Otsuse tegemise aeg ja koht 15.01.2021 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-5314
Tsiviilasi
X hagi Creditreform Eesti OÜ vastu valeandmete levitamise, isikuõiguste rikkumise ja au teotamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
hagi hind 3000 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, xxx, xxx xxxxx); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Inna Bodagovskaja (e-post: xxx); Kostja: Creditreform Eesti OÜ (registrikood 10887820, Pirita tee 20, 10127 Tallinn); Kostja lepinguline esindaja: Erki Casar (e-post: xxx). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kostja taotlus kohustada hagejat esitama tõendi selle kohta, kellele kuulub sõiduk registrimärgiga xxxxxx.
2.Jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis summas 3000 eurot ning jätta rahuldamata hageja alternatiivne nõue mõista kostjalt välja õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja X kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja esitas kostja vastu kahju nõude seoses õigusvastaselt tekitatud kahjuga. Kostja sai ebaseaduslikult hageja isiklikud andmed ja avalikustas need koos ebaõige informatsiooniga hageja võlgnevuse kohta kolmandatele isikutele ehk hageja töötajatele töökoha e-posti kaudu. Sellega alandas kostja hageja au ja väärikust viimase alluvate ees.
2.Hageja on xxx OÜ koolituskeskuse juht. Tema alluvuses oli 2019. aastal 5 töötajat. Kostja saatis ettevõtte e-posti aadressile xxx ebaõige teate, et hageja on võlgnik ja võlgnevuse mittetasumisel antakse teave tema kohta üle maksehäirete registrile. Kostja hoiatusega tutvusid kõik ettevõtte töötajad.
3.20.05.2019 sai hageja kostjalt oma isiklikule e-posti aadressile xxx teate, mille kohaselt oli kostja volitatud sisse nõudma Ühisteenused AS-le tasumata jäänud võlgnevust. Nõude aluseks oli trahvi number 0232009008 summas 40 eurot. Lisaks nõuti võla sissenõudmise kulu 15 eurot. Samal päeval saatis kostja hageja e-posti aadressile teise teate teise võlgnevuse ehk AS-le Ühisteenused tasumata jäänud trahvi number 0236008880 alusel 40 euro ja võla sissenõudmise kulu 15 euro nõudes.
4.22.05.2019 helistas hageja Ühisteenused AS-le ja soovis teada, kas antud isikul on hageja vastu nõudeid ja kas need on kellelegi üle antud. Ühisteenused AS töötaja vastas, et ettevõte ei ole trahvide osas kedagi volitanud ning trahvid võib otseviitega tasuda kodulehe kaudu. 27.05.2019 tasus hageja trahvinõuded.
5.27.02.2019 saatis kostja hageja e-posti aadressile teate, mille kohaselt oli kostja hagejale kui sõiduki xxxxxx vastutavale omanikule helistanud, kuid ei saanud temaga kontakti. Kostja palus hagejal endaga ühendust võtta. 30.05.2019 nõudis kostja hagejalt kirjaga juba 110 euro tasumist eelviidatud trahvide eest. Samal päeval teatas kostja hagejale uuesti, et on proovinud hagejale helistada, kuid ei ole temaga kontakti saanud. 06.06.2019 saatis kostja hagejale e-posti teel veel üle inkassonõude. 28.06.2019 saatis kostja hagejale 4 kirja. Kokku sai hageja e-posti teel ajavahemikul 20.05.2019 kuni 17.10.2019 21 nõudekirja.
6.03.06.2019 saatis kostja hagejale sõnumi, milles nõudis 110 euro tasumist. Hageja saatis kostjale 05.06.2019 sõnumi vastu ja nõudis selgitust, milles on asi. Kostja hagejale ei vastanud. 06.06.2019 sai hageja kostjalt korduvalt sõnumeid. Hageja nõudis vastusena dokumentidega tutvumist. Hageja kontrollis parkimisteenust osutavate ettevõtete Ühisteenused AS, Europark Estonia OÜ ja CityPark Eesti OÜ nõuete olemasolu tema vastu ning sai kinnituse, et kehtivad pretensioonid ja trahvinõuded puuduvad. Hageja helistas kostjale ja soovis teada, miks tema sõnumitele ei vastata. Kostja teatas, et ta sõnumitele ei vasta ning dokumente ei saada.
7.Alates juunist 2019 kuni detsembrini 2019 saatis kostja hagejale korduvalt nõudeid. Ajavahemikul 03.06.2019 – 02.12.2019 saatis kostja kokku 12 nõudekirja. 20.11.2019 hakkas kostja saatma võlgnevuse kohta e-kirju hageja töökoha üldisele e-posti aadressile xxx, mida
ettevõte kasutab igapäevaselt ja kuhu on ligipääs kõigil töötajatel. Kirjades avalikustas kostja hageja nime ja isikukoodi, nimetas teda võlgnikuks ja lisas arve tasumiseks. Hageja leidis, et kostja tegi tema isikuandmed teatavaks kolmandatele isikutele. Kuna teave võlgnevuse kohta oli vale, oli kostja tegevus eriti hageja head nime rikkuv ja au teotav.
8.25.11.2019 saatis kostja ettevõtte üldisele e-posti aadressile kompromissi ettepaneku ja teatas, et on pärast tasumist valmis võlamenetluse lõpetama. Ettevõtte e-posti aadressile kirjade saatmine jätkus kuni 02.12.2019. Kokku saatis kostja 14 kirja. Ettevõtte töötajatel puudus võimalus kostja kirju mitte näha, kuna nad on kohustatud kirjadele vastama. Vähemalt 5 töötajat tutvusid kostja kirjadega.
9.Hageja esitas mitu korda vastuväiteid ja selgitas kostjale, et tal puuduvad tasumata hoiatustrahvid. Kostja seda arvesse ei võtnud. Hageja soovitas kostjal pöörduda kohtusse võlakohustuse tuvastamiseks, kuid kostja keeldus sellest. Kostja helistas hagejale regulaarselt ja mõjutas teda erinevatel viisidel, kasutades mitmeid erinevaid telefoninumbreid. Kostja tegevus on ebaseaduslik ja hea usu põhimõtetega vastuolus. Hageja oli seetõttu 8 kuud stressis.
10.Hageja leidis, et kostja kasutas tema isikuandmeid ebaseaduslikult ja kostjal puudub ligipääs parkimist korraldavate ettevõtete andmebaasidele, samuti sõidukite omanike andmetele. Kostja ei saanud seaduslikul teel teada hageja isikukoodi, sõiduki numbrit, telefoni numbrit ja e-posti aadressi. Kostja tegutses ilma volituseta ja ta kasutas kontrollimata andmeid. Kostja avalikustas ilma hageja loata viimase isikuandmeid. Kostja avaldas hageja kohta ebaõigeid andmeid ja kasutas keelatud meetodeid raha nõudmiseks. Kostja tekitas hagejale mittevaralist kahju tema au ja hea nime teotamisega.
11.Kostja pidi teadma, et ta tegutseb ebaseaduslikult. Kostja tekitas hagejale tahtlikult kahju. Hageja viitas VÕS §-le 1047 ja §-le 1046, samuti §-le 134. Hagejal on suurem huvi ja rohkem kohustusi, sest ta on ettevõtte juhi ametikohal, kes otseselt juhib töötajaid ja tööprotsesse. Avaldatud ebaõige teave diskrediteeris hageja kui juhi au ja väärikust ning mõjutas töötajate usaldust tema vastu. Kolm viiest andmetega tutvunud töötajaist lõpetasid töölepingud ning hagejale ei ole teada, kas ebaõiged andmed mõjutasid nende otsustusi. Hagejal olid vaimsed kannatused. Isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ning mittevaralise kahju olemasolu tuleb eeldada. Hageja nõudis kostjalt hüvitisena 3000 euro väljamõistmist.
12.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja hinnangul puudus vaidlus selle üle, kas tal oli võlgnevus AS Ühisteenused ees ja mitu korda see tekkis. Kostja saatis e-kirja hageja kohta ja kostja on andmete avaldaja. Kostja avaldas kolmandatele isikutele kontrollimata faktiväite, käitudes õigusvastaselt ja teotades hageja au. 20.11.2019 avaldas kostja ettevõtte üldisele e-posti aadressile saadetud kirjas, et hageja on pikaajaline võlgnik ja kostja võib tema vastu asuda rakendama sunnimeetmeid. Nõude sisu ei vastanud tegelikkusele ja kirja toon oli agressiivne ning hageja au teotav. Kirjaga tutvusid kõik ettevõtte töötajad.
