Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele hagi õigeksvõtmise tõttu. Kostjale on menetlusdokumendid isiklikult kätte toimetatud. 15.01.2021 esitatud kirjaliku vastuse kohaselt kostjal hagile vastuväiteid ei ole, ta kinnitab, et võtab hagi õigeks. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 440 lg 1 ja lg 3 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja on tunnistanud õigeksvõtuga enda võlakohustust hageja ees, mis on käesoleva ajani täitmata. Seega on hageja pöördumine kohtusse olnud põhjendatud, mistõttu menetluskulud jäävad kostja kanda. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 200 eurot, mille suurus on sätestatud seaduses, ning õigusabi kulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja hagimenetluses 720 eurot (6 tundi x120 eurot). Menetluskulud jäävad hagi täieliku rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda, mistõttu kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 200 eurot. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosalise esindaja kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et juhul kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, peavad hüvitamisele kuuluvad kulud olema põhjendatud ja vajalikud.

Kohus on seisukohal, et hageja nõue õigusabi kulude hüvitamiseks 6 tunni ulatuses on põhjendamatu. Tegemist on kahe lihtsa võlanõudega, mille kohta on esitatud avaldus maksekäsu kiirmenetluses, mille eest on hagejal õigus saada õigusabi kulu hüvitist 20 eurot. Hagiavalduse koostamiseks maksekäsu kiirmenetluse avalduse dokumentide alusel on mõistlik ja põhjendatud ajakulu 3 tundi. Menetlus toimus kirjaliku eelmenetlusena, mistõttu muid õigusabi kulusid ei ole. Õigusabi tunnitasu 120 eurot on põhjendatud ja vastab kohtupraktikale. Eeltoodu alusel määrab kohus hagejale hüvitatava menetluskulu suuruseks 580 eurot (200+20+360) ilma käibemaksuta. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.