AS Kiviõli Soojus hagi N. M. vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
8423,04 eurot
Kohtuistung
11.01.2021
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Kiviõli Soojus (rg-kood 10245027) Hageja lepinguline esindaja: A. T., e-post xxx Kostja: N. M. (ik xxx, elukoht xxx, e-post xxx Kolmas isik kostja poolel: J. T. (ik xxx, e-post xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS Kiviõli Soojus hagi N. M. vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.
2.Välja mõista kostja N. M.lt (ik xxx) AS Kiviõli Soojus (rg-kood 10245027) kasuks põhivõlgnevus 5687.44 (viis tuhat kuussada kaheksakümmend seitse eurot 44 senti) eurot.
3.Välja mõista kostja N. M.lt (ik xxx) AS Kiviõli Soojus (rg-kood 10245027) kasuks viivis põhinõudelt 2,70 (kaks eurot 70 senti) eurot. Ülejäänud osas jätta viivise nõuded rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud osaliselt kostja N. M. kanda vastavalt hagi rahuldamise ulatusele.
Välja mõista kostjalt N. M.lt AS Kiviõli Soojus kasuks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu hüvitamiseks 425 (nelisada kakskümmend viis) eurot ja õigusabi kulude hüvitamiseks 240 (kakssada nelikümmend) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus
menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS Kiviõli Soojus (edaspidi hageja) esitas 22.04.2020.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse N. M.’lt (edaspidi võlgnik või kostja) võlgnevuse saamiseks. Kohus tegi 06.05.2020.a võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 21.05.2020.a nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 04.06.2020.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas Viru Maakohtule hagiavalduse N. M. vastu 29.06.2020. Hagi asjaolude kohaselt xxx korteriomand kuulus kuni 28.10.2015 kostjale N. M.’le (endine G.) (vt. Lisa 1). Hageja on võrguettevõtjana elamut asukohaga: xxx, s.h kostjale kuulunud korteriomandit kütnud ja esitanud korteriomanikele, s.h kostjale, arveid. Isegi kui poolte vahel ei ole sõlmitud vastava teenuse osutamise lepingut, on korteriomanik kohustatud kütteteenuse (soojusenergia) kasutamise eest tasuma vastavalt hageja poolt esitatud arvetele. Kostja jättis suures ulatuses talle esitatud arved tasumata (vt. Lisa 2 - arvete koond; Lisa 3 - arved 2013-2015). Käesoleva hagi esitamise seisuga moodustab kostja võlg, milline on tekkinud perioodil 2003 - V 2015 hageja ees kokku 5687,44 eurot (põhinõue). Nõudele lisandub viivis. Väidetavalt müüs kostja korteri maha koos võlaga, mis fikseeriti Korteriomandi müügilepingus (p. 3.1.11. - vt. Lisa 4) ning mille arvelt vähendati müügihinda ning millest tulenevalt leiab kostja, et ei vastuta enam märgitud kohustuse eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 175 lg 2 kohaselt kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga seotud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. AS Kiviõli Soojus ei ole vastavat nõusolekut andnud üheski vormis ning seaduses väljatoodud nõusolekuks ei saa lugeda võlgnetava summa teatamist võlgnikule või notarile, kes parasjagu vormistab tehingut. Ka ei ole kordagi ühegi taolise tehingu arvelt AS-ile Kiviõli Soojus laekunud mingit raha (ei müüjalt ega ka ostjalt). Seega antud täitmata kohustuse eest vastutab ikkagi kostja, kelle omanikuks olemise ajal võlg tekkis, mitte isik, kes ostis temalt korteri. Võttes arvesse, et arvetel märgitud määr (0,2%) ületab oluliselt (seda ka maksimaalselt lubatud kolmekordset seadusjärgset määra), arvestab hageja antud juhul viiviseid VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, s.o 0,0219% päevas. võttes arvesse, et V 2015 arve muutus sissenõutavaks 26.06.2015.a (tasumise tähtaeg 25.06.2015.a). Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga 29.06.2020.a on viiviste suurus 2280,60 eurot. Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata. Lisaks, kostjale selgitatud nõude olemust ning asjaolusid, mis on käesolevaga välja toodud hagiavalduses ning pakuti enne nõude üleminekut hagimenetlusse võimalust sõlmida kokkulepe (maksegraafik), vältimaks nii kõrvalnõuete kui ka kohtukulude suurenemist (ehk siis summale 6400,00 eurot + menetluskulud 212,00 eurot), kuid kostja keeldus sellest ning kokkulepitud ajal ei tulnud kohale, et vastav maksegraafik allkirjastada. Seega nõuab hageja viiviseid ka edaspidi VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 30.06.2020.a põhinõudelt 5687,44 eurot kuni selle kohase tasumiseni. TsMS § 144 p 1 alusel on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud on kohtuvälised kulud ja samas TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kannab menetluskulud isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. TsMS § 162 lg 2 alusel pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised menetluskulud. Arvestades asjaoluga, et kostja ise oma käitumisega on põhjustanud hageja hagiga kohtusse pöördumise on põhjendatud hageja nõue kohtuväliste menetluskulude hüvitamiseks kostja poolt. Lähtudes ülaltoodust palub hageja kohtult:
1.Rahuldada hagiavaldus täies ulatuses; 2. Välja mõista kostjalt N. M.’lt hageja AS Kiviõli Soojus kasuks põhivõlgnevus 5687,44 eurot, seisuga 29.06.2020.a sissenõutavaks muutnud seadusjärgsed viivis (perioodi 26.06.2015.a kuni 29.06.2020.a eest) 2280,60 eurot ning edaspidi nõuda kostjalt viiviseid VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras (käesoleval ajal 8,00% aastas või 0,0219% päevas) alates 30.06.2020.a põhinõudelt 5687,44 eurot; 3. Välja mõista kostjalt N. M.’lt
hageja AS Kiviõli Soojus kasuks menetluskulud, s.h hageja poolt tasutud riigilõiv kogusummas 500,00 eurot ja õigusabi kulud 240,00 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg.1 sätestatud määras.
