiseks valmispanduks enne, kuni neid ei ole lepingu järgi üleandmiseks tähistusega, veodokumentidega või muul viisil selgelt eristatud. VÕS § 209 lg 4 esimese lause sätestab, et kui müüja on kohustatud asja ise ostjani toimetama, peab ta asja üle andma ostja valdusse.
19.Poolte esitatud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt on pooled tarnekohustuses täpsemalt kokku leppinud. 17.04.2020 arve saatelehelt nr TW21975 nähtuvalt on kauba tarne osas märgitud, et „palun helistage 1 tund ette xxx - +xxx“ ning saaja aadressiks „Hemp Futures OÜ, Xxx xxx“ (dtl 8). Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtuvalt on kostja esindaja saatnud 16.06.2020, 18.06.2020, 22.06.2020 ja 26.06.2020 e-kirjad hageja seaduslikule esindajale kauba kohaletoimetamise aadressi osas (dtl 51-54), millele hageja seaduslik esindaja vastas 26.06.2020, et hageja esindaja E võtab kostjaga ühendust (dtl 55). Kostja esindaja saatis E Semile 26.06.2020 e-kirja, milles palus anda teada, kuhu kauba saaks tuua. E S vastas 27.06.2020 e-kirjas, et kohaletoimetamise aadress on xxx ja pakkus kauba kohaletoimetamise kuupäevadeks 27.06.2020 või 29.06.2020 (dtl 9). Kostja esindaja vastas 27.06.2020, et kaup on võimalik toimetada kohale kõige varem 01.07.2020 ja palus isiku kontaktandmeid, kes on kohapeal (dtl 32).
2-20-17050
20.Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei ole tõendanud hageja nõustumist kauba kohaletoimetamise kuupäevaga 01.07.2020. Kostja esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja 01.07.2020 kauba üle andnud küll õigel aadressil xxx, kuid Xxx OÜ (dtl 34) töötajale K Hle (dtl 10). Kostja ei ole järginud hageja juhiseid, st helistada E S 1 tund ette (teavitada kauba saabumisest) ega toimetanud kaupa kätte kokku lepitud kuupäeval. Kostja ei ole tõendanud, et kauba vastu võtnud isik oleks hageja volitatud isik. Kohus on seisukohal, et kostja viited varasema tellimuse kättetoimetamisele (dtl 33) ning kostja ja tema lepingupartnerite vahel tekkinud erimeelsusetele on asjakohatud. Samuti ei ole põhjendatud kostja viide VÕS § 214 lg 2 kohaldamisele, kuna kaupa ei ole hagejale üle antud, vaid kostja andis kauba xxx ja/või Xxx OÜ valdusesse, kes on hagejale 19.10.2020 esitanud kauba ladustamisteenuse eest arve summas 600 eurot (dtl 11). Seega ei ole kostja tõendanud kauba üleandmist hagejale, vaid kaup on üle antud kolmandale isikule. Poolte 20.10.2020 ja 22.10.2020 e-kirjadest nähtuvalt on hageja kostjalt nõudnud kauba kohaletoimetamist või raha tagastamist (VÕS § 114), kuid kostja sellega ei nõustunud ning leidis, et kaup on kohale toimetatud vastavalt hageja juhistele (dtl 12-14). Eelnevat arvestades loeb kohus tuvastatuks, et kostja jättis täitmata hagejaga sõlmitud müügilepingust tuleneva põhikohustuse ega tarninud hagejale kokkulepitud kaupa.
21.VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Seega on taganemisel põhineva tagasitäitmise nõude eeldused järgmised: kehtiv leping poolte vahel, lepingust tulenev kohustus, oluline lepingurikkumine (VÕS § 116 lg 2), taganemisavalduse tegemine ja selle jõustumine (VÕS § 188 lg 1, TsÜS § 69), lepingu täitmisena kostjale millegi üle andmine.
22.Olukorras, kus kostja ei täitnud oma lepingulist põhikohustust hageja poolt tasutud kauba üleandmiseks, on kohtu arvates ilmne, et tegemist oli olulise lepingurikkumisega. Kostja kohustuse rikkumise tõttu jäi hageja olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Samuti rikkus kostja oma põhikohustust kauba üleandmiseks, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt hageja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Kostja rikkumine ei olnud vabandatav. VÕS § 103 lg 1 kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
23.Pooled ei vaidle, et hageja esitas avalduse müügilepingust taganemiseks koos hagiavaldusega 18.11.2020. Käesolevas asjas ei ole kahtlust, et hageja soov müügilepingust taganeda ja selle põhjendused on hageja poolt hiljemalt hagiavalduses selgelt esitatud. Vaidlust ei ole, et kostja on hagiavalduse koos selles sisalduva lepingust taganemise avaldusega kätte saanud 20.11.2020. Seega on hageja ühemõtteliselt tõendanud lepingust taganemise. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt on hageja lepingurikkumisest teada saanud hiljemalt 02.07.2020, kuid on esitanud taganemisavalduse alles 4,5 kuud hiljem, s.o pärast mõistliku tähtaja möödumist VÕS § 118 lg 1 p 1 mõttes ja seega on taganemise avaldus tühine. Hageja selgitas, et sai kostja lepingurikkumisest teada alles septembris 2020, kui avastas tellitud kauba puudumise ja sai alles 22.10.2020 (dtl 14) kostjalt kinnituse, et kostja ei kavatse müügilepingust tulenevat kohustust täita.
