Määruse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2021. a, Tallinn Kohtuasja number
2-20-6543
Kohtuasi
ALLTECH EESTI Osaühingu hagi OÜ Jatiina Tehnika vastu võla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. novembri 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Jatiina Tehnika apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) ALLTECH EESTI (registrikood 11076868), lepinguline vandeadvokaat Helmeri Indela
detsembri
2020.
a
Osaühing esindaja
Kostja (apellant) OÜ Jatiina Tehnika (registrikood 11247028), seaduslik esindaja Veikko Vahar Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 17. novembri 2020. a otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud OÜ Jatiina Tehnika kanda. ALLTECH EESTI Osaühingul ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-20-6543 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.ALLTECH EESTI Osaühing (hageja) esitas 5. mail 2020 Harju Maakohtule OÜ Jatiina Tehnika (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 30 600 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 3416 eurot 71 senti ja alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt müüs hageja kostjale söödamikseri KEENAN MechFiber 320 (söödamikser) hinnaga 37 230 eurot. Pooled sõlmisid lepingu suuliselt telefoni teel ja vahetasid e-kirju. Hageja esitas kostjale 6. novembril 2018 hinnapakkumise, kostja aktsepteeris selle, võttis kauba 17. detsembril 2018 vastu ning hageja väljastas kostjale
15.jaanuaril 2019 müügiarve. Kostja kohustus söödamikseri eest tasuma hiljemalt
14.veebruaril 2019. Kostja tasus hagejale 4. oktoobril 2019 2230 eurot ja 6. jaanuaril 2020 4400 eurot, s.o kokku 6630 eurot. Ülejäänud müügihinda (30 600 eurot) ei ole kostja tasunud. Kostja on e-kirjavahetuses kinnitanud nii kauba saamist kui ka võlga. Kostja on kauba eest osaliselt tasunud ning hagejale vastanud, et ei ole söödamikserile ise veel ostjat leidnud, mistõttu on osa müügihinnast tasumata.
2.Kostja vaidles 29. juuni 2020. a vastuses hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuse kohaselt ei ole hageja nõuete aluseks olevaid asjaolusid hagiavalduses piisava selgusega esile toonud ega tõendanud. Hageja ei ole toonud välja põhinõude ja viivise arvutuskäiku. Kostjal ei olnud vastuväiteid sellele, et maakohus hagi menetlusse võttis.
3.Harju Maakohus määras 13. juulil 2020 kohtuistungi aja ja andis 15. juulil 2020 pooltele tähtaja viimaste seisukohtade ja tõendite esitamiseks hiljemalt 17. augustil 2020.
4.Kostja esitas 17. augustil 2020 taotluse nõuda hagejalt välja hageja ja kostja allkirjadega kolmepoolne leping ning jätta hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 6 alusel läbi vaatamata, sest pooled on sõlminud kokkuleppe vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada. Kostja lisas taotlusele uute tõenditena Alltech Baltic nimel 13. aprillil 2017 saadetud e-kirja, 13. aprilli 2017. a kuupäeva kandva Alltech Farming Solutions Limited, Alltech Eesti OÜ ja OÜ Jatiina kolmepoolse lepingu allkirjastamata teksti ja asjassepuutuvate lepingupunktide tõlke. Kostja tõi esile, et pooled olid 13. aprillil 2017 kooskõlastatud kirjaliku lepingu teksti. Hageja ja kostja on lepingu allkirjastanud, kuid kolmas osapool Alltech Farming Solutions Limited ei ole seda allkirjastanud. Allkirjastatud leping on hageja valduses. Leping kehtib sõltumata sellest, kas pooled on selle allkirjastanud või mitte, sest pooled on sellest juhindunud. Lepingu p 22.5 järgi kohaldub poolte vahelistele vaidlustele Iirimaa õigus ja kui pooled ei suuda vaidlust kokkuleppel lahendada, lahendab vaidluse üks või mitu vahekohtunikku vastavalt Rahvusvahelise Kaubanduskoja lepitus- ja arbitraažireeglitele, sh toimub vahekohus Dublinis ja inglise keeles. Seega on pooltel vahekohtukokkulepe.
2-20-6543
5.Hageja vaidles kostja taotlustele vastu ja palus jätta need rahuldamata. Kostja väited kirjalikus või muus vormis lepingu sõlmimise, sh lepingu allkirjastamise kohta on paljasõnalised. Pooled ei jõudnud lepingueelsetest läbirääkimistest kaugemale. Leping tuli sõlmida kirjalikus vormis, kuid praegusel juhul ei ole pooled ega ka lepingu kolmas osapool lepingut allkirjastanud. Hageja valduses ei ole allkirjastatud lepingut. Kostja ei ole tõendanud ühtki asjaolu, millest saaks järeldada, et pooled allkirjastasid lepingu. Seetõttu tuleb kostja taotlus hagejalt tõendi väljanõudmiseks jätta rahuldamata. Kuna kostja on ise esile toonud, et leping tuli allkirjastada, ei ole asjakohane kostja väide, et see kehtib, kuna pooled on sellest juhindunud. Sõlmimata lepingust ei tulene pooltele õiguslikke tagajärgi. Hagis märgitud müügitehing tehti peaaegu kaks aastat pärast tulemusteta lõppenud läbirääkimisi, mistõttu on kostja väited lepingu projektist juhindumisest sisutud. Isegi kui pooled oleksid kostja esitatud lepingu allkirjastanud, siis ei saaks sellest praegust vaidlust lahendades juhinduda, sest lepinguprojektist nähtub, et see sõlmiti kolme osapoole vahel reklaami, turunduse ja müügi koostöö edendamiseks, st tegemist ei olnud poolte vahelise müügilepinguga. Ühtlasi ei sisaldu lepinguprojekti lisas kostjale müüdud seadet, st leping ei hõlma igal juhul sellise seadme müüki.
