Eesistuja Gea Lepik, liikmed Villem Lapimaa ja Meeli Kaur
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. september 2021, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-13104
Kohtuasi
X hagi Y vastu mittevaralise kahju hüvitamise ja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13. jaanuari 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus Y apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
X apellatsioonkaebuse hind 7000 eurot Y apellatsioonkaebuse hind 300 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Kaisa Lumiste Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 13. jaanuari 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-13104 tühistada osas, milles maakohus jättis Y-lt X kasuks välja mõistmata hüvitise mittevaralise kahju eest 150 eurot ja viivise väljamõistetud hüvitiselt. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Y-lt X kasuks välja täiendav hüvitis mittevaralise kahju eest 150 eurot ja võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis väljamõistetud hüvitise (450 eurot) tasumata osalt alates 24. septembrist 2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2.Jätta maakohtu otsuse resolutsioon muus osas muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
3.Jätta ringkonnakohtus X apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi kanda ja Y apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Y kanda.
2-19-13104
4.Rahuldada X taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõista Y-lt X kasuks välja menetluskulud 1162 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
5.2.Jätta rahuldamata X hagi Y vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes.
5.3.Mõista Y-lt X kasuks välja hüvitis mittevaralise kahju eest 450 eurot ja võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis väljamõistetud hüvitise (450 eurot) tasumata osalt alates 24. septembrist 2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
5.4.Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.
5.5.Jätta ringkonnakohtus X apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi kanda ja Y apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Y kanda.
5.6.Rahuldada X taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõista Y-lt X kasuks välja menetluskulud 1162 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
6.X apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
7.Y apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 29. augustil 2019 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitamise ja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes. Pärast hagiavalduses esitatud nõuete täpsustamist oma 28. novembri 2019. a ja 22. septembri 2020. a menetlusdokumentides palus hageja kohustada kostjat ümber lükkama hageja kohta avaldatud ebaõiged faktiväited, avaldades Tallinna Linnalehe paberväljaandes järgmise sisuga teate nii eesti kui ka vene keeles: „Y avaldas 20. veebruaril 2019 toimunud infotunnis Tallinna korteriühistute juhatuse liikmetele jagatud dokumentides X kohta, et X takistab korteriühistu liikmeid oma omandit haldamast, meelitab tasuta õigusabi projekti raames kasutama võimalust üheks tunniks tasuta õigusabiks, püüdes panna lahutavaid emasid maksma neile üle jõu käivate kallite teenuste eest ning käib oma 23. novembri 2018 artiklis korteriühistute liikmete õiguste kaitse asjus välja võõraid ideid. Tegemist on ebaõigete faktiväidetega, mistõttu lükkan need ümber.“ Alternatiivselt, kui kohus leiab, et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid, kuid nende ümberlükkamine ei
2 (28)
2-19-13104 saa toimuda hageja pakutud viisil, palus hageja kohtul otsustada avaldatud faktiväidete tõendamatust kinnitava kohtuotsuse avaldamise viis ja avalikustada kohtuotsus kostja kulul. Ühtlasi palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega au teotamise eest õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel, samuti võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis mittevaralise kahju hüvitiselt alates kohtuotsuse tegemisest kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
1.1.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt toimus 20. veebruaril 2019 Tallinna Linnavolikogu hoones infotund korteriühistute juhtidele, et arutada jäätmekäitluse, parkimise, lumekoristamisega jms seotud probleeme ja küsimusi (edaspidi infotund). Infotund oli avatud kõigile huvilistele ja sellel osales ka kostja. Kostja pani ruumis asuvale lauale mitu venekeelset koopiat tema enda koostatud 2017. a pöördumisest Q poole ja 2018. a pöördumisest Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) poole. Nimetatud pöördumised olid koostatud hageja kohta. Neis süüdistatakse hagejat KÜ Z tegevusse sekkumises ning esitatakse hageja kohta erinevaid ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Enne seda oli kostja saatnud 2018. a novembris SDE juhatusele e-kirja, mille sisu oli identne infotunnis jagatud dokumendiga, ja 2017. a novembris Raadiole 4 sarnase e-kirja. Hageja sai kostja tegevusest teada C kaudu, kes samuti infotunnis osales.
1.2.Hageja on seisukohal, et kostja on teotanud tema au tegelikkusele mittevastavate asjaolude avaldamisega.
1.2.1.Infotunnis Q-le adresseeritud pöördumise lauale jätmisega on kostja avaldanud hageja kohta järgmised ebaõiged faktiväited: 1) „nimetatud isik takistab korteriühistu liikmeid oma omandit (läbimõeldult ja teadlikult) haldamast“; 2) „X meelitab tasuta õigusabi projekti raames kasutama võimalust üheks tunniks tasuta õigusabiks, püüdes panna lahutavaid emasid maksma neile üle jõu käivate mittevajalike kallite teenuste eest“. Infotunnis SDE juhatusele adresseeritud pöördumise lauale jätmisega on kostja avaldanud hageja kohta järgmise ebaõige faktiväite: „samuti tuleb arvesse võtta, et X käib oma 23. novembri 2018. a artiklis korteriühistute liikmete õiguste kaitse asjus välja võõraid ideid“. Tegemist on faktiväidetega, mitte väärtushinnangutega, ehkki need väljendavad mõningal määral dokumendi koostaja isiklikku subjektiivset arvamust. Kostja avaldatud väited on objektiivselt kontrollitavad ja neid on võimalik tõendada või ümber lükata.
1.2.2.Need faktiväited on hageja au teotavad, s.o need kutsuvad esile avalikkuse negatiivset suhtumist temasse. Faktiväiteid sisaldavaid dokumente jagati infotunnis, mis oli eelkõige suunatud korteriühistute juhatuse liikmetele. Infotunnist osa võtnud isikutes võivad väited, mille kohaselt keegi sekkub korteriühistu ellu, kutsuda esile iseäranis negatiivseid tundeid, kuna nad puutuvad korteriühistute tegevusega iga päev kokku. Negatiivset suhtumist hagejasse kutsub kindlasti esile ka väide, et ta proovib lahutavaid üksikemasid, s.o niigi haavatavas seisus naisi panna maksma neile üle jõu käivaid summasid neile tegelikkuses mittevajalike teenuste eest. Kindlasti tekitab negatiivset suhtumist väide, et hageja ei kasuta korteriühistutest artiklit kirjutades ja seda enda nime alt avaldades omaenese originaalseid mõtteid, vaid kellegi teise välja töötatud ideid. Hageja au teotavad andmed avaldati mõned nädalad enne 2019. a Riigikogu valimisi, kus hageja kandideeris SDE valimisnimekirjas Tallinna Haabersti, PõhjaTallinna ja Kristiine linnaosas, mis teeb andmete avaldamise hageja jaoks veelgi kahjustavamaks. Infotunnis avaldatud ebaõiged faktiväited tekitasid hagejast kui võimalikust rahvasaadikust negatiivse kuvandi. 3 (28)
2-19-13104
1.2.3.Tehes hageja kohta informatsiooni infotunnis osalejatele kättesaadavaks, on kostja selle avalikustanud. Infotund oli avatud kõigile huvilistele ja seal kohal olnud isikuid pole võimalik määratleda.
1.3.Kostja on hageja au teotanud ka Q-le ja SDE juhatusele adresseeritud dokumentides sisalduvate väärtushinnangute avaldamisega.
1.3.1.Kostja on maalinud Q-le adresseeritud dokumendis kasutatud väljenditega hagejast pildi kui manipuleerivast juristist, kes sekkub häbematult temasse mittepuutuva korteriühistu ellu. Dokument sisaldab järgmisi väärtushinnangut väljendavaid lauseid ja väljendeid: 1) „käitub korteriühistu koosolekutel käies mitte kui jurist, vaid kui manipuleeriv psühholoog“; 2) „selliste teatraliseeritud etenduste eesmärk on tagada korteriühistu esinaisele vajalikud hääletustulemused ilma tuumakate ja kõiki osalejaid kaasavate aruteludeta, piirates nii korteriühistu liikmete õigust oma kinnisvara läbimõeldult ja teadlikult hallata“; 3) „KÜ Z majas elab palju korteriomanikke ja nende pereliikmeid, kes ei ole rahul sellega, et X sekkub häbematult ühistu asjadesse“. Nimetatud väited on hageja suhtes halvustavad ja negatiivsed. Arvestades infotunnis osalejate ringi, on iseäranis halvustava tähendusega sellised väärtushinnangud, mis kirjeldavad hagejat kui isikut, kes häbematult korteriühistu asjadesse sekkub ja korteriühistu liikmetega manipuleerib. SDE juhatusele adresseeritud kirjas on tekitatud hagejast kuvand kui kahepalgelisest korteriühistute liikmete õiguste kaitsjast. Hageja tegevusele on antud hinnang, mille kohaselt hageja küll räägib ühtmoodi, kuid tegudes tema sõnad ei kajastu, s.o hageja võitleb justkui korteriühistute liikmete õiguste eest, kuid tegelikkuses takistab neid oma õigusi kasutamast. Sellise hinnangu andmine hageja kohta on halvustav ja negatiivne.
1.3.2.Nimetatud väärtushinnangute avaldamine ei olnud kohane. Kostjal ei olnud mõistlikku õigustust hagejat üldsuse ees negatiivselt kajastada. KÜ-s Z toimuv ei puutu teistesse linnaelanikesse. Asjaosalistele võõrad isikud ei saa midagi ette võtta ka 2017. a pöördumises Q-le välja toodud ettepanekute suhtes. SDE juhatusele saadetud pöördumisega püütakse avada erakonna juhatuse silmi hageja kui erakonna liikme väidetava valelikkuse ja petlikkuse suhtes, mille osas infotunnis osalenud kõrvalistel isikutel ei ole võimalik midagi ette võtta. Eelnevast tulenevalt on hageja kohta halvustavate ja negatiivse tähendusega väärtushinnangute avaldamine olnud õigusvastane.
1.4.Andmete avaldamine toimus infotunnis, kus osales määratlemata arv isikuid, kelle isikuandmed ei ole teada. Kuivõrd infotund toimus eelkõige Tallinna linna korteriühistute juhatuse liikmetele, peab andmete ümberlükkamine toimuma viisil, mis jõuab võimalikult paljude selliste isikuteni, kes võisid infotunnis osaleda. Hageja leidis hagiavalduses, et andmete ümberlükkamine peaks toimuma Tallinna linna ajalehe Pealinn kaudu, millele on ligipääs kõigil Tallinna elanikel, st ka võimalikel infotunnis osalenud inimestel. 28. novembri 2019. a seisukohas palus hageja asendada ajalehe Pealinn Tallinna Linnalehega, mis levib samamoodi Tallinna elanike seas ning kuhu hagejale teadaolevalt on igal isikul võimalik esitada tasulisi teateid. 22. septembril 2020 täiendas hageja nõuet täiendavalt selliselt, et palus kohustada kostjat lükkama ebaõiged faktiväited ümber ka vene keeles. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et sellisel viisil andmete ümberlükkamine ei ole VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võimalik, palub hageja kohtul otsustada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 5 alusel avaldatud faktiväidete tõendamatust kinnitava kohtuotsuse avaldamise viis ja avalikustada kohtuotsus kostja kulul.
4 (28)
2-19-13104
1.5.Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja au teotamise eest ebaõigete faktiväidete ja väärtushinnangute avaldamisega välja mõistlik mittevaralise kahju hüvitis. Kahjuhüvitise suuruse jätab hageja kohtu otsustada. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostja ei eita, et osales 20. veebruaril 2019 Keskerakonna fraktsiooni korraldatud infotunnil. Seal osales ligikaudu 50 inimest. Kostja asetas lauale umbes 20 koopiat kahest allkirjastamata tekstist, millele pööras tähelepanu, s.o kas vaatas või võttis kaasa, alla poole osalenutest. Osalenutest pooled kas ei vallanud eesti keelt või ei omanud kodakondsust ja seega õigust valimistel osaleda. Hageja väide, et tekstidest sai teada piiramatu arv isikuid, on meelevaldne liialdus.
2.2.Hageja välja toodud kolm faktiväidet on õiged. Hageja on KÜ Z juristina käitunud ühistu liikmete huvide vastaselt, faktidele on tekstides viidatud. Samuti on viited kohtulahenditele, millest nähtuvalt on hageja tasuta õigusabi projekti raames tegelikult nõudnud klientidelt teenuse eest tasu, sh ka ebavajalike toimingute eest. Lisaks on tekstides konkreetsed viited, millel rajaneb väide 23. novembri 2018. a artiklis avaldatud võõraste ideede endale omistamise kohta. Tekstide sisu ei ole paljasõnaline lahmimine, vaid need sisaldavad viiteid konkreetsetele isikutele ja tegudele, artiklitele ja kohtulahenditele. Hagi on ebaõigesti esitatud kostja vastu. See tulnuks esitada ajakirjanike, kohtute või isikute vastu, kes avaldasid oma kogemusi ebaõnnestunud koostööst hagejaga.
2.3.Hageja ei saavuta nõude rahuldamisega soovitud eesmärki. Kostja ei saa sundida ajalehte avaldama mistahes sisuga artikleid.
