Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista üürvõlga 15642,00 eurot ja menetluskulud palub jätta kostja kanda (28.04.2020, lk 6p-10). Hageja ei nõustunud kostja väitega, et hagi on aegunud, sest kostja on nõuet tunnustanud, kuna tasus osa võlast. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et nõue on aegunud ja palus aegumise tõttu jätta hagi rahuldamata, teha selle kohta vaheotsus lõppotsusena. Lisaks leidis, et hagi on igal juhul põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja on välja toonud nii oma hagiavalduses kui ka hagiavalduse lisades 3 ja 7 asjaolu, et kostja pidi igakuiselt tasuma hagejale väidetavalt 411 eurot. Hageja käsitluse kohaselt kostja seda ei teinud ning tegi ainukese makse väidetavalt 30.04.2017 väidetavalt just lisana 3 toodud esimese arve ehk 15.06.2013. a arve katteks. Eeltoodu tõttu leiab kostja, et nende faktiliste asjaolude kohaselt on hageja nõuded igal juhul aegunud. Kostja küll vaidleb täies ulatuses hageja väidetele ja hagiavaldusele vastu, kuid see ei muuda juriidilist situatsiooni seoses aegumisega. Lisaks leiab kostja, et poolte vahel oli 2 üürilepingut: 17.05.2016 sõlmitud üürileping ning 31.07.2016 sõlmitud üürileping. 30.04.2017 tasus kostjal hagejale raha 02.08.2016 esitatud arve nr 006K/2016 (hagiavalduse lisas 6 toodud maksekorraldus). Kostja pole 30.04.17 teinud makset mitte hagis nimetatud üürilepingu järgse võla või üüri katteks, vaid muu üürilepingu alusel. Sellel põhjusel ei ole nõude aegumise katkemist toimunud, lisaks toimus tasumine siis kui hageja nõue oli juba aegunud. Kohtu põhjendused TsMS § 448 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Pooled taotlesid asjas vaheotsuse tegemist, mistõttu lahendab kohus vaheotsusega küsimuse hageja nõude aegumisest. Selle tõttu käsitab kohus otsuses vaid neid väiteid ja tõendeid, mis piirdub nõude aegumise küsimuse otsustamisega, eeldades esiletoodud asjaolude õigsust. VÕS § 76 lg 1, 2, § 8 lg 1, 2 järgi tuleb lepingut täita vastavalt lepingus ja seaduses kokkulepitule ja hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele. Kohustuse rikkumine on VÕS § 100 järgi kohustuse täitmata jätmine, osaliselt täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kui võlgnik rikub kohustust, on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 järgi kohustuse täitmist.

3 (7)

