Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Tuginedes eeltoodule palus hageja kostjalt välja mõista põhinõude summas 1050,55 eurot, sissenõudekulud 80 eurot, viivise summas 505,04 eurot ning viivise põhinõudelt 0,2 % päevas alates 29.04.2020 kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja broneeris 01.08.19 vibroplaadi rentimise üheks päevaks. 02.08.19 kell 8.00 tuli kostja oma mikrobussiga hageja lattu, hageja töötaja laadis vibroplaadi kostja mikrobussi ning allkirjastati üleandmis-vastuvõtu akt xxxx. Sama päeva lõpus 16.45, kostja tagastas vibroplaadi ning lasernivelliiri hageja lattu. Hageja töötaja vaatas visuaalselt üle tagastatud inventari ning võttis need vastu. Pärast vibroplaadi vastuvõtmist läks hageja kassasse ning tasus sularahas arve xxxx. Vibroplaadi tagastamisel ei olnud tuvastatud mingeid kahjustusi. Kostjale tasumiseks oli esitatud arve selgitus, milles on viidatud, et tasutud summa 35,70 eurot sisaldab ka kindlustuse lisatasu. Seega oli vibroplaat kindlustatud „ebameeldivate vahejuhtumite“ eest. Arve nr. xxxx summas 136,80 eurot on kostja jätnud tasumata põhjusel, et hageja ei suutnud kostjale selgitada arve vormistamise alust s.o. millise inventari rendi eest hageja soovib raha kätte saada. Ülalmainitud arve esitamise loeb kostja ekslikuks. Kostja leiab, et kõik hageja viited lepingu punktidele on ekslikud ning vaadeldaval juhul ei kuulu kohaldamisele, kuna hageja on jätnud tähelepanuta tingimused vibroplaadi üleandmis-vastuvõtmis aktil, mille poolte esindajad allkirjastasid. Nimelt „ Juhul kui inventari üleandmisel Rendiandjale konstateeritakse rikked ja/või puudused on Rentnikul kohustus (1) päeva jooksul arvates inventari faktilise üleandmise hetkest, allkirjastada defektide akt inventari rikete ja/või puuduste kohta. Sellele tuginedes on rendiandjal õigus väljastada Rentnikule arve summale, mis on vajalik ilmnenud rikete ja/või puuduste kõrvaldamiseks.“ Arve nr. xxxx, mis on vormistatud 16 päeva hiljem vibroplaadi tagastamise päevast (ning defektide akti puudumisel) on alusetu. Samuti kui oletada, et pooled on koostanud „akti“, vastavalt „Storent kindlustus programmile“ on kostja kohustatud tasuma vaid 10% tekkinud kahjust. Kohtu põhjendused