2.4.Hagejal puudub õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Kostja poolt tekstide lauale asetamine ja nende sisu ei ole käsitatav au teotamise ja ebakohaste väärtushinnangutena. Tekstides ei ole teotatud kellegi au ega esitatud ebakohaseid väärtushinnanguid. Neis on välja toodud konkreetsetele andmetele tuginevad faktid. Avalikus inforuumis on juba alates 2014. aastast hulgalisest eesti- ja venekeelseid artikleid hageja pahatahtliku tegevuse kohta. Hageja ei täpsusta, millisele sõnakasutusele, lausele või tekstilõigule ta tugineb. Ebaselge on hageja väide, et avaldatud väärtushinnangutel on halvustav ja negatiivne tähendus. Kui hageja kavatses kandideerida Riigikokku, siis pidi ta kaaluma oma taluvuspiire ja kohustust tolereerida oma varasema või praeguse tegevuse kohta avaldatud artikleid ja tekste. Hageja on nn avaliku elu tegelane ja edasipürgiv poliitik, seega on tal ka kohustus taluda tema kohta avalikus meedias avaldatud infot. Igaühel on vaba õigus ja juurdepääs informatsioonile ja õigus oma arvamusele. Kostjal kui Eesti Vabariigi kodanikul on põhiseaduse § 45 ja § 46 kohaselt ühe põhiõigusena õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Hagiavaldusest ei nähtu, milles seisnes hageja füüsiline ja hingeline valu ning kannatused. Hageja ei saa süüdistada kostjat selles, et hageja ei osutunud Riigikokku valituks. Sellest tulenevalt on arusaamatu, millist mittevaralist (moraalset) kahju hageja kannatas, mida kompenseerib vaid rahaline hüvitis. Hagi lähtub pelgalt emotsioonist ja isiklikust solvumisest, millele seadus õiguskaitset ette ei näe. Raadiole 4 saadetud kiri on asjakohatu, kuna hageja ei ole esitanud sellel põhinevat nõuet.
2.5.29. septembri 2020. a kohtuistungil ja 2. novembri 2020. a menetlusdokumendis kostja eitas, et tema tõi hagejat puudutavad dokumendid infotundi ja asetas need lauale.
5 (28)
2-19-13104 Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 300 eurot. Maakohus jättis hagi rahuldamata ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et 20. veebruaril 2019 toimus Tallinna Linnavolikogu hoones infotund korteriühistute juhtidele, et arutada jäätmekäitluse, parkimise, lumekoristamisega jms seotud probleeme ja küsimusi. Kohtumine oli avatud kõigile huvilistele ja seal osales ka kostja.
3.2.Avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses saab lugeda mingi info teatavaks tegemist kolmandatele (avaldatava teabega otsest puutumust mitteomavatele) isikutele. Kostja on oma vastuses hagile omaks võtnud, et tema asetas 20. veebruaril 2019 toimunud infotunnis lauale 2017. a pöördumise Q poole ja 2018. a pöördumise SDE poole. Seevastu 29. septembri 2020. a istungil väitis kostja, et ta ei ole neid pabereid infotundi kaasa toonud, ta tuli infotundi kõige viimasena, laua peal olid paberid hunnikus ja kostja pani need paberid inimestele laua peale. Nimetatud asjaolu tõendamiseks on kohus kostja taotlusel üle kuulanud tunnistaja W. Kohus ei pea 9. detsembri 2020. a kohtuistungil tunnistaja W antud ütluseid usaldusväärseks, sest need on vastuolus kostja varasemalt esitatud seisukohtadega. 27. novembri 2018. a pöördumises SDE poole on märgitud pöördujatena kostja, O ja Õ. Nimetatud pöördumistes on viidatud Q-le esitatud pöördumisele ja selle sõnastusest on võimalik järeldada, et koostajaks on samad isikud. Kostja ei ole esile toonud, et infotunnis osales mõni teine kirja koostanud isik, kes oleks võinud kirja enne infotunni algust lauale panna. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kostja, kes ei olnud infotunni korraldaja, vaid osales seal tavalise külalisena, sisenedes Tallinna Linnavolikogu ruumides toimuvale koosolekule, haarab esimese asjana laua pealt suvalised paberid ja jagab neid koosolekul osalejatele laiali. Kohus nõustub hagejaga, et kostja jagas 20. veebruaril 2019 toimunud infotunnil osalejatele 27. detsembri 2017. a pöördumise Q-le ja 27. novembri 2018. a pöördumise SDE-le. Ei oma tähtsust, et nimetatud pöördumised ei olnud allkirjastatud või kas kostja oli nende koostajaks. Kuna kostja on need pöördumised infotunnis osalejatele kättesaadavaks teinud, tuleb kostjat lugeda nendes sisalduvate andmete avaldajaks.
3.3.Hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude õiguslik alus on VÕS § 1047 lg 4. Selle nõude korral tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas tegemist on faktiväidetega, ning seejärel, kas faktiväited on õiged või ebaõiged. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses kontrollitav. VÕS § 1047 lg-s 2 sätestatud asjaolude tõendamise koormuse jaotamise põhimõtet tuleb kohaldada ka VÕS § 1047 lg 4 puhul. See tähendab, et kui hageja kohta avaldati tema au teotavaid (mainet kahjustavaid) andmeid, siis peab kostja, kes ei suuda tõendada andmete õigsust, laskma need oma kulul ümber lükata või parandada. VÕS § 1047 lg 2 mõttest tulenevalt kannab avaldaja faktiväidete tegelikkusele vastavuse tõendamise koormust ka siis, kui faktiväited iseenesest ei ole hageja au teotavad, kuid avaldaja oli nende faktiväidetega põhjendanud hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05, p 13). Seega tuleb kõigepealt tuvastada, kas 27. detsembri 2017. a pöördumises Q poole ja 27. novembri 2018. a pöördumises SDE poole avaldatud andmed on faktiväited või väärtushinnangud.
3.3.1.Kohus leiab, et väide, et hageja takistab korteriühistu liikmeid oma omandit (läbimõeldult ja teadlikult) haldamast, on faktiväide, sest võimalik on kontrollida, kas hageja on takistanud korteriühistu liikmetel oma omandit hallata või mitte.
6 (28)
2-19-13104 Kohtule esitatud tõenditega (ERR-s avaldatud artikkel „Kodusõda korteriühistus: miks võõrad konflikti sekkuvad?“ (I kd, tl-d 127–129, tõlge tl-d 130–130/1), artikkel „Uurimine – miks korteriühistu juhatus süüdistab MTÜ-d Elamute Liit ülevõtmises“ (I kd, tl-d 137–139, tõlge tld 145–146) ja KÜ Z juhatuse liikme teavitus, milles viimane on pahane, et hageja saatis omaalgatuslikult kirja panka KÜ Z kohta, rikkudes oma tegevusega korteriühistul ära maja renoveerimiseks laenu saamise (I kd, tl 52)), on tõendatud kostja avaldatud väide, et hageja takistab korteriühistu liikmeid oma omandit (läbimõeldult ja teadlikult) haldamast. Seega on tegemist õige väitega.
3.3.2.Lause „hageja meelitab tasuta õigusabi projekti raames kasutama võimalust üheks tunniks tasuta õigusabiks, püüdes panna lahutavaid emasid maksma neile üle jõu käivate mittevajalike kallite teenuste eest“ on faktiväide. Kohtu hinnangul on võimalik kontrollida, kas hageja osutatavad teenused on ebavajalikud või mitte. Samuti on võimalik kontrollida, kas hageja pakutavad teenused on klientidele üle jõu käivad. Kohtule esitatud Harju maakohtu 10. novembri 2016. a otsusest ja Tallinna ringkonnakohtu 21. detsembri 2016. a määrusest tsiviilasjas nr 2-16-108437 nähtub, et hageja osutas tasuta õigusabi projekti raames isikule õigusteenust, kuid lisaks osutas täiendavaid ebavajalikke teenuseid ja esitas arveid tööde eest, mida ei olnud tehtud või mida hageja oli teinud ilma käsunduslepinguta (I kd, tl-d 105–108). Seega on kostja tõendanud, et ema, kes pöördus hageja poole esialgu tasuta õigusabi saamiseks, keeldus hageja edasisest õigusabist, kuid hageja jätkas oma teenuse pealesurumist. Samuti on kostja tõendanud, et hageja esitab oma klientidele alusetuid arveid. Seega on kostja avaldatud faktiväide õige.
3.3.3.Väide, et hageja käib oma 13. novembri 2018. a artiklis korteriühistute liikmete õiguste kaitse asjus välja võõraid ideid, on faktiväide, sest on võimalik kontrollida, kas varasemalt on avaldatud samu ideid nagu hageja 23. novembri 2018. a artiklis. Tõendamist on leidnud, et tegemist on õige faktiväitega. Kohtule esitatud hageja 23. novembri 2018. a artiklis, mis avaldati venekeelses Delfis rus.delfi.ee pealkirjaga „Korteriühistu ilma mitmeaastaste kohtuasjadeta ja tarbetute kulutusteta – müüt või tegelikkus?“, teeb hageja ettepaneku luua korteriühistute vaidluste lahendamiseks eraldiseisev organisatsioon (I kd, tl-d 109–110, tõlge tl 111). Postimehes avaldatud artiklis „Jurist: meil on vajalik luua järelevalveorgan kohaliku omavalitsuse tasandil“ teeb hageja uuesti sama ettepaneku (I kd, tl 147, tõlge tl 148). Kohtule esitatud ajakirjanik H poolt 18. oktoobril 2017 tema blogis avaldatud artiklis „Есть такая комиссия!” (tõlkes „On selline komisjon!“) kirjutab H, et just tema avaldas ajakirjanduses komisjoni loomise idee juba 2011. aastal (I kd, tl-d 112–113, tõlge tl 114). Seega avaldab hageja ajakirjanik H mõtteid nagu omaenda mõtteid. Eeltoodust tulenevalt vastab tõele kostja väide, et hageja on omistanud endale võõraid ideid.
3.4.Seega ei ole kostja avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude ebaõigete andmete ümberlükkamiseks.
3.5.Erinevalt faktiväitest väljendub väärtushinnang (ehk väärtusotsustus) isikule antavas hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Ebakohase väärtushinnanguna võib mõista väärtushinnanguid (väärtusotsustusi), mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne.
3.5.1.Hageja leiab, et kostja on Q-le adresseeritud dokumendis kasutatud väljenditega maalinud hagejast pildi kui manipuleerivast juristist, kes sekkub häbematult temasse
7 (28)
2-19-13104 mittepuutuva korteriühistu ellu. Kohus leiab, et Q-le suunatud pöördumises esitatud väited on hageja suhtes halvustavad ja negatiivsed. Halvustava tähendusega on väärtushinnang, mis kirjeldab hagejat kui isikut, kes sekkub häbematult korteriühistute tegevusse ning manipuleerib korteriühistu liikmetega. Kostja ei ole tõendanud neid faktilisi asjaolusid, mis on sellise negatiivse hinnangu andmise aluseks. Kostja kohtule esitatud artiklitest ei nähtu asjaolusid, mille põhjal võiks hagejat iseloomustada kui manipuleerivat ja häbematut inimest. Seega ei ole leidnud tõendamist, et kostjal oli objektiivne alus hageja kohta sellise väärtushinnangu andmiseks. Seega on tegemist ebakohase väärtushinnanguga.
3.5.2.Hageja väitel on SDE juhatusele adresseeritud kirjas tekitatud hagejast kuvand kui kahepalgelisest korteriühistute liikmete õiguste kaitsjast. See tähendab, et hageja tegevusele on antud hinnang, mille kohaselt hageja küll räägib ühtmoodi, kuid tegudes tema sõnad ei kajastu, s.o hageja võitleb justkui korteriühistute liikmete õiguste eest, kuid tegelikkuses takistab neid oma õigusi kasutamast. Kohus nõustub hagejaga, et sellise hinnangu andmine hagejale on tema suhtes halvustav. Isiku, kes käitub kahepalgeliselt, räägib ühte, kuid teeb hoopis midagi muud, käitumise suhtes on ühiskonna hoiak hukkamõistev. Kostja ei ole suutnud tõendada objektiivseid asjaolusid, millele tuginedes kostja saaks hageja suhtes sellist halvustavat hinnangut avaldada.
3.6.Eeltoodust tulenevalt on kostja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega kahjustanud hageja au ja head nime. Kuna kostja on avaldanud selliseid väärtushinnanguid 20. veebruari 2019. a infotunnis viibinud inimestele, tuleb eeldada, et hageja mainet on nimetatud isikute ees kahjustatud. Kostja ei ole esile toonud, et selliste hinnangute esitamiseks oleks esinenud avalik huvi. Seega ei olnud ebakohaste väärtushinnangute avaldamine õiguspärane. Hingeliste kannatuste olemasolu saab eeldada, mistõttu tuleb lugeda tõendatuks ka nende põhjuslik seos kostja avaldatuga (VÕS § 127 lg 4). Süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104). Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kostja menetluses esile toonud. Kuna kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutab kostja hagejale mittevaralise kahju tekitamise eest.
3.7.Mittevaralise kahju tekkimise korral otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6). VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et võrreldes varasema sätte sõnastusega ei näe VÕS § 134 lg 2 ette võimalust jätta kahju hüvitamise kohustuse olemasolul mittevaralise kahju eest mõistlik summa üldse välja mõistmata (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus asjas nr 2-15-16007, p 18). Kahjuhüvitise suuruse otsustab kohus kaalutlusõiguse alusel, arvestades rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). Riigikohtu avaldatud analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal“ kohaselt jäid isiklike õiguste rikkumisel välja mõistetud hüvitised vahemikku 200–7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot ja mediaan 800 eurot. Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt oma siseveendumusest, on kohtu hinnangul põhjendatud rahuldada hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue 300 euro ulatuses. Hüvitise suuruse arvestamisel võtab kohus arvesse asjaolu, et 20. veebruari 2019. a infotunnis jagas kostja laiali 2017. a pöördumise Q ja 2018. a pöördumise SDE poole u 20 inimesele, kellest pooled olid eesti keelt kõnelevad ja pooled vene keelt kõnelevad. Mõlemad pöördumised olid venekeelsed, seega eesti keelt kõnelevad infotunnil osalejad ei pruukinud neid üldse kaasa võtta ja läbi lugeda. Seega avaldas kostja hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid u paarikümnele inimesele, mitte suurele rahvahulgale. Kohus võtab arvesse 8 (28)
2-19-13104 ka seda, et hageja tegeleb igapäevaselt korteriühistute haldamisega. Seega on ta teadlik, et esineb palju konflikte korteriühistute liikmete, juhatuse ja korteriühistute haldamisega seotud isikute vahel. Kuna hageja on valinud oma tööks korteriühistute haldamisega seotud küsimused, siis peab hagejal olema ka kõrgem taluvusmäär oma tegevuse kohta esitatud kriitika osas.