6.Kostja esitas 14. oktoobril 2020 menetluse peatamise taotluse, sest Tartu Maakohus algatas
12.oktoobril 2020 kostja saneerimismenetluse, mille esemeks on praeguses kohtumenetluses esitatud nõue, et tagada kostja saneerimine.
7.Harju Maakohus jättis 26. oktoobri 2020. a määrusega kostja tõendite kogumise, hagi läbi vaatamata jätmise ja menetluse peatamise taotluse rahuldamata. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb kostja tõendi kogumise taotlus jätta rahuldamata, sest kostja ei ole tõendanud kirjaliku lepingu olemasolu ega veenvalt põhistanud seda, miks peaks kirjalik lepingudokument olema hageja valduses. Kui hageja valduses ei ole kostja poolt väidetud kahepoolselt allkirjastatud lepingut, ei ole hagejal võimalik ühtegi kahepoolselt allkirjastatud lepingudokumenti kohtule esitada. Kohus ei kogu tõendeid pelgalt oletuse alusel. Kuna kostja ei ole tõendanud, et pooled sõlmisid vahekohtu kokkuleppe, jääb rahuldamata ka kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks. Hageja märgib õigesti, et sõlmimata lepingust ei tulene pooltele õiguslikke tagajärgi, sh kohustust lahendada vaidlus vahekohtus. Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Harju Maakohus rahuldas 17. novembri 2020. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 30 600 eurot, kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 4727 eurot 66 senti ja alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 3455 eurot koos kohustusega tasuda sellelt seadusjärgses määras viivist. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja teinud kostjale hinnapakkumise söödamikseri müügiks, kostja on söödamikseri 17. detsembril 2018 kätte saanud, hageja on väljastanud kostjale arve summaga 37 230 eurot (käibemaksuga). Kuigi poolte vahel ei ole kirjalikku söödamikseri müügilepingut, on kostja korduvalt pooltevahelist müügilepingut ja selle alusel esitatud müügiarvet ning võlga tunnistanud. Kostja on hagejale müügisumma ka osaliselt tasunud. Kostja väide, et hageja ei ole tõendanud söödamikseri müümist, on põhjendamata.
2-20-6543 Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg. Lisaks tuleb VÕS § 113 lg alusel välja mõista põhivõlalt viivis. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 3455 eurot (riigilõiv 1050 eurot, lepingulise esindaja tasu 2405 eurot). Apellatsioonkaebus
9.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus põhjendamatult kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata ja kostja taotluse täielikult tähelepanuta. Maakohus jättis alusetult kohaldamata TsMS § 371 lg 1 p 8 ja § 423 lg 1 p 6, kuigi hageja ja kostja vaheline müügileping sisaldas vahekohtu kokkulepet. Kostja selgitas 17. augusti 2020. a menetlusdokumendis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, sest hageja ja kostja kooskõlastasid
13.aprillil 2017 kirjaliku müügilepingu teksti, mille p 22.5 järgi lahendab poolte vaidlusi vahekohus. VÕS § 9 järgi saab lepingu lugeda sõlmituks, kui kokkuleppe saavutamine on piisavalt selge. Hageja esitatud seisukohtade kohaselt ei vaidle nad sellele vastu, et hoolimata allkirjade puudumisest täitsid mõlemad lepingupooled lepingut ja pidasid seda kohustuslikuks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi keelduda.
11.Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
12.Kostja ei nõustu apellatsioonkaebuses sellega, et maakohus rahuldas hagi. Kostja ei vaidlusta apellatsioonkaebuses maakohtu otsustust sisuliselt, sh ei tugine kostja sellele, et maakohus oleks kostjalt hageja kasuks põhivõlga ja viivist välja mõistes kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi või rikkunud menetlusõiguse normi. Kostja tugineb apellatsioonkaebuses üksnes sellele, et maakohus oleks pidanud jätma hagi läbi vaatamata, sest pooltel oli vahekohtumenetluse kokkulepe.
