STORENT OÜ hagi OÜ Almon Base Väikeehitus vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. jaanuari 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Almon Base Väikeehitus apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind
1407,95 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja STORENT OÜ (registrikood 11682327), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja Priit Pööbo Kostja OÜ Almon Base Väikeehitus (registrikood 11331295), lepinguline esindaja Vladimir Makarov Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast OÜ Almon Base Väikeehitus apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 11. jaanuari 2021 otsuse peale.
3.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud OÜ Almon Base Väikeehitus kanda. STORENT OÜ-l puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või 1(5)
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.STORENT OÜ (hageja) esitas 26.11.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ Almon Base Väikeehitus (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohtunikuabi tegi 09.12.2019 maksettepaneku ja 26.02.2020 maksekäsu. Kostja esitas maksekäsu määruse peale 12.03.2020 määruskaebuse. Pärnu Maakohtu kohtunikuabi andis 08.04.2020 määrusega määruskaebuse lahendamiseks kohtunikule. Pärnu Maakohus rahuldas 09.04.2020 määrusega määruskaebuse ja tühistas maksekäsu määruse. Ühtlasi andis Pärnu Maakohus tsiviilasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas 29.04.2020 Harju Maakohtule kostja vastu hagi. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.05.2016 üürilepingu nr CON07496. Üürilepingu alusel üüris kostja 02.08.2019 vibroplaadi, mille kostja sama päev tagastas. Kostja tagastatud vibroplaadil olid kahjustused (raam oli katki ja deformeerunud; puksid olid viltu). Seoses vibroplaadi remondiga esitas hageja kostjale arve nr NV0205404 summas 921,10 eurot. Kostja ei ole arvet tasunud. Lisaks üüris kostja üürilepingu alusel hagejalt perioodil 06.08.2019 12.08.2019 laserniveliiri koos jala ja latiga. Hageja esitas kostjale arve nr INV0204413 lasernivelliiri ning jala ja lati üürimise eest summas 136,80 eurot, mida kostja ei ole tasunud. Hageja loeb arvest tasutuks 7,35 eurot seoses kostja ettemaksuga. Hagejal on õigus nõuda lepingust tulenevat viivist 0,2 % päevas. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1050,55 eurot, sissenõudmiskulud 80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 505,04 eurot põhivõlalt ja alates 29.04.2020 viivise põhinõudelt 0,2 % päevas kuni põhinõude täitmiseni.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja võttis vibroplaadi vastu ilma märkusteta ning ei esitanud kostjale tähtaegselt pretensiooni. Kostja tagastatud vibroplaadil ei olnud kahjustusi. Lisaks oli vibroplaat kindlustatud ning kostja peaks tasuma vaid 10 % kahjust. Lasernivelliiri võttis kostja 02.08.2019 ja tagastas samal päeval. Asjade üürimise eest on hagejale tasutud. Kostjale jääb arusaamatuks, millise inventari rendi eest soovib hageja arve nr INV0204413 alusel raha saada.
MAAKOHTU OTSUS JA PÕHJENDUSED
4.Harju Maakohus rahuldas 11.01.2021 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 948,45 eurot, sh põhivõlgnevuse 629,45 eurot, viivise 239 eurot ja sissenõudmiskulud 80 eurot. Lisaks mõistis maakohus kostjalt välja viivise põhinõudelt (629,45 eurot) 0,2 % päevas alates 29.04.2020 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
5.Maakohus lahendas asja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 405 lg 1 kohaselt. Maakohus luges tõendatuks, et pooled on sõlminud 12.05.2016 rendilepingu nr CON07496, mille alusel kostja kasutas hageja omanduses ja/või valduses olevaid seadeldisi.
6.Üleandmis-vastuvõtu aktist nr MDR0144045 nähtub, et 06.08.2019 kell 08.00 on rendile antud laserniveliir koos jala ja latiga (inventari number 114120081) ning ühe rendipäeva hinnaks on 19 eurot. Nimetatud aktist ei nähtu, et inventar oleks antud rendile ainult üheks päevaks. Aktis ei ole märgitud rendiaja lõppu ning samuti on arve peal juhitud tähelepanu
2(5)
asjaolule, et kui seade tagastatakse rendipunkti enne kella 10:00 on rendiperioodi kehtivuse viimaseks päevaks tagastamise päevale eelnenud päev. Seega saab rendiperioodi lõppenuks lugeda ajast, mil vastav inventar tagastati.