3.8.Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jättes rahuldamata ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude ja rahuldades mittevaralise kahju hüvitamise nõude, siis on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi poolte endi kanda. Hageja apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale 12. veebruaril 2021 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi jäeti rahuldamata ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes. Hageja palub teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi selles osas rahuldada. Ühtlasi palub hageja maakohtu otsuse tühistada osas, millega määrati kostjalt hageja kasuks väljamõistetud kahjuhüvitise suuruseks 300 eurot, ja teha uus otsus, millega suurendada kahjuhüvitist kohtu äranägemisel. Hageja palub ringkonnakohtul mõista kostjalt välja ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis mittevaralise kahju hüvitiselt alates kohtuotsuse tegemisest kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Enda maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
4.1.Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud faktiväidete õigsust. Avaldatud faktiväited on ebaõiged ja hagejal on õigus nõuda nende ümberlükkamist.
4.1.1.Hageja ei nõustu maakohtuga, et vaidlustatud otsuse p-s 52 viidatud artiklitega on tõendatud faktiväite „X takistab korteriühistu liikmeid oma omandit (läbimõeldult ja teadlikult) haldamast“ tõesus. Kohus tsiteeris artiklist „Kodusõda korteriühistus: miks võõrad konflikti sekkuvad?“ L lauset. Nimetatud isiku lause on kohus välja toonud ka teisest viidatud artiklist. Kostjal ei ole võimalik oma väite tõesust tõendada kolmanda isiku subjektiivse arvamusega ajaleheartiklis, mille õigsust ei ole kontrollitud. Tegemist ei ole faktipõhiste artiklitega, mis kajastaksid objektiivselt hageja isikut ja tegemisi. Lisaks ei ole kohus veenvalt põhjendanud, kuidas viidatud asjaolud tõendavad kostja faktiväidete tõesust, s.o milles täpsemalt seisneb hageja poolt korteriühistu liikmete takistamine omandi haldamisel. Arusaamatuks jääb kohtu selgitus selle osas, et viidatud artiklites on põhjalikult kirjeldatud mh hageja seost erinevate äriühingutega. Hageja seotus nende äriühingutega ei ole faktiväite tõesuse hindamisel oluline. Hageja mainimisele vaatamata ei selgu artiklitest, et hageja isiklikult takistaks korteriühistu liikmeid oma omandit läbimõeldult ja teadlikult haldamast. Arusaamatu on kohtu viide KÜ Z juhatuse teavitusele. See tõend ei saa tõendada viidatud faktiväite tõesust, kuna kostja ei ole tõendanud, et teavituses esitatud informatsioon vastab tõele. Hagejale on arusaamatu, miks kohus on arvestanud tõendina küsitava päritoluga dokumenti. Teavitusest ei tulene, kes on selle koostanud ja millele tuginedes ta hagejale etteheiteid teeb. Kohus ei ole käsitlenud ka seda, kuidas korteriühistuga mitteseotud isiku poolt pangale kirjutamine takistab või saakski takistada korteriühistu liikmetel oma omandi haldamist. Isegi kui teatises toodud etteheited oleksid tõesed, mida hageja eitab, ei toeta need kuidagi välja toodud faktiväite tõele vastavust.
4.1.2.Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas Harju maakohtu 10. novembri 2016. a otsuses ja Tallinna ringkonnakohtu 20. detsembri 2016. a määruses tsiviilasjas nr 2-16-108437 välja toodu tõendab seda, et hageja meelitab lahutavaid emasid tasuta õigusabi projekti raames kasutama võimalust üheks tunniks tasuta õigusabiks, püüdes panna neid maksma neile üle jõu käivate mittevajalike kallite teenuste eest. Kohus ei ole viidanud ühelegi kohtulahendi punktile, mis
9 (28)
2-19-13104 sellist asjaolu kinnitaks. Ei maa- ega ka ringkonnakohtu lahendis ei heidetud hagejale sellist tegevust ette.
4.1.3.Hageja tõi juba maakohtus välja, et ta kirjutas juba 2011. a novembris ajalehes Kesknädal ideest luua organisatsioon, millel oleks mh õigus lahendada korteriühistutega seotud vaidlusi. Kohus on jätnud hageja tõendina esitatud artikli otsuses käsitlemata. Kostja välja toodud H blogipostituses on kirjas, et ta avaldas idee luua korteriühistute vaidluste lahendamiseks eraldiseisev organisatsioon 2011. a novembris. Hageja hinnangul ei tõenda nimetatud lause seda, et see idee avaldati enne hageja 16. novembri 2011. a artiklit. Lisaks ei tõenda blogipostitus asjaolu, et selline idee H poolt ka tegelikult 2011. a novembris avaldati, kuna sellekohast artiklit ei ole menetluses esitatud. Viidatud faktiväite õigsust ei saa tõendada isiklikku blogisse kirjutatud postitus, kus kolmas isik esitab enese koha väiteid, mille õigsust ei ole kontrollitud.
4.1.4.Kokkuvõtvalt on hageja seisukohal, et kostja ei tõendanud nõuetekohaselt viidatud faktiväidete õigsust, mistõttu tuleb eeldada, et tegemist on ebaõigete faktiväidetega. Seega on põhjendatud hageja nõue ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ning hagiavaldus tuleb selles osas rahuldada.
4.2.Maakohtu otsuse põhjendustest on võimalik järeldada, et mittevaralise kahju hüvitis mõisteti välja ebakohaste väärtushinnangute avaldamise eest. Kuna hageja leiab, et kostja avaldas tema kohta ka ebaõigeid faktiväiteid, on põhjendatud kahjuhüvitist suurendada. Kahjuhüvitise uue, suurendatud suuruse jätab hageja kohtu otsustada.
4.3.Hageja esitas hagiavalduses ka nõude mõista kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis mittevaralise kahju hüvitiselt alates kohtuotsuse tegemisest kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Kohus ei ole viivisenõuet otsuses lahendanud. Sellest tulenevalt palub hageja, et ringkonnakohus nõude lahendaks ja rahuldaks.
4.4.Hageja taotleb ka, et ringkonnakohus muudaks menetluskulude jaotust ja jätaks hageja menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus täies ulatuses kostja kanda.
4.5.Oma 8. septembri 2021. a seisukohas jäi hageja selle juurde, et hagiavalduses ebaõigete faktiväidetena käsitatud väited on faktiväited ja need ei vasta tõele. Kui aga kohus leiab, et tegemist on väärtushinnangutega, on need ebakohased, hageja au teotavad ja õigusvastased. Hageja täpsustas oma ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude alternatiivset viisi, paludes kohtul näha ette, et avaldatud faktiväidete tõendamatust kinnitav kohtuotsus avaldatakse nii eesti kui ka vene keelses Tallinna Linnalehes ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui kohus peaks leidma, et otsuse sel viisil avaldamine ei ole võimalik, palub hageja kohtul otsustada kohtuotsuse avaldamine kostja kulul mõnes teises meediaväljaandes, mis on Tallinnas vabalt kättesaadav. Hageja leiab, et hagiavalduses ebaõigete faktiväidetena käsitatud väidete avaldamist tuleb hagejale väljamõistetava mittevaralise kahju hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestada sõltumata sellest, kas kohus käsitab neid ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangutena. Kostja apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas maakohtu otsuse peale 15. veebruaril 2021 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi osaliselt rahuldati, ja menetluskulude jaotuse osas. Kostja palub teha uus otsus, millega jätta hagi kõikides nõuetes rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10 (28)
2-19-13104
5.1.Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohtuotsus ebaselge ja põhjendamata, tõendeid on hinnatud vääralt ja kohtu järeldused on ebaõiged. Kostja ei ole TsMS § 231 lg 2 mõttes omaks võtnud, et tema asetas infotunnis lauale 2017. a pöördumise Q-le ja 2018. a pöördumise SDEle. Kostjale on ebaselge, kuidas kohus saab lugeda vande all antud tunnistaja W ütlused ebausaldusväärseks. Tunnistaja on erapooletu eakas inimene, kellel polnud põhjust anda kohtus vande all valeütlusi. Kohus ei põhjendanud, miks ta loeb tunnistaja ütlused valeks. Asjaolu, et need osaliselt ei kattunud kostja menetluse kestel väidetuga, ei anna alust tunnistaja ütlustes kahelda. Tallinna Linnavolikogu Kantselei kinnitas 27. oktoobri 2020. a vastuses kostja järelepärimisele, et puudub info, nagu 20. veebruari 2019. a korteriühistu liikmete infotunnis oleks jagatud hageja isikut puudutavaid dokumente. Kohus ei ole otsuses seda vastust hinnanud. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta kostja 2. novembril 2020 esitatud lisa nr 3, mis tõendab, et kostja ei olnud teadlik, et jagatud materjalide hulgas on mh 2017. a pöördumine Q-le ja 2018. a pöördumine SDE-le. Kostja ei saanud eeldada, et infotunni materjalid sisaldasid nimetatud kirju. Kostja ei tea, kes need lisas või kust need pärinevad. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et just kostja võttis materjalid kotist ja jagas laiali. Kostjat ei saa lugeda info avaldajaks. Infotunni korraldas Tallinna Linnavolikogu ja seda juhatas Q.
5.2.Kostja ei eita, et koostas kaaslastega 2017. a pöördumise Q-le ja 2018. a pöördumise SDEle. Ebaselge on, miks hageja ei esitanud nõudeid teiste koostajate ega meedias ilmunud artiklite autorite vastu. Tekstis on viidatud vaid ajakirjanduses avaldatud teabele.
5.3.Kohus järeldas ekslikult, et kostja kahjustas ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega hageja au ja head nime. Kohtuotsus on vastuoluline. Kui kohus oli seisukohal, et kostja ei avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid, ja jättis sel alusel rahuldamata hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude, on kostjale ebaselge, mille eest mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja 300 eurot.
5.4.Hageja ei ole iga väärtushinnangu osas selgitanud, kuidas neist üks või teine on ebakohane. Maakohtu otsuses puuduvad põhjendused, kuidas kujunes kohtu hinnang, et kostja avaldas hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid ning kas ja kuidas need on üldse käsitatavad väärtushinnangutena. Kostja leiab, et maakohus luges hagiavalduses toodud väited ebaõigesti väärtushinnanguteks. Kostja andmed, hinnangud ja järeldused tulenevad ajakirjanduses avaldatud (õigetest) faktiväidetest, hageja kohta avaldatud artiklitest, avalikest infomaterjalidest ja avalikest kohtuotsustest, samuti teiste korteriühistute liikmetelt saadud materjalidest. Tegemist on õigetel faktiväidetel tuginevate järeldustega. Hageja ei ole pöördunud artiklites ja muudes allikates avaldatud informatsiooni avaldajate vastu väidetavalt ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Tavainimesena mõistab kostja ajakirjanduses avaldatut tõesena ega saa vastutada avalikes artiklites avaldatud andmete eest. Hageja kohta koostatud kaks kirja sisaldavad täpseid fakte ja viiteid, millest koostajate seisukohad on kujunenud. Kui kohtu hinnangul on faktiväited tõesed, ei saa nende põhjal kujunenud väärtushinnanguid lugeda ebakohaseks.
5.5.2017. a kirjas Q-le on viidatud ka kolme isiku tunnistustele ja tõenditele, millest nähtub hageja tegevus KÜ Z koosolekutel. Kirja allkirjastajad olid ja on KÜ Z liikmed ning kirjutavad oma isiklikust kogemusest. Lisaks enda kogemustele on nad kuulnud vahetult teiste korteriühistute koosolekutel osalenud inimeste ebameeldivaid kogemusi hagejaga, millele on kirjas viidatud. Q-le tehtud pöördumises tegelikult sisalduv tekst „Korteriühistu Z on koduks paljudele omanikele ja nende pereliikmetele, kes pole rahul sellega, et X sekkub partnerlusse tseremooniata“ ei ole väärtushinnang, vaid tegeliku olukorra kirjeldus. Hagis esitatud laused on kontekstist välja rebitud. Kui tervet lõiku lugeda, siis nähtub, et see sisaldab ka tõendeid.
11 (28)
2-19-13104
5.6.Kostjale on ebaselge, mis osas on sõnad „psühholoog“ ja „manipuleeriv“ negatiivse tähendusega väärtushinnangud. Eesti keele seletava sõnaraamatu (2009) põhjal ei ole nimisõna „psühholoog“ kellegi suhtes negatiivne, vaid vastupidi tunnustav – inimeste hingeelu tundjana. Samuti ei ole negatiivse tähendusega tegusõna „manipuleerimine“, vaid sõnaraamatu kohaselt on selle sõna tähenduseks rahvahulkade mõtte- ja käitumislaadi mõjustamine võimule soovitavas suunas. Samuti pole halvustav fraas „teatraliseeritud etendus“, sest korteriühistu koosolekud ongi olnud hageja osalusel nagu teater, kus korteriühistu liikmetel on vaikivate pealtvaatajate roll.
