E. S.i hagi N. G. vastu mittevaralise kahju hüvitamise ja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes
Tsiviilasja hind
7280 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: E. S. (isikukood xxxx)
esindajad
Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Mihkel Gaver (e-post: [email protected]) ja Kaisa Lumiste ([email protected]) Kostja: N. G. (isikukood xxxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (e-post: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
9. detsember 2020
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Jätta rahuldamata E. S.i hagi N. G. vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes.
3.Välja mõista N. G.lt E. S.i kasuks 300 eurot. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on
seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud
20.veebruaril 2019 toimus Tallinna Linnavolikogu hoones infotund korteriühistute juhtidele, et arutada jäätmekäitluse, parkimise, lumekoristamisega jne seotud probleeme ja küsimusi. Nimetatud kohtumine oli avatud kõigile huvilistele ja sellel osales ka N. G. (kostja). N. G. pani ruumis asuvale lauale mitu koopiat tema enda poolt koostatud 2017. aasta pöördumisest M. K.i poole ja 2018. aasta pöördumisest Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poole. Nimetatud pöördumised olid koostatud E. S.i (hageja) kohta, milles süüdistatakse E. S.it Xxxx korteriühistu tegevusse sekkumise eest ning jagatakse E. S.i kohta erinevaid ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. E. S. sai nimetatud intsidendist teada tema jaoks täiesti võõra inimese, s.o L. T. kaudu, kes samuti nimetatud infotunnis osales ning kes jagatud dokumentidest E. S.it teavitas. Enne mainitud vahejuhtumit oli N. G. pöördunud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatuse poole isiklikult 2018. aasta novembris saadetud e-kirjaga, mille sisu oli identne infotunnis jagatud dokumendiga, ja Raadio 4 poole sarnase e-kirjaga 2017. aasta novembris. E. S. on seisukohal, et N. G. on kahjustunud tema isiklikke õigusi, so teotanud tema au ebakohaste väärtushinnangute ja faktiväidete avaldamisega.
2.E. S. on esmalt seisukohal, et N. G. on tema au teotanud tegelikkusele mittevastavate asjaolude avaldamisega. E. S. on seisukohal, et N. G. on infotunnis M. K.i poole pöördumise lauale jätmisega avaldanud tema kohta järgnevaid ebaõigeid faktiväiteid: 1) Nimetatud isik takistab korteriühistu liikmeid oma omandit (läbimõeldult ja teadlikult) haldamast; 2) E. S. meelitab tasuta õigusabi projekti raames kasutama võimalust üheks tunniks tasuta õigusabiks, püüdes panna lahutavaid emasid maksma neile üle jõu käivate mittevajalike kallite teenuste eest.
3.Eelnevale lisaks, N. G. on infotunnis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatuse poole pöördumise lauale jätmisega avaldanud tema kohta järgneva ebaõige faktiväite: 1) Samuti tuleb arvesse võtta, et E. S. käib oma 23. novembri 2018 artiklis korteriühistute liikmete õiguste kaitse asjus välja võõraid ideid.
4.E. S.i hinnangul on eelnevate väidete puhul tegemist justnimelt faktiväidete, mitte aga väärtushinnangutega, kuigi need väljendavad mõningal määral dokumendi koostaja isiklikku subjektiivset arvamust, ja seda järgnevatel põhjustel.
5.Käesoleval juhul on N. G. esmalt väitnud, et E. S. takistab korteriühistu liikmeid oma omandit haldamast. Tegemist on ilmselgelt väitega, mis on objektiivselt kontrollitav, ehk on võimalik välja selgitada, kas selline takistamistegevus ka tegelikult toimub või ei.
6.Teise väitena meelitab E. S. enda juurde kliente lubadusega tasuta õigusabist, et panna lahutavaid emasid maksma neile üle jõu käivate mittevajalike kallite teenust eest. Käesolevas väites on kasutatud mitmeid väljendeid, mis on iseenesest kontrollitavad, nt asjaolu, et lahutavad emad peavad E. S.ile maksma mittevajalike kallite teenuste eest, samuti on lausega väljendatud E. S.i eesmärki sisuliselt petta enese kliente maksma neile ebavajalike teenuste eest. E. S.i hinnangul on tegemist selliste väidetega, mis on kontrollitavad, s.o on võimalik välja selgitada, kas tema klientidele pakutavad teenused on ka reaalsuses ebavajalikud ja klientidele üle jõu käivad.
7.Kolmanda väitena on E. S. enese 23. novembril 2018 Delfi venekeelses portaalis avaldatud artiklis kasutanud võõraid ideid, s.o tegelenud sisuliselt loomevargusega. Tegemist on ilmselgelt kontrollitava väitega, kuivõrd selle kinnitamiseks oleks kostjal tarvis esitada vaid juba varem mingil moel avaldatud samasugused ideed ja mõtted.
8.VÕS § 1047 lg 2 kohaselt peab isik, kelle kohta andmeid avaldati, tõendama üksnes asjaolu, et avaldatud andmed on tema au teotava iseloomuga, mitte aga andmete ebaõigsust. E. S. on seisukohal, et mainitud faktiväited on tema au teotavad, s.o need kutsuvad esile avalikkuse negatiivset suhtumist temasse. Faktiväiteid sisaldavaid dokumente jagati infotunnis, mis oli eelkõige suunatud korteriühistute juhatuste liikmetele. Seega on võimalik väita, et infotunnist osa võtnud isikutes võib iseäranis negatiivseid tundeid esile kutsuda sellised väited, mille kohaselt keegi sekkub korterühistu ellu, kuivõrd nad puutuvad iga päev korteriühistute toimetamistega kokku. Eelnevale lisaks on E. S. seisukohal, et negatiivset suhtumist temasse kutsub kindlasti esile ka väide, et ta proovib lahutavaid üksikemasid, s.o niigi haavatavas seisus naisi, panna maksma neile üle jõu käivaid summasid neile tegelikkuses mittevajalike teenuste eest. Kindlasti kutsub tekitab negatiivset suhtumist väide, et E. S. ei kasuta korteriühistutest artiklit kirjutades ja seda enda nime alt avaldades omaenese originaalseid mõtteid, vaid kellegi teise poolt välja töötatud ideid.