7.Hageja on esitanud inventari tagastamise akti nr MRR0143113 kuupäevaga 12.08.2019 kell 14.00, mille kohaselt tagastati lasernivelliir koos jala ja latiga (inventari number 114120081). Kohus loeb tõendatuks, et seoses tehnilise probleemiga on aktis ekslikult märgitud vale lepingu number. Samuti märgib kohus, et kuigi nimetatud akt on jäänud allkirjastamata, siis ei ole kostja esitanud vastupidiseid tõendeid, s.o dokumenti, millest nähtuks, et laserniveliir koos jalaga oleks tagastatud samal päeval, kui see renditi. Seega on tõendatud, et kostja rentis hagejalt laserniveliiri koos jalaga perioodil 06.08.2019 kuni 12.08.2019 hinnaga 19 eurot päevas. Arve INV0204413 on esitatud summas 136,80 eurot (19 eurot/päev x 6 päeva +20% käibemaks), millest hageja on lugenud tasutuks 7,35 eurot. Seega on hageja nõue põhjendatud 129,45 euro ulatuses.
8.Hageja on esitanud kostjale arve nr INV0205404 vibroplaadi remondi eest. Tsiviilasja materjalide kohaselt on pooled allkirjastanud inventari väljastamisel akti nr MDR0143855, mille kohaselt väljastati kostjale vibroplaat 02.08.2019 kell 07:00 ja tagastati samal päeval kl 17:00. Hageja on tuginenud hagiavalduses sellele, et inventar tagastati katkisena ning esitanud selle kohta ka fotod. Kohus luges tunnistaja YY poolt antud ütlustega tõendatuks, et nimetatud fotod on tehtud koheselt inventari tagastamisel ning fotodelt nähtub, et vibroplaat oli vasakult eestpoolt katki, raam oli lahti rebitud. Maakohus tugines VÕS § 127 lõigetele 1 ja 3 ja lepingu p-dele 2.6, 4.2, 4.7 ja 8.1 ning leidis, et kuna kostja ei ole tõendanud, et inventar renditi talle juba katkisena või et inventar oleks viga saanud selle tagastamisel, siis vastutab kostja tekkinud kahjustuste eest.
9.Vajalikud remonttööd on välja toodud defekteerimise aktil DLP0007830, mille kohaselt remonditi raam ja vahetati puksid ning mille maksumuseks kujunes kokku 921,10 eurot. Samuti nähtub remondi- ja hoolduse aktist nr MRO199263, millised varuosad on seoses katkise inventariga tellitud ja millised tööd teostatud. Hageja on 22.08.2019 teavitanud kostjat e-kirja teel defektsest vibroplaadist. Kuigi esitatud arvel on märgitud, et rentnikul on kohustus 1 päeva jooksul, arvates inventari faktilise üleandmise hetkest, allkirjastada defektide akt inventari rikete ja/või puuduste kohta, siis ei võta nimetatu kohtu hinnangul õigust nõuda kahju hüvitamist. Seega luges kohus tõendatuks, et vibroplaat tagastati hagejale vigastatult, mistõttu oli vaja seda remontida ning hageja on sellega seoses kandnud kahju kokku summas 921,10 eurot.
10.Storenti kindlustusprogrammi kohaselt, kui toimub kindlustusjuhtum, siis tuleb maksta rendileandjale ainult omavastutuse summa, mis on 10 % tekkinud kahjust, kuid mitte vähem kui 150 eurot tehnika eest, mille väärtus on kuni 10 000 eurot ja mitte vähem kui 500 eurot tehnika eest, mille väärtus on suurem kui 10 000 eurot. Inventari väljastamisel akti nr MDR0143855 kohaselt on tehtud rendikindlustuse juurdehindlus 5%. Seega oli inventar kindlustatud ning kostjalt on põhjendatud välja mõista üksnes omavastutuse osa, mis käesoleval juhul on 500 eurot, arvestades aktis nr MDR0143855 märgitud inventari hinda, s.o 10 136,70 eurot. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kindlustus ülejäänud summat hüvitada ei saaks.