5.7.Kohus on ekslikult nõustunud hageja käsitlusega seoses 2018. a kirjaga SDE-le. Kohtu järeldus, et kostja ei ole suutnud oma väärtushinnanguid objektiivselt tõendada, on ebaõige. Hageja teod lahknevad tema sõnadest, mis nähtub nt ajakirjanik B 27. aprillil 2014 venekeelses Postimehes avaldatud artiklist. Hageja tegude ja sõnade lahknevust tõendab ka 18. mail 2017 ERR-i venekeelses portaalis avaldatud artikkel. Kostja järeldab nende artiklite põhjal, et hageja ei huvitu korteriühistute ja nende liikmete õiguste kaitsest, vaid oma perefirma finantshuvidest (erinevalt hageja 13. novembril 2018 venekeelses Delfis avaldatud artiklis väidetust). Sama nähtub ka 17. märtsil 2013 MK-Eestis avaldatud artiklist.
5.8.Hageja ei ole põhjendanud ja tõendanud mittevaralise kahju tekkimist ega suurust. Hagimaterjalidest ei nähtu põhjuslik seos teo ja väidetavalt tekkinud mittevaralise kahju (tagajärje) vahel. Kostjalt 300 euro väljamõistmine ei ole põhjendatud. Kohus ei ole arvestanud, et hageja eesmärk kohtusse pöördumisel oli just ajalehes artikli avaldamine nii eesti kui ka vene keeles, mis oleks suunatud tervele Tallinna elanikkonnale, et sel moel enda isikule kostja kulul reklaami saada. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue oleks tulnud jätta rahuldamata.
5.9.Maakohus ei ole selgitanud, milles konkreetselt seisneb kostja teo õigusvastasus ja süü. Väärtushinnangud, mida võimaldavad tegelikkusele vastavad andmed, võivad põhimõtteliselt kahjustada isiku au ja head nime, kuid selline kahjustamine ei ole VÕS § 1046 lg 1 mõtte kohaselt üldjuhul õigusvastane. Lisaks on hagejal kriitika talumise kohustus, mis tuleneb tema tegevusvaldkonnast. Kohus märkis otsuses õigesti, et kuna hageja on valinud oma tööks korteriühistute haldamisega seotud küsimused, peab tal olema ka kõrgem taluvusmäär tema tegevuse kohta esitatud kriitika osas. Seega on hagejal kohustus taluda negatiivset hinnangut oma tegudele.
5.10.Menetluskulude jaotus on ebaõige. Vaidlustatud otsusega jättis kohus ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõude täielikult rahuldamata. Kohus rahuldas hageja rahalise nõude vaid 4% ulatuses. Selles olukorras on arusaamatu ning ei saa kuidagi olla õigustatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu põhjendused on vastuolulised. Ainuüksi hagi rahuldamise ulatusest tulenevalt peaks hageja hüvitama 96% kostja kantud menetluskuludest. Lisaks ei püüdnud hageja kordagi kostjaga kohtueelselt ühendust võtta, et asjaolusid selgitada või läbi rääkida, vaid pöördus oma nõuetega otse kohtusse. Vastustaja seisukoht
6.Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Oma 8. septembri 2021. a seisukohas leidis kostja, et hagiavalduses nimetatud ebaõiged faktiväited võivad tegelikult olla hoopis väärtushinnangud. Sel juhul ei saa neid lugeda ebakohaseks, kuna kostja kujundas oma seisukohad avalikus meedias avaldatu pinnalt. Arvestades hageja kriitika talumise kohustust, ei olnud kostja tegevus õigusvastane. Hageja
12 (28)
2-19-13104 taotletud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise viisi kohta märkis kostja, et kuna infotunnis osalenud isikud pidid end registreerima, on infolehti saanud isikud tuvastatavad. Ebaõiged faktiväited tuleks lükata ümber vaid nende isikute ees. Hageja oleks pidanud esitama kohtule nende isikute nimed. Tallinnas toimub korteriühistute esimeestele suunatud infotunde igal aastal, ainuüksi 2021. aastal on neid toimunud kahel korral. Kuna ebaõigete andmete ümberlükkamist saab nõuda nende avaldamisega samal viisil ja samas kohas, pole alust nõuda nende ümberlükkamist ajalehes.
7.Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata hüvitise mittevaralise kahju eest 150 eurot ja viivise hüvitiselt. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja täiendava hüvitise mittevaralise kahju eest 150 eurot. Samuti tuleb väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiselt välja mõista seadusjärgne viivis. Muus osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad hageja apellatsioonkaebust puudutavas osas poolte endi kanda ja kostja apellatsioonkaebust puudutavas osas kostja kanda. Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
9.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Vaidlustatud otsusega rahuldas maakohus hagi osaliselt, jättes selle rahuldamata ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes ja rahuldades selle mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 300 euro ulatuses. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega hagi jäeti ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes rahuldamata, samuti välja mõistetud kahjuhüvitise suuruse ja hageja menetluskulude hageja kanda jätmise osas. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati ja jäeti kostja menetluskulud kostja kanda. Seega on maakohtu otsus vaidlustatud täies ulatuses. Lisaks on hageja vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis lahendamata hageja nõude mittevaralise kahju hüvitiselt viivise väljamõistmiseks.
10.Pärast ringkonnakohtu 23. augusti 2021. a määruses antud selgitusi esitatud 8. septembri 2021. a seisukohas esitas hageja oma taotlused apellatsioonimenetluses hageja 12. veebruari 2021. a apellatsioonkaebuses esitatust erineval kujul. Ringkonnakohus märgib nende taotluste kohta järgmist.
10.1.Oma 8. septembri 2021. a seisukoha taotluste p-s 1 esitas hageja sisuliselt tuvastusnõude, paludes tuvastada, et väited „nimetatud isik takistab korteriühistu liikmeid oma omandit (läbimõeldult ja teadlikult) haldamast“, „X meelitab tasuta õigusabi projekti raames kasutama võimalust üheks tunniks tasuta õigusabiks, püüdes panna lahutavaid emasid maksma neile üle jõu käivate mittevajalike teenuste eest“ ja „samuti tuleb arvesse võtta, et X käib oma 23. novembri 2018 artiklis korteriühistute liikmete õiguste kaitse asjus välja võõraid ideid“ on faktiväited. Sellist tuvastusnõuet pole hageja menetluses varem esitanud ega saa seda esmakordselt teha ringkonnakohtu menetluses. Sellise nõude esitamine pole ka vajalik, kuna faktiväidete tuvastamine on nii nende ümberlükkamise kui ka nende avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõuete rahuldamise eelduseks. Eelnevast tulenevalt menetleb
13 (28)
2-19-13104 ringkonnakohus hageja nõuet nii ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise kui ka nende avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes maakohtus ja hageja 12. veebruari 2021. a apellatsioonkaebuses esitatud sõnastuses.
10.2.Kõnealuse seisukoha taotluste p-s 2 palus hageja alternatiivselt, et kui kohus leiab, et väited „nimetatud isik takistab korteriühistu liikmeid oma omandit (läbimõeldult ja teadlikult) haldamast“, „X meelitab tasuta õigusabi projekti raames kasutama võimalust üheks tunniks tasuta õigusabiks, püüdes panna lahutavaid emasid maksma neile üle jõu käivate mittevajalike teenuste eest“ ja „X käib oma 23. novembri 2018 artiklis korteriühistute liikmete õiguste kaitse asjus välja võõraid ideid“ ei ole ebaõiged faktiväited, vaid ebakohased väärtushinnangud, võtta nende avaldamist arvesse kahjuhüvitise suuruse määramisel. Selle nõude on hageja menetluses varem esitatud, taotledes maakohtus mittevaralise kahju hüvitist ka tema au teotamise eest nimetatud väidetega (vt 29. augusti 2019. a hagiavalduse resolutsiooni p 4; p-d 39 ja 40). Oma
12.veebruari 2021. a apellatsioonkaebuse p-s 2 on hageja maakohtu otsuse vaidlustanud väljamõistetud kahjuhüvitise suuruse osas. Eelnevast tulenevalt käsitab ringkonnakohus hageja
8.septembri 2021. a seisukoha taotluste p-i 2 sisuliselt 12. veebruari 2021. a apellatsioonkaebuse taotluste p 2 põhjendusena, mille kohaselt hüvitise suuruse tõstmine nimetatud kolme väite avaldamise tõttu on hageja hinnangul õigustatud sõltumata sellest, kas kohus loeb need faktiväideteks või väärtushinnanguteks.
10.3.Oma 8. septembri 2021. a seisukoha taotluste p-s 3 taotles hageja, et kui kohus leiab, et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid, kuid nende ümberlükkamine ei saa toimuda hageja apellatsioonkaebuses pakutud viisil, palub hageja kohtul avalikustada kohtuotsus kostja kulul Tallinna Linnalehe paberväljaandes või kohtu poolt valitud muus Tallinnas levivas meediaväljaandes. Seda saab ringkonnakohtu hinnangul käsitada hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude alternatiivse viisi osas taotletud kohtuotsuse täitmise korra täpsustamisena TsMS § 445 lg-te 1 ja 5 mõttes. Arvestades, et maakohus ei olnud täitnud ebaõigete andmete ümberlükkamise viisi osas selgitamiskohustust ja ringkonnakohus tegi seda esmakordselt oma 23. augusti 2021. a määruses, paludes hagejal hagis taotletud andmete ümberlükkamise alternatiivset viisi täpsustada, loeb ringkonnakohus hageja taotluse täpsustamise 8. septembri 2021. a seisukohas lubatavaks.
10.4.Eelnevast tulenevalt lähtub ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebust lahendades hageja maakohtus esitatud nõuetest ja 12. veebruari 2021. a apellatsioonkaebuses esitatud taotlustest, võttes arvesse 8. septembri 2021. a seisukohas (sh selle taotluste p-s 2) esitatud põhjendusi ja taotluste p-s 3 esitatud täpsustust otsuse täitmise korra kohta.
11.Ringkonnakohus võtab asja lahendamisel aluseks järgmised maakohtu tuvastatud faktilised asjaolud, mida pooled ei ole apellatsiooniastmes vaidlustanud: -
20.veebruaril 2019 toimus Tallinna Linnavolikogu hoones infotund korteriühistute juhtidele, kus osales ka kostja;
-
kostja jaotas infotunnis venekeelseid koopiaid 27. detsembri 2017. a pöördumisest Q poole (I kd, tl 9; tõlge tl 12) ja 27. novembri 2018. a pöördumisest SDE poole (I kd, tl 11; tõlge tl-d 13–14) u 20 inimesele, kellest pooled olid eesti keelt kõnelevad ja pooled vene keelt kõnelevad;
-
Q-le adresseeritud pöördumine sisaldab mh järgmisi väiteid hageja kohta: 1) „nimetatud isik takistab korteriühistu liikmeid oma omandit (läbimõeldult ja teadlikult) haldamast“; 2) „X meelitab tasuta õigusabi projekti raames kasutama võimalust üheks tunniks tasuta
14 (28)
2-19-13104 õigusabiks, püüdes panna lahutavaid emasid maksma neile üle jõu käivate mittevajalike kallite teenuste eest“; 3) „X käitub korteriühistu koosolekutel käies mitte kui jurist, vaid kui manipuleeriv psühholoog“; 4) „selliste teatraliseeritud etenduste eesmärk on tagada korteriühistu esinaisele vajalikud hääletustulemused ilma tuumakate ja kõiki osalejaid kaasavate aruteludeta, piirates nii korteriühistu liikmete õigust oma kinnisvara läbimõeldult ja teadlikult hallata“; 5) „KÜ Z majas elab palju korteriomanikke ja nende pereliikmeid, kes ei ole rahul sellega, et X sekkub häbematult ühistu asjadesse“; -
SDE juhatusele adresseeritud pöördumine sisaldab mh väiteid: 6) „samuti tuleb arvesse võtta, et X käib oma 23. novembri 2018. a artiklis korteriühistute liikmete õiguste kaitse asjus välja võõraid ideid“; 7) hageja tegevusele antud hinnangut, mille kohaselt hageja küll räägib ühtmoodi, kuid tegudes tema sõnad ei kajastu, s.o hageja võitleb justkui korteriühistute liikmete õiguste eest, kuid tegelikkuses takistab neil oma õiguste kasutamist;
-
hageja on mõlema pöördumise üks koostajatest.
12.Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes asjaolu üle, kas infotunnis jagatud pöördumised asetas ruumis olevale lauale kostja. Ülejäänud poolte erimeelsused puudutavad asjaoludele antavat õiguslikku hinnangut.
13.Ringkonnakohus käsitleb esmalt seda, kas kostja on käsitatav vaidlusaluste väidete avaldajana infotunnis osalejatele (I). Seejärel kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude osas (II) ning pärast seda mittevaralise kahju hüvitamise ja viivise tasumise nõuete osas, käsitledes esmalt avaldatud väidete kohasust (III) ja seejärel nõuete muid eeldusi (IV). Lõpetuseks teeb kohus menetluslikud otsustused (V). I
14.Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti tuvastanud, et kostja pani infotunnis jagatud koopiad 2017. a pöördumisest Q poole ja 2018. a pöördumisest SDE poole infotunnis lauale.
14.1.Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 231 lg-t 2, lugedes nimetatud asjaolu kostja poolt omaks võetuks.