13.Kostja ei ole tõendanud kirja saatmisel õigustatud huvi olemasolu. Kostja väidab, et ta tegutses AS-ga Ühisteenused sõlmitud lepingu alusel ja luges end seetõttu käsundisaajaks võlgade sissenõudmisel. Kuna hageja võlg oli seisuga 27.05.2019 kustutatud, esitas kostja ajavahemikul 28.05.2019 kuni 04.12.2019 ebaseadusliku nõude. Kostja ei kontrollinud andmeid piisavalt. Kuna kostja avaldas ebaõigeid andmeid, oli tema õigustatud huviks hageja au teotada.
14.Kostja majanduslik tegevus näeb ette, et ta pidi kontrollima hageja andmeid, sealhulgas töökoha suhtes. Seega teadis kostja, et hageja on ettevõtte omanik ja juht. Kostja teadis, et saadab nõude ettevõtte üldisele e-posti aadressile, mis kõikide töötajate kasutuses. Ta teadis, et
nõude edastamisega teota ta hageja mainet töötajate silmis. Ta oleks pidanud aru saama, et sellise tegevuse tagajärg on ebaproportsionaalne ning hageja õigusi ülemääraselt kahjustatav.
15.Hageja leidis, et faktiväide, mille kohaselt oli ta võlgnik ja tema kohta lubati andmed sisestada maksehäireregistrisse, oli negatiivse sisuga teave, mille eesmärgiks oli hoiatada teisi inimesi halva maksekäitumisega isiku eest. Hageja ei ole halva maksekäitumisega ja tema isiklikke õigusi on rikutud.
16.Portaalis teatmik.ee on avaldatud kõik tema ettevõtte üldkontaktid ja teave töötajate arvu kohta. Sealt on nähtav töötajate arv enne ebaõigete andmete avalikustamist ja pärast seda. Hageja ise ei pidanud kostjat millestki teavitama, sest hagejal oli sõlmitud leping AS-ga Ühisteenused. Leppetrahvi kviitungis oli kirjas, et hageja pidi trahvi tasuma AS Ühisteenused pangakontole. Samuti oli seal kirjas, et leppetrahvi tasumata jätmisel loovutatakse nõudeõigus inkassofirmale. Kostja kohta leppetrahvis viiteid ei ole.
17.Hageja ei saanud teadet, et kotja tegutseb AS Ühisteenused volitused alusel. Nõudekirjade saatmisel kostja volitusi ei tõendanud. AS Ühisteenused kinnitas hagejale, et ta ei ole kellelegi delegeerinud õigust nõuda hagejalt võlgnevust. Hagejal oli jätkuvalt võimalik maksta trahv otse AS Ühisteenused kontole www.parkimine.ee otselingiga, mida hageja ka tegi.
18.Kostja oli väga agressiivne ega soovinud selgitada, kuidas ta sai hageja isikuandmed. Kostja ei soovinud tõendada oma volitusi ega vastata hageja küsimustele. Kostja nõudis raha ülekandmist enda kontole ja kasutas erinevaid telefoninumbreid, ajades hageja segadusse. Kostja esitatud tõendid ei tõenda, et tema avaldanud andmed hageja võlgnevuse kohta olid õiged. Hageja on tõendanud, et kostja rikkus hageja andmete avaldamisega IKS § 4 lg 1, § 35 lg 1 ja § 10 lg 2 p 3. Alternatiivselt on hageja tõendanud, et kostja avaldas tema kohta ebaõige faktiväite, tekitades sellega hagejale õigusvastaselt kahju.
19.Hageja palus kostjalt välja mõista hüvitisena 3000 eurot, viidates samas VÕS § 127 lõikele 6 ja TsMS § 233 lõikele 1. Hageja leidis, et tema soovitud hüvitis on mõistlik. Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimiseks ei pea kõik avaldatud andmed olema ebaõiged, vaid piisab ka ühest õigusvastast väärtushinnangut võimaldavast ebaõigest faktiväitest, kui selle avaldamine ei ole olnud õiguspärane.
20.03.06.2020 esitas hageja 06.06.2019 kõnest tehtud salvestuse, milles hageja andis kostjale teada, et tal puudub võlgnevus parkimise eest. Telefoni ekraanitõmmistest nähtub samuti, et hageja suhtles kostjaga kolm korda ja soovis asja lahendada kohtuväliselt.
21.02.11.2020 põhistas hageja oma nõuet täiendavalt. Hageja leidis, et AS Ühisteenused leppetrahvi nõue on lepingust tulenev nõue. Hageja ei andnud AS-le Ühisteenused nõusolekut oma isikuandmete töötlemiseks. 27.05.2019 maksis hageja lepptrahvid ära. Hageja au teotamine tuleneb kostja ebaseaduslikust tegevusest ja tema avaldatud ebaõigetest faktiväidetest.
22.IKS § 65 lg 1 järgi on isikuandmete avalikustamine lubatud ainult andmesubjekti nõusolekul, kuid hageja nõusolek kostjal puudus. Isikuandmete töötlemiseks pidi kostjal olema vastutava töötleja AS Ühisteenused volitus, mida kostjal ei olnud. IKS § 10 lg 1 rikkudes ei kontrollinud kostja avaldatud faktiväidete tegelikkusele vastavust. Kostjal ei olnud AS Ühisteenused volitust nõuda hagejalt võlgnevust. Kostjal puudus volitus nõuda hagejalt võla sissenõudmise tasu.
23.Kostja ei ole tõendanud, et seisuga 20.11.2019, kui ta saatis nõude ettevõtte üldisele e-posti aadressile, oli ta avaldatud teabe õigsust kontrollinud. Kostja ei ole tõendanud, et võlgnevus oli 20.11.2019 olemas. Sõiduk xxxxxx oli vastavalt Ühisteenused AS registrile hageja, mitte xxx
OÜ omandis. Kostja kasutas info edastamiseks hageja isikliku e-posti aadressi ja telefoninumbrit. Hageja reageeris teadetele ja andis kostjale tagasisidet. Kostjal puudus alus avaldada andmeid kolmandatele isikutele.
24.Kostja tegutses pahauskselt, sest ta edastas teadvalt ebaõigeid andmeid ja ületas õigustatud kriitika piiri. Kostjal oli alates 06.06.2019 teada, et hagejal puudub võlgnevus AS Ühisteenused ees, seega rikkus kostja hageja õigusi tahtlikult ja süüliselt.
25.Hageja luges ebaõigeks faktiväiteks hageja ettevõtte üldisele e-posti aadressile korduvalt kostja edastatud teadet, mille kohaselt oli hagejal AS Ühisteenused ees võlgnevus koos võlgnevuse summaga. Ebakohaseid väärtushinnanguid avaldas kostja korduvates võlanõuetes, suheldes hagejaga lugupidamatul ja ebaviisakal viisil. Kostja avaldas: „meie menetluses on teie võlgnevus..., Tasuda hiljemalt..., info edastatakse maksehäirete registrisse!“ Kostja suhtles hagejaga viisil, nagu oleks viimane pahatahtlik seaduserikkuja ja pikaajaline võlgnik. Lugupidamatu suhtumisega mõjutas kostja töökollektiivi usalduslikku suhet hagejasse, mistõttu palus hageja kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise 3000 eurot või alternatiivselt hüvitise mõistlikus suuruses kohtu äranägemisel.
26.Hageja leidis, et kostja pidi AS-ga Ühisteenused sõlmitud lepingu alusel enne võlanõude menetluse algatamist saama AS-lt Ühisteenused vastava tellimuse ning võlgnikku tuli teavitada otsusest anda võlg üle kostja menetlusse. Kostja ei ole tõendanud, et ta sai AS-lt Ühisteenused hageja võlgnevuse sissenõudmise tellimuse. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejat AS Ühisteenused otsusest teavitanud. Hageja leidis, et sellist otsust ei ole. Sama lepingu punkti 4.3.1 alusel pidi AS Ühisteenused viivitamata teavitama kostjat võlgniku tehtud maksetest. Hageja tasus leppetrahvi 27.05.2019. Hiljemalt järgmisel päeval pidi kostja teadma võlgnevuse nõudmiseks aluste puudumisest ja ta tegeles nõude esitamisega õigusvastaselt.
27.Lepingu kohaselt pidi kostja jätma endale 20% laekuvast summast või kahjunõudest 16 eurot. Käsundusleping ei näinud ette sissenõudmikulude nõudmist võlgnikult, millises osas tegutses kostja volitusi ületades ja ebaseaduslikult. Kostja esitas tellimuse kinnituse, mille oli allkirjastanud tema juhatuse liige, mitte AS Ühisteenused esindaja. Kostja ei ole tõendanud, et ta sai AS-lt Ühisteenused käsundi hageja võla sissenõudmiseks ja kostja tegutses omavoliliselt.
