OÜ Advokaadibüroo HETA hagi A. E. vastu rahalise kohustuse täitmise nõudes
Tsiviilasja hind
1393,69 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Advokaadibüroo HETA, registrikood 10285794, aadress Peterburi tee 2f, Tallinn, e-post [email protected], telefon 699 6611; Hageja lepinguline esindaja: Advokaat Teet Lehiste, Advokaadibüroo HETA, e-post [email protected]; Kostja: A. E., isikukood xxxx, xxxx, telefon xxxx, e-post: xxxx.
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Mõista kostjalt A. E. hageja Advokaadibüroo HETA kasuks välja põhinõue 1 000 eurot ja 50 senti.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks põhinõudelt välja hagi esitamise seisuga (03.12.2019) sissenõutavaks muutunud viivis 28 eurot ja 1 senti ja viivis põhinõudelt määras 0,1% päevas alates hagi esitamisest, s.o alates 04.12.2019 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist
otse Tallinna Ringkonnakohtule.
HAGEJA NÕUE
1.Hagis toodud asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 30.08.2019 toimunud kliendikohtumise käigus kliendilepingu nr 4576. Lepingu kohaselt oli advokaadi ülesandeks hinnata kostja nõuete perspektiivikust seoses Xxxx keldris asuvate mitteeluruumide kasutusotstarbe muutmisega.
2.Pooled leppisid lepingus kokku ka ettemaksus, milleks oli kaheksale töötunnile vastav tasu summas 1 104 eurot. Kohtumisel leppisid pooled kokku, et kui hageja tehtud töö jõuab selle piirini, mis on kaetud ettemaksuga, annab hageja sellest kostjale teada, et kostjal oleks võimalik soovi korral otsustada teenuse osutamise peatamine või lõpetamine. Kostja tasus ettemaksu kliendilepingu sõlmimise päeval, s.o 30.08.2019. Pärast seda tasus kostja järgmise arve 02.10.2019, kuid keeldus tasumast temale 29.10.2019 esitatud arvet.
3.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue 1 000 eurot ja 50 senti, põhinõudelt hagi esitamise seisuga (03.12.2019) sissenõutavaks muutunud viivis 28 eurot ja 1 sent ja põhinõudelt välja viivis määras 0,1% päevas alates hagi esitamisest, s.o alates 04.12.2019 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
4.Hageja palub kohtul jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
5.Vastusena kosja arvamusele leiab hageja, et kostja esitab valeväiteid. Hageja mõistab, et arve tasumisest keeldumise põhjuseks oli kostja suutmatus leppida asjaoluga, et hageja ei hinnanud hageja nõudeid perspektiivikateks. Kostja avaldas juba lepingu sõlmimisel, et edastab aja ja raha kokkuhoidmiseks faktiliste asjaolude väljaselgitamiseks vajalikud dokumendid ise. Hageja hinnangul on eksitav väide, et kostja pole palunud hagejalt hinnata nõuete perspektiivikust, kuna nõuded olid eelnevalt hinnatud. Kostja on saanud arved vastavalt tööle selles ulatuses, mida hageja kostjale tema soovil teinud on. Seega on kõik hageja arved esitatud õigusteenuste eest, mida kostja hagejalt soovis ning kostja etteheiteid ajalise kulu osas on põhjendamatud.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata kuna hageja ei teostanud töid ja kostja ei ole neid hagejalt tellinud.
7.Kostja leiab, et hageja esitas põhjendamatult suured arved.
8.Kostja arvates pidi ta tegema ise hageja tööd.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9.Kohus menetles tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg 1. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
10.Kostja esitas 16.10.2020 teate sooviga esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõikest 4 ja § 448 lõikest 41 ei saa maakohtu otsusele, mis on tehtud kirjeldava ja põhjendava osata, esitada apellatsioonkaebust enne, kui maakohus on otsust puuduva osaga täiendanud. Kohus täiendab otsust puuduva osaga. Pärast otsuse täiendamist võib menetlusosaline otsusega mittenõustumisel esitada ringkonnakohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõudeid järgides apellatsioonkaebuse.
11.Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab
seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
12.Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid leiab, et hagi kuulub rahuldamisele täielikult.