Hagi asjaoludest nähtuvalt: • Sõlmisid hageja ja kostja sõlmisid 01.06.2013 mitteleuruumi tähtajalise üürilepinguna (lk 12-12p, 10p-11p). • Üürilepingu punkti 1.1 järgi andis hageja 01.06.2013 üürile kostjale mitteeluruumi, mis asub aadressil Kopli 69a Tallinn üldpinnaga 411 м2. • Üürilepingu punkti 2.1 alusel peab kostja tasuma hagejale üüri mitteeluruumi kasutamise eest summas 411,00 eurot kuus alates 01.06.2013. • Hageja esitas nõude kostja vastu 01.06.13 tulenevat lepingust üürivõla saamiseks perioodi eest 01.06.2013 kuni 19.08.2016. • Kostja tasus 30.04.2017 hagejale üüri summas 220,00 €. • Hageja arvestas selle 30.04.17 tasutud summa 220 € (lk 33) arves nr 1 01.06.13 (lk 14), mille tasumise tähtaeg oli 15.06.2013, esitatud üürinõude (411 €) katteks. Seega, eeldades eelviidatud väidete õigust, oli poolte vahel sõlmitud äriruumi üürileping ning VÕS § 271 kohaselt kohustub üürnik üürilepingu järgi tasuma üürileandjale üüri. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Hagi asjaolude kohaselt peab hagis viidatud üürilepingu punkti 2.1 alusel kostja tasuma hagejale üüri mitteeluruumi kasutamise eest 411,00 eurot kuus, st et üüri pidi kostja tasuma iga kuu eest. Hagi asjaolude kohaselt jättis kostja kui üürnik tasumata üürileandjale üüri alates 01.06.2013 kuni 19.08.2016 kokku 15642,00 eurot. Kohtule on esitatud hageja poolt arved nr 2013.a. üüri tasumise kohta vastavalt numbritega 1-7 (lk 13-16), milledest nähtuvalt tuli tasuda arvete järgi kostjal üüri igakuiselt vastavalt arve kuu sama kuu 15-ndal kuupäeval. Sama moodi on hageja esitanud kohtule arved 2014.a. üüri tasumise kohta vastavalt numbritega 1-12 (tlk 16p-22), 2015.a üüri tasumise kohta vastavalt numbritega 1-12 (lk 22p-28), 2016.a. üüri tasumise kohta vastavalt numbritega 1-8 (tlk 28p-32). Ka nendest arvetest nähtuvalt tuli kostjal tasuda arvete järgi hagejale üüri igakuiselt vastavalt arve kuu sama kuu 15-ndal kuupäeval. Seega on hageja nõudnud kostjalt üüri tasumist vastavalt hagis märgitud üürilepingu punktile 2.1 igakuiselt sama kuu eest, mil arve esitati ja mis tuli tasuda samal kuul. Arvetest nähtuvalt tuli tasuda seega 2013.a. jaanuarikuu üür jaanuaris, veebruarikuu üür veebruaris jne ja sama moodi ka 2014. aastal, 2015. aastal ja 2016. aastal iga kuu eest vastaval kuul (15. kuupäev). 2016. aasta viimane ja hagis nõutav üürinõue oli esitatud 01.08.16 (lk 32) augustikuu eest tasumiseks vastavalt tasumise tähtajaga 15.08.16. Eeltoodud arveid, hagis märgitud üürilepingu punkti 2.1 ja hagis esile toodud asjaolusid hinnates, asub kohus seisukohale, et kostja kohustus tasuda hagis märgitud üürilepingu kohaselt igakuiselt üüri, muutus VÕS § 82 lg 1 järgi sissenõutavaks igakuiselt vastava kuu eest, mil hageja üüri kostjalt arvega nõudis. Kohus leiab eeltoodu alusel, et üüri tasumise kohustus oli korduva iseloomuga. 4 (7)

TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest, lg 2 sätestab, et nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 154 lg 1 sätestab, et korduvate kohustuste, välja arvatud lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 sätestab, et kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Arvestades asjaolu, et kostja pidi 2013.a, 2014.a, 2015.a ja 2016.a iga kuu üüri tasuma vastaval kuul, mil arve esitati (tasumise tähtaega 15. kuupäev) ja viimane tasu, mida hageja nõuab kostjalt, on arve nr 8 01.08.16 järgi 2016.a. augustikuu üür, siis tuleb asjas kohaldada aegumise küsimuse otsustamisel TsÜS § 147 lg 1, 2, § 154 lg 1. TsÜS § 135 lg 1 sätestab, et tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed, § 135 lg 1 sätestab, et tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti, lg 2 sätestab, et tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel, § 137 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 138 lg 2 sätestab, kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Arvestades asjaolu, et kostja pidi 2013.a, 014.a, 2015.a ja 2016.a iga kuu üüri tasuma vastaval kuul, mil arve esitati (tasumise tähtaega 15. kuupäev) ja viimane üür, mida hageja nõuab kostjalt, on arve nr 8 01.08.16 järgi 2016.a. augustikuu üür, siis algas TsÜS § 147 lg 1, 2, § 154 lg 1, § 135 lg 1 järgi 2013.a. tulenevate üürivõla nõuete aegumise tähtaeg kulgema 01.01.2014, 2014.a tulenevate üürivõla nõuete aegumise tähtaeg kulgema 01.01.2015, 2015.a tulenevate üürivõla nõuete aegumise tähtaeg kulgema 01.01.2016 ja 2016.a. tulenevate üürivõla nõuete aegumise tähtaeg kulgema 01.01.2017. Nii saabus TsÜS § 146 lg 1 tulenev 3- aastane aegumistähtaeg TsÜS § 135 lg 2, 137, § 5 (7)