KOSTJA VASTUVÄITED
28.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja osutab AS-le Ühisteenused käsunduslepingu alusel võla sissenõudmise teenust. 23.04.2019 kinnitas kostja AS-lt Ühisteenused saadud käsundi parkimistrahvide nr 0232009008 ja 0236008880 sissenõudmiseks. Parkimiskorraldajalt AS-lt Ühisteenused saadud käsundi sisuks on parkimiskorraldaja ja kliendi vahel sõlmitud lepingu täitmineehk sissenõudmiskulu nõude esitamine.
29.Parkimistrahv nr 0232009008 väljastati 14.02.2019 kell 17:59 tasumata parkimistasu 40 euro eest. Sõiduk MERCEDES-BENZ numbrimärgiga xxxxxx oli pargitud parkimisalal P63 (LTR), mis asub aadressil Linnamäe tee 3. Leppetrahv tuli tasuda 14 päeva jooksul ehk 28.02.2019. Hageja leppetrahvi tähtaegselt ei tasunud, mistõttu pöördus parkimiskorraldaja oma õiguste kaitseks kostja ehk inkassoettevõtte poole. Hageja on parkimiskorra rikkumist kinnitanud, tasudes leppetrahvi pärast inkassomenetluse alustamist.
30.Parkimistrahv nr 0236008880 väljastati 28.02.2019 kell 12:40 tasumata parkimistasu eest summas 40 eurot. Sõiduk MERCEDES-BENZ numbrimärgiga xxxxxx oli pargitud parkimisalal P30 (LTR), mis asub aadressil Tulika tn 19. Leppetrahv tuli tasuda 14 päeva jooksul ehk 14.03.2019. Hageja leppetrahvi tähtaegselt ei tasunud, mistõttu pöördus parkimiskorraldaja oma
õiguste kaitseks kostja ehk inkassoettevõtte poole. Hageja on parkimiskorra rikkumist kinnitanud, tasudes leppetrahvi pärast inkassomenetluse alustamist.
31.Inkassomenetluse puhul on tegemist tasulise teenusega ehk võlgnevuse sissenõudmiseks kandis võlausaldaja AS Ühisteenused täiendavaid kulutusi. Mõlema parkimistrahvi puhul oli inkassotasuks 16,67% + km põhivõlast ehk 15 eurot. Kahe parkimistrahvi sissenõudmiskuluks kokku oli 30 eurot. Inkassomenetlust alustades oli võlasummaks kokku 110 eurot (40 eurot + 15 eurot + 40 eurot + 15 eurot). Kostja viitas VÕS § 1132 lõikele 2 punktile 1.
32.Vaidlus puudub, et kostja viis läbi inkassomenetluse ehk võttis hagejaga ühendust sõnumite, telefoni ja e-posti teel ning saatis hagejale meeldetuletuskirju. Võlausaldaja kulutused võlgnevuse sissenõudmiseks on tõendatud ja põhjendatud. Hageja kostja teadetele ei reageerinud. Kostja oli see, kes aktiivselt hagejaga ühendust võttis, et tekkinud võlgnevustele lahendus leida. Telefonivestluste sisuks oli peamiselt võla kujunemise selgitamine või hageja katkestas lihtsalt kõne, kui kuulis, et talle helistab kostja. Tõele ei vasta hageja väide, et ta võttis ise kostjaga ühendust ja selgitas, et tal puuduvad tasumata nõuded. Kostja ei ole hagejalt saanud ühtegi e-kirja ning vaid ühe kõne. Nimetatud asjaolu kinnitavad kostja andmebaasi väljavõtted. Hageja ei ole tõendanud, et ta esitas kostjale vastuväiteid.
33.16.10.2019 helistas kostja hagejale ning hageja teatas telefoni teel, et ta on võlgnevuse tasunud AS-le Ühisteenused. Kostja palus nii telefonivestluses kui e-kirja teel hagejal oma väite kinnituseks saata tasumist tõendavad maksekorraldused. Hageja seda ei teinud, mistõttu pöördus kostja hageja väite kontrollimiseks käsundiandja poole. 13.11.2019 kinnitas AS Ühisteenused, et leppetrahv nr 0236008880 summas 40 eurot oli tasutud. 21.11.2019 tuvastas kostja AS Ühisteenused kodulehelt, et leppetrahv nr 0232009008 summas 40 eurot oli tasutud. Kostja korrigeeris võlanõuete summat vastavalt saadud infole. Hageja tasus küll põhivõla, kuid hagejal jäi tasumata sissenõudmiskulu 30 eurot.
34.Võla sissenõudmise osaks on võlgnikuga kontakti loomine ja võlgnikule võlainfo edastamine. Kuna hageja olemasolevatele kontaktidele saadetud teadetele ei reageerinud, edastati võla tasumiseks vajalik info e-posti aadressile xxx. Kostja ei nõustunud, et ta avaldas hageja kohta ebaõigeid andmeid. E-posti aadressile xxx. saadetud info vastab tegelikkusele.
35.Kostja saatis 20.11.2019 e-kirja, mille kohaselt oli kostja menetluses hageja võlgnevus AS Ühisteenused eest summas 70 eurot. Kirjas viidati hageja isikukoodile ja tema sõidukile. Avaldatud faktiväited on õiged. Vaidlus puudub selle üle, et hageja isikukood on xxxxxxxxxxx. Hageja on ise kinnitanud, et ta on sõiduki xxxxxx omanik. Kostja menetluses oli 20.11.2019 seisuga hageja võlgnevus 70 eurot. AS-lt Ühisteenused saadud käsund leppetrahvidega nr 0236008880 ja nr 0232009008 seotud võlgnevuste sissenõudmiseks lõppes 04.12.2019. Võlasummaks oli 20.11.2019 seisuga 70 eurot ehk tasumata oli leppetrahvi nr 0236008880 sissenõudmiskulu 15 eurot, leppetrahv nr 0232009008 summas 40 eurot ja sellega seotud sissenõudmiskulu 15 eurot. Suurem osa e-kirjast moodustasid tasumiseks vajalikud pangarekvisiidid. Tasumiseks vajalikud andmed olid korrektsed. E-kirja viimane lause oli informatiivne, mis selgitas, mis on järgnevad võimalikud sammud inkassomenetluses.
36.21.11.2019 sai kostja kinnituse AS Ühisteenused kodulehelt, et leppetrahv nr 0232009008 on summas 40 eurot. Kostja saatis 25.11.2019 e-posti aadressile xxx e-kirja, milles viitas VÕS § 1131 lõikele 1 ning selgitas, et hageja võlgnevus on 15 eurot + 15 eurot + 30 eurot. Kostja tegi hagejale kompromissettepaneku. E-kirjas avaldatud faktiväited vastavad tegelikkusele. Hageja isikukoodi ja talle kuuluva sõiduki üle puudub vaidlus. Hagejal oli tasumata sissenõudmiskulu, kuid kostja töötaja märkis ekslikult vale sissenõudmiskulu aluse. Hagejal oli tasumata sissenõudmiskulu VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel.
37.Kostja menetluses oli 25.11.2019 seisuga hageja võlgnevus AS Ühisteenused ees summas 30 eurot. AS-lt Ühisteenused saadud käsund leppetrahvidega nr 0236008880 ja nr 0232009008 seotud võlgnevuste sissenõudmiseks lõppes 04.12.2019. Võlasummaks oli 25.11.2019 seisuga 30 eurot ehk leppetrahvidele lisandunud sissenõudmiskulu. E-kirjast pidi mõistlik isik aru saama, et hagejal oli tasumata sissenõudmiskulu 30 eurot, sõltumata valest seaduse sättest. Võlausaldaja oli valmis hagejale vastu tulema ning alandama sissenõudmiskulu suurust summani 16 eurot. Kuna hageja pakkumisele ei reageerinud, jätkus inkassomenetlus kuni käsundi lõppemiseni 04.12.2019. Tasumiseks vajalikud pangarekvisiidid on e-kirjas korrektsed. E-kirja viimane lause oli informatiivne, selgitades edasisi samme. Kostja on faktiväidete õigsust tõendanud.
38.Kostja viitas VÕS § 1047 lõikele 3 ja andmekaitse määruse artikli 6 lõike 1 punktile b. Isikuandmeid võib töödelda isikuga lepingu sõlminud isik ja viimasele lepingu alusel teenust osutav volitatud töötleja ehk kostja. Parkimiskorraldajalt AS-lt Ühisteenused saadud käsundi sisuks on parkimiskorraldaja ja kliendi vahel sõlmitud lepingu täitmine. Võlgnevuse sissenõudmise osaks on kliendiga ehk hagejaga kontakti saavutamine. Kostja on järginud andmete kontrollimisel käibekohustust. Kostja kontrollis, et Xi puhul oleks tegemist õige võlgnikuga. Seetõttu lisati e-kirjale hageja isikukood. Vastavalt hagejalt ja võlausaldajalt saadud infole kontrolliti võla suurust enne kirjade väljasaatmist.
