Ulvi SPV OÜ hagi Merejuula OÜ vastu võla nõudes ning Merejuula OÜ vastuhagi Ulvi SPV OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind/vastuhagi
350 eurot/767,78 eurot
hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Hageja (vastuhagis kostja): Ulvi SPV OÜ (registrikood 14072204; asukoht Sõle 7-25/26, 68218 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Marge Juur (e-post [email protected]) Kostja (vastuhagis hageja): Merejuula OÜ (registrikood 11726823; asukoht Astilbe tee 5, 74001 Viimsi alevik) Kostja seaduslik esindaja: E M (e-post xxx)
Eelistung 26.10.2020, edasi kirjalikuks menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Merejuula OÜ-lt Ulvi SPV OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 238,31 eurot ning viivis 1,67 eurot.
3.Jätta vastuhagi rahuldamata.
4.Menetluskulud seoses hagi esitamisega jätta poolte endi kanda.
Vastuhagi esitamisega seotud menetluskulud jätta Merejuula OÜ kanda. Väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 17.06.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Ulvi SPV OÜ (hageja) kui üürnik ja Merejuula OÜ (kostja) kui üürileandja äripinna asukohaga xxx kasutamiseks hageja poolt üürilepingu kehtivusega kuni 01.03.-30.04.2020. Vastavalt lepingule maksis hageja kostjale lepingu sõlmimisel tagatisraha summas 490 eurot (lepingu p 2.1.). Lepingus leppisid pooled kokku, et tagatisraha tasaarvestatakse viimase üürikuu (s.o aprill 2020) kommunaalmaksetega ja ülejäänud summa kuulub tagastamisele üürnikule (lepingu punkt 2.1.). Lepingu lõppedes üüripinna tagastamisel leppisid pooled täiendavalt 30.04.2020 koostatud aktis kokku, et tagatisrahast arvestatakse maha märtsi ja aprilli kommunaalmaksed (akti viimane lause). Märtsi kommunaalkulude kohta koostas kostja hagejale arve nr 782, 15.04.2020 summas 80,42 eurot ja aprilli kommunaalkulude kohta arve nr 793, 13.05.2020 summas 68,17 eurot. Kostja arvel nr 793 sisaldusid ka viivise nõuded, millest hageja tunnistas vaid summat 0,40 eurot, nõustudes tagatisrahast maha arvama ka selle summa. Mahaarvamise järel kuulus kostja poolt hagejale tagastamisele 341,01 eurot 13.05.2020. 14.05.2020 e-kirjaga saatis hageja kostjale nõudekirja tagatisraha jäägi tagastamiseks. Kostja ei ole seda teinud. Hageja nõuab kostjalt ka hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist seadusejärgses määras (VÕS §113 lg 1) seoses rahalise kohustuse täitmisega (tagatisraha jäägi tagastamine) viivitamisega summas 2,68 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 343,69 eurot, millest põhivõlg moodustab 341,01 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 2,68 eurot.
