Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
13. jaanuar 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-6903
Tsiviilasi
Viivi-Helbe Peljuhhovska kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei tegevuse peale täiteasjas XXX/XXXX/XXXX
Vaidlustatud kohtulahendid
Tartu Maakohtu 11. novembri 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Viivi-Helbe Peljuhhovska määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja:
esindajad
Viivi-Helbe
Peljuhhovska,
ik
Vastustaja: kohtutäitur Oksana Kutšmei Sissenõudja: Tartu linn, Tiigi tn 8 korteriühistu, rk 80084838; esindaja Hannu Kikas
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Avalduse põhjenduste kohaselt suurendas kohtutäitur sissenõutava summa suurust ilma sissenõudja avalduseta ning täituri omavoli põhjustas avaldajale kaitsetuse tunde, mis vähendas avaldaja elukvaliteeti ja tekitas varalise ja mittevaralise kahju.
27.04.2020 e-kirjast nähtuvalt on täitur teavitanud sissenõudjat, et seisuga 13.04.2020 on menetlusse võetud nõue tasutud ning küsinud sissenõudjalt selgitust lõpliku viivise kohta, mille peale sissenõudja on teatanud, et lõplikuks viivisesummaks on 171,66 eurot. Kuivõrd viivist arvestatakse põhinõudelt ning täitemenetluse algatamisel ei ole teada, millal põhinõue täidetakse ja kui suureks kujuneb viivise suurus, on tavapärane, et täitemenetluse jooksul võib nõudesumma muutuda (seda ka näiteks juhul, kui võlgnik tasub mingi osa võlast otse sissenõudjale). Kui põhinõue saab tasutud, saab välja arvestada lõpliku viivise summa tasumata põhisummalt kuni põhisumma tasumiseni nii, nagu täitedokument seda ette näeb. Ekslik on avaldaja seisukoht, et lõpliku viivisesumma esitamiseks on vaja uut sissenõudja täitmisavaldust. Täitemenetluse eesmärgiks on nõue rahuldada kõige kiiremal viisil sealjuures võlgniku õigustatud huve kahjustamata. Uue täitmisavalduse esitamisel tuleks kohtutäituril algatada uus täitemenetlus viivise summa sissenõudmiseks, millega kaasneksid uuesti ka täitemenetluse kulud. Kuigi täitmisavaldusest nähtuvalt on nõude sisuks kohtukulud ja nõude suuruseks on märgitud 832 eurot (ei nähtu, millest see summa koosneb) ning kohtu hinnangul tuleks täitmisavalduses võimalikult täpselt nõude sisu ja suurus märkida, ei saa sellest järeldada, et sissenõudja viiviseid ei nõuagi. Sissenõudja e-kirja, milles ta on teatanud lõpliku viivisesumma, saab käsitleda kui täitmisavalduse täpsustust. Täitur on avaldajale koostanud 27.04.2020 teate, millest nähtuvalt on ta avaldajat teavitanud täitemenetluse jooksul lisandunud viivise suurusest (lõplikust viivise summast), kui palju on kohustuste katteks laekunud ja et tasumisele kuuluv nõude jääk on 168,60 eurot. Vaidlust ei ole selles, et eelnimetatud teade on avaldajale kätte toimetatud. Seega on täitur põhjendatult ja kooskõlas TMS § 53 lg-ga 1 muutnud arestimise akti ja arestinud avaldaja sissetuleku nõudejäägi ulatuses. Kohtutäituri tasu võib koosneda KTS § 29 järgi menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. KTS § 30 lg 2 järgi tasub menetluse põhitasu võlgnik. Kohtutäituri tasunõue vastab KTS § 35 lg-s 1 sätestatud tasu suurusele, mille kohaselt on nõudesummalt 1003,66 eurot kohtutäituri põhitasu 300 eurot, millele lisandub KTS § 32 lg 3 järgi käibemaks. Kuna täitemenetluse kestel selgus nõude lõplik summa, võis kohtutäitur teha põhitasu osas uue otsuse ning mõista välja põhitasu, mis summaarselt vastab KTS § 35 lg 1 tabelis ettenähtud põhitasu suurusele. Tõele ei vasta avaldaja väide kohtutäiturile esitatud kaebuses, et temale ei antud võimalust nõuet vabatahtlikult täita. Avaldajale kättetoimetatud 17.10.2019 täitmisteatest nähtuvalt on kohtutäitur teinud kooskõlas TMS § 25 lg-ga 1 avaldajale ettepaneku täita täitedokument vabatahtlikult 30 päeva jooksul täitmisteate kättesaamisest arvates. Avaldaja on kaebuses täiturile väitnud, et täitur ei ole arvestanud sissetuleku arestimisel TMS § 132 sätestatud piirangutega, kuna tema pension on väiksem kui ühe kuu eest ette nähtud palga alammäär. Samas ei ole avaldaja kohtule esitatud kaebuses sellele tuginenud. Kuna avaldaja ei ole kohtutäiturile esitatud kaebuses vaidlustanud viivise arvestust ega nõudnud selgitust tasutud summade arvestamise kohta, ei saa ta nendele asjaoludele tugineda kohtus. Kohus ei saa anda hinnangut täituri tegevusele osas, milles kaebuse esitaja ei ole täiturile esitatud kaebuses ega ka kohtule esitatud kaebuses tuginenud.
Maakohus ei ole kontrollinud täituri kinnipeetud summa suurust ja põhjendatust, samuti viivise arvestust. Põhjendatud viivise arvestust ei ole võimalik välja selgitada ilma KÜ Tiigi 8 osavõtuta. Täitur on pidanud kinni 45 eurot rohkem, kui oli nõue.
/digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.