39.Hageja ei ole tõendanud, et avaldatud andmed olid tema au teotavad. Inkassomenetlust alustati vastavalt käsundile 23.04.2019 ning esimest korda saadi hagejaga ühendust 08.05.2019. Võlausaldaja nõude suuruseks oli 110 eurot. Hageja tasus kokku 80 eurot ehk hagejal jäi tasumata 30 eurot. Hageja esitatud maksekorraldustelt on näha, et leppetrahvid nr 0232009008 ja nr 0236008880 tasuti 27.05.2019. Hageja teavitas kostjat tasumistest alles 16.10.2019 ehk ligi pool aastat hiljem. Jääb arusaamatuks, miks ei teavitanud hageja kostjat tasumistest varem.
40.Võla puudumist soovis hageja tõendada ka AS Ühisteenused ja Europark Estonia OÜ veebilehtede väljavõtetega. Kostja leidis, et Europark Estonia OÜ veebilehe väljavõte tuleb jätta tähelepanuta, kuna see ei ole asjakohane tõend. Kostja käsundi sisuks oli AS Ühisteenused kliendi võlgnevuste sissenõudmine. AS Ühisteenused klienditeenindusportaal sisaldab infot vaid lepingutest tekkivate nõuete kohta. Seaduse alusel tekkivate kõrvalnõuete infot see ei sisalda ja seetõttu võla sissenõudmiskulud seal ei kajastu. Kostja on tõendanud, et hagejale saadetud ekirjades olev info vastab tegelikkusele.
41.Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtub, kui palju oli hageja ettevõttes töötajaid ning kellel oli ligipääs äriregistris märgitud ettevõtte e-posti aadressile. Hageja üritab jätta muljet, justkui lõppesid 3 töösuhet põhjusel, et töötajad tutvusid kostja e-kirjadega. Töösuhete lõppemine ei ole tõendatud ning selle lõppemise põhjus on hagejale tegelikkuses teadmata. Tegemist on hageja spekulatsiooniga. Ei ole eluliselt usutav, et hageja ettevõtte töötajad jagasid neile teatavaks saanud infot. Tänapäeval sisaldab iga tööleping konfidentsiaalsus klauslit. Hageja väidab, et tal puudus võimalus valeandmeid ümber lükata. Hageja oleks saanud teavitada oma töötajaid ning kostjat, et kostja kirjade sisu ei vasta tegelikkusele või pöörduda kohtu poole ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Hageja seda ei teinud.
42.Hageja ei ole käitunud heas usus ja on süstemaatiliselt rikkunud lepinguid parkimisteenuste pakkujatega. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et hagejal on tasumata veel kaks parkimistrahvi. Hagejal olid kõik võimalused vältimaks väidetavaid kannatusi ja stressi. Kui hageja oleks trahvid õigeaegselt tasunud, oleks ta saanud inkassomenetluse ära hoida. Hageja oleks saanud kostja teadetele reageerida. Kui hageja oleks teadetele reageerinud, ei oleks kostja saatnud e-kirja hageja ettevõtte kontakt e-postile. Hageja oleks saanud kostjat pool aastat varem teavitada, et ta on põhivõla ehk leppetrahvid tasunud.
43.13.07.2020 seisukohtades leidis kostja, et hageja räägib ebaselgelt kord faktiväidetest ja kord väärtushinnangutest. Ebaõiged on hageja väited, et tema ettevõtte üldisele e-posti aadressile saadetud kiri sisaldas ebaõiget nõuet ning kirja toon oli agressiivne ja hageja au teotav. E-kirjas ei ole märgitud, et hagejal on pikaajaline võlgnevus ning tema suhtes rakendatakse sunnimeetmeid. Kostja pidas ebaselgeks, mida hageja viimase all silmas pidas. Kostja kirjad olid informatiivsed ja kostja pakkus hagejale kompromissi.
44.Kostjal oli andmete avaldamiseks õigustatud huvi ning ta on hoolsuskohustust täitnud. Hageja on õigesti leidnud, et kostja osutas AS-le Ühisteenused käsunduslepingu alusel võla sissenõudmise teenust. Kostjal oli kuni 04.12.2019 käsunduslepingust tulenev kohustus võlgnevus (leppetrahv ja sissenõudmiskulu) sisse nõuda. Käsunduslepingu alusel oli kostja kohustatud tegema kokkulepitud tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku. Võla sissenõudmise peamiseks ülesandeks on võlgnikuga kontakti saavutamine, et leida tekkinud võlgnevusele lahendus.
45.Kostja sai käsunduslepingu alusel parkimiskorraldajalt mobiilse parkimise telefoninumbri xxxxx. Nimetatud numbrilt oli parkimiskorraldaja andmete kohaselt mobiilselt pargitud rikkumisega seotud sõidukit (xxxxxx). Kostja ei teadnud telefoni numbri edastamise hetkel, kellele kuulus edastatud mobiilse parkimise number. Kostja kasutas telefoni numbrit xxxxx tuvastusprotsessis, mille eesmärgiks oli kontrollida, kas tegemist on parkimistrahviga seotud isikuga. Tuvastusprotsessi käigus helistati numbrile xxxxx ning vastu võttis hageja, kes kinnitas seotust sõidukiga xxxxxx. Hageja palus võlainfo saata e-postile yyy.
46.Kostja võttis hagejaga inkassomenetluses korduvalt ühendust e-posti aadressil yyy ja telefoninumbril xxxxxx, et tekkinud võlgnevustele lahendus leida. Telefonivestluste sisuks oli peamiselt võla kujunemise selgitamine või hageja katkestas kõne. E-kirjadele hageja ei reageerinud. Kuna hageja e-kirjadele ei vastanud, kontrollis kostja avalikest andmebaasidest, kas on muid kontakte, mille kaudu hagejaga ühendust võtta. Sisestades hageja nime otsinguportaali „Google”, tuli vasteks, et hageja on XXX OÜ juhatuse liige. Ettevõtte kontaktandmeteks oli xxx ja xxxxx.
47.Telefoninumber xxxxx on seotud nii hageja kui ettevõttega XXX OÜ-ga. Nimetatud numbrilt pargiti rikkumisega seotud sõidukit numbriga xxxxxx. Hageja küll kinnitas inkassomenetluses seotust sõidukiga xxxxxx, kuid kostjale ei olnud inkassomenetluses teada, kes on sõiduki tegelik omanik ning kas see on hageja või tema ettevõte. Kuna hageja e-posti aadressile yyy saadetud teadetele ei reageerinud ning parkimistingimusi rikkunud sõiduki omanik võis olla hoopis ettevõte, saadeti võlateatis ja kompromiss XXX OÜ e-posti aadressile xxx.
48.Hageja väidab, et võlg oli seisuga 27.05.2019 täiesti kustutatud ning võlasuhted sellega lõppenud. Hageja teavitas kostjat võla tasumisest esimest korda 16.10.2019. Hagejal paluti korduvalt saata tasumist tõendav maksekorraldus, kuid hageja seda ei teinud. Inkassomenetluses on võlgnike peamiseks vastuväiteks, et võlgnevus on tasutud. Tegelikkuses on ainult vähesed võla tasunud, mistõttu palutakse võlgnikel oma väite kinnituseks saata maksekorraldus. Hoolimata korduvatest meeldetuletustest hageja maksekorraldust ei saatnud, mistõttu pöördus kostja hageja väite kontrollimiseks käsundiandja poole. 13.11.2019 kinnitas AS Ühisteenused leppetrahvi nr 0236008880 tasumist ning 21.11.2019 leppetrahvi nr 0232009008 tasumist.
49.Esimese kirja saatmise seisuga 20.11.2019 oli kostja andmete kohaselt tasumata 70 eurot ehk tasumata oli leppetrahvi nr 0236008880 sissenõudmiskulu 15 eurot ja leppetrahv nr 0232009008, summas 40 eurot ja sellega seotud sissenõudmiskulu 15 eurot. Teise kirja saatmise seisuga 25.11.2019 oli võlasummaks kahe leppetrahvi sissenõudmiskulud kokku 30 eurot. Hageja tasus
küll leppetrahvid, kuid kirjade saatmise hetkel oli tasumata sissenõudmiskulu. Kostja käsund ei olnud kirjade saatmise hetkel täidetud.
50.Kostja leidis, et kõiki asjaolusid arvesse võttes oli võlateate ning kompromissi pakkumise saatmine e-posti aadressile xxx proportsionaalne. Eriti olukorras, kus mobiilse parkimise telefoninumber xxxxx on seotud nii hageja kui ka ettevõttega. Kostjal oli käsunduslepingust tulenev kohustus hageja võlgnevus sissenõuda. Seega oli kostjal õigustatud huvi võlateate ja kompromissi saatmiseks e-posti aadressile xxx.
