Eesti Vabariigi nimel Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. jaanuar 2021, Jõhvi
Kohtuasja number
2-20-115941
Kohtuasi
AS Kiviõli Soojus hagi N. M. vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
8423,04 eurot
Kohtuistung
11.01.2021
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Kiviõli Soojus (rg-kood 10245027) Hageja lepinguline esindaja: A. T., e-post xxx Kostja: N. M. (ik xxx, elukoht xxx, e-post xxx Kolmas isik kostja poolel: J. T. (ik xxx, e-post xxx)
Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus
menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
hageja AS Kiviõli Soojus kasuks menetluskulud, s.h hageja poolt tasutud riigilõiv kogusummas 500,00 eurot ja õigusabi kulud 240,00 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg.1 sätestatud määras.
1) Võlgnevuse tekkimise perioodil 2003 – 2015 oli kostja korteriomandi asukohaga: xxx omanik ja tarbis soojusenergiaga varustamise teenust; 2) Kostja ei vaidle vastu ka võlgnevuse arvestusele põhivõla osas, viidates siiski, et nõue on tema arvates aegunud.
TsÜS § 142 lg.1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 149 kohaselt seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest. 2003 aasta nõuded muutusid sissenõutavaks alates 01.01.2004. Samas, kostja esitas kohtule tõendina 22.10.2015 AS Kiviõli Soojus töötaja A. T. väljastanud tõendi kostja võlgnevuse kohta hagejale seisuga 30.09.2015. Kostja ei ole võlgnevust vaidlustanud, so kostja on hageja nõuet tunnustanud TsÜS § 158 lg.1 mõttes. Seega 30.09.2015 nõude aegumine katkes ja algas uuesti kostja poolt nõude tunnustamisega. Maakohus on seisukohal, et hageja nõue ei olnud hagi esitamise ajaks aegunud. 10.4 Kostja väide, et hageja ei teavitanud kostjat 2015 kuni 2020, et kostjal on jätkuvalt võlgnevus, seega on viivise nõue alusetu. Maakohus on seisukohal, et nimetatud väide on põhjendatud. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et teavitas kostjat kostja võlgnevusest, so hageja ei lükanud ümber kostja vastuväidet, et hageja on käitunud pahatahtlikult, kus viie aasta jooksul ei ole hagejat teavitatud, et kostja kohustus on jätkuvalt täitmata. Viimane arve on kostjale esitatud 2015 maikuu eest. Maakohus on seisukohal, et kostja, kellel puuduvad õigusalased teadmised, oli oma korteri võõrandamisel veendumusel, et tema kohustus hageja ees saab täidetud 28.10.2015 sõlmitud notariaalse müügilepingu alusel, kus korteri omandanud J. T. kohustus tasuma kostja võlgnevuse hagejale. Kostja müüs oma korteri hinnaga, mis vastas tema kohustuse suurusele hageja ees, seega oli tema eesmärgiks täita oma kohustus hageja ees, kuid korteri omandanud J. T. on jätnud 28.10.2015 sõlmitud müügilepingus võetud kohustuse täitmata. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg.1 p.6 alusel on hagejal õigus nõuda viivist. VÕS § 113 lg.1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse Võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja alustas viivise arvestust 26.06.2015 ja seisuga 29.06.2020 oli viivise suurus 2280,60 eurot. Maakohus on seisukohal, et põhjendatud viivise arvestuse periood on 26.06.2015 kuni 28.10.2015, so 125 päeva eest. 125 x 0,0219=2,7 eurot. Alates 29.10.2015 ei ole viivise arvestamine põhjendatud, sest kostjal oli teadmine, et ta on oma kohustuse hageja eest täitnud ja hageja kostjat enne kohtusse nõude esitamist kohustuse täitamata jätmisest ei teavitanud. Seega ülejäänud osas tuleb viivise nõuded jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
Asja menetlev kohus määrab samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 174 lg 1). Maakohus rahuldas hagi osaliselt põhinõude osas summas 5687,44 eurot ja viivise nõudes 2,70 eurot. Riigilõivu määr tsiviilasja eest mille hind on kuni 6000 eurot on 425 eurot. Seega on hagejal õigus nõude riigilõivu hüvitamist summas 425 eurot ja õigusabi kulude hüvitamist summas 240 eurot. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Hageja on vastava taotluse esitanud. Kostja menetluskulude hüvitamise nõuet ei esitanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.