14.1.1.TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Asja materjalidest nähtub, et 7. novembri 2019. a hagi vastuse p-s 8 märkis kostja, et ta ei eita infotunnis osalemist ja et „Y asetas lauale umbes 20 koopiat kahest allkirjastamata tekstist“. Kostja lisas, et hageja palutud tunnistaja ülekuulamiseks puudub alus ja hageja on hagiavalduses kõik asjaolud esitanud (samas, p 9), kusjuures hagiavalduses oli hageja tuginenud sellele, et kostja pani ruumis asuvale lauale mitu koopiat tema enda koostatud 2017. a pöördumisest Q poole ja 2018. a pöördumisest SDE poole (vt 29. augusti 2019. a hagiavalduse p 2). Hagi vastuse p-s 15 kinnitas kostja, et ta „asetas 20.02.2019 korteriühistute juhatuse liikmetele suunatud infotunnis ruumi seina ääres seisnud lauale allkirjastamata tekstid“. Ka hagi vastuse p-dest 24 ja 29 nähtuvalt ei vaidle kostja vastu sellele, et tema jättis tekstid infotunnis lauale, kuid leiab, et selle tegevusega ei ole ta teotanud hageja au. Eelnev on ringkonnakohtu hinnangul käsitatav tingimusteta ja selgesõnalise nõustumisena faktilise
15 (28)
2-19-13104 väitega, et vaidlusaluseid väiteid sisaldanud pöördumised Q-le ja SDE-le asetas 20. veebruari 2019. a infotunnis lauale kostja.
14.1.2.TsMS § 231 lg 3 kohaselt võib omaksvõtu tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul või juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Sel juhul ei loeta asjaolu omaksvõetuks. Ehkki edasises menetluses asus kostja väitma, et tema ei võtnud pöördumiste koopiaid infotundi kaasa, vaid üksnes jagas laual olnud pabereid infotunnis osalejatele laiali, ei ole kostja välja toonud ega tõendanud TsMS § 231 lg-s 3 sätestatud aluste esinemist. Hageja ei ole andnud omaksvõtu tagasivõtmiseks nõusolekut. Samuti ei ole kostja väitnud, et omaksvõtt oleks olnud tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust.
14.2.Lisaks ei ole kostja tõendanud, et omaksvõetud asjaolu ei vasta tõele. Selle hindamisel jättis maakohus siiski põhjendamatult kõrvale tunnistaja W ütlused, mistõttu ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.
14.2.1.Ringkonnakohus nõustub kostjaga selles, et maakohus jättis tunnistaja W ütlused põhjendamatult tähelepanuta, viidates nende ebausaldusväärsusele. Tunnistaja ütluseid ei ole alust pidada ebausaldusväärseks üksnes seetõttu, et need ei kinnita kostja poolt varasemas menetluses väidetut. Asja materjalide põhjal ei ole ka alust arvata, et tunnistajal oleks olnud hageja suhtes selline antipaatia, mis annaks alust kahelda tema ütluste usaldusväärsuses. Praegusel juhul ei anna tunnistaja W ütlused siiski alust järeldada, et vaidlusaluseid väiteid sisaldavad dokumendid oli infotundi toonud keegi teine kui kostja ning kostja üksnes jaotas neid osalejatele laiali. Tunnistaja ütluste kohaselt nägi ta saali sisenedes paremal poolel laual dokumente, ta nägi, kuidas kostja võttis need paberid laualt ja hakkas neid jagama (I kd, tl-d 185 – 185 pöördel). Ringkonnakohtu hinnangul ei välista tunnistaja ütlused võimalust, et vaidlusalused pöördumised tõi infotundi kaasa ja pani lauale siiski kostja. Kostja võis olla asetanud dokumendid lauale juba varem või võis tunnistaja näha seda, kuidas kostja võttis laualt mingid muud, seal varem olnud paberid, ja jagas neid koos enda kaasa toodud paberitega.
14.2.2.Arvukad muud vaidlustamata asjaolud ja esitatud tõendid kinnitavad seda, et pöördumised pani infotunnis lauale kostja. Esiteks ei vaidle pooled selle üle, et kostja on mõlema infotunnis jagatud pöördumise üks koostaja. Seda, et kostja saatis 2018. a pöördumise SDE-le, kinnitab e-kiri (I kd, tl-d 16–17; tõlge tl-d 18–19). Maakohus leidis põhjendatult, et kuna nimetatud pöördumises on viidatud Q-le esitatud pöördumisele, on selle sõnastusest võimalik järeldada, et pöördumiste koostajateks on samad isikud (maakohtu otsuse p 43). Kostja ei eita ka apellatsioonkaebuses, et tema koostas koos kaaslastega nii 2017. a pöördumise Q-le kui ka 2018. a pöördumise SDE-le (p 9). Hageja on esitanud tõendi ka selle kohta, et kostja on saatnud varem sarnase sisuga pöördumise Raadiole 4 (I kd, tl 21; tõlge tl 24). Teiseks nähtub Tallinna Linnavolikogu 27. oktoobri 2020. a vastusest kostja päringule, et Tallinna Linnavolikogu Kantseleil ei ole infot selle kohta, et 20. veebruari 2019. a infotunnis oleks jagatud hageja isikut puudutavaid dokumente (I kd, tl 102). Seega ei olnud tegemist infotunni ametlike materjalidega, mille oleksid asetanud lauale infotunni korraldajad.
14.2.3.Apellatsioonkaebuses heidab kostja maakohtule ette seda, et kohus jättis kõnealuse asjaolu tuvastamisel tähelepanuta kostja 2. novembri 2020. a menetlusdokumendi lisana 3 esitatud tõendi, mis sisaldab Vabade Korteriühistute ettepanekut poliitikutele (I kd, tl 104 pöördel; tõlge tl 104). Kostja hinnangul kinnitab tõend seda, et kostja ei olnud teadlik, et tema jagatud dokumentide seas olid 2017. a pöördumine Q-le ja 2018. a pöördumine SDE-le. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et nimetatud tõendist saab teha kostja viidatud järelduse. Kostja võis lisana 3 esitatud tõendist nähtuva dokumendi asetada infotunnis lauale ja seda seal
16 (28)
2-19-13104 jaotada koos vaidlusaluseid väiteid sisaldavate pöördumistega. Eelneva muudab tõenäoliseks see, et lisana 3 esitatud dokumendi ning Q-le ja SDE-le esitatud pöördumiste sisu on seotud.
14.2.4.Hinnates tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, saab kolleegium nende põhjal teha järelduse, et vaidlusalused pöördumised pani infotunnis lauale kostja.
15.Maakohus leidis õigesti, et kostja on käsitatav Q-le ja SDE-le adresseeritud pöördumiste avaldajana infotunnis VÕS § 1046 ja § 1047 mõttes.
15.1.Riigikohus on selgitanud, et avaldamine VÕS § 1046 ja § 1047 tähenduses on isiku kohta andmete või väärtushinnangu kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks (nt Riigikohtu 10. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 14 ja seal viidatud kohtupraktika). Senises praktikas on Riigikohus pidanud avaldamiseks nii kommentaaride kättesaadavaks tegemist piiramatu arvuga isikute ringile (avalikkusele) (10. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4309, p 14) kui ka ühe isiku poolt ebaõigete andmete ja/või ebakohaste väärtushinnangute avaldamist teisele isikule (25. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 40), sh meediaväljaandele (9. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 13). Avaldamiseks on loetud ka andmeid sisaldava e-kirja saatmist konkreetsetele isikutele (13. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07).
15.2.Praeguses asjas on tuvastatud, et kostja jagas infotunnis u 20 osalejale koopiaid 2017. a pöördumisest Q-le ja 2018. a pöördumisest SDE-le, mille kostja oli infotunnis lauale pannud. Sellega tegi kostja pöördumistes sisalduvad hageja kohta käivad andmed või väärtushinnangud kolmandatele isikutele teatavaks ning ta on seega käsitatav nende avaldajana VÕS § 1046 ja § 1047 mõttes.
15.3.Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väitega, et teda ei saa lugeda info avaldajaks, kuna infotunni korraldas Tallinna Linnavolikogu ja seda juhtis Q. Pooled ei ole väitnud ega tõendanud, et vaidlusaluseid väiteid hageja kohta oleks infotunni osalejatele avaldanud infotunni korraldajad või Q. Kostja käsitamist andmete või väärtushinnangute avaldajana ei välista see, et ta avaldas need kellegi teise korraldatud ürituse ajal. Kostja käsitamisel avaldajana ei oma tähtsust ka see, et hageja ei ole esitanud nõudeid teiste Q-le ja SDE-le adresseeritud pöördumiste koostajate vastu ega meedias ilmunud artiklite autorite vastu. II
16.Maakohus on lõppastmes õigesti jätnud hagi ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes rahuldamata, kuid muuta tuleb maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et väited, mille ümberlükkamist hageja hagiavalduses nõuab, on faktiväited. Ringkonnakohus on seisukohal, et tegemist on väärtushinnangutega, mistõttu hagejal ei ole õigust nõuda nende ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel.
16.1.Riigikohtu väljakujunenud praktikast tuleneb, et faktiväitena on käsitatav isiku kohta mis tahes andmeid sisaldav lause. Faktiväide (kohtupraktikas on faktiga samatähenduslikud „andmed“ ja „asjaolu“) on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Seevastu väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuuriruumis halvustava tähendusega. Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (vt nt Riigikohtu 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10; 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10,
17 (28)
2-19-13104 p 17). Avaldatud väiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (vt Riigikohtu eespool viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1161-05, p 11; 19. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p 13). Seejuures on Riigikohus möönnud, et lause võib sisaldada üheaegselt nii faktiväiteid kui ka väärtushinnanguid (vt nt eespool viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 11; 13. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 27).
16.2.Väide „Nimetatud isik takistab korteriühistu liikmeid oma omandit (läbimõeldult ja teadlikult) haldamast“ sisaldub Q-le 27. detsembril 2017 adresseeritud pöördumises. Arvestades väite sisu ja selle avaldamise konteksti, on kolleegiumi hinnangul tegemist väärtushinnanguga, kuna see väljendab kostja subjektiivset hinnangut hageja tegevusele. Väidet mõistliku inimese arusaama järgi hinnates ei ole sellega öeldud, et hageja otseselt takistaks (nt keelaks või objektiivselt ei võimaldaks) korteriühistu liikmetel oma omandit hallata, mille tõele vastavust oleks võimalik kohtumenetluses kontrollida. Väite hinnangulisus nähtub mh selles sisalduvatest sõnadest „läbimõeldult“ ja „teadlikult“. Oma 8. septembri 2021. a seisukohas nõustus ka hageja ise, et kõnesolev väide sisaldab ka väärtushinnangule omaseid elemente (p 9). Eelnevast tulenevalt ei ole tegemist faktiväitega. Võimalik on hinnata kostja hinnangu põhjendatust, st kas hageja tegevus annab alust hinnanguks, et ta takistab korteriühistu liikmetel oma omandi läbimõeldud ja teadlikku haldamist, või mitte.
16.3.Väide „X meelitab tasuta õigusabi projekti raames kasutama võimalust üheks tunniks tasuta õigusabiks, püüdes panna lahutavaid emasid maksma neile üle jõu käivate mittevajalike teenuste eest“ sisaldub samuti Q-le 27. detsembril 2017 adresseeritud pöördumises. Tegemist on liitväitega, mis koosneb järgmistest osaväidetest: (i) X meelitab lahutavaid emasid kasutama tasuta õigusabi projekti raames võimalust üheks tunniks tasuta õigusabiks; (ii) X tegevuse eesmärk on, et lahutavad emad maksaksid (täiendavate) teenuste eest; (iii) need (täiendavad) teenused on kallid ja käivad lahutavate emade jaoks üle jõu; (iv) need (täiendavad) teenused on lahutavate emade jaoks ebavajalikud. Kolleegiumi hinnangul on osaväited (i)–(iv) väärtushinnangud. Osaväites (i) sõna „meelitama“ näol on tegemist kostja subjektiivse hinnanguga hageja tegevusele. Ka osaväide (ii) ei kajasta mitte objektiivselt kontrollitavaid fakte, vaid kostja hinnangut hageja tegevuse (s.o lahutavate emade meelitamise) eesmärgile. Osaväited (iii) ja (iv) väljendavad subjektiivseid hinnanguid lahutavatele emadele pakutavate (täiendavate) teenuste väärtusele ja vajalikkusele. See, kas miski on „kallis“, on hinnanguline ja sõltub mh konkreetsest teenusest ja sellega pakutavast lisaväärtusest. Samuti on hinnanguline see, kas teenus on kellegi jaoks „üle jõu käiv“ ja „ebavajalik“, sõltudes konkreetse isiku vajadustest ja võimalustest kindlal ajahetkel ning olles sageli vaieldav, st sellel pole õiget ega valet vastust. Eelnevast tulenevalt on väide tervikuna käsitatav väärtushinnanguna.
16.4.Väide „X käib oma 23. novembri 2018. a artiklis korteriühistute liikmete õiguste kaitse asjus välja võõraid ideid“ sisaldub SDE-le 27. novembril 2018 adresseeritud pöördumises. Ka selle väite näol on kolleegiumi hinnangul tegemist väärtushinnanguga. Faktiväitega võinuks tegemist olla juhul, kui kostja oleks väitnud, et hageja käis oma 23. novembri 2018. a artiklis välja idee, mida (ka) keegi teine on varem välja käinud. Seevastu väide, et hageja käib välja „võõraid ideid“, kajastab väite esitaja negatiivset hinnangut hageja tegevusele. Väitest nähtub selle esitaja arvamus, et kellelgi teisel on teatud ideele ainuõigus või moraalne õigustus ning hageja on idee välja käinud ilma selle algse autori loata ja talle viitamata. Samuti nähtub väitest selle esitaja hinnang, et hageja ei jõudnud välja käidud ideeni iseseisvalt, vaid esitas teadlikult kellegi teise ideed enda omana. Sisuliselt süüdistab väite esitaja hagejat loomevarguses, mis kajastab tema subjektiivset õiguslikku või moraalset hinnangut hageja tegevusele.