51.Kostja on hagejale korduvalt selgitanud, et sai tema telefoninumbri parkimiskorraldajalt, kuna telefoninumbrilt xxxxx oli kasutatud rikkumisega seotud sõiduki mobiilsel parkimisel. Eposti aadressi yyy andis hageja kostjale ise. Nimetatud aadressile palus hageja saata võlainfo. Hageja ei ole kostjal kordagi palunud oma volitusi tõendada.
52.Hageja on lisanud väljavõtte SMS-idest, mis ta on kostjale saatnud. Kostja täpsustab, et kuni võlgnikuga kontakti saavutamiseni on SMS-i teel saadetud teate sisu järgmine: „Täname parkimast autot .... Meie andmetel on autol tasumata parkimistrahv. Lahenduse leidmiseks palume helistada Creditreform Eesti OÜ-le 6826300. Täname!” Kostjaga ühenduse saamiseks tuli helistada nimetatud numbrile või peale kontakti saavutamist võlgnikuga kokkulepitud kontaktile. Otse SMS-le saadetud vastuseid kostja kätte ei saa. SMS-i teel saadetud teade/meeldetuletus on automaatiseeritud protsessi tulemus. Kostja vastab kõigile telefoni teel või e-posti teel esitatud küsimustele. Enne SMS-de saatmist suheldi hagejaga telefoni teel ning selgitati võlgnevuse asjaolusid, sealhulgas vastati tema küsimustele.
53.Hageja väidete kohaselt ajas teda segadusse asjaolu, et kostja kasutas erinevaid telefoninumbreid. Hageja ei saa oodata, et kõigil kostja töötajatel on üks ja sama telefoninumber. Telefonivestlust alustatakse alati tutvustusega, kust helistatakse, kui hageja kõnele vastas. Hageja esitatud tõendist ei nähtu, millal on SMS-d saadetud. Inkassomenetluse alguses oli võlgnevuse summaks 110 eurot. Võlasumma muutus vastavalt tasumise infole. Küsimusi oleks hageja saanud esitada, kui kostja temaga telefoni teel ühendust võttis, kuid hageja katkestas enamjaolt kostja kõned.
54.Vastavalt käsundile nõuab kostja võla tasumist enda arveldusarvele ning peale summa laekumist kantakse see edasi käsundiandjale. Hageja viited isikuandmete kaitse seaduse sätete rikkumisele on asjakohatud. Hageja viidatud IKS §-d 4 ja 5 reguleerivad isikuandmete töötlemist ajakirjanduslikul eesmärgil ja akadeemilise, kunstilise ja kirjandusliku eneseväljenduse tarbeks.
55.Hageja kahju hüvitise nõue on varasemat kohtupraktikat arvestades ebamõistlikult suur. Käesolevas asjas saatis kostja ühele e-posti aadressile võlateate ning kompromissi ettepaneku. Ekiri saadeti piiritletud isikute ringile. Kostja saatis e-kirja ettevõttele, mis oli seotud parkimiskorda rikkunud sõidukiga. Isegi kui kohus tuvastab, et hagejal on tekkinud mittevaraline kahju, ei saa see ületada paarisada eurot.
56.Hageja ei ole tõendanud, kellele parkimiskorda rikkunud sõiduk tegelikult kuulub. Telefoninumber, mida kasutati mobiilseks parkimiseks, on seotud hageja ja tema äriühinguga. Hageja isiklike õiguste rikkumise tõendamiseks tuleks hagejal tõendada, kellele sõiduk kuulub. Kui sõiduki xxxxxx omanikuks on ettevõte XXX OÜ, on kostja võlateate ja kompromissiettepaneku saatnud sõiduki tegelikule omanikule.
57.Hageja esitatud kõnesalvestisest ei nähtu, kas see kajastab sissetulevat või väljaminevat kõnet ning millal on kõne tehtud. Kõnede nimekiri ei tõenda vestluse sisu. Kostja palus
kohustada hagejat esitama tõendi, millest nähtub, kellele kuulub parkimiskorda rikkunud sõiduk numbrimärgiga xxxxxx.
58.Lõplikes seisukohtades palus kostja jätta hagi rahuldamata ja leidis, et hageja väited on tõendamata. Hageja ei ole välja toonud, milles seisneb kostja õigusrikkumine, hagejale tekitatud kahju ja põhjuslik seos. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja pani toime teo, mille eest ta pidi tasuma leppetrahve. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ei tasunud leppetrahve õigeaegselt ja kostjal oli volitus AS-lt Ühisteenused leppetrahve nõude. Vaidlust ei ole, et hageja ei tasunud võla sissenõudmise tasu. Kostja ei ole avaldanud hageja andmeid maksehäireregistris ning hageja ei edastanud kostjale leppetrahvide tasumist tõendavaid maksekorraldusi.
59.Hageja ei ole tõendanud, et ta pöördus 22.05.2019 AS Ühisteenused poole ning viimane eitas kostjale volituste andmist leppetrahvinõuete esitamiseks. Hageja pöördumine AS Ühisteenused poole kinnitab, et hageja sai kätte kostja saadetud teated. Hageja ei ole tõendanud, et kostja tegevus oleks õigusvastane ning hageja au ja väärikust kahjustav. Hageja ei ole tõendanud, et tema ettevõtte töötajad tutvusid kostja e-kirjadega ning hageja ei ole tõendanud e-kirjades valeandmete sisaldumist. Hageja ei ole tõendanud stressi või vaimsete kannatuste tekkimist. Hageja ei ole tõendanud, et kostja tegevus tõi kaasa selle, et hageja töötajad ei usaldanud enam hagejat.
60.Isegi kui kostja nõue oleks olnud alusetu, ei ole avaldatud teabe avaldamine au ja väärikust kahjustav. Igal täiskasvanud isikul peab olema mõistlik valulävi, mis tagab selle, et igasugune ekslik pöördumine või isiku osas valeandmete esitamine ei põhjusta isikule selliseid tagajärgi, mis annaksid viimasele õiguse nõuda mittevaralist kahju hüvitamist. Kostja ei ole käitunud pahatahtlikult või eesmärgiga teotada hageja au või väärikust või tekitada viimasele kahju. Äriühingute e-posti aadressid ja nendega seotud isikute nimed on avalik teave ning nende andmete kasutamine inkassomenetluses on igati õiguspärane ja põhjendatud. Oma kontaktandmete avaldamisel võtab ettevõte teadlikult riski, et kontaktandmeid kasutavad kolmandad isikud. Tööandjal on alati võimalik piirata ettevõtte e-posti aadresside kasutamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
61.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
62.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hageja on ettevõtte xxx OÜ juhataja ning ettevõtte e-posti aadressiks on xxx; 2) hageja kasutab sõidukit registrimärgiga xxxxxx ning parkis sõiduki AS Ühisteenused kuuluvatesse parklatesse 2019. aasta veebruaris, jättes tasu parkimise eest tasumata; 3) AS Ühisteenused koostas hagejale parkimistasu maksmata jätmise eest trahvinõude nr 0232009008 summas 40 eurot ja trahvinõude nr 0236008880 summas 40 eurot; 4) kostja saatis hagejale sõnumeid, milles teatas tasumata parkimistrahvidest ning nõudis nende tasumist koos võla sissenõudmise kuludega; 5) kostja võttis hagejaga ühendust telefoni teel võlgnevuse tasumiseks; 6) kostja saatis hageja isiklikule e-posti aadressile yyy ja hageja ettevõtte e-posti aadressile xxx teateid võlgnevuse kohta; 7) hageja tasus AS-le Ühisteenused kaks trahvinõuet 27.05.2019.
63.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on avaldanud hageja suhtes ebaõigeid andmeid ja ebakohaseid väärtushinnanguid e-kirjade saatmisel aadressile xxx. Pooled vaidlevad ka selle üle,
kas kostja on kasutanud ebaseaduslikult hageja isikuandmeid. Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise summas 3000 eurot või alternatiivselt õiglase hüvitise kohtu äranägemisel.
64.Hageja leidis, et kostja kasutas hageja isikuandmeid ebaseaduslikult. E-posti aadressile xxx saatis kostja hageja kohta ebaõigeid andmeid sisaldavat teavet, mida luges 5 hageja töötajat, kelle ees alanda kostja hageja au ja väärikust. AS Ühisteenused teatas hagejale, et ei ole nõuet hageja vastu kellelegi üle andnud. Kostja tegutses ilma volitusteta. Hageja tasus leppetrahvid ja kostja avaldas ebaõigesti, et hageja on võlgnik. Kostja nõuete sisu oli agressiivne ja au teotav. Hageja reageeris kostja pöördumistele ja nõudis dokumente, kuid kostja ei vastanud.