09.11.2020 täpsustas hageja oma nõuet ning palus kostjalt välja mõista 350 eurot, millest 341,41 eurot on põhivõlg ja 8,56 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis. Kostja vastus ja vastuhagi Kostja palus hagi jätta rahuldamata. 13.08.2019 soetas kostja notariaalse asjaõiguslepingu alusel vastvalminud korteri renoveeritud majas G ja sisustas selle üürile andmiseks uhiuue kvaliteetse sisustusega. 26.08.2019 sõlmis kostja hagejaga äripinna üürilepingu äripinna üürimiseks aadressil G x tähtajaliselt kehtivusega 26.08.2019 kuni 29.02.2020. 21.02.2020 saatis hageja meili, milles soovis pikendada üürilepingut
30.aprillini k.a. ning 25.02.2020 sõlmis kostja hagejaga uue üürilepingu äripinna üürimiseks aadressil G, Tallinn ning lepingu punkti 1.4. kohaselt sõlmiti üürileping tähtajaliselt kehtivusega 01.03.2020 kuni 30.04.2020. Kahe üürilepingu kestvuse jooksul oli korteriomandi valdus hageja käes. Lepingute punkti 1.5. kohaselt oli hageja kohustatud maksma äripinna kasutamise eest üüri 490 eurot kalendrikuus, millele lisanduvad vesi, elekter, kommunaalkulud, hoolduskulud vastavalt esitatud arvetele. Vastavalt üürilepingu punktile 2.1. oli hageja kohustatud kostjale lepingu sõlmimisel maksma tagatisraha ühe kuu üüri summas 490 eurot, mille üle pooltel vaidlust ei ole. Lepingu lõppedes 30.04.2020 kohtusid pooled üüripinna valduse tagastamiseks kostja esindajaga ning koostasid valduse üleandmise akti. 30.04.2020 hommikul ruumi üleandmisel märkas kostja, et kapist on puudu nõusid, mille kohta märkis hageja, et need on olemas, aga veel nõudepesumasinast välja võtmata, samuti märkas kostja, et söögilaua jalg ja nurk on katki, aga hagejapoolne pakkumine oli koheselt see välja vahetada hageja enda kuludega. Kuna hagejal oli tähtajaks tasumata peale lepingujärgse aprilli kuu kommunaalide lisaks ka märtsi kuu kommunaalarve, siis märkis kostja esindaja akti, et tagatisrahast arvestatakse maha märtsi ja aprilli kommunaalmaksed. Peale üleandmise akti allkirjastamist ning hageja lahkumist avastas kostja esindaja, et üüripinnal esineb täiendavaid puudusi, mida oli hageja jätnud mainimata ja varjanud. Täiendavateks puudusteks, mis lisanduvad katkisele söögilauale olid: külmkapi lõhutud käepide, mida püüti puuduste varjamiseks liimida; lõhutud nõudepesumasina juhtpaneel; puuduvad kööginõud 14 tk; diivani alune pesukast oli katki; seinal nähtavad kriipimisjäljed ning värvikahjustused; diivanilaua plaat kraabitud; korteri uks kraapimisjälgedega; köögi töötasapinnal noaga lõikamise jäljed; köögi töötasapinna silikoonriba lahti kistud; kardinad seestpoolt määritud. Samuti avastas kostja esindaja, et koristamata on jäetud seestpoolt kõik kapid esikus, köögis ja vannitoas, mikrolaineahi, praeahi, külmkapp. Kostja võttis telefoni teel koheselt 30.04.2020 kell 11.30 ühendust hagejaga, et ta pöörduks tagasi ning koos vaadatakse ja fikseeritakse varjatud puudused. Hageja saabus liimipudel käes, teades, et kostja on avastanud korterile põhjustatud kahju, kuid keeldus omapoolselt lõhutud esemeid ühiselt fikseerimast ja akti allkirjastamast. Hageja lubas kostjale suusõnaliselt, et võib liimida kinni pesumasina juhtpaneeli, tuua uue söögilaua ja lasta üle värvida toa seina. Hageja poolt 01.05.2020 saadetud vastuses taganes hageja igasugustest lubadustest puudused likvideerida, viidates vastuvõtuaktile, milles ei olnud puudused fikseeritud.