9.Hageja au teotavad andmed avaldati 20. veebruaril 2019, s.o loetud nädalad enne Riigikogu valimisi, mis teeb andmete avaldamise hageja jaoks veelgi kahjustavamaks. Nimelt kandideeris E. S. 2019. aasta Riigikogu valimistel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valimisnimekirjas Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosas. Seega said E. S.i poolt Riigikogu valimistel potentsiaalselt hääletada inimesed, kes osalesid infotunnis ja kellele avaldati E. S.i kohta ebaõigeid faktiväiteid, mis tekitasid oma sisu poolest E. S.ist kui võimalikust rahvasaadikust negatiivse kuvandi.
10.Hageja hinnangul on kostja informatsiooni hageja kohta avalikustanud, tehes selle kättesaadavaks kõigile infotunnis osalejatele - andmete avalikustamise all mõistetakse andmete teatavaks tegemist kolmandatele isikutele. Lisaks saab avalikkust hageja hinnangul käesoleval juhul määratleda sarnaselt tasu avaliku lubamise institutsiooniga, kus avalikkust defineeritakse kui määratlemata isikute ringi. Käesoleval juhul on infotund, kuigi suunatud korteriühistute juhatuse liikmetele, olnud selle kohta tehtud uudise kohaselt avatud kõigile huvilistele ning pole võimalik määratleda seal kohal olnud isikuid. Seega on eelnevast tulenevalt E. S. seisukohal, et N. G. on tema au teotanud tegelikkusele mittevastavate asjaolude avaldamisega ning see tegevus on olnud õigusvastane.
11.Hageja on seisukohal, et N. G. on tema au teotanud M. K.ile ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatusele adresseeritud dokumentides sisalduvate väärtushinnangute avalikustamisega.
12.Esmalt on N. G. maalinud M. K.ile adresseeritud dokumendis kasutatud väljenditega hagejast pildi kui manipuleerivast juristist, kes sekkub häbematult temasse mittepuutuva korteriühistu ellu. Dokumendis on kasutatud järgnevaid väärtushinnangut väljendavaid lauseid ja väljendeid: 1) käitub korteriühistu koosolekutel käies mitte kui jurist, vaid kui manipuleeriv psühholoog; 2) selliste teatraliseeritud etenduste eesmärk on tagada korteriühistu esinaisele vajalikus hääletustulemused ilma tuumakate ja kõiki osalejaid kaasavate aruteludeta, piirates nii korteriühistu liikmete õigust oma kinnisvara läbimõeldult ja teadlikult hallata; KÜ Xxxx majas elab palju korteriomanikke ja nende pereliikmeid, kes ei ole rahul sellega, et E. S. sekkub häbematult ühistu asjadesse.
13.E. S. on seisukohal, et nimetatud väited on tema suhtes halvustavad ja negatiivsed. Arvestades asjaolu, et infotunnist võtsid osa E. S.i jaoks võõrad eelduslikult Tallinna linna korteriühistute esindajad, on iseäranis negatiivse ja halvustava tähendusega justnimelt sellised väärtushinnangud, mis kirjeldavad hagejat kui isikut, kes häbematult korteriühistu asjadesse sekkub ning korteriühistu liikmetega manipuleerib. Sellise info lugejad, puutudes ise igapäevaselt kokku korteriühistute juhtimisel ette tulevate raskustega, loevad tõenäoliselt selliselt jagatud informatsioonist välja enamat, kui inimesed, kellele korteriühistute mured ja rõõmud
korda ei lähe. Tekitades E. S.ist arvamuse kui manipuleerivast ja häbematust inimesest, kes korteriühistu ellu sekkub, antakse hageja kohta hinnang, mis on konkreetses kultuurikeskkonnas (s.o korteriühistute juhatuse liikmete ja teiste korteriühistute hingeelust huvitatud inimeste seas) halvustava tähendusega.
14.Teiseks, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatusele adresseeritud kirjas on tekitatud E. S.ist kuvand kui kahepalgelisest korteriühistute liikmete õiguste kaitsjast. See tähendab, et E. S.i tegevusele on antud hinnang, mille kohaselt E. S. küll räägib ühtmoodi, kuid tegudes tema sõnad ei kajastu, s.o hageja võitleb justkui korteriühistute liikmete õiguste eest, kuid tegelikkuses takistab neid oma õigusi kasutamast. Taaskord on hageja seisukohal, et sellise hinnangu andmine tema suhtes on halvustav ja negatiivne, arvestades infotunnis osalejate demograafiat – korteriühistute juhatuste liikmed suhtuvad negatiivselt isikutesse, kes pealtnäha tegutsevad korteriühistute huvides, kuid tegelikkuses töötavad süsteemi vastu.
15.Lisaks, E. S.i hinnangul ei olnud nimetatud väärtushinnangute avaldamine põhjendatud ehk kohane – N. G.l ei olnud mõistlikku õigustust E. S.it üldsuse ees negatiivselt kajastada. Esmalt, väidetav Xxxx korteriühistus toimuv ei puutu teistesse linnaelanikesse, ka ei saa asjaosalistele täiesti võõrad isikud midagi ette võtta 2017. aasta pöördumises välja toodud ettepanekute suhtes, kuivõrd need on adresseeritud silmnähtavalt ainult M. K.ile. Teiseks, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatusele saadetud pöördumine on silmnähtavalt kirjutatud just nimetatud erakonnasisestele suhetele mõeldes, kuivõrd E. S. on erakonna liige. Pöördumisega proovitakse avada Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatuse silmi E. S.i väidetava valelikkuse ja petlikkuse suhtes, mille osas ei ole võimalik midagi ette võtta kõrvalistel isikutel, kes osalesid infotunnis.
16.Eelnevast tulenevalt on seega N. G. tegevus olnud õigusvastane põhjusel, et E. S.i kohta väärtushinnangute avaldamine ei olnud kohane ning avaldatud väärtushinnangutel on halvustav ja negatiivne tähendus.