65.Kostja leidis, et ta ei ole hageja suhtes ebaõigeid andmeid avaldanud ega tema isikuandmeid alusetult kasutanud. Kostja osutas AS-ga Ühisteenused sõlmitud lepingu alusel viimasele võlgnevuste sissenõudmise teenust ning sai AS-lt Ühisteenused käsundi hageja võlgnevuse nõudmiseks. Hageja tasus võlgnevuse pärast inkassomenetluse alustamist, kuid hageja ei teatanud kostjale enne 16.10.2019, et ta on leppetrahvid tasunud. Võla sissenõudmise kulud jättis hageja tasumata, millest tulenevalt korrigeeris kostja hagejale saadetud võlgnevuse teatisi. Oma isikliku e-posti aadressi avaldas kostjale hageja ise. Kuna hageja ei reageerinud sinna saadetud pöördumistele, saatis kostja teate avalikult kättesaadavale e-posti aadressile xxx. Hageja ei ole tõendanud, et kolmandatel isikutel oleks olnud sellele e-posti aadressile ligipääs.
66.13.07.2020 esitas kostja kohtule taotluse kohustada hagejat esitama kohtule tõendi selle kohta, kellele kuulub parkimiskorda rikkunud sõiduk numbrimärgiga xxxxxx. Kostja leidis, et kui sõiduk kuulub hageja ettevõttele xxx OÜ, on kostja kõik võlateated saatnud õigele sõiduki omanikule. Hageja kostja taotlusele ei vastanud.
67.Kohus leiab, et kuigi hageja kostja taotlusele ei vastanud ega vaielnud sellele vastu, ei kuulu taotlus rahuldamisele. TsMS § 238 lg 1 p 1 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei oma tähtsust see, kes on parkimiskorda rikkunud sõiduki omanik. Hageja on omaks võtnud, et ta oli sõiduki kasutaja, kellel oli kohustus tasuda parkimisteenuse kasutamise eest. Sisuliselt ei vaidle pooled selle üle, kellele sõiduk kuulus, vaid pooled vaidlevad selle üle, kas kostja avaldas hageja võlgnevuse kohta ebaõigeid andmeid kolmandatele isikutele ning kasutas alusetult hageja isikuandmeid. Eeltoodu osas vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust see, kellele sõiduk kuulub. Seetõttu jätab kohus taotluse rahuldamata.
68.Isikuandmete kasutamist reguleerib Eestis alates 25.05.2018 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ehk isikuandmete kaitse üldmäärus. Antud määruse artikli 4 punkti 1 järgi loetakse isikuandmeteks igasugust teavet tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta ning sama artikli punkti 2 järgi võib isikuandmete töötlemiseks lugeda isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine. Määruse artikli 4 punkti 7 järgi on isikuandmete vastutav töötleja muuhulgas juriidiline isik, kes üksi või koos teistega määrab kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid. Artikli 4 punkti 8 kohaselt on volitatud töötleja selline juriidiline isik, kes töötleb isikuandmeid vastutava töötleja nimel.
69.Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 punkt 1 alapunkti 6 järgi on isikuandmete töötlemine seaduslik muuhulgas juhul, kui isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti osalisel sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks vastavalt andmesubjekti taotlusele. Lisaks on isikuandmete töötlemine artikli 6 punkti 1 alapunkti f alusel lubatud, kui see on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral. Kohus leiab eeltoodu alusel, et kui isik kasutab tasulise parkimise teenust, on teenust osutaval isikul õigus töödelda teenuse kasutaja isikuandmeid lepingu täitmiseks või teenuse osutaja lepingust tulenevate õiguste tagamiseks. Muuhulgas on tasulise parkimisteenuse osutajal õigus kasutada andmeid selleks, et tuvastada teenuse saanud isik ja esitada talle nõudeid juhul, kui teenuse eest on jäetud tasumata. Teenuse osutaja võib eeltoodu alusel kohtu hinnangul lepingust tulenevate nõuete esitamiseks vajalikus ulatuses anda isikuandmete töötlemise õigus üle volitatud töötlejale ehk isikule, kes töötleb andmeid tema nimel teenuse saaja vastu nõuete esitamiseks. Seega oli AS-l Ühisteenused seaduslik alus anda inkassoteenust osutavale ettevõttele üle õiguse töödelda volitatud töötlejana nende isikute andmeid, kes on jätnud parkimisteenuse eest tasumata ulatuses, milles töötlemine oli vajalik lepingust tulenevate nõuete esitamiseks.
70.VÕS § 1132 lg 2 punkti 1 järgi või pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Seega tuleneb seadusest, et kui tarbija jätab tasumata parkimisteenuse osutamise eest, võib teenuse osutaja nõuda temalt lisaks muudele lepingust tulenevatele tasuda sissenõudmiskulude hüvitamist kuni 30 euro suuruse summani.
71.VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Riigikohus on selgitanud, et väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (RK TKo 3-2-1-63-02, p 7, 3-2-1-159-14, p 10). Hageja heitis kostjale ette tema kohta ebakohaste väärtushinnangute avaldamist, kuid ei toonud esile ühtegi ebakohast või halvustavat hinnangut, mida kostja oleks hageja suhtes avaldanud. Ebakohase väärtushinnanguga ei ole tegemist siis, kui isikule saadetud kiri sisaldab saajale mittemeeldivaid väiteid või hoiatusi või ebasobivat sõnastust. Ebakohase väärtushinnangu avaldamisega ei ole tegemist siis, kui kirja adressaat loeb talle saadetud kirja tooni ebaviisakaks või agressiivseks.
72.VÕS § 1047 lg 1 näeb ette, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Seega juhul, kui isik avaldab kellegi kohta kolmandatele isikutele ebaõigeid andmeid, tuleb avaldajal muuhulgas tõendada, et ta ei teadnud avaldatud andmete ebaõigsusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1047 lg 3 näeb ette, et hoolimata eeltoodust ei oeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.
73.VÕS § 1047 kohaldamise esmaseks eelduseks on faktiliste ja ebaõigete andmete avaldamine kolmandatele isikutele. Kui kolmandatele isikutele avaldatakse ebaõigeid andmeid kellegi võlgnevuse kohta, võib isik, kelle kohta andmeid avaldati, kasutada VÕS §-s 1047 ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Kohtu hinnangul ei kuulu aga VÕS § 1047 kohaldamisele juhul, kui võlgnik ja võlausaldaja on omavahel suhelnud võlgnevuse teemal ning nendevahelises suhtluses on tekkinud vaidlus võlgnevuse olemasolu osas.
74.Kohus selgitas hagejale 01.10.2020 pöördumises vajadust oma nõuet täiendavalt põhistada ja tõendada (toimiku lk 82). Kohus selgitas, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid rahuldada mittevaralise kahju hüvitamise nõuet summas 3000 eurot. Kohus selgitas hagejale vajadust välja tuua, millised olid need hageja au teotavad väärtushinnangud või ebaõiged faktiväited, milliste avaldamist hageja kostjale ette heidab. Kohus selgitas hagejale, et kostja on tõendanud hagejal parkimistrahvide olemasolu, kostja õigust esitada pöördumine AS Ühisteenused esindajana ning õigust nõuda võla sissenõudmise kulusid. Kohus selgitas hagejale vajadust põhistada, miks loeb hageja kostja tegevust ebaseaduslikuks ja kuidas see võimaldab hagejal nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Kohus samuti selgitas, et hageja väited, milliste kohaselt on kostja pöördumistega tutvunud hageja töötajad, kellest kolm on töölepingud lõpetanud, on tõendamata. Kohus selgitas, et hageja esitatud Interneti link ei ole arvestatav tõendina, sest link võib ajas muutuda või kaduda.
75.Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma väiteid ega nõudeid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud. Hageja ei tõendanud ühegi tõendiga, et kostja oleks andmeid tema väidetava võlgnevuse suhtes avaldanud mõnele kolmandale isikule. Hageja ei ole põhistanud, miks ei olnud kostjal õigust volitatud töötlejana hageja isikuandmeid töödelda ulatuses, mis oli vajalik parkimisteenuse osutamisest tuleneva võlgnevuse väljanõudmiseks. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud kostja poolt ühegi ebakohase väärtushinnangu avaldamist. Hageja ei ole põhistanud, miks oli tema arvates tegemist olukorraga, kus kostja oleks pidanud koheselt teadma sellest, millal hageja parkimistrahvid AS-le Ühisteenused ära tasus.
76.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 20.05.2019 saatis kostja hageja e-posti aadressile yyy ekirja (toimiku lk 6), milles teatas, et seoses parkimislepingu rikkumisega on väljastatud trahv nr 0236008880 seoses sõidukiga xxxxxx. E-kirjale oli lisatud leppetrahvi teatis ning viide veebilehele, kust olid nähtavad parkimist tõendavad fotod. E-kirjale lisas kostja telefoninumbri, millel lisaküsimuste korral ühendust võtta. E-kirjale lisatud selgituses (toimiku lk 7) oli märgitud sõiduki number, trahvi number ja kuupäev ning trahvi suurus 40 eurot ja võla sissenõudmise kulu 15 eurot. Kokku paluti nõudes sõiduki nr xxxxxx kasutajal või omanikul tasuda 55 eurot. Teatises olid märgitud makseandmed ja telefoninumber, millelt ühendust võtta.