Kostja leiab, et lepingu punktile 2.1 tuginedes on ta käitunud õiguspäraselt kui on jätnud tagastamata hagejale ettemaksu jäägi summas 341,01 eurot, kuna ettemaks 490 eurot, millest tasaarveldati märtsi ja aprilli kuu kommunaalmaksed ei kata pooltki kostja poolt tehtud kulutusi, mis olid vajalikud, et taasta üüripinna algne seisukord. 13.05.2020 edastas kostja hagejale arve nr 793, milles oli ära toodud tasumata 2 kuu kommunaalarvete summad ning varale tekitatud kahjude parandamiseks ning asendamiseks kulunud summad, samuti viivised õigeaegselt tasumata arvetelt, millest oli maha arvatud tagatisraha. Kokku oli kostja nõue summas 272,08 eurot, ning maksetähtajaks oli arve kohaselt 20.05.2020. Hageja jättis esitatud arve tasumata ning ei ole reageerinud ka kostja poolt meilile saadetud meeldetuletustele. Hageja on oma lepingulist kohustust rikkunud ning kostjal on õigus nõuda lepingu täitmist. Lepingu punkti 4.2. kohaselt kohustus hageja omal kulul kõrvaldama Äripinna või Sisustusel ilmneva puuduse, mida saab kõrvaldada harilikuks säilitamiseks vajalike väikesemahuliste hooldustöödega. Kostja on teinud hageja tegevuse tagajärjel täiendavaid materiaalseid kulutusi, et teostada remonditöid ja asendada lõhutud seadmete detaile. Seega on kostjal õigus vastavalt lepingule tehtud kulutused välja mõista. Kostja nõude moodustavad: külmkapi ukse käepideme parandus summas 25 eurot; nõudepesumasina lülituspaneeli parandus 70 eurot; väljakutse, transport ja detailide vahetus summas 45; söögilaud Lehrmann, Ikea, summas 75 eurot; toa seina remont, materjalid summas 150 eurot, koristus 200 eurot. Kostja hoidis tekitatud kahju ulatuses kinni lepingu sõlmimisel tasutud tagatisraha summas 490 eurot. Kuna mahaarvatavad kulud ja tekkinud kahjud olid summat ületavad, siis esitas kostja vastavalt lepingule tasumiseks arve, mida hageja ei tasunud. Vastavalt lepingu p. 4.1 on maksetega viivitamise korral Üürileandjal õigus nõuda Üürnikult viivist 0,5 % päevas iga viivitatud päeva eest. Kostja viivisnõue hageja vastu on kokku 63,91 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus kostja hagejalt välja mõista 335,99 eurot, millest 272,08 eurot on põhinõue ning 63,91 eurot viivised. Samuti palus kostja hagejalt välja mõista viivised 0,5 % päevas põhinõudelt alates vastuhagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja vastus vastuhagile Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata. Kostjal ei ole nõutavates summades võlgnevust hageja ees, kostja ei ole lepingut rikkunud ega hageja asju hävitanud, kaotanud või kahjustanud. Hageja on kaotanud võimalikest puudustest tuleneva nõudeõiguse kostja vastu. Kostja nõude aluseks oleval arvel nr 793 kajastuvad „Kommunaalkulud märts 80,42 eurot“ ja „Kommunaalkulud aprill 68,17 eurot“, mis on hageja poolt makstud tagatisrahaga tasaarvestuse teel, milles pooled leppisid kokku 30.04.2020. sõlmitud üüripinna tagastamise aktis. Kostja nõude aluseks oleva arve nr 793 järgnevatel ridadel kajastuvaid nõudeid, nn materiaalsed kulutused, mida kostja pidi väidetavalt tegema hageja väidetava lepingurikkumise tõttu, peab hageja alusetuteks. Hageja leiab, et tema ei ole kostjale eeltoodud kulusid põhjustanud ja kostja ei ole tõendanud: et hageja rikkus 26.08.2019 sõlmitud äripinna üürilepingut; et üüripinna tagastamise akt (milles puudusi ei ole välja toodud) oleks kehtetu; millal ta puudused avastas; et tegemist on puudusega, mida üürileandja ei saanud tavalise ülevaatusega avastada; kulude seotust just eluruumis G olnud