18 (28)
2-19-13104
16.5.Juhul, kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid (Riigikohtu 13. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 26; 11. veebruari 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04, p 10). Seega ei ole hagejal õigust nõuda praeguse otsuse p-des 16.2–16.4 käsitletud väidete ümberlükkamist ning hagi on jäetud selle nõude osas lõppastmes õigesti rahuldamata. Kui aga tegemist on ebakohaste väärtushinnangutega, mille avaldamine on hageja au teotav ja õigusvastane, võib hagejal olla VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 alusel õigus nõuda nende avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. III
17.Ringkonnakohus hindab järgmiseks, kas otsuse väärtushinnangud on hageja au teotavad ja ebakohased.
p-des
16.2–16.4
käsitletud
17.1.Riigikohtu väljakujunenud praktikast tulenevalt on isiku au teotava ebakohase väärtushinnanguna käsitatav halvustava tähendusega hinnang isiku kohta, kui see hinnang ei ole põhjendatud. See tähendab, et isik ei ole andnud põhjust (puudub alus) selliseks hinnanguks ja väärtushinnangu avaldajal ei olnud mõistlikku õigustust teist isikut üldsuse ees halvustada (Riigikohtu 13. juuni 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-02, p 7; 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12). Põhjendamatuks loetakse ka selline negatiivne hinnang, mille väärtushinnangu avaldaja on kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist (vt Riigikohtu 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 20; 25. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 36). Seevastu väärtushinnangud, mida võimaldavad tegelikkusele mittevastavad andmed, võivad põhimõtteliselt kahjustada isiku au ja head nime, kuid selline kahjustamine ei ole VÕS § 1046 lg 1 mõtte kohaselt üldjuhul õigusvastane (Riigikohtu 13. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 15). VÕS § 1046 ja § 1047 järgi isiklike õiguste rikkumise õiguspärasuse põhjendamine ja tõendamine lasub õiguste rikkujal (Riigikohtu 9. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-09, p 15). Lisaks loetakse väärtushinnang ebakohaseks, kui esitatud hinnangu väljendusviis on ebakohane või ebasünnis (Riigikohtu 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 20; 25. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 36), sh kui selle tähendus on mõistliku isiku jaoks vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav (Riigikohtu 10. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 16; 13. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 15).
17.2.Kostja on menetluses väitnud, et hageja kohta esitatud väited põhinevad ajakirjanduses ja kohtulahendites avaldatud informatsioonil, muul avalikul teabel ja kolmandatelt isikutelt saadud informatsioonil. Hageja ei ole menetluses väitnud, et need artiklid ja kohtulahendid, millele kostja viitas, sisaldaksid ebaõigeid andmeid, kuid on seadnud kahtluse alla kostja esitatud KÜ Z juhatuse teatise usaldusväärsuse. Seega taandub küsimus kostja avaldatud väärtushinnangute kohasusest sellele, kas need väärtushinnangud on hagejat halvustava tähendusega ning kui jah, siis kas kostja viidatud artiklid, kohtulahendid ja muu teave andsid kostjale mõistliku õigustuse hagejat üldsuse ees halvustada.
17.3.Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonimenetluses esitas kostja väite, et hageja esitas kohtule kostja ja tema kaaslaste kirjutatu kohta ebaõigeid vene-eesti tõlkeid, viidates vigadele hageja kohta käivate väidete tõlgetes. Maakohtus ei ole kostja vaidlustanud ei hageja esitatud tõlgete õigsust ega ka hageja väiteid selle kohta, millise sõnastusega väiteid Q-le ja SDE-le esitatud pöördumised hageja kohta sisaldasid. Pooled on olnud erineval arvamusel selle osas, kas hageja kohta avaldatud väited on ebaõiged faktiväited või ebakohased väärtushinnangud
19 (28)
2-19-13104 või mõlemad. Kostja ei ole ringkonnakohtus ka põhjendanud, miks ta ei saanud oma väiteid hageja esitatud tõlgete ebaõigsuse kohta varem esitada. Seetõttu jätab ringkonnakohus need väited arvestamata (TsMS § 652 lg 3) ja lähtub asja lahendamisel hageja esitatud tõlgetest. Kostja esile toodud väidetavad vead hageja tõlgetes ei mõjuta ringkonnakohtu hinnangul ka kostja avaldatud väidete sisu.
17.4.Väide „Nimetatud isik takistab korteriühistu liikmeid oma omandit (läbimõeldult ja teadlikult) haldamast“ on halvustava tähendusega ja kahjustab hageja mainet. Sellega heidetakse hagejale ette sekkumist kellegi teise omandist tulenevate õiguste teostamisse ja seda viisil, mis ei ole omanikule tegelikult kasulik, mis on Eesti ühiskonnas taunitav. Seega tuleb hinnata, kas hinnang on põhjendatud.
17.4.1.Q-le adresseeritud pöördumises, milles nimetatud väide sisaldus, põhjendati seda hinnangut B 27. aprillil 2014 venekeelses Postimehes avaldatud artikliga „Suured lammutused väikeses Tallinnas“ ja kirjeldusega hageja tegevusest KÜ-s Z. Kumbki neist ei anna mõistlikku alust hagejale antud hinnanguks. B 27. aprilli 2014. a artiklis (kostja 2. novembri 2020. a menetlusdokumendi lisa 10 (I kd, tl-d 115–117 pöördel; tõlge I kd, tl-d 172–174) on välja toodud, et hagejaga seotud isik Haabersti Haldus OÜ ei olnud valmis muutma Vilde tee 92 maja osas sõlmitud hoolduslepinguid ning hageja viitas kohustusele teatada lepingu ülesütlemisest ette teatud aja enne uut aastat. Samuti on artiklis välja toodud, et MTÜ Elamute Haldus tegi korteriühistutele ettepaneku osaleda linna korraldataval konkursil „Hoovid korda“, mille kaudu linn rahastab korteriühistute majade territooriumi heakorratöid, kusjuures tööde tellimuse oleks pidanud saama hageja ja tema perekonnaga seotud äriühing. Artiklis kirjutatust ei saa ringkonnakohtu hinnangul mõistlikult järeldada, et hageja takistab korteriühistute liikmetel oma omandi haldamist. Samuti ei saa seda järeldada Q-le adresseeritud pöördumises kirjeldatud hageja tegevusest KÜ Z korteriomanike koosolekutel. Jättes kõrvale pöördumise koostajate kirjeldused hageja käitumismaneeri kohta, on pöördumise kohaselt hageja KÜ Z lepingulise esindajana osalenud korteriühistu koosolekutel, toetades seal korteriühistu esinaist. Sellisest tegevusest ei saa teha järeldust, et hageja takistab korteriomanikel oma omandi läbimõeldud ja teadlikku haldamist.
17.4.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna vastavaks hinnanguks alust ka muud artiklid, millele kostja on kohtumenetluses viidanud. B 14. aprillil 2014 Postimehes avaldatud artikkel „Korteriühistud kahtlevad teenusepakkujas“ (kostja 2. novembri 2020. a menetlusdokumendi lisa 12 (I kd, tl-d 119 – 120 pöördel)) käsitleb samuti KÜ-ga Vilde tee 92 sõlmitud hoolduslepingu muutmist ja MTÜ Elamute Liit ettepanekut osaleda konkursil „Hoovid korda“, mille osas ringkonnakohus võttis eespool juba seisukoha. ERR-i venekeelses artiklis „Kodusõda korteriühistus: miks sekkuvad võõrad konflikti?“ (kostja 2. novembri 2020. a menetlusdokumendi lisa 17 (I kd, tl-d 127–129); tõlge lisa 18 (I kd, tl-d 130–130/1)) on mh tsiteeritud U, kelle sõnul hageja astub korteriühistu juhatusse ja hakkab siis „raha pumpama“ endaga seotud ettevõttesse Haabersti Haldus OÜ. Venekeelses artiklis „Uurimine – miks korteriühistu juhatus süüdistab MTÜ-d Elamute Liit ülevõtmises“ (kostja 2. novembri 2020. a menetlusdokumendi lisa 23 (I kd, tl-d 137 – 139 pöördel); tõlge lisa 24 (I kd, tl-d 145–146 pöördel)) kirjeldatakse mh seda, kuidas MTÜ Elamute Liit aitab korteriühistute elanike gruppidel, kes ei ole ühistu juhtimisega rahul, olemasolevat juhatust kukutada, pärast mida suunavad uuele juhatusele lojaalsed inimesed maja Haabersti Haldus OÜ teeninduse alla. R sõnul on MTÜ Elamute Liit selleks võltsinud ka dokumente ja allkirju. Ringkonnakohus on seisukohal, et nende artiklite põhjal, mis valdavalt puudutavad Haabersti Haldus OÜ ja MTÜ Elamute Liit tegevust ega seondu konkreetselt hagejaga, ei saa teha hageja tegevuse kohta kostja avaldatud väitele vastavat järeldust. Artiklites kajastatust ei nähtu, et hageja oma tegevusega takistaks korteriühistute liikmetel oma omandi (läbimõeldud ja teadlikku) 20 (28)
2-19-13104 haldamist. Seejuures on artiklites esitatud süüdistused hageja ja MTÜ Elamute Liit kohta niivõrd üldised ja põhistamata, et nende põhjal hageja kohta halvustava hinnangu avaldamine on meelevaldne.
17.4.3.Ülejäänud kostja menetluses esitatud artiklid ei sisalda teavet, mis võiks olla vaidlusaluse väite hindamisel asjassepuutuv. 14. aprilli 2018. a venekeelne artikkel „Munitsipaallasteaed Unistus kutsus üles vanemaid appi lumekoristusele“ (kostja 2. novembri 2020. a menetlusdokumendi lisa 13 (I kd, tl-d 121–123; tõlge tl-d 175 – 175 pöördel) räägib lume koristamise probleemidest lasteaias, keda teenindas Haabersti Haldus OÜ, mis ei ole kõnesoleva väite kontekstis asjakohane. Hageja tegevusega korteriühistutega seoses ei seondu ega ole seetõttu asjakohased ka kostja esitatud H venekeelne artikkel „Mis on teada X kohta või kes on see uustulnuk?“ (kostja 2. novembri 2020. a menetlusdokumendi lisa 15 (I kd, tl-d 125 – 125 pöördel); tõlge lisa 16 (I kd, tl 126)), Eesti Noored venekeelne artikkel „Me ei ole instituudi filiaal, me oleme meie!“ (kostja 2. novembri 2020. a menetlusdokumendi lisa 19 (I kd, tl 131); tõlge lisa 20 (I kd, tl 132)) ega ka EN Laupäev venekeelne artikkel „Tähed süttivad mõnikord minu kohal ja õnn algab!“ (kostja 2. novembri 2020. a menetlusdokumendi lisa 21 (I kd, tl-d 133–134); tõlge lisa 22 (I kd, tl-d 135–136)).
17.4.4.Kostja on väite põhjendamiseks esitanud ka KÜ Z juhatuse teatise korteriomanikele, milles on mh kirjas, et hageja kirjutas pangale avalduse mitte maksta välja laenu KÜ Z renoveerimiseks (kostja 2. novembri 2020. a menetlusdokumendi lisa 29 (I kd, tl 152 pöördel)). Hageja on vaidlustanud tõendi usaldusväärsuse ja ringkonnakohus nõustub, et selline nimeta dokument, mille koostamise aeg ja koht pole teada, ei võimalda tõsikindlalt tuvastada, kas üldse ja millise sisuga avalduse hageja pangale esitas. Igal juhul ei saa sellisest teatisest, millest ei nähtu, millistel asjaoludel hageja väidetava avalduse kirjutas ja kuidas tema kui kolmanda isiku avaldus mõjutas KÜ-l Z laenu saamist, teha järeldust, et hageja takistab korteriühistu liikmetel oma omandi haldamist. Ka muud menetluses esitatud tõendid ei kinnita kostja avaldatud väite põhjendatust.
17.4.5.Seejuures ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et ERR-i venekeelne artikkel „Kodusõda korteriühistus: miks sekkuvad võõrad konflikti?“, artikkel „Uurimine – miks korteriühistu juhatus süüdistab MTÜ-d Elamute Liit ülevõtmises“ ja KÜ Z juhatuse liikme teavitus võimaldavad järeldada, et hageja takistab korteriühistu liikmeid oma omandit (läbimõeldult ja teadlikult) haldamast (maakohtu otsuse p 52). Maakohus ei ole sidunud seda järeldust nimetatud tõenditest nähtuvate asjaoludega ega oma järeldust seega nõuetekohaselt põhjendanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda need tõendid teha sellist järeldust nagu maakohus on teinud.
17.4.6.Eelnevast tulenevalt ei ole kostja poolt hageja kohta avaldatud halvustava sisuga hinnang põhjendatud. Seega on tegemist ebakohase väärtushinnanguga.