13.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et sõlmisid pooled 30.08.2019 toimunud kliendikohtumise käigus kliendilepingu nr 4576.
14.Pooled on eriarvamusel selles, milliste tööde teostamises kokku lepiti ning kas kokkulepet täideti.
15.Kliendilepingus sõnastati advokaadi ülesanne järgmiselt: Advokaadi ülesandeks on hinnata kliendi võimalikke nõudeid eeskätt seoses keldris asuvate mitteeluruumide kasutusotstarbe muutmisega. Advokaadi ülesande täpsem kirjeldus on välja toodud kliendi koostatud ja 30.08.2019 kohtumisel üle antud kokkuvõttes, mis on lisatud kliendilepingule.
16.Kostja leiab, et hageja ei ole hagis esitatud mahus kostjale töid teostanud ja kostja ei ole neid tõid hagejalt tellinud. Kostja sõlmis hagejaga kliendilepingu heas usus, et hageja täidab lepingut kostja huvidest lähtuvalt ning valmistab ette hagi(d) kohtusse erinevate osapoolte vastu parimal võimalikul moel.
17.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga käsundisaaja vastavalt lepingule täitma käsundiandja käsundi, käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
18.VÕS § 627 lg 1 kohaselt kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Lõikes 2 täpsustakse, et kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.
19.VÕS § 621 lg 1 kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes.
20.Advokatuuriseaduse (AdvS) § 44 lõike 1 kohaselt on advokaat kohustatud kasutama kliendi huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise, säilitades kutseau ja väärikuse.
21.Advokatuuri eetikakoodeksi (AEK) § 8 lõike 2 kohaselt tohib advokaat kasutada kliendi ülesande täitmisel neid seadusega kooskõlas olevaid viise ja vahendeid, mis võimaldavad kliendi huve paremini kaitsta. Seejuures lähtub advokaat seadusest, oma teadmistest ja kogemustest ning südametunnistusest ning advokaadil on kohaselt õigus täita vaid neid kliendi ülesandeid, mis ei ole õigusvastased ega kahjusta advokaadi au ja väärikust (AEK § 8 lg 3).
22.Advokaadil on keelatud vastu võtta ülesannet, kui on ilmne, et kliendi nõue ei põhine seadusel või puudub protsessuaalne võimalus kliendi huvide kaitsmiseks (AEK § 12 lg 3).
23.AEK § 14 lõike 2 kohaselt peab advokaadi osutatud õigusteenus olema asjatundlik ning põhinema tehiolude, tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul uurimisel. Samuti on advokaat kohustatud hoiduma kliendile põhjendamatute kulutuste tekitamisest (AEK § 14 lg 3).
24.AEK § 18 lg 1 punkti 3 kohaselt on advokaat kohustatud loobuma õigusteenuse lepingus ettenähtud ülesande täitmisest ja lõpetama lepingu, kui klient nõuab, et advokaat tegutseks viisil, mis ei ole kooskõlas advokaadi au ja väärikusega või kutse-eetika nõuetega. Ühtlasi võib advokaat § 18 lg 2 punkti 3 alusel oma algatusel loobuda endale õigusteenuse lepinguga võetud ülesande täitmisest või lõpetada õigusteenuse lepingu, kui klient tegutseb advokaadi juhiste vastaselt või muul viisil väljendab selgelt, et ta on kaotanud usalduse advokaadi vastu.
25.Riigikohus märkis oma14.06.2019 otsuses ts asjas 2-13-6457, et vandeadvokaat ei saa isiku ebakvaliteetset esindamist põhjendada üksnes sellega, et klient oli oma seisukohtades veendunud ning jäi oma seisukohtade juurde. Ka advokaadi ja kliendi suhetes antud juhistele kohaldub VÕS § 621.
26.Kohus leiab, et kostja tasu maksmisest keeldumise aluseks ei saa olla asjaolu, et hageja ei esitanud hagisid, mille esitamist kostja nõudis.
27.Kohus möönab, et käsundusleping oli vastuoluline. Samas on lepingu lisast ja poolte kirjavahetusest näha, et kostja tahtis, et advokaat esitaks hagi, vaide ja kuriteoteate. Neid asju hageja ei teinud, sest jõudis õigusliku analüüsi käigus järeldusele, et hagi, vaide ja kuriteoteate esitamiseks ei ole piisavalt alust.