asjade, teenuste ja töödega (arved on üldised ja ei viita objektile, asja mudelile, margile jms. Samuti ei ole fotodelt võimalik tuvastada, millise külmkapi, nõudepesumasina, lauaga jne oli tegemist); et fotod on tehtud eluruumist G; kulude vastavust turuhinnale (ei ole võetud mitut võrdlevat pakkumist). Kostja näol on tegemist majandus- või kutsetegevuses tegutseva üürileandjaga, kes pidi tegutsema hoolsalt üüripinna tagastamisel asja ülevaatamise ja dokumentide vormistamisega. Hageja ei teinud takistusi üüripinna üle vaatamiseks ja kostja ka vaatas üüripinna selle vastuvõtmisel (tagastamisel) põhjalikult üle. Seejärel kostja ise vormistas akti, milles ta ei toonud välja ühtegi puudust ja pooled allkirjastasid akti. Seega tuleb eeldada, et asi anti üle aktis toodud seisundis ehk puudusteta. VÕS § 336 lg 2 järgi, kui üürileandja avastab hiljem asja puuduse, mida ta tavalise ülevaatamisega ei saanud avastada, peab ta sellest üürnikule viivitamata teatama. Asja puudusest teatamata jätmisel kaotab ta puudusest tulenevad õigused. Kõik väidetavad puudused, mille kostja hiljem välja tõi (pärast akti sõlmimist) olid avastatavad tavalise ülevaatamisega, mistõttu on kostja kaotanud õigused hagejale neid ette heita ja kulude hüvitamist nõuda. Kostja väidab vastuhagis, et hageja jättis ka teadlikult koristamata kõik esmapilgul varjatud pinnad (kapid, sahtlid jne) ja kostja pidi seetõttu maksma koristusfirmale 200 eurot. Esiteks ei nõustu hageja sellega, et koristamata pinnad oli varjatud – kostja oleks saanud ja pidigi kappe ja sahtleid avama, eriti kui ta on aktis detailselt sisustuse sahtlis asuvate nugade-kahvliteni välja loetlenud ehk üle vaadanud. Teiseks ei saa maksta fotodelt nähtava paari vatitiku ja puru eelmaldamine 200 eurot. Koristuskulude tekkimine (teenuse tellimine, koristamine, kuluarve) ning ebaselged „parandustasud“ selles kulureas on tõendamata ja alusetud ning tuleb jätta kostjalt välja mõistmata. 200 eurone koristuskulu taolise purueemalduse näol selgelt ülemäärane ja ebamõistlik. Kostja nõuab oma nõude aluseks oleva arve nr 793 summas 272,08 eurot maksmisega viivitamise eest viivist lepingujärgses määras 0,5% päevas (lepingu punkt 4.1.) väites, et viivis muutus sissenõutavaks 21.05.2020. Kostja on arvele maksetähtpäevaks märkinud 20.05.2020. Hageja vaidleb viivisenõudele ja –arvestusele tervikuna vastu. