Hageja OÜ HUGO (registrikood 12821618), lepinguline esindaja advokaat Arvo Kivar Kostja P E (isikukood xxx) Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
2.Mõista P Eilt OÜ HUGO kasuks välja põhivõlg 180 eurot ja seisuga 14.01.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 133,60 eurot, kokku 313,60 eurot.
3.Jätta OÜ HUGO hagi rahuldamata põhinõude 88 euro osas ning sissenõudmiskulude 40 euro osas.
4.Mõista P Eilt OÜ HUGO kasuks välja viivis põhivõlalt (180 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises sätestatud määras alates 15.01.2021 kuni kohustuse täitmiseni.
5.Käesoleva resolutsiooni p-ides 2 ja 4 P Eilt väljamõistetud viivis ei tohi kokku olla suurem kui põhivõlg 180 eurot. Menetluskulude jaotus
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja väitel sõlmisid hageja ja kostja 01.08.2019 kliendilepingu nr 22816 õigusabiteenuse osutamiseks. Hageja osutas kostjale teenust. Hageja esitas 19.08.2019 kostjale arve nr 59878, mille kohaselt tuli teenuse eest tasuda 268,00 eurot hiljemalt 26.08.2019. Kostja arvet ei tasunud. Hageja nõuab põhivõlgnevuse ja viivise välja mõistmist. Viivisemääraks on lepingu kohaselt 0,07% päevas. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et kliendilepingu üldtingimuste p 10 kohaselt kuulub arve maksmisega viivitamise korral tasumisele viivis määraga 0,06% päevas.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 268 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis määraga 0,06% päevas põhinõudelt 268 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis 0,06% päevas põhivõlalt 268 eurot alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja.
3.Hageja selgitab 19.11.2020 menetlusdokumendis, et hageja põhinõue 268 eurot koosneb kolmest konsultatsioonist hageja büroos kokku 4,2 tunni ulatuses ning hageja esitatud dokumentide analüüsist ja avalduse koostamisest (12 lehel) korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks 6 tunni ulatuses. Hageja ühe tunni teenuse hind on 33,33 eurot ilma käibemaksuta ja 40 eurot koos käibemaksuga. Hageja osutas kostjale õigusabi teenust kokku 10,2 tundi maksumusega 408 eurot, sellest 2 tundi oli kostjale tasuta (kostja eest maksis Justiitsministeerium 80 eurot) ning järgmised 3 tundi tuli kostjal tasuda 50% tunnihinnast (kostja eest maksis Justiitsministeeriumi 60 eurot). Hagejalt saadud õigusabi eest tuli kostjal tasuda seega 268 eurot. Käesoleva menetlusdokumendi esitamise seisuga on viivisenõue kokku 72,52 eurot (268 eurot x 0,06% x 451 päeva). Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja saatis kostjale kokku 14 arve tasumise meeldetuletust ning hoiatuse hagiavalduse esitamise kohta järgnevalt: 9.09.2019; 23.09.2019; 7.10.2019; 21.10.2019; 4.11.2019; 18.11.2019; 2.12.2019; 16.12.2019; 30.12.2019; 13.01.2020; 22.01.2020; 27.01.2020; 17.02.2020 ja 28.05.2020. Kostjale 28.05.2020 edastatud meeldetuletuse lisas 3 on hageja kiri, millega 19.08.2020 edastati kostjale õigusteenuse arve tasumiseks. Järgneva nädala jooksul teatas kostja, et arve ei ole läbipaistev ja selle andmed ei ole õiged. Hageja on õigustatud kostjalt nõudma sissenõudmiskulude hüvitamist summas 65 eurot ((14-1) x 5 eurot), kuid hageja nõuab hüvitise tasumist vähendatud ulatuses, summas 40 eurot.