17.Käesolevaga nõuab E. S., et N. G. lükkaks ümber järgnevad avaldatud ebaõiged väited, avaldades Tallinna Linnalehe paberväljaandes järgmised teated: „N. G. avaldas 20. veebruaril 2019 toimunud infotunnis Tallinna korteriühistute juhatuse liikmetele jagatud dokumentides E. S.i kohta, et E. S. takistab korteriühistu liikmeid oma omandit haldamast, meelitab tasuta õigusabi projekti raames kasutama võimalust üheks tunniks tasuta õigusabiks, püüdes panna lahutavaid emasid maksma neile üle jõu käivate mittevajalike kallite teenuste eest ning käib oma 23. novembri 2018 artiklis korteriühistute liikmete õiguste kaitse asjus välja võõraid ideid. Tegemist on ebaõigete faktiväidetega, mistõttu lükkan need ümber.“ „Во время инфочаса в документах, предоставленных для членов правления Таллиннских квартирных товариществ, который состоялся 20 февраля 2019 года, Н. Г. заявила об Э. Ш., что Э. Ш. препятствует членам товарищества обдуманно и сознательно управлять своей собственностью; приманив бесплатным часом юридической консультации в рамках проекта бесплатной юридической помощи, пыталась навязать разводящейся матери ребёнка оплату лишних и ненужных ей дорогостоящих услуг; а так же выдает в своей статье от 23 ноября 2018 чужие идеи по защите прав членов квартирных товариществ за свои. Это неверные фактические утверждения, поэтому я их опровергаю.“
18.Alternatiivselt, kui kohus leiab, et N. G. on avaldanud E. S.i kohta ebaõigeid andmeid, kuid hagiavalduses välja toodud viisil andmete ümberlükkamine ei ole VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võimalik, palub E. S. kohtul otsustada TsMS § 445 lg 5 alusel avaldatud faktiväidete tõendamatust kinnitava kohtuotsuse avaldamiste viis ja avalikustada kohtuotsus kostja kulul.
19.E. S. palub kohtul välja mõista tema au teotamise eest mõistlik mittevaralise kahju hüvitis. Kahjuhüvitise suuruse jätab E. S. kohtu otsustada. Kostja vastus
Kostja hagi ei tunnista ja esitab hagile alljärgnevad vastuväited.
21.Kostja ei eita, et osales linnavolikogu ruumides 20.02.2019 Keskerakonna fraktsiooni korraldatud korterühistu juhatuse liikmetele korraldatud infotunnil, mida juhatas toonane volikogu esimees M. K.. 20.02.2019 infotunnil osales ligikaudu 50 inimest. N. G. asetas lauale umbes 20 koopiat kahest allkirjastamata tekstist, millele pööras tähelepanu alla poole infotunnil osalenud inimesest - nimelt pooled kas ei vallanud eesti keelt või ei oma kodakondsust st ei oma õigust valimistel osaleda.
22.Kostja palub jätta andmete ümberlükkamise nõuded rahuldamata. Kostja ei ole hageja isiklikke õigusi riivanud ega teinud midagi ebaseaduslikku.
23.Linnavolikogu ruumides 20.02.2019 korraldatud infotund oli vabatahtlik ja suunatud korteriühistu juhatuse liikmetele, osales ligikaudu 50 inimest ning kostja poolt lauale asetatud tekste vaatas või võttis kaasa alla poole osalenutest. Osalenutest pooled ei valda eesti keelt kõnes ega kirjas ning osad ei oma kodakondsust ega oma õigust osaleda valimistel. Hagiavalduse ülepaisutatud väide, et tekstidest sai teada piiramatu arv isikuid, on hageja meelevaldne ja emotsionaalne ilukirjanduslik liialdus.
24.Hageja leiab, et N. G. faktiväited on ebaõiged. Sellele seisukohale vaidleb kostja vastu ning selgitab, et asetas 20.02.2019 korteriühistute juhatuse liikmetele suunatud infotunnis ruumi seina ääres seisnud lauale allkirjastamata tekstid. Seetõttu ei ole selge, mille põhjal omistab hageja nendes kirjutatut N. G.le. Teiseks - tekstide sisu vaadates ei ole tegemist paljasõnalise lahmimisega, vaid tekstid sisaldavad konkreetseid viiteid konkreetsetele isikutele ja tegudele, artiklitele ning kohtuotsustele (nt 2-16-108437).
25.Nimetatud tekstides ei ole esitatud laimu, ei ole teotatud kellegi au, ei ole esitatud ebakohaseid väärtushinnanguid, nagu ekslikult väidab hageja. Tekstides on välja toodud konkreetsetele andmetele tuginevad faktid ning igaüks teeb omad järeldused, mida selle informatsiooniga peale hakata. N. G.l kui Eesti Vabariigi kodanikul on PS § 45 ning PS § 46 alusel kodaniku ühe põhiõigusena õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole.
26.Riigikohus selgitab 10.06.2009 otsuses nr 3-2-1-43-09, et kommentaaride avaldamise näol on tegemist au teotamisega, kui kommentaaride sisu on vulgaarse, inimväärikust alandav ja ähvardusi siduv. Ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), milliste vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Kostja poolt lauale asetatud tekstide sisu ja nende asetamine lauale ei ole kuidagi sisustatav Riigikohtu poolt käsitletud au teotamise ja ebakohaste väärtushinnangutena. Samuti ei ole rikutud ka Põhiseaduse kommentaarides lk 459 avaldatud kolme tingimust väärtusotsustuste kohta – 1) ei või olla spekulatiivsed või väljamõeldised, 2) arvamuse või hinnangu väljaütleja peab olema kantud heast tahtest ja üldisest huvist ning 3) hinnangu vorm ei tohi kalduda vulgaarsusesse, teadlikku solvamisse, teotamisse või inimväärikuse alandamisse. Kuidas täpselt hageja inimväärikust alandas ja au teotas, peab tõendama hageja. Kostja leiab, et kui hageja kavatses kandideerida Riigikogusse, siis koos oma kandidatuuri esitamisega sellesse austavasse ametisse peab kandidaat kaaluma oma taluvuspiire ja taluvuskohustust tolereerida tema varasema või käesoleva tegevuse kohta avaldatud artikleid ja tekste. Ühistuteemalise infotunni 50 osalejat, kellest 50% ei mõista eesti keelt kirjas ega oma kodakondsust, ei ole „piiramatu arv isikuid“ keda kostja kuidagi mõjutada sai ja seeläbi hageja au teotada.