3.Kostja N.M. vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt sõlmis kostja 28.10.2015 notariaalse müügilepingu, millega müüs oma korteri koos sellel olnud võlgadega. Eelnevalt käis kostja selleks hageja juures, kust sai võlgnevuse arvestuse, mis lisati müügidokumentide juurde. Peale notariaalse müügilepingu sõlmimist sõitis kostja koos korteri ostnud isikuga hageja juurde, kus korteri ostnud isik pidi sõlmima võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku. Kostja ootas sel ajal autos. Korteri ostnud isik tuli mõne aja pärast tagasi ja kinnitas, et on sõlminud maksegraafiku. Kostja müüs oma korteri temal olnud võlgnevuse eest, so ta ei ole saanud korteri müügist raha. Kostja märgib lisaks, et nõue on aegunud. Samuti leiab ta, et ta sai hagejalt nõusoleku vastava müügilepingu sõlmimiseks. Viivise arvestamisel on hageja käitunud pahatahtlikult, sest talle ei ole esitatud ühtegi arvet ega nõuet alates 2015. Hageja palus kaasata menetlusse kolmanda isikuna korteri ostnud isik.
4.Viru Maakohtu 11.11.2020 määrusega kaasati menetlusse kolmanda isikuna J.T .
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele.
7.VÕS § 1018 lg.1 kohaselt kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS § 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Antud juhul hageja käsundita asjaajajana oli kohustatud varustama korterelamut asukohaga: xxx, sh ka kostjale kuulunud korterit, kostja arvete tasumisega kiitis käsundita asjaajamise (soojusenergiaga varustamise) heaks ja arvestades Eesti klimaatilisi olusid on eeldatav, et korterelamu ja kostjale kuuluva korteri varustamine soojusenergiaga vastas kostja huvile ja ka eeldatavale tahtele. Oluline on kahtlemata ka see, et kostja korteriomandi soojusenergiaga varustamine oli ka ülejäänud korteriomanike huvides, sest sellega tagati kaasomandi säilimine ja väärtus.
8.VÕS § 1023 lg.1 ja 2 kohaselt käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja võib nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Seega on hagejal alus nõuda kostjalt käsundita asjaajamise kulude hüvitamist.
9.Vaidlust ei ole selle üle, et:
1) Võlgnevuse tekkimise perioodil 2003 – 2015 oli kostja korteriomandi asukohaga: xxx omanik ja tarbis soojusenergiaga varustamise teenust; 2) Kostja ei vaidle vastu ka võlgnevuse arvestusele põhivõla osas, viidates siiski, et nõue on tema arvates aegunud.