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

päevas. Arve xxxx on esitatud summas 136,80 eurot (19 eurot/päev x 6päeva +20% käibemaks), millest hageja on lugenud tasutuks 7,35 eurot. Seega on hageja nõue põhjendatud 129,45 euro ulatuses. 5.2 Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostjale ka arve nr xxxx vibroplaadi remondi eest (dtl 74). Tsiviilasja materjalide kohaselt on pooled allkirjastanud inventari väljastamisel akti nr xxxx, mille kohaselt väljastati kostjale vibroplaat (inventari number xxxx/xxxx) 02.08.2019 kell 07:00 (dtl 169) ja tagastati samal päeval kl 17:00 (arve nr xxxx; dtl 92,93). Hageja on tuginenud hagiavalduses sellele, et inventar tagastati katkisena ning esitanud selle kohta ka fotod (dtl 75-77). Kohus loeb tunnistaja V L poolt antud ütlustega tõendatuks, et nimetatud fotod on tehtud koheselt inventari tagastamisel ning fotodelt nähtub vibroplaat, mis oli katki, s.h vasakult eestpoolt oli katki, raam oli lahti rebitud (tunnistaja ütlused dtl 161-164). VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Pooled on rendilepingu p-s 2.6 kokku leppinud, et juhul, kui inventari tagastamisel rendileandjale on tuvastatud inventari rikkumine ja/või puudujääk, on rentnik kohustatud üheaegselt inventari vastuvõtu-üleandmise aktiga, mis on sätestatud lepingu punktis 2.2, alla kirjutama ka Inventari rikkumise ja/või puudujääki kinnitavale aktile, mille alusel on rendileandjal õigus esitada rentnikule arve vastavas summas, mis on vajalik inventari rikkumise ja/või puudujäägi kõrvaldamiseks. Juhul, kui rentnik ei kirjuta alla sellekohast akti, on rendileandja õigustatud koostama inventari rikkumise ja/või puudujäägi akti ühepoolselt, mille alusel rendileandja on õigustatud esitama rentnikule arve vastavas summas, mis on vajalik inventari rikkumise ja/või puudujäägi kõrvaldamiseks. Lepingu p 4.2 teise lausel kohaselt on inventari rikkumise ja/või puudujäägi korral rentnik kohustatud hüvitama rendileandjale sellest tingitud kahju. Lepingu p 4.7 teise lause alusel juhul, kui inventar antakse rendileandjale üle määrdununa, rikutuna või katki olevana, on rendileandjal õigus teostada inventari puhastamis- ja parandamistööd ning esitada rentnikule arve inventari puhastamise ja parandamise eest. Lepingu p-s 8.1 on pooled kokku leppinud, et rentnik vastutab kõikide inventari rendiperioodi jooksul tekkinud inventari kahjustuste eest, välja arvatud inventari loomulikust kulumisest tekkinud kahju eest. Kohus on seisukohal, et kuna kostja ei ole tõendanud, et inventar renditi talle juba katkisena või et inventar oleks viga saanud selle tagastamisel, siis vastutab kostja tekkinud kahjustuste eest. Vajalikud remonttööd on välja toodud defekteerimise aktil xxxx, mille kohaselt remonditi raam ja vahetati puksid ning mille maksumuseks kujunes kokku 921,10 eurot (dtl 124). Samuti nähtub remondi- ja hoolduse aktist nr xxxx, millised varuosad on seoses katkise inventariga tellitud ja millised tööd teostatud (dtl 125). Hageja on 22.08.2019 teavitanud kostjat e-kirja teel defektsest vibroplaadist (dtl 123). Kuigi esitatud

arvel on märgitud, et rentnikul kohustus (1) päeva jooksul arvates inventari faktilise üleandmise hetkest, allkirjastada defektide akt inventari rikete ja/või puuduste kohta, siis ei võta nimetatu õigust nõuda kohtu hinnangul nõuda kahju hüvitamist lepingu järgi. Seega loeb kohus tõendatuks, et vibroplaat tagastati hagejale vigastatult, mistõttu oli vaja seda remontida ning hageja on sellega seoses kandnud kahju kokku summas 921,10 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud arve nr xxxx, summas 706,07 eurot (dtl 181-182), mille aluseks on akt nr xxxx (dtl 179) ei ole antud juhul asjakohased. Aktidest nähtuvalt on tegemist vibroplaadi Swepac FB 510, mille kood on xxxx, kuid hageja poolt esitatud fotolt nähtub, et tegemist on vibroplaadiga Sweapac V5 61. 5.3 Kostja on oma vastuses leidnud, et käesoleval juhul tuleb arvestada ka Storenti kindlustuse programmiga, millest tulenevalt on kostja kohustatud tasuma vaid 10 % kahjust. Storenti kindlustusprogrammi kohaselt, kui toimub kindlustusjuhtum, siis tuleb maksta rendileandjale ainult omavastutuse summa, mis on 10 % tekkinud kahjust, kuid mitte vähem kui 150 eurot tehnika eest, mille väärtus on kuni 10 000 eurot ja mitte vähem kui 500 eurot tehnika eest, mille väärtus on suurem kui 10 000 eurot (dtl 94). Inventari väljastamisel akti nr xxxx kohaselt on tehtud rendikindlustuse juurdehindlus 5%. Seega oli inventar kindlustatud ning kostjalt on põhjendatud välja mõista üksnes omavastutuse osa, mis käesoleval juhul on 500 eurot arvestades aktis nr xxxx märgitud inventari hinda, s.o 10136,70 eurot. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kindlustus ülejäänud summat hüvitada ei saaks.

kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis 0,2 % päevas põhinõudelt alates 29.04.2020 kuni põhinõude kohase täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.