4.Kostja sai 16.08.2019 enda kätte hageja poolt ning kostja tellimusel tehtud töö. Järgmisena võttis kostja hagejaga ühendust alles pärast tehtud töö eest arve saamist. Kostja pretensioonid olid sisutühjad. Hageja vastas igakordselt kostja arvukatele päringutele, kui paraku ükski selgitus kostjat ei rahuldanud. Kostja kinnitab, et hageja siiski kostja antud ülesande täitis ning vaidlus on ülesande täitmise perioodis. Kostja esitatud tõenditest tulenevalt täitis hageja kostja ülesande kahe nädala jooksul (2.08.-16.08.2020), sealjuures kolme päeva jooksul arvates kostjalt avalduse koostamiseks vajalike dokumentide saamisest (13.08.-16.08.2019). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja tegi kostja palutud töö ning andis selle kostjale üle. Poolte vahel on vaidlus selles, et hageja arve ei oleks justkui arusaadav. Seega ei eksisteeri kostjal ühtegi alust hageja poolt täidetud käsundi eest tasumata jätmiseks.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja pöördus hageja poole, sest soovis vaidlustada korteriühistu üldkoosoleku otsust. 01.08.2019 lepingut pole kostja hagejaga sõlminud. Osutatud teenus oli ebakompetentne. Teenust osutanud juristi tõttu jäi soovitud õigusabi saamata ja õiguslik probleem õigeaegselt lahendamata. Teenust ei osutatud Eesti Õigusbüroo juures, vaid juristi M R enda kontoris. Kostja esitas pretensioonid hagejale 25.08.2019 nagu nägi ette lepingust tulenev pretensioonide esitamise tähtaeg. Hageja pretensioonidele midagi ei vastanud. Seega nõustus hageja etteheidetega. Lisaks on arvel valesti arvestatud teenuse
tasu. Hagiavaldusest ei nähtu viivise arvutuskäiku. Viivisemääras 0,07% päevas pole pooled kokku leppinud. Viivisenõue ei saa olla suurem kui 44,54 eurot.
6.Vastuseks kohtu selgitamiskohustusele kostja, et hageja ei saanud ega saa nõuda arve tasumist arvel näidatud kuupäevaks 26.08.2019. Lepingutingimustest lähtuvalt mõjutas pretensioonide esitamine otseselt arve tasumise kuupäeva. Kostjale esitatud arvest ei ole aru saada teenustasu suuruse kujunemine ja selle vastavus kliendilepingule. Hageja poolt hagiavalduse juurde lisatud arvel 19.08.2019 nr 59878 on esitatud tingimused, mis ei vasta lepingus sätestatule: 2 esimest tundi on kliendile tasuta; 13 järgmist tundi tasub klient 100% tunnihinnast (s.o 40 eurot). Arvel on vastuolu lepingutingimuste ja summade vahel.
7.Kostja hinnangul saab lugeda pretensiooni esitamist lepingust taganemiseks. Kostja esitas hagejale pretensiooni, millest nähtub, et hageja rikkus oluliselt lepingut. Esitatud pretensioonile hageja OÜ Hugo ei vastanud. Hageja ei asunud ülesannet täitma pikema aja jooksul ning ei esitanud kostjale kohtule esitatava avalduse kavandit tutvumiseks, vaatamata korduvatele meeldetuletustele. Pärast tutvumist hageja poolt koostatud hagiavaldusega palus kostja 19.08.2019 hagejal avaldus kohtust tagasi võtta. Avalduses on eksitud isegi olulistes küsimustes nagu näiteks korteriühistu liikmete arvu osas 39 liikme võrra. Hageja ei tegutsenud ja ei täitnud ülesannet kliendi poolt antud juhiste kohaselt. Seega jäi soovitud õigusabiteenus saamata ja ülesanne mõistliku aja jooksul täitmata ning kostja jäi olulisel määral ilma sellest, mida ootas. Hagiavaldus, mida arvel kajastatakse 12-leheküljelisena, võtavad lehekülgede mahust kolmandiku enda alla Eesti Õigusbüroo/OÜ Hugo kaubamärk ja kontaktandmed.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
9.Kohus lahendab käesoleva vaidluse lihtmenetluses. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. TsMS § 405 lg 1 p 5 ja 6 kohaselt võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel.