10.Kostja vastuväited hagile on järgmised: 1) kostja sõlmis 28.10.2015 notariaalse müügilepingu, millega müüs oma korteri koos sellel olnud võlgadega, so müügilepingus kohustus ostja tasuma kostja võlgnevuse hagejale (korteri hinnaks oligi kostja võlgnevus hagejale); 2) hageja oli teadlik korteri müümisest; 3) hageja nõue on aegunud; 4) hageja ei teavitanud kostjat 2015 kuni 2020, et kostjal on jätkuvalt võlgnevus, seega on viivise nõue alusetu. 10.1 Kostja vastuväide, et hagi on põhjendamatu, sest kostja müüs korteri koos võlaga J. T.ile. Maakohus on seisukohal, et nimetatud vastuväide on ekslik. 28.10.2015 notariaalse müügilepingu poolteks olid kostja ja J. T.. VÕS § 175 lg.2 kohaselt kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Hageja väidete kohaselt ei ole ta andnud võlgniku (kostja) kohustuse üleminekuks oma nõusolekut. Kostja väitis, et tema kohustuse üleminekuks oli hageja suuline nõusolek, hageja andis talle selleks tõendi kohustuse suuruse kohta müügilepingu sõlmimise ajal ja korteri ostnud J. T. näitas talle hagejaga sõlmitud maksegraafikut kohustuse täitmise kohta. Kohtule kostja poolt esitatud 21.10.2015 tõendist nähtub, et korteriühistu Keskpuiestee 46 on andnud kostjale tõendi kostja võlgnevuse kohta (kostja vastuse lisa). Kohtule kostja poolt esitatud 22.10.2015 tõendist nähtub, et AS Kiviõli Soojus töötaja A. T. on väljastanud tõendi kostja võlgnevuse kohta hagejale seisuga 30.09.2015. Maakohus on seisukohal, et kostja ei ole vajalikul määral tõendanud, et tal oli hageja nõusolek VÕS § 175 lg.2 mõttes kohustuse üleminekuks J. T.ile. Kohus pakkus kostjale võimalust täiendavate tõendite esitamiseks, kuid kostja ei soovinud seda. 10.2 Kostja väide, et hageja oli teadlik korteri müümisest. Maakohus on seisukohal, et ka see väide ei ole piisavalt tõendatud. Isegi juhul, kui hageja oleks olnud teadlik korteri müügist kolmandale isikule, on kohustuse üleminekuks vajalik võlausaldaja (hageja) nõusolek. Hageja ei kinnitanud kostja väidet, et oli teadlik korteriomandi võõrandamisest. 10.3 Kostja väide, et hageja nõue on aegunud. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja nõuab kohustuse täitmist perioodil 2003 – 2015 tekkinud võlgnevuse eest.
TsÜS § 142 lg.1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 149 kohaselt seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest. 2003 aasta nõuded muutusid sissenõutavaks alates 01.01.2004. Samas, kostja esitas kohtule tõendina 22.10.2015 AS Kiviõli Soojus töötaja A. T. väljastanud tõendi kostja võlgnevuse kohta hagejale seisuga 30.09.2015. Kostja ei ole võlgnevust vaidlustanud, so kostja on hageja nõuet tunnustanud TsÜS § 158 lg.1 mõttes. Seega 30.09.2015 nõude aegumine katkes ja algas uuesti kostja poolt nõude tunnustamisega. Maakohus on seisukohal, et hageja nõue ei olnud hagi esitamise ajaks aegunud. 10.4 Kostja väide, et hageja ei teavitanud kostjat 2015 kuni 2020, et kostjal on jätkuvalt võlgnevus, seega on viivise nõue alusetu. Maakohus on seisukohal, et nimetatud väide on põhjendatud. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et teavitas kostjat kostja võlgnevusest, so hageja ei lükanud ümber kostja vastuväidet, et hageja on käitunud pahatahtlikult, kus viie aasta jooksul ei ole hagejat teavitatud, et kostja kohustus on jätkuvalt täitmata. Viimane arve on kostjale esitatud 2015 maikuu eest. Maakohus on seisukohal, et kostja, kellel puuduvad õigusalased teadmised, oli oma korteri võõrandamisel veendumusel, et tema kohustus hageja ees saab täidetud 28.10.2015 sõlmitud notariaalse müügilepingu alusel, kus korteri omandanud J. T. kohustus tasuma kostja võlgnevuse hagejale. Kostja müüs oma korteri hinnaga, mis vastas tema kohustuse suurusele hageja ees, seega oli tema eesmärgiks täita oma kohustus hageja ees, kuid korteri omandanud J. T. on jätnud 28.10.2015 sõlmitud müügilepingus võetud kohustuse täitmata. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg.1 p.6 alusel on hagejal õigus nõuda viivist. VÕS § 113 lg.1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse Võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja alustas viivise arvestust 26.06.2015 ja seisuga 29.06.2020 oli viivise suurus 2280,60 eurot. Maakohus on seisukohal, et põhjendatud viivise arvestuse periood on 26.06.2015 kuni 28.10.2015, so 125 päeva eest. 125 x 0,0219=2,7 eurot. Alates 29.10.2015 ei ole viivise arvestamine põhjendatud, sest kostjal oli teadmine, et ta on oma kohustuse hageja eest täitnud ja hageja kostjat enne kohtusse nõude esitamist kohustuse täitamata jätmisest ei teavitanud. Seega ülejäänud osas tuleb viivise nõuded jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
11.TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis jaotab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele.
Asja menetlev kohus määrab samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 174 lg 1). Maakohus rahuldas hagi osaliselt põhinõude osas summas 5687,44 eurot ja viivise nõudes 2,70 eurot. Riigilõivu määr tsiviilasja eest mille hind on kuni 6000 eurot on 425 eurot. Seega on hagejal õigus nõude riigilõivu hüvitamist summas 425 eurot ja õigusabi kulude hüvitamist summas 240 eurot. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Hageja on vastava taotluse esitanud. Kostja menetluskulude hüvitamise nõuet ei esitanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.