13.Kolleegium selgitab, et iseenesest võivad lepingupooled anda kokkuleppel nende vahel tekkinud või tekkida võivast kindlaksmääratud lepingulisest suhtest tuleneva vaidluse TsMS § 717 lg 1 järgi vahekohtu lahendada. Seejuures võib vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmida TsMS § 717 lg 2 järgi iseseisva kokkuleppena või lepingu osaks oleva eristatava tingimusena. Kuigi üldjuhul võib lepingu sõlmida VÕS § 11 lg 1 järgi mistahes vormis, peab vahekohtumenetluse kokkulepe olema TsMS § 719 lg 1 I lause järgi sõlmitud vähemalt kirjalikult taasesitatavas vormis. Sellises vormis tehing peab tsiviilseadustiku üldosa seaduse
2-20-6543 (TsÜS) § 79 järgi olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, ei loeta seda VÕS § 11 lg 2 järgi sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm, st lepingupooled on teinud vastavas vastava sisuga vastavas vormis vastastikused tahteavaldused VÕS § 9 tähenduses. Kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, peab kohus jätma hagi TsMS § 371 lg 1 p 8 alusel menetlusse võtmata või TsMS § 423 lg 1 p 6 alusel läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud vahekohtumenetluse kokkuleppe kehtivust.
14.Praegusel juhul ei ole kostja toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et pooled sõlmisid nõutavas vormis vahekohtumenetluse kokkuleppe. Kostja väidab apellatsioonkaebuses, et hageja ja kostja olid kooskõlastanud lepingudokumendi teksti ja hageja ei vaidle vastu sellele, et hoolimata lepingul allkirjade puudumisest täitsid pooled lepingut ja pidasid seda kohustuslikuks, mistõttu on piisavalt selge, et pooled olid saavutanud VÕS § 9 lg 1 tähenduses kokkuleppe. Kostja jätab aga tähelepanuta asjaolu, et TsMS § 719 lg-s 1 on sätestatud vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimiseks kohustuslik vorm. Selline kokkulepe peab olema sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, et sundida lepingupoolt hoolikalt järele mõtlema, kas ta soovib end vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimisega riiklike kohtute kaitsest ilma jätta, ning lihtsustada kohtumenetluses sellise kokkuleppe tõendamist. Seetõttu peavad poolte vastastikused tahteavaldused vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimise kohta olema ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastastikku teineteisele edastatud. Kuigi kostja väidab, et hageja ja kostja täitsid allkirjastamata lepingut ja pidasid seda endale siduvaks, ei piisa vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimiseks suulisest ega poolte vastavalt mõistetava käitumisega saavutatud kokkuleppest. Pooled võivad suuliselt või vastavalt mõistetava käitumisega sõlmida müügi- või muu lepingu, millele seadusest ei tulene kohustuslikku vormi, kuid vahekohtumenetluse kokkulepe peab olema sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Lisaks ei ole õige kostja väide, et hageja ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et pooled täitsid lepingut ja pidasid seda endale siduvaks. Hageja on menetluses väitnud hoopis seda, et pooled ei ole kostja nimetatud kokkulepet sõlminud ega lepingueelsetest läbirääkimistest kaugemale jõudnud. Kostja ei ole menetluses väitnud ega toonud esile asjaolusid, millest nähtuks, et pooled vahetasid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastastikku tahteavaldusi vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimiseks. Ainuüksi see, et hageja esindaja saatis kostjale e-kirjaga parandatud kolmepoolse lepinguprojekti, milles sisaldus mh vahekohtumenetluse kokkulepe, ja küsis, millal võiksid pooled lepingu allkirjastada, ei anna alust järeldada, et pooled on saavutanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokkuleppe kõigis lepinguprojektis sisalduvates tingimustes, sh vahekohtu kokkuleppe osas. Lepinguprojekti saatmine kinnitab poolte läbirääkimisi, mitte lepingu sõlmimiseks vajaliku kokkuleppe saavutamist.
15.Ka juhul, kui pooled oleksid sõlminud kirjalikku taasesitamist võimaldavas või hageja esindaja taotletud kirjalikus vormis vahekohtukokkuleppe, oleks kostja minetanud oma õiguse tugineda vahekohtumenetluse kokkuleppele, sest kostja nõustus vaidluse lahendamisega kohtus, kui ei esitanud vastuväiteid sellele, et kohus hagi menetlusse võttis. Kostja esitas
29.juunil 2020 hagile vastuse, milles vaidles hagile vastu, ning tugines vahekohtumenetluse kokkuleppele alles 17. augusti 2020. a menetlusdokumendis, kuigi TsMS § 330 lg 2 kohaselt tuli avalduse esitamise seadusega lubatavust puudutavad vastuväited esitada korraga ja vastuses
2-20-6543 avaldusele. Vastuväite õigel ajal esitamata jätmisest võib järeldada poolte tahet lahendada vaidlus riigisiseses kohtus (vt Riigikohtu 14. veebruari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-07, p 12).
16.Eelnevat arvestades leiab kolleegium, et apellatsioonkaebuse väidete õigsust eeldades ei saaks ringkonnakohus apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada, mistõttu jätab ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
17.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna hagejal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
18.Kostjal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 1000 eurot.
19.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 II lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.