10.Kohus tuvastab järgmised asjaolud. Pooled sõlmisid 29.07.2019 kliendilepingu mille sisuks oli kostjale õigusteenuse osutamine vastavalt kostja antud juhistele (dtl 25-27). Hageja väljastas kostjale osutatud õigusabi eest 19.08.2019 arve nr 59878 summas 408 eurot, millest kostja poolt kuulus tasumisele 268 eurot (dtl 28). Nimetatud arve on järgmiste teenuste osutamise eest: konsultatsioonid kostjaga 01.08 ja 05.08 ning kohtumine õigusnõustamisega, kokku 4,2 tundi ning tutvumine dokumentidega, õiguslik hinnang, avalduse koostamine 17.06.2019 KÜ X 108 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks 12 lehel (elamuõigus), 6 tundi. Kostja nimetatud arvet ei tasunud.
11.Kohus selgitas 04.11.2020 määrusega pooltele vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (dtl 56-59).
12.Hageja nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 619. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 101). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 2). Seega saab hageja nõuda kostjalt raha maksmist, kui 1) poolte vahel oli kehtiv leping; 2) kostja rikkus lepingut st jättis tasu õigeaegselt maksmata; 3) kostja vastutab rikkumise eest. Käsunduslepinguga kohustub üks
isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619). Menetluses esitatud asjaoludel sõlmisid pooled lepingu, mille kohaselt kohustus hageja osutama kostjale õigusabiteenust ja kostja selle eest hagejale tasuma. Selline leping vastab käsunduslepingu tunnustele.
13.Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega (VÕS § 620 lg 1). Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (VÕS § 620 lg 2). Käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes (VÕS § 621 lg 1). Seega on käsundisaaja põhikohustuseks osutada kokkulepitud teenust, tehes selleks kõik mõistlikult võimalikud toimingud, mis on vastava teenuse osutamiseks vajalikud. Käsunduslepingu sisuks on teenuse osutamise protsess, mitte tulemuse kui sellise saavutamine.
14.Kostja ei vaielnud vastu asjaolule, et kostjale osutati õigusabi teenust. Seetõttu loeb kohus teenuse osutamise väite kostja poolt omaks võetuks ja TsMS § 231 lg 4 kohaselt hageja ei pea tõendama teenuse osutamist. Rahalise kohustuse täitmata jätmine ei ole üldjuhul vabandatav. Kostja märkis, et keeldus teenuse eest tasumast, kuna teenus oli ebakompetentne ning et arvest ei ole aru saada teenustasu suuruse kujunemine ja selle vastavus lepingule. Tasunõude lahendamisel ei oma tähtsust, kus teenust osutati või kuidas seda arvel nimetati, kui kostjale osutati teenust, mida ta soovis, ja on aru saada, et arvel kajastatud teenus on see, mida kostjale osutati. Kostja 30.11.2020 menetlusdokumendi kohaselt leppisid pooled kokku KÜ otsuse vaidlustamise ja hagiavalduse kohtule esitamise. Kohtule kostja poolt esitatud tõenditest nähtub, et hageja esitas hagiavalduse kohtusse 16.08.2019 (dtl 97-98).
15.Kohus võtab seisukoha kas kostjal oli õigus lepingust taganeda. Kostja tõi 30.11.2020 menetlusdokumendis välja, et esitas 25.08.2019 pretensiooni arvele, kuna ei saanud õigusabi õigeaegselt ja seetõttu jäi õiguslik probleem lahendamata. Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (VÕS § 116 lg 1). Olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud (VÕS § 116 lg 2 p 1). Lepingust taganemine toimub avalduse tegemisega teisele poolele (VÕS § 118). Selleks, et lugeda lepingupool lepingust taganenuks, peavad olema täidetud nii taganemise materiaalsed kui ka formaalsed eeldused (vt RKTKo nr 3 3-2-1-34-13, p 14). Muu hulgas peab tegu olema olulise lepingurikkumisega (VÕS § 116 lg 2) ja taganemisavaldus peab olema tehtud mõistliku aja jooksul pärast lepingurikkumisest teadasaamist (VÕS § 118 lg 1). Kohus on seisukohal, et kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele välja toonud asjaolusid, mille põhjal saaks lugeda kohus pretensiooni esitamist lepingust taganemiseks. Kostja 30.11.2020 esitatud menetlusdokumendist nähtub hagejale esitatud pretensioon. Nimetatud pretensioonist ei nähtu oluline lepingu rikkumine. Samuti ei ole kostja põhjendanud, et hageja rikkus oluliselt lepingut, st et kostja jäi olulisel määral ilma sellest, mida ta ootas, ning eelnimetatud asjaolud on ka tõendamata. Käsunduslepingu sisuks on teenuse osutamise protsess, mitte tulemuse kui sellise saavutamine, mistõttu ei ole kostja etteheited põhjendatud. Käsundiandja soovitud tulemuse mittesaavutamine ei ole iseenesest lepingu rikkumine. Kostja 30.11.2020 menetlusdokumendi kohaselt leppisid pooled kokku KÜ otsuse vaidlustamise ja
hagiavalduse kohtule esitamise. Kohtule kostja poolt esitatud tõenditest nähtub, et hageja esitas hagiavalduse kohtusse 16.08.2019 (dtl 97-98). Seega sai kostja kokkulepitud teenuse, so kostjale õigusteenuse osutamise vastavalt kostja antud juhistele. Kostja antud juhis oli KÜ otsuse vaidlustamine ja hagi kohtusse esitamine.