77.Hageja on omaks võtnud, et teade oli saadetud tema isiklikule e-posti aadressile. Hageja on omaks võtnud, et ta parkis sõidukit xxxxxx leppetrahvi nõudes pargitud ajal tasulises parklas, kuid jättis tasu maksmata. Kostja esitas kohtule leppetrahvide nõuded koos fotodega sõidukist xxxxxx (toimiku lk 37-52), millistest nähtub, et antud sõidukit oli pargitud parkimistasu maksmata 14.02.2019 Linnamäe tee 3 parklas ja 28.02.2019 Tulika tn 19 parklas. Fotodest nähtub, et parkimisnõuded kinnitati sõiduki kojamehe alla. Hageja ei ole nendele tõenditele vastuväiteid esitanud. Seega ei ole kostja 20.05.2019 pöördumises avaldanud hageja suhtes ebaõigeid andmeid. Andmeid hageja võlgnevuse kohta ei ole avaldatud kolmandatele isikutele.
78.Hageja esitas kohtule kaks maksekorraldust (toimiku lk 8-9), millest nähtub, et ta tasus AS-le Ühisteenused 27.05.2019 leppetrahvile nr 0232009008 viidates 40 eurot ja leppetrahvile nr 0236008880 viidates samuti 40 eurot. Seega võib tõenditest järeldada, et hageja tasus leppetrahvinõuded alles pärast kostjalt vastava pöördumise saamist. Seda, et hageja oleks kostjat
teavitanud 27.05.2019 tehtud maksetest ja nende saajast või et hageja oleks edastanud kostjale kohtumenetluse eelsel ajal tasumist tõendavad maksekorraldused, asjas kogutud tõenditest ei nähtu. Samuti nähtub hageja maksekorraldusest, et ta tasus vaid leppetrahvinõuded, jättes tasumata seaduslikul alusel esitatud võla sissenõudmise kulu.
79.Hageja esitas väljavõtte enda e-posti aadressilt (toimiku lk 10), millest nähtuvalt oli kostja talle alates 20.05.2019 kuni 17.10.2019 saatnud korduvaid võlateateid viitega AS Ühisteenused leppetrahvidele. Teadete täpne sisu kohtule esitatud tõendist ei nähtu. Hageja esitas ka teise väljavõtte e-posti aadressilt, millele on kostja saatnud 2019. aasta novembris ja detsembris võlanõudeid (toimiku lk 11), kuid tõendist ei nähtu, millisele e-posti aadressile pöördumisi saadeti ja milline oli teatiste sisu.
80.Hageja esitas kohtule väljavõtte veebilehelt parkimine.ee (toimiku lk 13-14, tõlge lk 21), mille kohaselt oli hagejal kaks varasemat parkimistrahvi seoses sõidukiga xxxxxx, kuid puudusid maksmata trahvid seoses sõidukiga xxxxxx. Tõendist ei nähtu, kas või millal oli AS Ühisteenused veebilehelt nähtav kahe parkimistrahvi tasumine. Väiteid, milliste kohaselt teavitas hageja kostjat nõuetekohaselt leppetrahvi tasumisest, saates talle maksekorraldused, ei ole hageja ühegi tõendiga tõendanud. Hageja ei ole samuti tõendanud väidet, mille kohaselt ei ole AS Ühisteenused hageja võlgnevuse nõuet andnud menetlemiseks üle kostjale.
81.Hageja esitas kohtule ekraanitõmmise, mis tema väidete kohaselt pärines hageja telefonist ning pidi tõendama, et hageja suhtles kostjaga ja soovis vaidlust lahendada kohtuväliselt (toimiku lk 65). Kohtule esitatud tõendist ei nähtu, millisest telefonist ekraanitõmmis tehtud on ja kas tegemist on hageja kasutuses oleva telefoniga. Ekraanitõmmisest võib järeldada, et tehtud on kolm kõne kostjale, millistest üks kõne 27.05.2019 kestis alla minuti ja teine 1 minut 46 sekundit. Milline oli kõne sisu, ekraanitõmmisest järeldada ei saa. 06.06.2019 on tehtud pikem kõne kestvusega 3 minutit 34 sekundit, kuid antud kõne sisu ei saa tõendist järeldada. Seega ei tõenda tõend hageja väiteid.
82.Hageja esitas kohtule ka väidetavalt 06.06.2019 tehtud kõne salvestuse (kättesaadav kohtute infosüsteemi vahendusel, osalinne kirjalik tõlge lk 76). Antud kõnes pidas hageja esmalt arusaamatuks, milliste trahvi nõuetega tegemist on. Kostja esindaja selgitas hagejale, et tegemist on kahe tasumata parkimistrahviga, milliste kohta saab hageja täpsemat informatsiooni veebilehelt www.parkimine.ee. Samuti selgitas kostja, et hagejaga on telefoni teel võetud ühendust põhjusel, et sama telefoninumbrit on hageja kasutanud sõiduki mobiilsel parkimisel. Seejärel asus hageja üldsõnaliselt väitma, et ta on kaks trahvi on tasunud, kuid ei selgitanud täpsemalt, millal ta need tasus. Kostja palus saata tasumise kohta maksekorralduse, millele hageja on vastas, et ta juba saatis selle. Maksekorralduse saatmist kostjale kohtule esitatud tõenditest ei nähtu ei enne vaidlusaluse kõne tegemist ega hiljem.
83.Täiendavalt edastas hageja kohtule sõnumite vahetuse tema ja kostja vahel (toimiku lk 6971), millest nähtub, et hageja vastas kostja sõnumitele kolmel korral, pidades saadetud teateid arusaamatuks ja väljapressimiseks. Sõnumitest ei nähtu, et hageja oleks teavitanud kostjat leppetrahvide tasumisest või edastanud tasumist tõendavaid maksekorraldusi. Kostja hilisematest nõuetest nähtub, et kostja on soovinud hagejalt varasema 110 euro asemel 30 euro tasumist. Sõnumite saatmise kuupäevasid hageja esitatud tõendist tuvastada ei ole võimalik. Seega ei ole hageja tõendanud, et ta edastas kostjale pärast maksete tegemist neid tõendavad maksekorraldused. Kohus loeb usutavaks kostja väiteid, et ainuüksi võlgniku paljasõnalise väite alusel ei saa lugeda põhivõlgnevust tasutuks, sest enamik võlglastest väidab olevat võlgnevuse tasunud. Kuna hageja tasus parkimistrahvidest tuleneva põhinõude AS-le Ühisteenused, ei saanud kostja makse teostamisest koheselt teada saada siis, kui hageja makse tegi.
84.Hageja esitas kohtule väljavõtte e-posti aadressist xxx, millele kostja oli saatnud hagejale suunatud e-kirja (toimiku lk 15). Tõendist ei nähtu e-kirja saatmise kuupäeva. E-kiri algas pealkirjaga „Tere X, isikukood xxxxxxxxxxx, sõiduk xxxxxx vastutav kasutaja/kasutaja/omanik“. E-kirjas oli märgitud, et kostja menetluses on hageja võlgnevus Ühisteenused AS ees summas 70 eurot. Hagejal paluti võlgnevus tasuda hiljemalt 26.11.2019 kirjas märgitud makserekvisiite kasutades. E-kirja lõpus oli märgitud, et mittetasumisel edastatakse info maksehäirete registrisse.
85.25.11.2019 saatis kostja e-posti aadressile xxx teise e-kirja, mis oli adresseeritud samuti hagejale (toimiku lk 12). E-kirjas oli viidatud võla sissenõudmise kulule ning teatatud, et kostja menetluses oli võlgnevus AS Ühisteenused ees summas 15 eurot + 15 eurot = 30 eurot. Kostja pakkus hagejale kompromissina 16 euro tasumist, misjärel lubas lõpetada võlamenetluses. Ekirjas olid märgitud pangarekvisiidid tasumiseks ja teade, et võlgnevuse mittetasumisel edastatakse info maksehäire registrisse. Seega võib kirjast järeldada, et kostja nõudis hagejalt üksnes võla sissenõudmise kulude hüvitamist, millised jättis hageja tasumata.
