Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei A. luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

HAGEJA NÕUE

poolte vahel sõlmitud lepingu täitmiseks ega informeerinud hagejat sellest, et kostjal puudub õigus ja pädevus sõlmitud lepingu täitmiseks ning selle eest raha vastuvõtmiseks (tasu saamiseks). Vaatamata lepingu täitmise võimatusele on kostja andnud korduvalt katteta lubadusi asuda lepingut täitma, venitades sellega teadlikult ka lepingu eest tasutud raha tagastamisega.

KOSTJA VASTUVÄITED

KOHTU PÕHJENDUSED

A. J. ja OÜ Eurovõlg sõlmisid 14.02.2018. aastal õigusabilepingu nr 0081TL/14.02.18 (tl 1315), millega kostja Eurovõlg OÜ kohustus esindama A. J.t tema võlgade sissenõudmisel (lepingu p 2.1.1). Hageja selgituste kohaselt sõlmiti leping tsiviilasjas nr 2-09-64982 otsusega I. P.ilt välja mõistetud 6805 euro sissenõudmiseks. Hageja leiab, et OÜ Eurovõlg poolte vahel sõlmitud lepingut ei täitnud, võlga sisse ei nõudnud, informatsiooni hagejale ei edastanud. Pooltevaheline lepinguline suhe vastab kohtu hinnangul käsunduslepingu tunnustele (VÕS § 619). Vastavalt VÕS § 619 kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

Kohtulahendi sundtäitmist korraldab kohtutäitur vastavalt täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatule. Isegi juhul kui täitemenetluses ei õnnestu mõistliku aja jooksul lahendit täita, puuduvad kostjaga sarnastel teenuseosutajatel seaduslikud võimalused lahendi alusel väljamõistetud summade sissenõudmiseks. Kohus on seisukohal, et lepingut hagejaga sõlmides teadis kostja ja pidi teadma, et lepingut täita ei ole võimalik (perspektiivitu), kuid vastupidiselt eeltoodule, sõlmis hagejaga lepingu täies teadmises, et kostjapoolsete kohustuste täitmine ei ole võimalik. Hageja jätab aga hagiavalduses märkimata asjaolu, et Harju Maakohtu 11.05.2011.a. tsiviilasjas nr 2-09-64982 tehtud otsusega mõisteti I. P.ilt 6806, 59 eurot välja mitte hageja A. J., vaid viimase täisealiste laste K.ja K.P., kasuks. Õigustatud isikud nii võlga tagasi saama kui seda nõudma on kohtulahendist tulenevalt K. ja K. P.. Täitmisregistri andmetel on tsiviilasjas nr 2-09-64982 tehtud otsuse täitmiseks algatatud täitemenetlus nr 025/2012/407 (peamine sissenõudja K.P.), milles 6805 eurosest nõudest on täitmata 6499 eurot. Seega isegi juhul kui hageja õigusteadmisteta isikuna eeldas ekslikult, et temal vanemana on võimalus ka täisealiste laste eest ja nimel ilma volikirjata nõuda kohustuste täitmist, siis kostja heas usus käituva ja ausa ja professionaalse ettevõtja ja teenuseosutajana pidanuks seda hagejale selgitama. Kohus on seisukohal, et kostja tahtlus TsÜS § 94 lg 1 mõttes seisnes kostja teadmises, et ta vaikib asjaoludest, mis välistavad nii lepingu sõlmimise kui täitmise võimaluse, eesmärgiga kallutada (sh lubaduste andmisega) hagejat lepingut sõlmima. Eriti küüniline on kohtu hinnagul lepingu p 3.1.1 lepingu sõlmimise tasuna 500 euro nõudmine ja vastuvõtmine teadmises, et lepingu täitmine võimalik ei ole (hagejale tahtlikult tegelike asjaolude mitteteatamine). Hagejale 10.08.2020.a. saadetud kostja kiri (nn aruanne teostatud töödest, tl 20-21) ei ole kohtu hinnangul tõsiselt võetav. Viidatud kirjas märgib kostja, et Eesti Vabariigi seadustest tulenevalt on sellise võla sissenõudmine praktiliselt võimatu. Kohus rõhutab veelkord, et kostja teadis ja pidi teadma juba lepingu sõlmimisel, et selle täitmine on võimatu ning sõlmis hagejaga lepingu, vaid lepingu sõlmimise tasu saamise eesmärgil. Lepingu p 2.1.3 sätestab, et kui lepingu täitmine 3 kuu jooksul osutub võimatuks, esitab kostja kliendile kirjaliku kokkuvõtte võlgade sissenõudmise võimatuse põhjustanud asjaolude kohta. Hageja väitel kostja seda ei teinud. Kostja ei ole hageja väiteid millelagi ümber lükanud. Ka eelkirjeldatud kostja käitumine kinnitab, et kostja teadis juba lepingu sõlmimisel, et selle täitmine on võimatu, kuid kasutas ära hageja teadmatust.

- hageja lähtus lepingu sõlmimisel ekslikest asjoludest (et tal on võimalik kohtulahendiga tema täiskasvanud laste kasuks väljamõistetud võlga sisse nõuda ja kostjal pädevus ning võimalus jõustunud kohtulahendit täita). Hageja kui õigusalaste eriteadmisteta isiku eksimuse põhjustas kohtu hinnagul kostja käitumine st täitmise võimatusest vaikimine, kuigi viimasel oli hea usu põhimõttest tulenev objektiivne teatamiskohustus (tegelikest asjaoludest teatamine olnuks vastavalt käibetavadele oodatav ja mõistlik).

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s

sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 nõuetele vastav lepinguline esindaja. Kohtu hinnanul on hageja esindaja teostatud toimingute eest nõutav tasu mõistlik ja põhjendatud (arvestusega 6,7 tundi x 40 eurot tunnihind – 80 eurot (tasutud riigi poolt Hugo OÜ-le) ehk 188 eurot).

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.