16.Kohus analüüsib arve põhjendatust. Kohus selgitas 04.11.2020 määrusega, et hagejal tuleb välja tuua arvutuskäik põhinõude suuruse kujunemise kohta. Hageja põhinõude suurust selgitanud ei ole ning ei ole kohtule selgitanud, kui palju aega konkreetselt kulus toimunud konsultatsioonidele kostjaga 01.08 ja 05.08 ning kohtumisele õigusnõustamisega. Hageja on kohtu ette toonud üksnes tundide arvu kokku. Kostja toimunud konsultatsioone vaidlustanud ei ole. Kostja tõi 30.11.2020 menetlusdokumendis märgitud pretensioonis välja, et 01.08 toimunud konsultatsioon toimus 40 minutit. Sellest tulenevalt arvestab kohus 01.08 toimunud konsultatsioonile kostja poolt esile toodud 40 minutit. Kohus arvestab 05.08 toimunud konsultatsioonidele samuti 40 minutit ja kohtumisele õigusnõustamisega 40 minutit, kokku 2 tundi. Arvel märgitu kohaselt kulus tutvumiseks dokumentidega, õigusliku hinnangu ja avalduse koostamisele 17.06.2019 KÜ X 108 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks 12 lehel (elamuõigus) kokku 6 tundi. Kostja märgib, et 12-leheküljelisest hagiavaldusest võtab kolmandiku enda alla OÜ HUGO kaubamärk. Kostja poolt kohtule 30.11.2020 esitatud tõenditest nähtuvalt esitas hageja kostjale hagiavalduse 16.08.2019 kl 20.44. Samal päeval kl 21.41 esitas hageja parandatud hagiavalduse. Hagiavaldust kohtule esitatud ei ole. Samuti ei ole kostja konkreetselt välja toonud milles seisnes teenuse ebakompetentsus. Kostja poolt välja toodud pikema aja jooksul hagi koostamine ei ole käsitatav ebakompetentsusena. Seega peab kohus põhjendatud kuluks dokumentidega tutvumiseks, õigusliku hinnangu andmiseks ja avalduse koostamiseks vajalikeks toiminguteks hageja pool välja toodud 6 tundi. Seega on põhjendatud õigusabi andmine kokku 8 tunni ulatuses. Kliendilepingu p 5 kohaselt on kaks tundi kostjale tasuta, järgmised kolm tundi 20 eurot tunnis (3x20=60 eurot) ja järgmised 3 tundi 40 eurot (3x40=120 eurot). Seega on põhjendatud kulu kokku 180 eurot ja kohus vähendab arve nr 59878 järgset tasu osaliselt. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 621 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel üldjuhul järgima käsundiandja juhiseid, kuid kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste kohta (RKTKo nr 3-2-1-181-15, p 41). Seega ei saa kostja määrata, mil viisil ja millise aja vältel peab hageja käsundit täitma. Hageja esitas hagiavalduse kohtule tähtaegselt viimasel päeval. Pooled leppisid lepingu p-s 6 kokku, et kostja on kohustatud arved tasuma 7 kalendripäeva jooksul, arvates arvete väljastamisest advokaadibüroo poolt. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 82 lg 7 ls 1). Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel (VÕS § 82 lg 7 ls 2). Hageja märkis, et arve tuli tasuda konkreetseks kuupäevaks. Kostja väitel oli tal õigus esitada pretensioone 7 päeva jooksul arve saamisest ja ta ei võtnud tehtud töid vastu. Kohus on seisukohal, et pretensioonide esitamine ei mõjutanud arve tasumise kohustuse tähtaega.