27.Hageja väitel sisaldavad kirjad kolme ebaõiget faktiväidet – 1) E. S. takistab korterühistu liikmeid oma omandit haldamast, 2) lahutavad emad peavad E. S.ile maksma mittevajalike kallite teenuste eest, samuti on lausega väljendatud E. S.i eesmärki sisuliselt petta enese kliente maksma neile ebavajalike teenuste eest ja 3) E. S. käib oma 23.11.2018 artiklis korteriühistute liikmete õiguste kaitse asjus välja võõrad ideid. Kostja vastab, et tegemist on tõele vastavate ja õigete väidetega. Hageja on KÜ Xxxx juristina käitunud ühistu liikmete huvide vastaselt, neile faktidele on viidatud tekstides. Hageja kinnitab Xxxx KÜ koosolekutel osalemist ka hagiavalduses. Samuti on viited kohtulahenditele (vt näiteks Tallinna Ringkonnakohtu lõpplahend tsiviilasjas 2-16-108437), millest nähtuvalt ongi hageja tasuta õigusabi projekti raames tegelikult nõudnud klientidelt teenuse eest tasu, sh ka ebavajalike toimingute eest. Hageja ise kinnitab, et on võimalik välja selgitada, kas tema klientidele pakutavad teenused on ka reaalsuses ebavajalikud ja klientidele üle jõu käivad. Sellega võtab hageja nimetatud toimingud omaks. Lisaks on tekstides konkreetsed viited, mis põhjustas väite 23.11.2018 artiklis avaldatud võõraste ideede endale omistamisele.
28.Kostja ei ole hageja au mitte mingisugusel viisil teotanud ega kohatuid väärtushinnanguid hageja kohta andnud, seega puudub hagejal õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hagiavaldusest ei nähtu, milles seisnes hageja füüsiline ja hingeline valu ning kannatused. Hageja märgib paljasõnaliselt ja pealiskaudselt, et N. G. avaldas hageja au teotavaid faktiväiteid ja väärtushinnanguid. Millisele sõnakasutusele, lausele, sõnaühendile või tekstilõigule hageja tugineb, hageja ei täpsusta.
29.Hageja heidab kostjale ette kostja tegevust kahe allkirjastamata teksti ca 20 koopia jätmist lauale konkreetsele sihtgrupile suunatud 20.02.2019 infotunnis. Kostja on seisukohal, et kostja selle tegevusega kindlasti hageja au ei teotanud ja mittevaralise (moraalse) kahju hüvitamiseks puudub alus ning selle väljamõistmise suurust määrata hagiavalduses toodud põhjustel ei ole võimalik.
30.Avalikus internetiruumis on juba alates 2014 üleval hulgaliselt eesti ja vene keelseid artikleid hageja pahatahtliku tegevuse kohta. Kostja rõhutab, et 20.02.2019 infotunnis lauale pandud tekstide sisust nähtuvalt ei olnud tegemist E. S.i süüdistamisega (see õigus on PS § 146 kohaselt kohtul). Tekstide sisust nähtuvalt oli tegemist faktidel tugineva informatsiooniga. Igaühel on vaba õigus ja juurdepääs informatsioonile ja oma arvamusele. Raadio 4-le saadetud kiri on asjakohatud, kuivõrd hagiavaldus ei sisalda neil tõenditel põhinevat nõuet.
31.Hagiavalduses viidatud tekstide näol on tegemist volikogu esimehele M. K.ile ja Sotsdemokraatide Erakonna juhatusele saadetud allkirjastamata tekstidega, mis olid samal kujul 20.02.2019 kostja poolt korterühistute juhatuse liikmetele suunatud infotunnis lauale asetatud. Hageja kinnitab hagiavalduses, et „nende kirjade suhtes ei ole võimalik kõrvalistel isikutel kes osalesid infotunnis midagi ette võtta“. Seega E. S. ise kinnitab, et hagi on üles ehitatud pelgalt emotsioonile, isiklikule solvumisele, milleks seadus õiguskaitset ette ei näe, rääkimata mittevaralise (moraalse) kahju hüvitamisest. Ebaõige ja ebaselge, konkreetsete viideteta on hageja väide, et avaldatud väärtushinnangutel on halvustav ja negatiivne tähendus.
32.Sisutu on 20.02.2019 korterühistu juhatuse liikmetele suunatud infotunnis kahe teksti lauale asetamisega süüdistada N. G.t hageja Riigikokku mitte valituks osutumises. Hageja peaks esitama oma paiknemise järjestuse valimisnimekirjas ja ainuüksi selle põhjal saab järeldada, kas hagejal üldse oli võimalik eeldada valituks osutumist. Sellest tulenevalt on arusaamatu, millist mittevaralist (moraalset) kahju hageja kannatas, mida kompenseerib vaid rahaline hüvitis.
Kohtuotsuse põhjendused
33.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, kuulanud ära tunnistaja, tutvunud poolte kirjalike seisukohtade ning toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
34.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 20. veebruaril 2019 toimus Tallinna Linnavolikogu hoones infotund korteriühistute juhtidele, et arutada jäätmekäitluse, parkimise, lumekoristamisega jne seotud probleeme ja küsimusi. Nimetatud kohtumine oli avatud kõigile huvilistele ja sellel osales ka N. G. (kostja). Hageja väitel N. G. pani ruumis asuvale lauale mitu koopiat tema enda poolt koostatud 2017. aasta pöördumisest M. K.i poole ja 2018. aasta pöördumisest Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poole. Nimetatud pöördumised olid koostatud E. S.i (hageja) kohta, milles süüdistatakse E. S.it Xxxx korteriühistu tegevusse sekkumise eest ning jagatakse E. S.i kohta erinevaid ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. E. S. sai nimetatud intsidendist teada tema jaoks täiesti võõra inimese, s.o L. T. kaudu, kes samuti nimetatud infotunnis osales ning kes jagatud dokumentidest E. S.it teavitas. Enne mainitud vahejuhtumit oli N. G. pöördunud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatuse poole isiklikult 2018. aasta novembris saadetud e-kirjaga, mille sisu oli identne infotunnis jagatud dokumendiga, ja Raadio 4 poole sarnase e-kirjaga 2017. aasta novembris. E. S. on seisukohal, et N. G. on kahjustunud tema isiklikke õigusi so teotanud tema au ebakohaste väärtushinnangute ja faktiväidete avaldamisega.