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et kostja arvel nr 793 sisalduvad osaliselt viivisenõuded, mistõttu nõuab kostja viiviselt viivist, mis ei ole lubatud VÕS § 113 lg 6 järgi. Nimetatud viiviseread arvetele 751, 758, 761, 766, 774 on ka ebaselged. Ei ole võimalik kontrollida, mis arved need on ja kas nende arvestus vastab lepingule. Samuti ei saa pärast lepingu lõppemist ja üüripinna tagastamist (kirjalik akt, puudusteta üüripinna vastuvõtmine) nõutavate kulude hüvitamiselt viivise nõudmisele kohalduda lepinguline määr 0,5% päevas. Pooled ei ole selles kokku leppinud. Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja vastuhagi, poolte poolt esitatud tõendeid ning vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ning vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks
esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on pooled 26.08.2019 sõlminud äripinna üürilepingu, mille alusel hageja üüris kostjalt äripinna aadressil G x (kd I lk 37-38). Leping sõlmiti tähtajaliselt kehtivusega 01.09.2019-29.02.2020 (lepingu p 1.4). 25.02.2020 on pooled sõlminud äripinna üürilepingu, mille alusel hageja üüris kostjalt sama äripinna aadressil G x (kd I lk 8-9). Leping sõlmiti kehtivusega 01.03.2020- 30.04.2020. Mõlemad lepingud on sõlmitud samadel tingimustel ning arvestades lepingute kehtivusaegadega võib asuda järeldusele, et hageja on kasutanud äripinda katkematult perioodil 01.09.2019-30.04.2020. Pooled ei vaidle, et 25.02.2020 sõlmitud üürileping kehtis kuni 30.04.2020. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab lisaks üüri maksmisele üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Lepingu p 1.5 kohaselt kohustus üürnik tasuma igakuiselt üüri summas 490 eurot, millele lisanduvad vesi, elekter, kommunaalkulud, hoolduskulud vastavalt esitatud arvetele. Üürilepingu p-st 2.1 nähtub, et lepingu sõlmimisel on üürnik tasunud tagatisraha summas 490 eurot. Üürilepingu p-s 2.1 on pooled kokku leppinud, et korrektse lepingu täitmise korral tasaarveldatakse ettemaks viimase üürikuu kommunaalmaksetega ja ülejäänud summa kuulub tagastamisele üürnikule. Puuduste esinemisel tasaarvestatakse antud summa kulutuste katteks. Summat ületavad kahjud kuuluvad hüvitamisele Eesti Vabariigi seadusandluses ettenähtud korras.
4.Käesoleval juhul on mõlemad menetlusosalised oma menetlusdokumentides kinnitanud, et lepingu sõlmimisel on hageja tasunud tagatise summas 490 eurot. Hageja palunud kostjalt välja mõista tasutud tagatise 341,41 euro ulatuses, s.o tagatis, millest on maha arvestanud 2020 aasta märtsi ja aprilli kuu kommunaalmaksed. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on pooled 30.04.2020 allkirjastanud akti eluruumi üleandmise-vastuvõtmise kohta, milles on kokku leppinud, et tagatisrahast arvestatakse maha märtsi ja aprilli kuu kommunaalmaksed (kd I lk 11). Märtsi 2020 kommunaalkulud moodustasid kokku 80,42 eurot (kd I lk 12) ning aprilli kommunaalkulud 68,17 eurot (kd