28.Kostja väitel oli kõik selge ja perspektiivikus analüüsitud enne kui ta HETAsse läks. Kostja hinnangul tegi HETA tühja tööd ja käsundi eesmärk jäi saavutamata.
29.Kohus leiab, et advokaat osutas teenust nõuetekohaselt lähtudes oma erialastest teadmistest. Hagi ei saa koostada eelnevat õiguslikku analüüsi teostamata. Kui advokaat annab oma seisukoha võimaliku kohtuvaidluse edukuse osas, siis tuleb tal endal hinnata seda, mitte aga lähtuda kellegi teise (ka advokaadi) arvamusest. Selleks on vaja teha asjaolude analüüs. Hageja tegi selle ja selgitas tulemusi kostjale. Kostja polnud rahul. Samas ei välista see, et ta rahul polnud, seda, et kostja peab tasuma tööde eest, mis tehti enne lepingu ülesütlemist ehk kogu summa, mida hageja nõuab.
30.Pooled leppisid lepingus kokku ettemaksus, milleks oli kaheksale töötunnile vastav tasu summas 1 104 eurot. Samuti leppisid pooled kokku, et kui hageja tehtud töö jõuab selle piirini, mis on kaetud ettemaksuga, annab hageja sellest kostjale teada, et kostjal oleks võimalik soovi korral otsustada teenuse osutamise peatamine või lõpetamine. Kostja tasus ettemaksu kliendilepingu sõlmimise päeval, s.o 30.08.2019. Pärast seda tasus kostja järgmise arve 02.10.2019, kuid keeldus tasumast temale 29.10.2019 esitatud arvet. 29.10.2019 edastas hageja kostjale ajavahemikul 27.09.2019-04.10.2019 osutatud õigusteenuse eest arve 19340 koos aruandega.
31.30.10.2019 edastas hageja kostjale vastuse koos teatega lepingu ülesütlemise kohta, millele sai 04.11.2019 kostjalt vastuse. Kostja teatas lisaks etteheidetele, et tema juhiseid ei ole järgitud ning advokaat on ignoreerinud tema nõudmist esitada hagisid ja vaideid, muu hulgas, et keeldub temale 29.10.2019 esitatud arvet maksmast seal hulgas põhjusel, et pole oktoobris üldse õigusteenust saanud. Ühtlasi nõudis kostja tagasi hagejale makstut.
32.Tulenevalt VÕS § 108 lõikest 1 on võlausaldajal õigus nõuda raha maksmise kohustuse täitmist, kui võlgnik seda kohustust rikub. Võlgnik on kohustust rikkunud, kui ta on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätnud (VÕS § 100). Käesoleval juhul on kostja jätnud täitmata tasu temale osutatud õigusteenuse eest.
33.VÕS § 82 lõike 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 9 alusel muutus hageja tasunõue summas 1 000 eurot ja 50 senti sissenõutavaks 05.11.2019, s.o 7 päeva möödumisel arve esitamisest.
34.Kuna kohus on eelpool toodud põhjustel seisukohal, et hageja täitis oma kohustusi nõuetekohaselt, siis oli kostjal kohustus tasuda õigusteenuse eest esitatud arve alusel. Seega rahuldab kohus hageja põhinõude summas 1000 eurot ja 50 senti. Kõrvalnõuded
35.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
36.Pooled leppisid kliendilepingu punktis 9 kokku viivisemääras 0,1% päevas õigeaegselt tasumata summast.
37.Kuna kohus pidas põhjendatuks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 1000,5 eurot, mille kostja on jätnud tasumata, siis on põhjendatud ka vastava viivise väljamõistmine poolte vahel kokkulepitud määras.
38.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks põhinõudelt 1000 eurot ja 50 senti välja hagi esitamise seisuga (03.12.2019) sissenõutavaks muutunud viivise 28 eurot ja 1 senti ja viivis põhinõudelt
määras 0,1% päevas alates hagi esitamisest, s.o alates 04.12.2019 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
39.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
40.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
41.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
42.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
43.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
44.Kohus leiab, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt) Hannes Olev kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2022 kohtuotsusega on osaliselt muudetud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 15.01.2021 kohtuotsuse põhjendusi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.