138 lg 2 järgi 2013.a üürivõla nõuete puhul 31.12.2016 kl 24.00, 2014.a üürivõla nõuete puhul 31.12.2017 kl 24.00, 2015.a üürivõla nõuete puhul 31.12.2018 kl 24.00, 2016.a. üürivõla nõuete puhul 31.12.2019 kl 24.00. Hagi on kohtusse esitatud 28.04.2020, seega pärast nõuete aegumist. Hageja tõi hagiavalduses esile, et kuivõrd kostja tasus 2017.a aprillis osa võlast (244 €), siis arvestas hageja selle 2013.a juunikuu üürivõla katteks (vt ka hageja arvestust, lk 33p) ja seetõttu katkes nõude aegumine. Kohus sellega ei nõustu. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega lg 2 sätestab, et nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Käesoleval juhul tasus kostja 2017.a osaliselt üürivõlga (kostja leiab, et polnud küll tasutud hagiavalduses viidatud üürileping järgi) ja kuna konto väljavõttest ei nähtu, mille katteks kostja selle summa tasus, saab lugeda täidetuks kõige varem sissenõutavaks muutunud kohustus ehk üüri tasumise kohustus 2013.a. juunikuu eest VÕS § 88 lg 6 p 1 järgi (esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus). Küll aga oli 2017.a. aprillis, kui kostja makse tegi, 2013.a. juunikuu üürivõlanõue juba selleks ajaks aegunud, sest too aegus 31.12.2016 kl 24.00. Viidatu tõttu ei saanud enam selle 2013.a. juunikuu üürivõla nõude aegumine 2017. aastal, kui kostja makse tegi, enam katkeda TsÜS § 158 lg 1, 2 järgi. Lisaks märgib kohus, et kuivõrd üüri tasumise puhul on tegemist korduva kohustusega, siis aegub igast kohustusest tulenev võlausaldaja nõue iseseisvalt ning eeltoodutu tõttu ei katkenud teiste aastate eest esitatud üürivõla nõuete aegumine. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja hagi üürivõla saamiseks perioodi eest 01.06.2013 – 19.08.2016 summas 15642 eurot on aegunud. Kostja palus võtta arvesse asjaolu, et hageja nõue on aegunud ja palus jätta hagi seetõttu rahuldamata. Kuna hagi on aegunud, siis hageja ei saa nõuda kostjalt hagi korras kohustuse täitmist VÕS 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi, sest kostja saab TsÜS § 142 lg 1 II lause järgi keelduda kohustuse täitmisest. Kooskõlas TsMS § 143 kohaldab kohus aegumist ning hageja nõue jääb aegumise tõttu rahuldamata. Seega teeb kohus vaheotsuse aegumise kohta lõppotsusena. Nimetatud põhjendustel ei analüüsi kohus otsuses poolte muid vastuväiteid ega tõendeid (hageja esitatud müügileping, lk 2 -6, kinnistamisavaldus lk 32p, hageja võlanõue ja pankrotihoiatus, lk 34p-36p, postikviitung lk 3, kostja vastus pretensioonile, lk 37p, hageja esitatud 05.10.14 leping ja plaanid, lepingu lisa, lk 57p-59, 60-60p, 61p-62p, 7480, G. Samilova kiri lk 59p, 61, ka lk 72,-73, kostja esitatud üürileping 31.07.16, lk 4951, 53-54, arve 006k/2016, lk 51p ja 52p, üürileping 17.05.17 ja selle plaanid, lk 54p55, G. Samoilova e-kiri, lk 91, 94-95, raamatupidamisprogrammide väljavõte, lk 92-93, üürileping 05.10.14, lk 96, M. Kattai selgitus, lk 97, I. Karpuhhini selgitus, lk 98, osad sätted lepingust, lk 101-104, väljavõte aruvutiprogrammist, lk 106-107, müügileping nr 2836, lk 109-114, plaanid lk 115-116). Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1, 2 järgi kannab menetluskulud see pool, kelle kahjuks on otsus tehtud. 6 (7)

Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 järgi hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 177 lg 2 määrab kohus poolte menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.

(digitaalne allkiri) Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.