I lk 13). Seega jääb pärast nimetatud kommunaalkulude maha arvestamist tagatisraha suuruseks 341,41 eurot. Samas nähtub kostja vastusest ning vastuhagist, et kostja on maha arvestanud tagatisest lisaks kommunaalmaksetele ka hageja poolt arvete nr 751, 758, 761, 766, 774, 782 tasumise viivitamisel tekkinud viivised kokku summas 35,09 eurot (arve nr 793, kd I lk 13). VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Üürilepingu p 4.1 kohaselt on üürileandjal õigus nõuda üürnikult maksetega viivitamise korral viivist 0,5 % päevas iga viivitatud päeva eest. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta oleks arved nr 751, 758, 761, 766, 774 tasunud tähtaegselt. Arve nr 751 summas 76,79 eurot tuli tasuda hiljemalt 25.12.2019 (kd I lk 187). Arve on tasutud 29.12.2019 (kd I lk 62). Seega on kostja õigustatud hagejalt nõudma viivist 3 päeva eest, s.o summas 1,15 eurot. Arve nr 758 summas 82,69 eurot tuli tasuda hiljemalt 25.01.2020 (kd I lk 188). Arve on tasutud 27.01.2020 (kd I lk 62). Seega on kostja õigustatud hagejalt nõudma viivist 1 päeva eest, s.o summas 0,41 eurot. Arve nr 761 summas 490 eurot tuli tasuda hiljemalt 05.02.2020 (kd I lk 189). Arve on tasutud 14.02.2020 (kd I lk 62). Seega on kostja õigustatud hagejalt nõudma viivist 8 päeva eest, s.o summas 19,60 eurot. Arve nr 766 summas 86,56 eurot tuli tasuda hiljemalt 25.02.2020 (kd I lk 190). Arve on tasutud 27.02.2020 (kd I lk 62). Seega on kostja õigustatud hagejalt nõudma viivist 1 päeva eest, s.o 0,43 eurot. Arve nr 774 summas 83,61 eurot tuli tasuda hiljemalt 25.03.2020 (kd I lk 191). Arve on tasutud 01.04.2020 (kd I lk 62). Seega on kostja õigustatud hagejalt nõudma viivist 6 päeva eest, s.o summas 2,51 eurot. Arve nr 782 summas 80,42 eurot tuli tasuda arve kohaselt hiljemalt 25.04.2020 (kd I lk 12). Samas on lepingus pooled kokku leppinud, et ettemaks tasaarveldatakse viimase üürikuu kommunaalmaksega. Seega ei saanud nimetatud arve muutuda sissenõutavaks enne üürilepingu lõppemist ning see kuulus tasutud tagatisega tasaarvestamisele. Seega ei ole hageja nimetatud arve tasumisega viivituses olnud. Seega on viivis põhjendatud kokku summas 24,10 eurot, mis kuulub täiendavalt tagatisega tasaarveldamisele ning tagatise suuruseks jääb 317,31 eurot (341,41 – 24,10). Kohus asub seisukohale, et kostjal oli õigus nimetatud viivise tasaarvestamine tulenevalt VÕS §-st 197 lg 1ning lepingu p-st 2.1.
5.Kostja vastusest ja vastuhagist nähtub, et lisaks tasumata kommunaalkuludele ja viivisele (mis on tasaarvestatud) on kostjal tekkinud kahju seoses väidetava üüripinna kahjustamisega 578,10 euro ulatuses (s.o kahju seoses külmkapi ukse käepidemega summas 25 eurot; nõudepesumasina lülituspaneeliga summas 70 eurot; väljakutse, transpordi ja detailide vahetusega summas 45 eurot; 6 klaasi, 4 noa, 3 taldriku, 1 kahvli ja 1 teelusikaga summas 9,10 eurot; söögilauaga summas 79 eurot; toa seina remondi ja materjalidega summas 150 eurot; koristuskuludega 200 eurot) . Kostja on osaliselt oma kahju tasaarvestanud tagatisega tulenevalt üürilepingu p-le 2.1 ning vastuhagis palunud täiendavalt hagejalt välja mõista kahju summas 272,08 eurot.
Kuna kostja on nii oma vastuses, kui ka vastuhagis tuginenud asjaolule, et üüripind tagastati hagejale rikutuna, siis tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, millises seisundis anti hagejale üüripind üle ning millises seisundis see tagastati.