17.5.Ka väide „X meelitab tasuta õigusabi projekti raames kasutama võimalust üheks tunniks tasuta õigusabiks, püüdes panna lahutavaid emasid maksma neile üle jõu käivate mittevajalike teenuste eest“ on kolleegiumi hinnangul halvustava tähendusega ja hageja mainet kahjustav, kuna selles süüdistatakse hagejat haavatavasse ühiskonnagruppi kuuluvate inimeste ärakasutamises ja potentsiaalselt raskesse seisu asetamises rahalise kasu saamise eesmärgil. Kostja väitel on selle väite aluseks Harju maakohtu 10. novembri 2016. a otsus (I kd, tl-d 105 – 106 pöördel) ja Tallinna ringkonnakohtu 20. detsembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-16108437 (I kd, tl-d 107 – 108 pöördel). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna need kohtulahendid alust kõnesolevaks hinnanguks hageja kohta. Seejuures ei nõustu ringkonnakohus maakohtu
21 (28)
2-19-13104 hinnanguga nimetatud tõenditele (maakohtu otsuse p 54), kuna maakohtu järeldused ei ole kooskõlas tõenditest tegelikult nähtuvaga. Kohtulahenditest nähtub, et kostja esitas hagi N. A. vastu, nõudes talt 280 euro tasumist õigusabi eest seoses kohtule dokumendi koostamisega, sh kohtumiste ja telefonivestluse eest. Kuna maakohus leidis, et N. A. oli käsunduslepingu üles öelnud ning hageja väited tasukokkuleppe ja teenuste osutamise kohta ei olnud tõendatud, jäi hagi rahuldamata. Ringkonnakohus ei võtnud apellatsioonkaebust menetlusse. Nendest kohtulahenditest ei nähtu, et kostja meelitaks lahutavaid emasid kasutama tasuta õigusabi, eesmärgiga osutada neile hiljem täiendavaid teenuseid. Samuti ei nähtu, et kostja osutaks lahutavatele emadele mittevajalikke, kalleid ja üle jõu käivaid teenuseid. Kostja avaldatud väide on selle põhjendamiseks toodud kohtulahendite sisu arvestades meelevaldne. Seega on kõnealune väärtushinnang ebakohane.
17.6.Väide „X käib oma 23. novembri 2018. a artiklis korteriühistute liikmete õiguste kaitse asjus välja võõraid ideid“, on kolleegiumi hinnangul halvustava tähendusega ja mainet kahjustav, kuna selles heidetakse hagejale ette kellegi teise ideede enda omadena esitlemist ja seega sisuliselt süüdistatakse teda loomevarguses, mis on Eesti kultuuriruumis taunitav (vt ka otsuse p 16.4). Kostja põhjendab väidet sellega, et hageja on teinud 23. novembril 2018 venekeelses Delfis avaldatud artiklis ettepaneku luua korteriühistute vaidluste lahendamiseks eraldiseisev organisatsioon (kostja 2. novembri 2020. a menetlusdokumendi lisa 6 (I kd, tl-d 109–110 pöördel); tõlge lisa 7 (I kd, tl-d 111 – 111 pöördel)), kuid tegemist pole hageja ideega, vaid selle idee on avaldanud ajakirjanik H oma 18. oktoobril 2017 avaldatud artiklis, kus H väidab, et ta avaldas vastava komisjoni loomise idee ajakirjanduses juba 2011. aastal (kostja 2. novembri 2020. a menetlusdokumendi lisa 8 (I kd, tl-d 112–113); tõlge lisa 9 (I kd, tl-d 114 – 114 pöördel). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna need asjaolud alust väita, et hageja käib oma artiklis välja võõraid ideid. Esiteks on hageja esitanud 1. detsembri 2020. a menetlusdokumendiga oma 16. novembri 2011. a artikli ajalehes Kesknädal, kus hageja teeb ettepaneku luua korteriühistute abistamise riiklik keskus, mille juriidiline osakond vaataks mh läbi ühistute vaidlusi, tuues paralleeli töövaidluskomisjoniga (I kd, tl 163). Seega on hageja teinud ettepaneku korteriühistute vaidluste lahendamise organi moodustamiseks juba novembris 2011. Kostja esitatud ja asja materjalide juurde võetud tõenditest ei nähtu, et H või keegi teine oleks avaldanud sama idee enne hageja 16. novembri 2011. a artiklit. Maakohus ei ole hageja 16. novembri 2011. a artiklit arvesse võtnud, mis on viinud ebaõige järelduseni (maakohtu otsuse p 56). Teiseks, isegi kui keegi oli teinud sama ettepaneku enne hagejat, ei annaks see alust väita, et hageja omistab endale võõraid ideid. Mõte luua korteriühistute vaidlusi lahendav organ on ühiskonnaelu edendamisele suunatud poliitiline idee, mida ei saa omistada konkreetsele isikule, rääkimata talle selle idee suhtes ainuõiguse tekkimisest. Ka kostja viidatud H 18. oktoobri 2017. a artiklis on autor viidanud, et sellise komisjoni loomine on olnud pikalt päevakorras, sh nii Riigikogu kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Seega ei oleks hinnang, mis taunib hageja poolt sellekohase ettepaneku tegemist põhjusel, et kellelgi teisel on sellele ideele suurem õigus, ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud.
18.Maakohus on põhjendatult leidnud, et Q-le adresseeritud pöördumises sisalduvad väited „X käitub korteriühistu koosolekutel käes mitte kui jurist, vaid kui manipuleeriv psühholoog“, „selliste teatraliseeritud etenduste eesmärk on tagada korteriühistu esinaisele vajalikud hääletustulemused ilma tuumakate ja kõiki osalejaid kaasavate aruteludeta, piirates nii korteriühistu liikmete õigust oma kinnisvara läbimõeldult ja teadlikult hallata“ ja „KÜ Z majas elab palju korteriomanikke ja nende pereliikmeid, kes ei ole rahul sellega, et X sekkub häbematult ühistu asjadesse“ on hagejat halvustavad ning ebakohased väärtushinnangud VÕS § 1046 lg 1 tähenduses. Samuti sisaldab hageja au teotavat ebakohast väärtushinnangut SDE-le 22 (28)
2-19-13104 adresseeritud pöördumine, milles on antud hageja tegevusele hinnang, et ta küll räägib ühtmoodi, kuid tegudes tema sõnad ei kajastu, s.o hageja võitleb justkui korteriühistute liikmete õiguste eest, kuid tegelikkuses takistab neil oma õigusi kasutamast. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega (otsuse p-d 65–68) ja TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
18.1.Kostja apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus ei ole põhjendanud oma hinnangut, et kostja avaldatu näol on tegemist ebakohaste väärtushinnangutega, ei ole põhjendatud. Maakohus on oma järeldusi otsuse p-des 64–69 nõuetekohaselt põhjendanud.
18.2.Põhjendatud ei ole ka kostja seisukoht, et kõnealused väited ei ole väärtushinnangud, kuna nendes sisalduvad järeldused on tehtud õigete faktiväidete ja tegelike sündmuste alusel (kostja apellatsioonkaebuse p-d 22 ja 24). Ka väärtushinnangu aluseks võivad olla andmed, mille tõesus või väärus on kontrollitav. Sellest, kas tõele vastavad andmed õigustavad kindla väärtushinnangu avaldamist, sõltub väärtushinnangu põhjendatus ja seega selle kohasus.
18.3.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kuna sõnad „psühholoog“, „manipuleeriv“ ja „teatraliseeritud etendus“ ei ole negatiivse tähendusega, ei ole hageja kohta avaldatud väärtushinnangud ebakohased. Väärtushinnanguid tuleb hinnata nii, nagu mõistlik inimene neist aru saab. Praegusel juhul tajub mõistlik inimene kostja avaldatud väiteid halvustavate hinnangutena hageja käitumise kohta korteriühistu koosolekutel. Vaidlust ei ole selles, et hageja ei ole hariduse ega tegevusala poolest psühholoog. Ringkonnakohtu hinnangul tajub mõistlik inimene kostja avaldatud väidet, et hageja „käitub korteriühistu koosolekutel käies mitte kui jurist, vaid kui manipuleeriv psühholoog“, selliselt, et hageja, olles jurist, kellelt üldiselt eeldatakse korrektsust, erapooletust ja seadusest lähtumist, kasutab korteriühistu koosolekutel psühholoogilisi ja manipuleerivaid võtteid. Selline hinnang on hageja suhtes halvustav, kuna omistab talle kui juristile sobimatuid ja ühiskonnas üldiselt taunitud töövõtteid. Samuti on avaldatud väidete konteksti arvestades halvustav hageja käitumise iseloomustamine „teatraliseeritud etendusena“. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et mõistlik isik mõistab seda väljendit viitena hageja teeseldud, võltsile ja ülespuhutud käitumisele, mis on Eesti kultuuriruumis taunitav ja mõjub seega halvustavalt.
18.4.Kostja avaldatud väärtushinnangute ebakohasust ei välista kostja väited selle kohta, et järeldused on tehtud ajakirjanduses avaldatud jm avalike andmete põhjal, mis on õiged (mh kostja apellatsioonkaebuse p-d 16, 18, 19, 25 ja 31). Kostja viidatud artiklite jm avaliku info põhjal ei saa väita, et hageja kohta esitatud hinnangud oleksid olnud põhjendatud. Kostja viidatud MK-Eesti 13. märtsi 2013. a artikkel (kostja 2. novembri 2020. a menetlusdokumendi lisa 23 (I kd, tl-d 137 – 144 pöördel); tõlge lisa 24 (I kd, tl-d 145 – 146 pöördel), 2017. a pöördumises Q-le välja toodud asjaolud, B 27. aprilli 2014 artikkel ega ka 18. mail 2017 ERRi venekeelses portaalis avaldatud artikkel ei anna alust hageja iseloomustamiseks sõnadega „manipuleeriv psühholoog“ ega ka talle teatraliseeritud etenduste teel korteriühistu koosolekul sisuliste arutelude pärssimise, häbematult ühistu asjadesse sekkumise või kahepalgelisuse etteheitmiseks. Kostja avaldatud hinnanguid ei muuda kohaseks ka asjaolu, et hageja ei ole väitnud, et tema kohta avaldatud artiklid jm avalik info, millele kostja hinnanguid andes väidetavalt tugines, sisaldaks ebaõigeid andmeid. Kõnealuste väärtushinnangute ebakohasus tuleneb praegusel juhul sellest, et kostja viidatud artiklid jm avalik info, arvestades nii selle sisu kui ka konkreetsuse ja esitatud väidete põhistatuse astet, ei andnud mõistlikku alust avaldada hageja kohta selliseid halvustava sisuga hinnanguid.
18.5.Ehkki kostja väitel põhinevad pöördumistes esitatud väited ka kostja ja teiste pöördumiste autorite isiklikel kogemustel ning kolmandatelt isikutelt kuuldul (apellatsioonkaebuse p-d 20 ja
23 (28)
2-19-13104 24), ei ole kostja põhistanud ega tõendanud, et hageja oleks oma tegevusega andnud põhjust sellisteks hinnanguteks. Nagu ringkonnakohus otsuse p-s 17.4.1 leidis, siis 2017. a pöördumises Q-le kirjeldatud hageja tegevus KÜ-s Z ei anna tema kohta avaldatud halvustavateks hinnanguteks mõistlikku õigustust. IV
19.Maakohus on põhjendatult leidnud, et hageja kohta ebakohaste väärtushinnangute avaldamine oli õigusvastane, sh ei esinenud selliste hinnangute andmiseks avalikku huvi (maakohtu otsuse p 69). Vastuseks kostja apellatsioonimenetluses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
19.1.Kostja rikkumise õigusvastasust ei välista asjaolu, et kuna hageja tegutseb korteriühistute haldamise valdkonnas, peab ta taluma oma tegevuse kohta esitatud kriitikat. Iseenesest on õige, et au teotamise õigusvastasuse kindlakstegemisel tuleb rakendada VÕS § 1046 lg 1 teist lauset, mis sätestab, et isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et korteriühistu juhatuse esimees peab arvestama võimalusega, et korteriühistu liikmed võivad tema tegevust kritiseerida ka põhjendamatult. Tulenevalt VÕS § 1046 lg 1 teisest lausest ei pruugi tema kohta ebaõigete faktiväidete ja/või ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tehtud kriitika olla õigusvastane (vt Riigikohtu 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 15). Ringkonnakohus leiab, et sarnaselt korteriühistu esimehega peab ka isik, kelle majandus- ja kutsetegevus seondub korteriühistute haldamise või juriidilise nõustamisega, taluma rahulolematust tema tööga ja arvestama võimalusega, et tema tegevust võidakse kritiseerida ka põhjendamatult. See aga ei tähenda seda, et isik peaks taluma enda suhtes halvustavaid ja solvavaid hinnanguid, milleks ta ei ole andnud oma tegevusega alust. Seejuures ei õigusta isiku tegevus korteriühistutes tema kohta selliste hinnangute andmist, mis vastava tegevusega ei seondu. Praegusel juhul puudutasid kostja avaldatud hinnangutest vaid osad hageja tegevust seoses korteriühistute juhtimise, haldamise või juriidilise nõustamisega ning ka need hinnangud olid hinnangute aluseks olevaid asjaolusid arvestades meelevaldsed ja põhjendamatult solvavad.
19.2.Asjaoludest, et hageja on määratlenud end oma artiklites erakonna liikmena ja kandideerinud 2019. a parlamendi valimistel, ei saa teha järeldust, et hageja oleks avaliku elu tegelane. Isegi sel juhul ei peaks hageja taluma enda suhtes põhjendamatult halvustavaid ja solvavaid hinnanguid.
19.3.Isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse välistab VÕS § 1046 lg 2 kohaselt ka see, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Iseenesest on õiged kostja väited, et korteriühistute haldamisega seonduv, nende liikmete õiguste tagamine ja ka võimaliku komisjoni loomine korteriühistute vaidluste lahendamiseks puudutab ühiskonnas paljusid inimesi ja selle vastu on seega avalik huvi (kostja apellatsioonkaebus, p 31; 9. märtsi 2021. a vastus hageja apellatsioonkaebusele, p-d 7 ja 15). Eelnev ei õigusta aga hageja kohta vaidluse all olevate halvustava tähendusega hinnangute avaldamist, kuna see ei olnud korteriühistute liikmete õiguste tagamiseks ja nende jaoks olulistele küsimustele tähelepanu juhtimiseks vajalik ega hageja õiguste riive ulatust arvestades proportsionaalne.