2-20-17050
24.VÕS § 118 lg 1 p 1 kohaselt taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Riigikohus on leidnud, et lepingust taganemiseks ettenähtud mõistliku aja tuvastamine on kohtu diskretsiooniotsustus (vt Riigikohtu 17.12.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-12, p 16). Riigikohtu hinnangul ei saa lepingust taganemise mõistlik aeg VÕS § 118 lg 1 p 1 tähenduses olla vähemalt üldjuhul lühem kui tehingu eksimuse või pettuse tõttu tühistamise tähtaeg TsÜS § 99 lg 1 p 2 kohaselt, st kuus kuud alates pettusest, eksimusest, seega taganemise alusest teadasaamisest (Riigikohtu 27.05.2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-15, p-d 12, 13). Arvestades poolte esitatud seisukohti ja tõendeid leiab kohus, et müügilepingust taganemise avalduse esitamise mõistlik aeg ei olnud hagiavalduse esitamiseks hetkeks, s.o 18.11.2020 möödunud. Hageja on piisavalt põhistanud, millal ta sai rikkumisest teada ja miks ta ei esitanud lepingust taganemise avaldust kostjale varem.
25.Seega lõpetas taganemisavaldus poolte (hageja ja kostja) lepingust tulenevad õigused ja kohustused. Kohtu hinnangul on hageja piisavalt põhjendanud VÕS § 116 lg 2 p-de 1, 2 ja 5 järgsete oluliste lepingurikkumiste esinemist. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus kostjale tasutud ettemaks 975 eurot kostjalt VÕS § 189 lg 1 alusel tagasi nõuda. Kostja ei ole hageja nõude suurusele vastuväiteid esitanud. Kuna kostja nimetatud summat vabatahtlikult hagejale tagastanud ei ole, tuleb see kostjalt hageja kasuks välja mõista.
26.Hageja nõuab kostjalt ka viivise tasumist, s.o viivist tähtaegselt tasumata põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisele järgnenud päevast (19.11.2020) kuni kohtuotsuse tegemiseni (18.01.2021) kindla summana ning edaspidi (alates 19.01.2021) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
27.Kohus selgitab, et VÕS § 189 lg 1 kolmanda lause kohaselt tuleb lepingust taganemise korral tagastatavalt rahalt tasuda intressi raha saamisest alates. Hageja tagastatavalt summalt intressi ei nõua. Hagejal on võimalik raha tagastamisega viivitamisel nõuda viivist VÕS § 113 lg 2 esimese lause järgi alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Kohus mõistab hageja taotlusel ja TsMS § 367 alusel kostjalt välja viivise põhinõudelt 975 eurot hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras ja edasi viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras kuni põhinõude täitmiseni. Viivis alates 19.11.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni 18.01.2021 on 13,01 eurot (s.o viivis 61 päeva eest põhinõudelt 975 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras).
28.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Pooled ei vaidle, et kostja on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik, seega on hagejal õigus nõuda kostjalt 40 euro võla sissenõudmiskulud hüvitamist. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks võla sissenõudmiskulud 40 eurot.
2-20-17050
29.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et hageja on oma nõuet piisavalt selgitanud ja tõendanud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue 975 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, viivis alates 19.11.2020 kuni otsuse tegemiseni summas 13,01 eurot ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras kuni põhinõude täitmiseni. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude ulatuses, st mitte üle põhinõude summa. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
30.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirjade või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulu 9 h eest tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta) summas 1170 eurot (dtl 6364), kokku 1370 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kostja esitas 31.12.2020 vastuväite hageja menetluskuludele (dtl 70), mille kohaselt hageja ei ole oma menetluskulude nimekirjas esile toonud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust tsiviilasja hinnast suurema menetluskulude hüvitise väljamõistmiseks.
31.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 200 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esindaja on teinud järgmisi toiminguid: 1) kliendiga suhtlemine, materjalidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine 4,83 h; 2) kostja 08.12.2020 dokumendiga tutvumine ja õiguslik analüüs, suhtlus kliendiga 0,83 h; 3) lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine 3,33 h. Kohus on seisukohal, et arvestades 29.12.2020 esitatud dokumendi sisu ja mahtu saab antud juhul põhjendatud ajakuluks lõplike seisukohtade ning menetluskulude nimekirja koostamisele lugeda 2 h. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja ajakulu ülejäänud toimingutele on põhjendatud ja vajalik taotletud ulatuses, s.o 5,66 h. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot/h (käibemaksuta) on mõistlik ja põhjendatud. Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane, mistõttu kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 995,80 eurot (7,66x130). Kokku koos riigilõivuga on hageja põhjendatud menetluskulu 1195,80 eurot (200+995,80). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1195,80 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
32.Kohus märgib, et käesolevas asjas on tsiviilasja hinnaks 1093 eurot. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind ning asja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure
2-20-17050 mahu puhul (vt Riigikohtu 06.05.2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Riigikohus on täpsustanud, et menetluskuludena tuleb selles kontekstis mõista esmajoones esindajakulusid, st mitte arvestada seejuures nt hüvitatavat riigilõivu, mida tuleb tasuda seaduses sätestatud suuruses (vt Riigikohtu 08.05.2017. a määrus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐29‐17, p 13.1). Kohus on seisukohal, et käesoleva tsiviilasja puhul ei olnud tegemist keeruka ega suuremahulise vaidlusega ja seega ei ole õigustatud määrata hageja lepingulise esindaja kulude rahalise suurusena kindlaks suuremat summat kui 1093 eurot. Kuna hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikulud on väiksemad kui käesoleva tsiviilasja hind, siis puudub vajadus menetluskulude vähendamiseks.
33.Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.