6.VÕS § 334 lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Nii 26.08.2019 allkirjastatud eluruumi üleandmise-vastuvõtmise aktis (kd I lk 41), kui ka 01.03.2020 allkirjastatud eluruumi üleandmise-vastuvõtmise aktis (kd I lk 9) on välja toodud eluruumis asuvate asjade loetelu. Ühtegi märget korteris asuvatest võimalikest puudustest ei ole. Seega tuleb eeldada, et korter anti üürnikule üle aktis märgitud esemete ja seadmetega, mis olid rikkumata ja töökorras, s.h olid olemas kõik sööginõud ning nõudepesumasina lülituspaneel ning külmkapi ukse käepide korralikud ja terved. Hageja on esitanud ka fotod korterist enne üürile andmist (kd I lk 36). Nimetatud fotodelt ei nähtu aga, millal fotod tehtud on. Samuti on tegemist üldvaateliste piltidega, mis ei kinnita kostja poolt väljatoodud esemete korrasolekut. Kohtu hinnangul on samuti tõendamist leidnud, et teatud esemed korteris olid tagastamise ajal halvemas seisukorras, kui selle üleandmise ajal. Hageja on esitanud fotod korterist peale üürilepingu tagastamist (fotod tehtud 30.03.2020), millest nähtuvad laua kahjustused (kd I lk 96, 59), katkine külmkapi käepide (kd I lk 97), katkine nõudepesumasina paneel (kd I lk 98) ning toa seintel olevad kriimud, mustus (kd I lk 100-102). Samuti on kostja esitanud pildid sellest, et korter oli teataval määral koristamata (kd I lk 103-106). Kuigi 30.04.2020 mõlemapoolselt allkirjastatud eluruumi üleandmise-vastuvõtmise aktis ei kajastunud mitte ühtegi võimalikku ning piltidel kajastuvat kahjustust, siis on esitatud fotodega leidnud kinnitust korteri halvem seisukord. Ka hageja seaduslik esindaja on kinnitanud eelistungil, et laud oli katki ja seinal võisid olla kriimud (kd I lk 168). Kohtu hinnangul on seega tõendamist leidnud, et üüritud korter oli tagastamise ajal halvemas seisukorras, kui selle üleandmise ajal.
7.VÕS § 336 lg 1 sätestab, et üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada. Kostja on tuginenud oma vastuses ja vastuhagis eelkõige järgmistele korteris olnud väidetavatele puudustele: lõhutud külmkapi ukse käepide, lõhutud nõudepesu masina paneel, lõhutud söögilaud, täkked ja värvikahjustused toa seinal, puuduvad nõud (15tk), üüripind koristamata. Kohus asub seisukohale, et nimetatud puudused ei ole varjatutud puudused ning on tuvastatavad visuaalsel vaatlusel. Nimetatut kinnitavad ka kostja enda poolt esitatud fotod kahjustustest. Ühtegi nimetatud puudust ei ole aga pooled 30.04.2020 allkirjastatud aktis välja toonud. See, et kostja on pärast aktile täiendavalt puuduseid peale märkinud, ei muuda allkirjastatud akti sisu (kd I lk 42). Kostja ei ole tõendanud, et on
korteri üleandmisel nimetatud puudustele viidanud. Samuti ei tõenda esitatud kõneeristus puudustest teatamist (kd I lk 49). Nimetatust võib üksnes järeldada, millisele numbrile on helistatud, kuid kõne sisu see ei kinnita. Kostja on päev pärast korteri vastuvõtmist, s.o 01.05.2020 saatnud e-kirja hagejale, milles on m.h märkinud, et söögilaud on katki, nõudepesumasinal ära murtud lülitusnupu raam, külmkapil ära murtud käepide, üüripind on koristamata, toa seina värv rikutud ja osaliselt on nõusid puudu (kd I lk 50). Kohtu hinnangul ei saa aga nimetatud kirja lugeda viivitamatuks teatamiseks, kuna puudused olid avastatavad juba korteri üleandmisel. Kuivõrd tegemist oli välisel vaatlusel tuvastatavate puudustega, minetas hageja kohtu hinnangul õiguse tugineda puudustele hiljem. Kostja ei ole tõendanud ega välja toonud ühtegi takistust, mille tõttu ta ei oleks saanud puuduseid koheselt akti kirja panna. Vaatamata eeltoodule, on erandiks kohtu hinnangul üksnes kahjustus seoses lauaga. Hageja seaduslik esindaja on ise kinnitanud eelistungil, et laud oli katki. Seega oli nimetatud asjaolu teada hagejale juba ka korteri üleandmisel, vaatamata sellele, et seda akti kirja ei pandud.