24 (28)
2-19-13104
19.4.Seega ei välista kostja väited tema tegevuse õigusvastasust VÕS § 1046 lg-te 1 ja 2 järgi. Maakohus on põhjendatult võtnud hageja kriitika talumise kohustust arvesse mittevaralise kahju hüvitise määramisel VÕS § 134 lg 5 järgi, kuivõrd see mõjutab kostja rikkumise raskust.
20.Põhjendatud ei ole kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei ole vaidlustatud otsuses selgitanud, milles seisneb kostja süü. Maakohus on otsuses õigesti märkinud, et süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104) ning kostja ei ole menetluses esitanud süüd välistavaid asjaolusid (maakohtu otsuse p 71).
21.Maakohus on õigesti mõistnud kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise, kuid muuta tuleb hüvitise suurust. Kostja apellatsioonkaebuse väited hüvitise väljamõistmise alusetuse kohta ei ole põhjendatud.
21.1.Põhjendamatu on kostja etteheide, et maakohtu otsus on mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmise osas vastuoluline. Kostja põhjendab vastuolulisust sellega, et ühest küljest jättis maakohus hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude rahuldamata, aga samal ajal mõistis kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitise. Ringkonnakohus märgib, et mittevaralise kahju hüvitise mõistis maakohus välja mitte nende väidete avaldamise eest, mille maakohus luges õigeteks faktiväideteks, vaid nende väidete eest, mida nii hageja kui ka maakohus käsitasid ebakohaste väärtushinnangutena.
21.2.Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et kuna hageja ei ole kahju tekkimist ja selle suurust tõendanud, ei olnud mittevaralise kahju väljamõistmiseks alust. Olukorras, kus maakohus oli tuvastanud, et kostja avaldas hageja kohta tema au teotavaid ebakohaseid väärtushinnanguid, puudusid teo õigusvastasust välistavad asjaolud ja ka süüd välistavad asjaolud, oli mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine VÕS § 134 lg 2 järgi põhjendatud. Maakohus viitas õigesti Riigikohtu seisukohale, et VÕS § 134 lg 2 ei näe ette võimalust jätta kahju hüvitamise kohustuse olemasolul mittevaralise kahju eest mõistlik summa üldse välja mõistmata (Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007/50, p 18). Kahjuhüvitise väljamõistmist ei välista ka asjaolu, et hageja oli lisaks nõudnud hagiavalduses ebaõigete andmete ümberlükkamist, mida hageja pidas enda jaoks hüvitisest olulisemaks. Tegemist on iseseisvate nõuetega, mida hageja sai esitada samaaegselt ning millest ühe rahuldamata jätmine ei välista teise rahuldamist.
21.3.Mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Kahjuhüvitise suurus peab VÕS § 134 lg 2 järgi olema mõistlik ning lõike 5 kohaselt tuleb selle määramisel arvestada rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Sama sätte lõikest 6 tuleneb, et isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks eeltoodud lg-s 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Riigikohus on selgitanud, et arvesse tuleb võtta kõike, mis võib mõjutada hüvitise määra õiglast kujunemist kohtuasjas (Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p-d 28–29; vt ka 4. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007/50, p 18). Praegusel juhul võttis maakohus hüvitise määramisel arvesse rikkumise ulatust, s.o seda, et kostja avaldas hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid u paarikümnele inimesele, samuti rikkumise raskust, sh seda, et kuna hageja on valinud oma tööks korteriühistute haldamisega seotud küsimused, peab tal olema ka kõrgem taluvusmäär tema tegevuse kohta esitatud kriitika osas (maakohtu otsuse p-d 71–74). Hüvitise suuruse määramisel võttis maakohus arvesse ka keskmiste kohtupraktikas mittevaralise kahju hüvitisena välja mõistetud summade suurusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus neid asjaolusid arvestades ja hüvitise suurust kindlaks määrates diskretsioonipiire ületanud.
25 (28)
2-19-13104
21.4.Eelnevale vaatamata tuleb hüvitist suurendada, sest maakohus lähtus hüvitise väljamõistmisel ebaõigesti sellest, et kostja hagiavalduses väidetud kolm faktiväidet olid õiged faktiväited, ning ei võtnud neid seega hüvitise määramisel arvesse. Ringkonnakohus on eespool leidnud, et tegemist oli hageja au teotavate ebakohaste väärtushinnangutega, mille avaldamine on õigusvastane. Ka nende väidete avaldamise osas ei esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid (vt otsuse p-d 19.1–19.4) ega ole kostja toonud menetluses esile süüd välistavaid asjaolusid. Järelikult on põhjendatud arvestada hüvitise väljamõistmisel ka nende väidetega.
21.4.1.Hageja mittevaralise kahju hüvitist tuleb suurendada 150 euro võrra. Selle summa määramisel oma siseveendumuse kohaselt võtab ringkonnakohus arvesse TsMS § 134 lg-tes 2 ja 5 loetletud kriteeriume, sh avaldatud väidete sisu ja nende avaldamise viisi. Suurendades maakohtu määratud hüvitist 150 euro võrra, arvestab ringkonnakohus asjaolu, et nende isikute ring, kelle seas hageja mainet kahjustati, ei muutunud, vaid lisandusid mõned halvustava sisuga hinnangud nendele, mida maakohus juba hüvitise määramisel arvesse võttis. Nende väidete lisandumine ei suurendanud hagejale tekkinud mainekahju märkimisväärselt. Samuti võtab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga arvesse asjaolu, et hageja tegevusvaldkonnast tulenevalt on ta teatud piirini kohustatud taluma tema tegevuse kohta esitatud kriitikat. Nendest väidetest, mille ringkonnakohus luges erinevalt maakohtust ebakohaseks väärtushinnanguks, üks (otsuse p-s 16.2 käsitletud väide) seondub otseselt ja üks (otsuse p-s 16.4 käsitletud väide) kaudselt hageja tegevusega korteriühistute haldamisel ja juriidilisel nõustamisel.
21.4.2.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga selles, et kostja rikkumise muudab raskemaks ja hüvitise suurendamiseks annab alust asjaolu, et ebakohaseid hinnanguid hageja kohta avaldati korteriühistute esindajatele. Põhjendatud ei ole seisukoht, et nende isikute silmis olid hageja kohta avaldatud väited iseäranis negatiivse ja halvustava tähendusega. Vastupidi, kuna korteriühistute juhtimisega seotud isikud on üldjuhul kursis sellega, et korteriühistutes esineb konflikte ning korteriomanikud võivad kritiseerida korteriühistute juhte ja esindajaid ka põhjendamatult, ei võta nad teiste korteriühistute juhtimise ja haldamisega seotud isikute kohta käivat kriitikat ja negatiivseid hinnanguid eelduslikult nii tõsiselt kui tegevusalaga mitteseotud isikud.
22.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus rikkus TsMS § 438 lg 1 teist lauset, jättes lahendamata hageja viivisenõude. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja juba hagiavalduses nõude, et kostjalt mõistetaks tema kasuks välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis mittevaralise kahju hüvitiselt alates kohtuotsuse tegemisest kuni hüvitise täieliku tasumiseni (29. augusti 2019. a hagiavalduse taotluste p 5). Mittevaralise kahju hüvitise nõue on VÕS § 82 lg 3 ja lg 7 kolmanda lause järgi muutunud sissenõutavaks. Seega on hageja viivisenõue § 113 lg 1 alusel põhjendatud ja ringkonnakohus rahuldab selle vastavalt hageja apellatsioonkaebuses taotletule, mõistes kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise mittevaralise kahju hüvitiselt alates ringkonnakohtu otsuse tegemisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. V
23.Hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel on ringkonnakohus eksinud apellatsioonkaebuse hinna määramisel, määrates kaebuse hinnaks 7280 eurot. Kooskõlas TsMS § 136 lg-ga 4 muudab ringkonnakohus tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust. Õige apellatsioonkaebuse hind on ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude osas 3500 eurot (TsMS § 132 lg 1) ja mittevaralise kahju hüvitise nõude osas 3500 eurot (TsMS § 132 lg-d 1 ja 3), s.o pärast nõuete liitmist TsMS § 134 lg 1 esimese lause järgi kokku 7000 eurot. Põhjendatud ei ole arvestada eraldi tsiviilasja hinda hageja viivisenõude pealt (s.o seni arvestatud tsiviilasja
26 (28)
2-19-13104 hind 280 eurot), vaid see tuleb lugeda hõlmatuks mittevaralise kahju hüvitamise nõude hagihinnaga TsMS § 132 lg 3 järgi. Eelnevast tulenevalt on hageja tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 25 eurot enam kui oleks pidanud. Hagejal on võimalik taotleda TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel enam tasutud riigilõivu tagastamist, esitades selleks avalduse kohtule, kelle menetluses asi viimati oli. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.Nii hageja kui ka kostja on vaidlustanud menetluskulude jaotuse maakohtus. Maakohus jättis menetluskulud hagi osalise rahuldamise tõttu TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seda tehes ei rikkunud maakohus diskretsioonipiire ja põhjendas oma otsustust nõuetekohaselt. Alusetu on kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus rahuldas hageja rahalise nõude vaid 4% ulatuses, mistõttu hageja peaks hüvitama kostja kantud kuludest 96%. Hageja ei nõudnud hagis hüvitist kindlas suuruses, vaid jättis hüvitise suuruse kohtu otsustada. Maakohtu otsustust ei muuda ebaõigeks ka see, et hageja ei püüdnud vaidlust lahendada kohtuväliselt. Kostja on hagile menetluses vastu vaielnud ega ole seda õigeks võtnud, mistõttu ei ole alust eeldada, et kostjaga ühendust võtmine enne kohtusse pöördumist oleks aidanud menetlust ära hoida. Vaatamata sellele, et ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse põhjendusi ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude rahuldamata jätmise osas, suurendab kostjalt hageja kasuks välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitise suurust vähesel määral ja rahuldab hageja viivisenõude, ei anna see alust maakohtus kantud menetluskulude jaotuse muutmiseks TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi.
25.Hageja apellatsioonkaebuse menetlemise kulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi poolte endi kanda, arvestades, et ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse mittevaralise kahju hüvitise suurendamise ja viivisenõude osas, kuid jätab selle rahuldamata ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes. Kostja apellatsioonkaebus jääb täielikult rahuldamata, mistõttu selle esitamisest tingitud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda.
26.Kooskõlas TsMS § 174 lg-tega 1 ja 3 määrab ringkonnakohus kindlaks kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud apellatsiooniastmes kantud menetluskulude kohta 8. septembril 2021 menetluskulude nimekirja, milles palub mõista kostjalt välja hageja lepingulise esindaja kulud 3980,99 eurot ja riigilõivu 475 eurot, ning 13. septembril 2021 täiendava menetluskulude nimekirja, milles taotleb täiendavalt lepingulise esindaja kulude 210 eurot hüvitamist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
26.1.Hageja 8. septembri 2021. a menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja lepinguline esindaja teinud seoses kostja apellatsioonkaebusega toiminguid kostja apellatsioonkaebusega tutvumiseks, sellele vastuse koostamiseks ja kohtule edastamiseks 16. veebruaril 2021, 7. märtsil 2021 ja 9. märtsil 2021 kokku 6 t 10 min (30 min + 5 h + 40 min). Nimetatud toimingud ja nendeks kulunud aeg on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud. Lisaks on põhjendatud hüvitada hagejale pool menetluskulude nimekirja koostamise kuludest, s.o 15 min. Ülejäänud hageja 8. septembri 2021. a menetluskulude nimekirjas toodud kulud seonduvad eelkõige hageja apellatsioonkaebuse menetlemisega. Seejuures puudutasid ringkonnakohtu 23.
27 (28)
2-19-13104 augusti 2021. a määruses esitatud selgitused, millega tutvumise ja mille kohta seisukoha koostamisega on hagejal menetluskulusid tekkinud, hageja apellatsioonkaebust.
26.2.Hageja 13. septembri 2021. a menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja lepingulisel esindajal kulunud kostja menetluskulude nimekirja kohta seisukoha koostamiseks ja täiendavate menetluskulude nimekirja koostamiseks 9. septembril 2021 ja 10. septembril 2021 kokku 1 t. Sellest on põhjendatud lugeda kostja apellatsioonkaebusega seonduvaks hinnanguliselt pool, mistõttu vastav menetluskulu kuulub hüvitamisele 30 min ulatuses. Samas menetluskulude nimekirjas viidatud tutvumine vastaspoole seisukoha ja menetluskulude nimekirjaga ning edastamine kliendile 15 min seondub eelkõige hageja apellatsioonkaebusega.
26.3.Kokku on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu seoses kostja apellatsioonkaebusega 6 t 55 min (6 t 10 min + 15 min + 30 min). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot, millele lisandub käibemaks, on vaidluse sisu ja keerukust ning kohtupraktikas põhjendatuks peetud lepingulise esindaja tunnitasu määrasid arvestades põhjendatud. Hageja on TsMS § 174 lg 10 kohaselt kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Seega on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja hagejat esindanud lepingulise esindaja kulud kokku 1162 eurot (≈ 6 t 55 min × 140 eurot × 1,2).
27.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist.
28.Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja § 173 lg 1 teisest lausest esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse ja märgib selles kõigi seniste menetluskulude jaotuse. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur
28 (28)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.