35.Hageja E. S. on seisukohal, et kostja N. G. on 20. veebruaril 2019 Tallinna Linnavolikogu hoones korteriühistute juhtidele toimunud infotunnis M. K.i poole pöördumise lauale jätmisega avaldanud tema kohta järgnevaid ebaõigeid faktiväiteid: Nimetatud isik takistab korteriühistu liikmeid oma omandit (läbimõeldult ja teadlikult) haldamast; E. S. meelitab tasuta õigusabi projekti raames kasutama võimalust üheks tunniks tasuta õigusabiks, püüdes panna lahutavaid emasid maksma neile üle jõu käivate mittevajalike kallite teenuste eest; Lisaks eelnevale on kostja N. G. 20. veebruaril 2019 Tallinna Linnavolikogu hoones korteriühistute juhtidele toimunud infotunnis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatuse poole pöördumisega lauale jätmisega avaldanud tema kohta järgeva ebaõige faktiväite: Samuti tuleb arvesse võtta, et E. S. käib oma 23. novembri 2018 artiklis korteriühistute liikmete õiguste kaitse asjus välja võõraid ideid.
36.Hageja on seisukohal, et kostja on 20. veebruaril 2019 Tallinna Linnavolikogu hoones korteriühistute juhtidele toimunud infotunnis M. K.i poole pöördumise lauale jätmisega avaldanud järgmised ebakohased väärtushinnangud: 1) E. S. käitub korteriühistu koosolekutel käies mitte kui jurist, vaid kui manipuleeriv psühholoog; 2) E. S. selliste teatraliseeritud etenduste eesmärk on tagada korteriühistu esinaisele vajalikus hääletustulemused ilma tuumakate ja kõiki osalejaid kaasavate aruteludeta, piirates nii korteriühistu liikmete õigust oma kinnisvara läbimõeldult ja teadlikult hallata.
37.Lisaks eelnevale hageja leiab, et kostja on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatusele adresseeritud kirjas tekitanud E. S.ist kuvandi kui kahepalgelisest korteriühistute liikmete õiguste kaitsjas. See tähendab, et E. S.i tegevusele on antud hinnang, mille kohaselt E. S. küll räägib ühtmoodi, kuid tegudes tema sõnad ei kajastu, s.o hageja võitleb justkui korteriühistute liikmete õiguste eest, kuid tegelikkuses takistab neid oma õigusi kasutamast.
Kostja leiab, et ta ei ole tema isiklikke õigusi riivanud ega teinud midagi ebaseaduslikku.
Andmete avaldamine
39.Kuivõrd kostja on menetluse kestel asunud positsioonile, et tema ei ole avaldaja, võtab kohus seisukoha esmalt, kas hageja on esitanud nõude õige kostja (avaldaja) vastu.
40.Hagiavalduse kohaselt kostja pani ruumis asuvale lauale mitu koopiat tema enda poolt koostatud 2017 pöördumist M. K.i poole ja 2018.a. pöördumise Sotsiaaldemokraatliku erakonna poole. Hageja on seisukohal, et kostja näol on tegemist andmete avaldajaga. 07.11.2019 esitatud vastuses hagile on kostja punktis 8 märkinud, et ta ei eita, et osales linnavolikogu ruumides 20.02.2019 Keskerakonnafraktsiooni korraldatud korteriühistu juhatuse liikmetele korraldatud infotunnil, mida juhatas toonane volikogu esimees M. K.. Kostja asetas lauale umbes 20 koopiat kahest allkirjastamata tekstist, millele pööras tähelepanu alla poole infotunnil osalenud inimestest. Kostja vastuse punktis 13 on märgitud, et Linnavolikogu ruumides 20.02.2019 korraldatud infotund oli vabatahtlik ja suunatud korteriühistu juhatuse liikmetele, osales ligikaudu 50 inimest ning kostja poolt lauale asetatud tekste vaatas või võttis kaasa alla poole osalenutest. Sama vastuse punktis 15 kostja selgitab, et asetas 20.02.2019 korteriühistute juhatuse liikmetele suunatud infotunnis ruumi seina ääres seisnud lauale allkirjastamata tekstid. Seevastu 29.09.2020 istungil kostja väitis, et ta ei ole neid pabereid infotunnile kaasa toonud, ta tuli infotunnile kõige viimasena, laua peal olid paberid hunnikus ja kostja pani need paberid inimestele laua peale. Seega on kostja väited menetluse kestel vastuolulised.
41.Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. Avaldaja on seega isik kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks Avaldamiseks saab kohtu hinnangul lugeda mingi info teatavaks tegemist kolmandatele (avaldatava teabega otsest puutumust mitteomavatele) isikutele. Riigikohus on avaldamise ja avaldaja mõistet selgitanud tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05 tehtud otsuse p-s 25, leides, et avaldamine (VÕS § 1047 tähenduses) on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Avaldajaks on ka isik, kelle kontrolli all on andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemine (vt Võlaõigusseadus III. 8. ja 10. osa (§-d 619-916 ja 1005-1067). Kommenteeritud väljaanne, lk 664).
42.Kostja on oma vastuses hagile omaks võtnud, et tema asetas 20.02.2019 Tallinna Linnavolikogu ruumis toimunud korteriühistu juhatuse liikmetele toimunud infotunnis 2017 koostatud pöördumise M. K.i poole ja 2018 koostatud pöördumise Sotsiaaldemokraatliku erakonna poole. Alles hiljem menetluse käigus on kostja hakanud väitma, et tegelikult, et ole tema neid kirju 20.02.2019 infotundi kaasa võtnud, vaid on üksnes laua peal lebanud pabereid infotunnis osalejatele laiali jaganud.
43.Nimetatud asjaolu tõendamiseks on kohus kostja taotluse üle kuulanud tunnistaja L. S.. Kohus ei pea usaldusväärseks 09.12.2020 kohtuistungil tunnistaja L. S. poolt antud ütluseid, sest need on vastuolus kostja poolt varasemalt käesoleva kohtuasja käigus esitatud seisukohtadega. Menetluses alguses on kostja tunnistanud, et tema pani 20.09.2020 toimunud infotunnil laua peale hageja poolt viidatud 27.12.2017 pöördumise M. K.i poole ja 27.11.2018 pöördumise Sotsiaaldemokraatliku erakonna poole. 27.11.2018 Sotsiaaldemokraatliku erakonna poole esitatud pöördumises on märgitud pöördujatena kostja, S. N. ja I. B. (tl 11, tõlge 13-14). Nimetatud pöördumises on viidatud M. K.i poole esitatud pöördumisele, selle sõnastusest on võimalik järeldada, et koostajaks on samad isikud. Kostja ei ole kohtule esile toonud, et infotunnis osales mõni teine kirja koostanud isik, kes oleks võinud kirja enne infotunnialgust lauale panna. Samuti ei pea kohus eluliselt usutavaks, et kostja, kes ei olnud nimetatud infotunni korraldaja, vaid osales seal tavalise külalisena, sisenedes 20.02.2019 Tallinna Linnavolikogu ruumides toimuvale koosolekule, haarab esimese asjana laua pealt suvalised paberid ja jagab neid koosolekul osalejatele laiali.