8.VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Üürnik peab VÕS § 276 lg 2 järgi kasutama asja hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Sellest tulenevalt peab üürnik VÕS § 334 lg 1 I lause järgi pärast lepingu lõppemist tagastama üüritud asja koos päraldistega seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Seejuures vastutab üürnik VÕS § 334 lg 2 järgi üksnes sellise üüritud asja kahjustamise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, ning ta ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Samuti ei vastuta üürnik üürilepingu kehtivuse ajal tekkinud kahju eest, kui ta tõendab, et kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise üle andis. Seega vastutab üürnik üldjuhul üüriesemele hoolsuskohustuse rikkumise tõttu üürisuhte ajal tekkinud kahju eest. Lepingu punkti 4.5. järgi kohustus hageja kasutama äripinda ja selles sisalduvat sisustust vastavalt otstarbele, hoidma heaperemehelikult üürileandja vara ning kui midagi on lõhutud või kadunud, siis tuli üürnikul see parandada, asendada või hüvitada kahju kokkuleppel üürileandjaga. Kohus selgitab, et üürnik pidi seega kasutama asja hoolikalt ning ära hoidma kahjustused, mida hoolikas üürnik ära hoiaks ning tagastatava asja seisund ei tohi olla halvem seisundist, mis vastab lepingujärgsele kasutusele.
Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et üüripinnal asuv laud oli kahjustatud, siis tuleb nimetatud kahju hagejal hüvitada. Kostja on välja toonud kulud seoses uue laua soetamisega summas 79 eurot ning esitanud IKEA lehelt pakkumise summas 79 eurot (kd I lk 60). Hageja ei ole esitanud tõendeid, et laud oleks olnud parandatav või et uue laua oleks saanud osta odavamalt. Muude kostja poolt väljatoodud kulude suurust ei pea kohus vajalikuks hinnata, kuna kohus on eelnevalt leidnud, et kostja ei ole puudustest viivitamatult teatanud. Eeltoodust tulenevalt on kostja kahju põhjendatud kokku summas 79 eurot, mis tuleb tasutud tagatisest maha arvestada. Seega jääb tagatise suuruseks 238,31 eurot (317,31-79).
9.Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et tagatis summas 238,31 eurot oleks hagejale tagastatud. Samuti puudub alus kostja vastuses ja vastuhagi märgitud muude kahjude täiendavaks tasaarvestamiseks hageja poolt tasutud tagatisega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 238,31 eurot.
10.Hageja on palunud välja mõista ka hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise. 14.05.2020 e-kirjaga on hageja palunud tagastada tagatisraha summas 341,01 eurot viivitamatult (kd I lk 14). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Riigikohus oma lahendis nr 2-15-6538 asunud seisukohale, et TsÜS § 69 lg 2 järgi loetakse e-kiri saajani jõudnuks, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Majandus- ja kutsetegevuses saab lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Seega saab asuda seisukohale, et nimetatud e-kirja sai kostja kätte 15.05.2020 ning nõue muutus sissenõutavaks 16.05.2020. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et tagatisraha oleks tagastatud. Seega on viivise nõude esitamine õiguslikult põhjendatud. Perioodil 16.05.2020 kuni 16.06.2020 (hagiavaldus esitati 17.06.2020) moodustab viivis põhinõudelt (s.o 238,31 eurolt) 1,67 eurot.
11.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus summas 238,31 eurot ning viivis 1,67 eurot. Menetluskulud
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et nii hagi, kui ka vastuhagi asjaolud on omavahel õiguslikult seotud ning kohus rahuldab hagi osaliselt ja vastuhagi jätab rahuldamata, siis leiab kohus, et menetluskulud seoses hagiga tuleb jätta poolte endi kanda ning vastuhagiga seotud menetluskulud jätta kostja kanda.
13.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude suurust seoses hagi esitamisega. Samuti märgib kohus, et on 27.11.2020 kirjaga andnud tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja ei ole täiendavat menetluskulude nimekirja esitanud (s.o milles nähtuksid osutatud teenused peale hagiavalduse esitamist). Seega loeb kohus, et väljamõistatavad menetluskulud seoses vastuhagi menetlemisega puuduvad.