17.Kostja ei ole arvet tasunud ning seega on arve sissenõutavaks muutunud kohtu poolt tuvastatud ulatuses, so summas 180 eurot.
18.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Viivisemääraks loetakse seaduses sätestatud intressimäär, millele
lisandub kaheksa protsenti aastas, v.a kui pooled on lepingus kokku leppinud kõrgemas viivisemääras (VÕS § 113 lg 1 ls 3). Lepingu üldtingimuste p-is 10 on sätestatud viivisemäär 0,06% päevas, so 21,90% aastas õigeaegselt tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega: nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Riigikohtu praktika kohaselt tuleks eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt RKTKo nr 3-2-1-25- 16, p 13). Lepingu üldtingimuste p-is 10 sätestatud viivisemäär on seadusjärgse viivisemääraga võrreldes kohane ning ei kahjusta kostjat ebamõistlikult. Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni (TsMS § 367). Seega tuleb kostjalt välja viivis alates 27.08.2019 (alates arve sissenõutavaks muutumisest) kuni 14.01.2021 (otsuse tegemiseni) summas 133,60 ja alates 15.01.2021 0,06 % päevas põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni.
19.Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 1131 lg 1). Hageja nõudis sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 reguleerib sissenõudmiskulude hüvitamist majandus- ja kutsetegevuses tegutseva võlgniku korral. Seetõttu ei saa kohus hageja sissenõudmiskulude nõuet lahendada VÕS § 1131 lg 1 alusel. Lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot (VÕS § 1132 lg 1 ls 1). Hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse (VÕS § 1132 lg 1 ls 3). Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot (TsMS § 1132 lg 2 p 1). Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest (VÕS § 1132 lg 3). Kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud võla sissenõudmisega seotud kahju suurus ületab seaduses sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude hüvitise määra ületava kahju hüvitamist üksnes erandlikel asjaoludel, eelkõige kui sissenõudmistoimingud on olnud erakordselt keerukad (VÕS § 1132 lg 4). Seetõttu pidi hageja tooma välja sissenõudmiskulude nõuet põhistavad asjaolud ehk millal kostjale meeldetuletuskirju saadeti, sh kas saadeti tasuta või tasulisi meeldetuletusi. Kuna kulud ületavad seaduses sätestatud piirmäära, siis tuli hagejal täiendavalt välja tuua, missuguseid sissenõudmistoiminguid seoses kostja võlgnevusega tehti. Samuti tuli neid asjaolusid tõendada. Hageja tõi 19.11.2020 menetlusdokumendis välja, et saatis kostjale kokku 14 arve tasumise meeldetuletust. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja ei ole selgitanud, kas ta saatis tasuta või tasulisi meeldetuletusi. Samuti ei ole hageja välja toonud ega tõendanud
missuguseid toiminguid hageja seoses kostja võlgnevusega tegi. Väljavõte hageja saadetud arve tasumise meeldetuletuse registrist meeldetuletuskirjade saatmist ei tõenda. Hageja ühegi tasulise meeldetuletuskirja saatmist tõendanud ei ole. Hageja on esitanud kohtule üksnes viimase e-posti teel 28.05.2020 saadetud meeldetuletuskirja. Eeltoodust tulenevalt on sissenõudmiskulude nõue tõendamata ja rahuldamisele ei kuulu.
20.Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 180 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt välja seisuga 14.01.2021 sissenõutavaks muutunud viivise 133,60 eurot ning viivise alates 15.01.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Kostjalt välja mõistetud viivis ei tohi kokku olla suuremas summas kui 180 eurot. Kohus jätab hagi rahuldamata põhinõude 88 euro osas ning sissenõudmiskulude 40 euro osas.
MENETLUSKULUD
21.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus rahuldas hagi osaliselt ning kohus peab õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Sellest tulenevalt ei ole vaja kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust.
22.178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.