44.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja jagas 20.02.2019 toimunud infotunnil osalejatele 27.12.2017 pöördumise M. K. poole ja 27.11.2018 pöördumise Sotsiaaldemokraatliku erakonna poole. Ei oma tähtsust, et nimetatud pöördumised ei olnud allkirjastatud. Samuti ei oma tähtsust, kas kostja oli ise need avalduse koostajaks. Kuna kostja on need pöördumised infotunnis osalejatele kättesaadavaks teinud, siis oli kostja kontrolli all pöördumises sisalduvate andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemine.
45.Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostjat tuleb lugeda vaidlusaluste andmete avaldajaks. Ebaõigete andmete ümberlükkamine
46.Hageja nõuab ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist kostja kulul. Nimetatud nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1047 lg 4, mille kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest kas avaldamine oli õigusvastane. VÕS § 1047 tähenduses nimetatakse kohtupraktikas andmete avaldamist ka faktiväidete avaldamiseks. VÕS § 1047 lg 4 eeldab, et avaldatud on faktiväiteid. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seetõttu ei ole võimalik tõendada isiku kohta antud ja avaldatud väärtushinnang sisu tõesust ja väärust (vt Riigikohtu lahendid 3-2-1-161-06. p 10, nr 3-2-1-5-07, p 26 ja nr 3-2-1-53-07, p 18).
47.Ebaõigete andmete ümberlükkamise korral tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas tegemist on faktiväidetega ning seejärel, kas faktiväited on õigeid või ebaõiged. VÕS § 1047 lg-s 2 sätestatud asjaolude tõendamise koormuse jagamise põhimõtet tuleb kohaldada ka VÕS § 1047 lg 4 puhul. See tähendab, et kui hageja kohta avaldati tema au teotavaid (mainet kahjustavaid) andmeid, siis peab kostja, kes ei suuda tõendada andmete õigsust, need laskma oma kulul ümber lükata või parandada. VÕS § 1047 lg 2 mõttest tulenevalt kannab avaldaja faktiväidete tegelikkusele vastavuse tõendamise koormust ka siis, kui faktiväited iseenesest ei ole hageja au teotavad, kuid avaldaja oli nende faktiväidetega põhjendanud hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05, p 13).
48.Käesoleval juhul on andmete avaldamine toiminud 20.02.2019 Tallinna Linnavolikogu hoones toimunud infotunnil korteriühistu juhtidele, kus kostja jagas laiali infotunnil osalejatele 27.11.2018 kirjaliku pöördumise Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poole (tl 11, tõlge 13-14) ja 27.12.2017 kirjaliku pöördumise M. K. poole ( tl 9 ja tõlge tl 12).
49.Seega tuleb kohtu kõigepealt tuvastada, kas eelnimetatud kirjalikes pöördumistes avaldatud andmed on faktiväited või väärtushinnangud. Tulenevalt TsMS § 436 lg 4 ja 7 on kohtul õigus ja ka kohustus, kuivõrd tegemist on ka õigusliku hinnanguga, ise hinnata, mis liiki väidetega on tegemist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-5-07 p 32).
50.Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärtus on kohtumenetluses tõendatav. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 13.06.2002 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-63-02 punktis 7 leidnud, et isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. Riigikohtu tsiviilkolleegium osundas oma 31.05.2006 tsiviilasjas 3-2-1-161-05 tehtud otsuse punktides 12-13 ka seda, et isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale (Riigikohtu lahend nr 3-2-1161-05 p 11) tuleb avaldatud väited võtta sellisena nagu need on ning kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane. Väärtusotsus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega, väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärtust,
ja kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid (Riigikohtu lahend 3-2-1-161-05 p 10).
51.Kohus leiab, et väite, et hageja takistab korteriühistu liikmeid oma omandit (läbimõeldult ja teadlikult) haldamast, näol on tegemist faktiväitega, sest on võimalik kontrollida, kas hageja on takistanud korteriühistu liikmeid oma omandi haldamist või mitte.
52.Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et tegemist on õige faktiväitega. Kohtule esitatud ERR-s avaldatud artikli „Kodusõda korteriühistus: miks võõrad konflikti sekkuvad“? on kirjeldatud hageja tegevust probleemide tekitamisel korteriühistute sisemises suhtlemises. Artiklis on kirjutatud järgmist: Iroonilisel kombel võitles mõni aasta tagasi Xxxx majas J. ise initsiatiivgrupiga, keda aitas väljastpoolt tulnud inimene – E. S.. „Ta tuleb koosolekule, võtab kokku initsiatiivgrupi, ütleb, et on jurist, astub juhatusse ja hakkab siis, nagu öeldakse, raha pumpama oma ettevõttesse, kus tema abikaasa on ettevõtte omanik, endine D., nüüd Haabersti Haldus," ütles E. Z.. (tl 127-129, tõlge 130-130/1). Kohtule esitatud artikkel „Uurimine - mis korteriühistu juhatus süüdistab MTÜ-d Elamute Liit ülevõtmises“ kirjeldab põhjalikult probleeme korteriühistute ja hagejaga seotud äriühingute vahel. Artikli kohaselt iseloomustab Xxxx korteriühistu esimees JE. Z. E. S.it jurist-aferist. /../Nad tulevad koosolekule, suruvad oma inimese juhatusse ja siis saavad nad teha mida iganes (137-139, tõlge tlk145-146). Nimetatud artiklites on põhjalikult kirjeldatud muuhulgas ka hageja seost D., OÜ-ga Haabersti Haldus, MTÜ-ga Elamute Liit. Kohtule on esitatud Xxxx juhatuse liikme teavitus, milles viimane on pahane, et hageja saatis omaalgatuslikult kirja panka KÜ xxxx kohta, rikkudes oma tegevusega korteriühistul ära maja renoveerimiskeks laenu saamise (tl1 52). Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist kostja poolt avaldatud väide, et hageja takistab korteriühistu liikmeid oma omandit (läbimõeldult ja teadlikult) haldamast, seega on tegemist õige väitega.