86.Kohtu hinnangul ei ole kostja 25.11.2019 e-posti aadressile xxx saadetud e-kirjas avaldanud hageja suhtes ebaõigeid andmeid, sest kirja saatmise ajal oli hagejal endisel tasumata kahe nõude osas võla sissenõudmise kulud. Võla sissenõudmise kulude tasumise kohustus tulenes seadusest. E-kiri oli selgelt adresseeritud hagejale endale ning mitte teistele isikutele. Seda, et e-kirjaga oleks saanud tutvuda mistahes kolmandad isikud, ei ole hageja ühegi tõendiga tõendanud. Hageja on omaks võtnud, et e-posti aadressi xxx kasutas äriühing, mida hageja ise juhatas. Seega oli hageja ise e-posti aadressi kasutajaks. Asjaolu, et samale e-posti aadressile oli ligipääs äriühingu töötajatel, kes tutvusid kostja e-kirjaga, ei ole hageja tõendanud.
87.Varasemas, kohtule ilma kuupäevata saadetud e-kirjas e-postile xxx saadetud e-kirjas oli iseenesest ebaõigesti märgitud hageja võlgnevuse summaks 70 eurot, sest hageja oli e-kirja saatmise ajaks AS-le Ühisteenused kaks leppetrahvinõuet ära tasunud. Samas ei saa kohtule esitatud tõenditest järeldada, et kostja oleks e-kirjas ebaõigeid andmeid avaldanud õigusvastaselt ehk kostja teadis või oleks pidanud e-kirja saatmise ajal teadma andmete ebaõigsusest. Kostja on tõendanud, et hageja ei edastanud talle enne antud e-kirja saatmist leppetrahvide tasumist tõendavaid maksekorraldusi.
88.Kostja esitas kohtule Ühisteenused AS-ga sõlmitud kliendilepingu 24.08.2012 (koos lisadega toimiku lk 31-34), mille alusel oli kostja parkimisteenuse osutaja käsundisaajaks. Lepingu punkti
2.1.järgi osutas kostja ettevõttele võla sissenõudmise teenust käsundiandja soovil nõuet ennast loovutamata. Lepingu punkti 2.2. järgi pidi käsundiandja andma käsundisaajale informatsiooni võlanõuete ja võlgnike kohta. Seega oli kostja lepingu alusel võlgnike andmete volitatud töötleja.
89.Lepingu punkt 4.1.2. nägi täpsemalt ette, et kostja pidi pärast käsundiandjalt tellimuskirja saamist alustama viivitamatult võlamenetlusega ning sealjuures teavitama võlgnikku käsundiandja otsusest anda võlg menetlusse käsundisaajale. Samas nägi lepingu punkt 4.3.1 käsundiandjale ette kohustuse teavitada käsundisaajat viivitamatult võlgniku teostatud maksetest käsundiandja arveldusarvele. Kohus osundab, et kui AS Ühisteenused jättis kostja lepingut rikkudes teavitamata hageja tehtud maksest, ei saa kostjale ette heita andmete õigusvastast avaldamist. Hageja ise ei edastanud kostjale makse tegemist tõendavat teadet. Asjakohatud on hageja menetluse kestel esitatud väited, et kostja ei teavitanud teda AS Ühisteenused otsusest anda võlg kostja menetlusse. Kostja koostatud nõudekirjadest nähtub selgelt, et kostja teavitas hagejat, et nõuab sisse hageja võlgnevust AS Ühisteenused ees.
90.Kostja esitas kohtule ka tellimuse kinnituse (toimiku lk 35-36), mille on allkirjastanud A. J. ja milles kostja kinnitas AS Ühisteenused esindajale, et kostja on seisuga 23.04.2019 võtnud
kohtueelsesse võlanõude menetlusse sõiduki xxxxxx suhtes koostatud nõuded. Kinnituse kohaselt oli mõlema nõude puhul põhivõlg 40 eurot, inkassotasu 16,67% ning kahjunõue võlgnikule mõlema nõude puhul 15 eurot. Alusetu on hageja etteheide, et kuna tellimuse on kinnitanud kostja töötaja, ei saa see tõendada hageja võlgnevuse üleandmist kostja menetlusse. Tõendist nähtub selgelt, et kostja andis kinnituse AS Ühisteenused tellimusele. Lisaks on kostja esitanud kohtule leppetrahvide määramist puudutavad tõendid, millised ei oleks saanud olla kostjale kättesaadavad ilma AS Ühisteenused tellimuse esitamiseta. Hageja väited, et kostja on saanud andmed hageja enda ja tema võlgnevuste kohta ebaseaduslikult, on täielikult põhistamata ja tõendamata.
91.Kostja ja AS Ühisteenused vahel sõlmitud lepingu punkti 5.1. järgi pidi kostja nõudma võla tasumist enda arveldusarvele. Seejärel pidi kostja edastama käsundiandja arveldusarvele võlgniku tasutud raha, millest on maha arvatud inkassotasu, arvestades lepingu lisas 1 toodud tariife. Lepingu lisa 1 kohaselt oli inkassotasu 20% laekuvast summast ja 20% kahjunõudest. Lisa nägi ühtlasi ette, et võlanõudele lisatav kahjunõue on olenemata võlanõude suurusest 16 eurot. Eeltoodust tuleneb, et kostjal oli õigus nõuda hagejalt võlgnevuse tasumist enda arvele ja kostjal oli õigus saada võlgnevuse menetlemisel järel kokku lepitud inkassotasu. Alusetu on hageja arusaam, et kostjal ei olnud õigust nõuda AS Ühisteenused esindajana võla sissenõudmise kulude hüvitamist. Seesuguseid piiranguid kostja ja AS Ühisteenused vahel sõlmitud leping ette ei näinud.
92.Kostja esitas samuti kohtule väljavõtted oma andmebaasidest mõlema leppetrahvi kohta (toimiku lk 53-54), millest saab järeldada, et esimesed telefonikõned võlgnikule tehti mõlema leppetrahvi osas 08.05.2019. Sellele järgnevalt saatis kostja hagejale korduvalt e-kirju, sõnumeid ja tegi telefonikõnesid. E-kirju saadeti e-posti aadressidele yyy ning xxx. Kostja esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks kostjale edastanud leppetrahvide tasumist tõendavaid maksekorraldusi. Kostja on enda väidete kohaselt korrigeerinud hageja võlgnevuse summat pärast seda, kui ta sai AS-lt Ühisteenused teada leppetrahvide tasumisest. Seda, et kostja oleks õigusvastaselt andmeid avaldanud, kogutud tõenditest järeldada ei saa.
93.Veelgi olulisemaks aga loeb kohus asjaolu, et hageja ei ole tõendanud mistahes tõenditega mistahes andmete avaldamist kolmandatele isikutele, mis annaksid talle aluse tugineda VÕS §-le 1047. Oma väidete tõendamiseks esitas hageja kohtule Andmekaitse Inspektsiooni töötaja vastuse hageja selgitustaotlusele (allkirjastamata versioon toimiku lk 89, allkirjastatud variant toimiku lk 94-95), millest nähtuvalt soovis hageja teada, kas kostja kui inkassoettevõte võis kasutada hoiatuste saatmiseks hageja töökoha üldist e-posti aadressi. Kirja kohaselt ei olnud kostjal õigust jagada võlateavet kolmandatele isikutele, kui hageja ise ei ole selleks nõusolekut andnud või kui see ei tulene võlausaldajaga sõlmitud lepingust. Kirja kohaselt oli hagejal võimalik nimetada kostjale need kontaktandmed, kust hageja teated kätte saab ja nendele reageerib. Kohtu hinnangul ei tõenda vastus hageja väiteid. Andmekaitse Inspektsioon on vastuse koostamisel lähtunud hageja väidetud eeldusest ehk sellest, et e-posti aadress xxx näol oli tegemist hageja tööandja e-posti aadressiga, mida kasutasid ja millele oli ligipääs paljudel isikutel. Seda väidet ei ole hageja menetluses ühegi tõendiga tõendanud. Kui tegemist oli üksnes hageja juhatatud äriühingu kasutatava e-posti aadressiga, millel oli ligipääs üksnes hagejal endal, ei ole kostja ühelegi kolmandale isikule avaldanud andmeid hageja võlgnevuse kohta, rääkimata hageja isikuandmete avaldamisest.
94.VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Lisaks tuleneb VÕS § 134 lõikest 5, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju
tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
95.Kohus nõustub siinkohal hageja viitega Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisel tõendada neid asjaolusid, milliste esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude (RK TKo 3-2-1-18-13, p 22). Vaatamata kohtu selgitustel ei ole hageja neid asjaolusid tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks teotanud hageja au ebaõigete andmete avaldamise või ebakohase väärtushinnangu avaldamisega kolmandatele isikutele. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks õigusvastaselt kasutanud hageja isikuandmeid. Kuna hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitamise nõude, tuleb nõue jätta rahuldamata. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitisena välja 3000 eurot või alternatiivselt õiglase hüvitise kohtu äranägemisel.
96.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleks menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kostja ei esitanud kohtule rahaliselt hüvitatavate menetluskulude taotlust, ei määra kohus käesolevas lahendis kindlaks rahaliselt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.