53.Kohus leiab, et lause „hageja meelitab tasuta õigusabi projekti raames kasutama võimalust üheks tunniks tasuta õigusabiks, püüdes panna lahutavaid emasid maksma neile üle jõu käivate mittevajalike kallite teenuste eest“ näol faktiväite avaldamisega. Kohtu hinnangul on võimalik kontrollida, kas hageja poolt osutatavad teenused on ebavajalikud või mitte, samuti on võimalik kontrollida kas hageja poolt pakutavad teenused on klientidele üle jõu käivad.
54.Kohtule esitatud Harju Maakohtu 10.11.2016 otsusest ja Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2106 määrusest tsiviilasjas nr 2-16-108437 nähtub, et hageja osutas tasuta õigusabi projekti raames isikule õigusteenust, kuid lisaks osutas täiendavaid ebavajalikke lisateenuseid ja esitas arved tööde eest, mida ei ole teinud või tegi ilma käsunduslepinguta (tl 105-108). Seega on kostja tõendanud, et ema, kes pöördus hageja poole esialgu tasuta õigusabi saamiseks, keeldus hageja edasisest õigusabist, kuid hageja jättis oma teenuse pealesurumist. Samuti on kostja tõendanud, et hageja esitab oma klientidele alusetuid arveid. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tegemist on kostja poolt avaldatud õige faktiväitega.
55.Kohus leiab, et väide, et hageja käib oma 23. novembri 2018 artiklis korteriühistute liikmete õiguste kaitse asjus välja võõraid ideid, näol on tegemist faktiväitega, sest on võimalik kontrollida kas varasemalt on avaldatud samu ideid nagu on hageja 23.novembri 2018 artiklis välja käinud.
56.Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et tegemist on õige faktiväitega. Kohtule esitatud hageja poolt kirjutatud artiklis, mis avaldati venekeelses Delfis 23.11.2018 rus.delfi.ee pealkirjaga „Korteriühistu ilma mitmeaastaste kohtuasjadeta ja tarbetute kulutusteta - müüt või tegelikkus?” teeb hageja ettepaneku luua korteriühistute vaidluse lahendamiseks eraldiseisev organisatsioon (tl 109-110, tõlge 111). Postimehes avaldatud hageja poolt kirjutatud artiklis „Jurist: meil on vajalik luua järelevalveorgan kohaliku omavalitsuse tasandil“ teeb hageja uuesti sama ettepaneku (tl 147, tõlge 148). Kohtule esitatud ajakirjanik M. S. (М. С.) poolt 18.10.2017 tema blogis avaldatutud artiklis: „Есть такая комиссия!” (tõlkes „On selline komisjon!”)
kirjutab M. S. juba selle esimestel ridadel, et just tema avaldas ajakirjanduses vastava komisjoni loomise idee juba 2011 aastal (tl 112-113, tõlge 114). Seega avaldab hageja ajakirjaniku M. S. mõtteid nagu iseenda mõtteid. Eeltoodust tulenevalt on kohus seiskohal, et vastab tõele kostja väide, et hageja on omistanud endale võõraid ideid ja kostja on avaldanud õige faktiväite. Seega ei ole kostja ei ole avaldanud hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid.
57.Kuna kohus asub seisukohale, et kostja ei ole avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid, siis jätab kohus rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat hageja käivad ebaõiged andmed ümber lükata. Mittevaralise kahju hüvitamine
58.Hageja on esitanud kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude ja palub mõista kostjalt hageja kasuks õiglane hüvitis. Hageja leiab, et kostja on avaldanud hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid.
59.VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS 53. ptk 1. jaos sätestatust tulenevalt on süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eespoolnimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud objektiivne teokoosseis, puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne. Objektiivse teokoosseisu juures peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab.
60.VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1045 lg 1 p 7 on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Vastavalt VÕS § 1046 lg-s 1 sätestatule on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 sätestab, et isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on õigusvastane isiku au teotamine. Milline au ja väärikus riive on au teotamine, on fakti, asjaolude ja hinnangu küsimus. Õiguskirjanduse (Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne- Juura, Õigusteabe AS, Tallinn 2002, lk 14) kohaselt üheks au teotamise oluliseks tunnuseks on teadlikkus ning pahausksus. Igasugune puudutatuna tundmine ei ole veel teotamine, riive kvalifitseerimine teotamisena vajab teatud tugevusmäära. Oluliseks teguriks on kontekst ning väitluse aines, ulatus ja ühiskondlik tähendus, milles au ja head nime kahjustavad teod ja hinnangud aset leidsid.
61.Kahju hüvitamise üldpõhimõtete kohaselt peab kahju olemasolu ja suurust tõendama kahjustatud isik. Isikliku õiguse kaitseks esitatud hagi lahendamisel tuleb kohtul siiski silmas pidada, et mittevaralise (ehk moraalse) kahju mõistel on kaks väärtushinnangulist aspekti: isiklik ja ühiskondlik. Mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist tegevust ja psüühilist seisundit. Moraalse kahju (õigustamatud kannatused) olemasolu selles tähenduses eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada (vt nt Riigikohtu 17.10.2001 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-01). Mittevaralise kahju puhul, kus kahjuks on isiku
hingelised kannatused, ei ole kahju tekkimine kolmandate isikute poolt seega kontrollitav, küll saab hageja põhistada temale tekkinud negatiivseid tagajärgi.
62.Hageja leiab, et kostja on õigusvastaselt avaldanud hageja suhtes ebakohaseid väärtushinnanguid. Kohus märgib, et erinevalt faktiväitest väljendub väärtushinnang (ehk väärtusotsustus) isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 18). Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 17 kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada. Inimese au ja head nime loetakse seejuures isiku inimväärikuse osaks. Au ja väärikuse riive võib erialakirjanduses toodud käsitluste kohaselt aset leida nii mitteavalikult (üksikisikute vahel) kui ka avalikkuse ees. Au teotamine võib toimuda inimesele antud hinnangutega, temale ja tema kohta öelduga, samuti isiku panemisega au ja väärikust riivavasse, alandavatesse (ehk teotavatesse) oludesse kui ka selliste tegudega isiku suhtes, mis pole otse füüsiliselt suunatud tema vastu, kuid mille eesmärk on tema au riivamine, alandamine, kahjustamine või teotamine (vt R. Maruste. Kommentaarid §-le 17, p-d 1 ja 3. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tartu 2012; kättesaadav arvutivõrgus aadressil http://www.pohiseadus.ee/ptk-2/pg17/). Ebakohase väärtushinnanguna võib mõista väärtushinnanguid (väärtusotsustusi), mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 16).
63.Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas kostja on õigusvastaselt avaldanud hageja suhtes järgmised väärtushinnanguid.
64.Hageja väitel M. K.ile adresseeritud dokument sisaldab järgnevaid väärtushinnanguid sisalduvaid lauseid: 1) hageja käitub korteriühistu koosolekutel käies mitte kui jurist, vaid kui manipuleeriv psühholoog; 2) selliste teatraliseeritud etenduste eesmärk on tagada korteriühistu esinaisele vajalikud hääletustulemused ilma tuumakate ja kõiki osalejaid kaasavate aruteludeta; piirates nii korteriühistu liikmete õigust oma kinnisvara läbimõeldult ja teadlikult hallata. 3) KÜ Xxxx majas elab palju korteriomanikke ja nende pereliikmeid, kes ei ole rahul sellega, et E. S. sekkub häbematult ühistu asjadesse.
65.Hageja leiab, et kostja on M. K.ile adresseeritud dokumendis kasutatud väljenditega maalinud hagejast pildi kui manipuleerivast juristist, kes sekkub häbematult temasse mittepuutuva korteriühistu ellu.
66.Kohus leiab, et M. K.ile edastatud pöördumises esitatud väited on hageja suhtes halvustavad ja negatiivsed. Halvustav tähendusega on väärtushinnang, mis kirjeldab hagejat kui isikut, kes häbematult korteriühistute tegevusse sekkub ning korteriühistu liikmetega manipuleerib. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud neid faktilisi asjaolusid, mis on sellise negatiivse hinnangu andmise aluseks. Kostja poolt kohtule esitatud artiklitest ei nähtu asjaolusid, mille põhjal võiks hagejat iseloomustada kui manipuleerivat ja häbematut inimest. Seega ei ole leidnud tõendamist, et kostjal oli olemas objektiivne baas hageja kohta sellise halvustava väärtushinnangu andmiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tegemist ebakohase väärtushinnanguga.
67.Hageja väitel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatusele adresseeritud kirjas on tekitatud hagejast kuvand kui kahepalgelisest korteriühistute liikmete õiguste kaitsjast. See tähendab, et hageja tegevusele on antud hinnang, mille kohaselt hageja küll räägib ühtmoodi, kuid tegudes
tema sõnad ei kajastu, s.o hageja võitleb justkui korteriühistute liikmete õiguste eest, kuid tegelikkuses takistab neid oma õigusi kasutamast.
68.Kohus nõustub hagejaga, et sellise hinnangu andmine hagejale on hageja suhtes halvustav. Isiku, kes käitub kahepalgeliselt, räägib ühte, kuid teeb hoopis midagi muud, käitumise suhtes on ühiskonna hoiak hukkamõistev. Kohus leiab, et kostja ei ole suutnud tõendada objektiivseid asjaolusid, millele tuginedes kostja saaks avaldata sellist halvustavat hinnangut hageja suhtes.
69.Eeltoodust tulenevalt on kostja eelnimetatud ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega kahjustanud hageja au ja head nime. Kuna kostja on avaldanud selliseid väärtushinnanguid 20.02.2019 infotunnis viibinud inimestele, siis tuleb eeldada hageja mainet on nimetatud isikute ees kahjustatud. Kostja ei ole välja toonud, et selliste hinnangute esitamiseks oleks esinenud avalik huvi. Seega avaldas kostja ebakohaseid väärtushinnanguid ja nende avaldamine ei ole olnud õiguspärane.
70.Hingeliste kannatuste olemasolu eeldamisest tulenevalt tuleb lugeda tõendatuks ka nende põhjuslik seos kostja poolt avaldatuga (VÕS § 127 lg 4).
71.Süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104). Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kostja menetluses esitanud. Kuna kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutab kostja hagejale isikuõiguste rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest. Mittevaralise kahju tekkimise korral otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6). VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et võrreldes varasema sätte sõnastusega ei näe VÕS § 134 lg 2 ette võimalust jätta kahju hüvitamise kohustuse olemasolul mittevaralise kahju eest mõistlik summa üldse välja mõistmata (RKTKo 2-15-16007, p 18). Vastavalt läheks seaduse sõnastusega ja kohtupraktikaga vastuollu kostja tõlgendus, mille hüvitamine, ning üksnes juhul kui kohus tuvastab õigusvastase kahju koosseisus kahju tekkimise, siis saaks kohus hinnata VÕS § 134 lg 2 alusel mittevaralise kahju suurust. Kahjusumma suuruse otsustab kohus kaalutlusõiguse alusel arvestades rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5).
72.Riigikohtu avaldatud analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal“ kohaselt jäid isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud hüvitised vahemikku 200–7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot, mediaan 800 eurot.
73.Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt oma siseveendumusest on kohtu hinnangul põhjendatud hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine 300 euro ulatuses. Seega jääb väljamõistetav hüvitis kohtupraktikas väljamõistetud hüvitiste piiresse.
74.Mittevaralise kahju suuruse arvestamisel võtab kohus arvesse asjaolu, et 20.02.2019 toimunud infotunnis jagas kostja laiali 2017 pöördumise M. K.ile ja 2018 pöördumise Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poole umbes 20 inimesele, kellest pooled olid eesti keelt kõnelevad ja pooled vene keelt kõnelevad. Mõlemad pöördumised oli venekeelsed, seega eesti keelt kõnelevad infotunnil osalenud ei pruukinud neid üldse kaasa võtta ja läbi lugeda. Seega avaldas kostja hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid umbes paarkümnele inimesele, mitte suurele rahvahulgale. Mittevaralise kahju suuruse arvestamisel võtab kohus arvesse ka seda, et hageja tegeleb igapäevaselt korteriühistute haldamisega, seega on ta teadlik, et esineb palju konflikte korteriühistute liikmete, korteriühistute juhatuse ja korteriühistute haldamise seotud isikute vahel. Kuna hageja on valinud oma tööks korteriühistute haldamisega seotud küsimused, siis peab hagejal olema ka kõrgem taluvusmäär tema tegevuse kohta esitatud kriitika osas.
Menetluskulude jaotus
75.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
76.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus on hagi rahuldanud osaliselt, kohus jättis rahuldamata hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude ja rahuldas mittevaralise kahju hüvitamise nõude, siis on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 23.09.2021 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 13.01.2021 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.