11.Pooled on lepingu p-s 8.3 kokku leppinud, et iga rendileandja jaoks ettenähtud makse hilinemise eest on rentnik kohustatud tasuma rendileandjale viivise 0,20 % suuruses määras hilinenud maksesummast iga viivitatud päeva eest. Arve nr INV0204413 summas 129,45
3(5)
eurot maksetähtaeg oli 30.08.2019, seega moodustab seisuga 29.04.2020 viivis 62,91 eurot. Arve nr NV0205404 luges kohus põhjendatuks 500 euro ulatuses ning see tuli tasuda 02.09.2019. Seega moodustab viivis seisuga 29.04.2020 summa 239 eurot. Kokku on hageja viivisenõue põhjendatud summas 301,45 eurot. Edasiulatuv viivis on põhjendatud välja mõista TsMS § 367 järgi. Kuna esitatud on kaks arvet, siis on sissenõudekulud 80 eurot VÕS § 1131 lg 1 järgi põhjendatud.
APELLATSIOONKAEBUS
12.Kostja esitas maakohtu otsusele 10.02.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus rahuldas hagi kostja vastu ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
13.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus nõuetekohaselt eelmenetlust läbi viinud. Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust. Kohus on jätnud menetlusosalistele selgitamata, millised asjaolud vajavad kohtu hinnangul täiendavat tõendamist ja mille kohta tuleks taotlusi esitada. Samuti pole maakohus juhtinud tähelepanu pooltevahelise õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile. Maakohus pole tuvastanud, milline vibroplaat oli vigane, sest hageja rääkis ühest defektsest vibroplaadist ja esitas fotod teisest vibroplaadist. Hageja on jätnud esitamata video defektsest vibroplaadist. Maakohus rahuldas hageja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks, kuid kostja taotlust ei rahuldanud. Hageja tunnistaja ütlusi ei saa pidada tõeseks, kuna tunnistaja sõltub hagejast. Hageja on tema tööandja. Vibroplaadi tagastamisel ei tuvastatud mingeid kahjustusi. Lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,2 % päevas on ebamõistlikult suur ja seega tüüptingimusena tühine.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda.
15.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kuna hagihind jääb TsMS § 405 lõikes 1 sätestatud piiridesse, siis oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.
16.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus on otsuses märkinud, et ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohtu hinnanud ei nähtu maakohtu otsusest materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist, mis oleks toonud kaasa ebaõige lahendi. Samuti ei ole maakohus kostja kahjuks selgelt rikkunud menetlusõiguse normi. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus selgelt ebaõigesti hinnanud ka tõendeid.
17.Põhjendamatu on kostja väide, mille kohaselt ei ole maakohus nõuetekohaselt eelmenetlust läbi viinud. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust. Nii sätestab TsMS § 5 lg 1, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja
4(5)
taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
18.Maakohus on 11.06.2020 kirjas selgitanud hagejale, mida menetluses tõendama peab ning sama kirjaga on kohus andnud kostjale võimaluse esitada vastuväited hageja poolt esitatule. Tsiviilasjas toimus 14.10.2020 istung, kus kohus muuhulgas arutas pooltega vaidlusaluseid asjaolusid, kuulati üle tunnistaja YY ja käsitleti ka teisi tõendeid. Kohtuistungil anti hagejale tähtaeg nõude täpsustamiseks ja tõendite esitamiseks, kostjale aga tähtaeg nendele vastamiseks. Maakohus andis pooltele võimaluse viimased seisukohad esitada 19.11.2020 kirjas. Seega on tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal olnud piisavalt võimalusi tõendite ja seisukohtade esitamiseks. Mis puudutab kostja poolt esitatud XX tunnistajana ülekuulamise taotlust, siis maakohus on 07.10.2020 määruses põhjendanud, miks see taotlus rahuldamata jäetakse. Seoses apellatsioonkaebuse väitega, et vibroplaadi vigastuste kohta esitatud fotodel ei ole vaidlusalune vibroplaat, vaid teine vibroplaat, märgib ringkonnakohus, et maakohtus ei ole kostja esitanud väidet, et fotodel olev vibroblaat ei ole vaidlusalune vibroplaat. Apellatsioonkaebuses ei saa üldjuhul uusi väiteid esitada. Kostja ei ole põhistanud asjaolusid, millest järelduks, et kostjal ei olnud võimalik seda väidet maakohtus esitada, ning mis õigustaks selle väite esmakordset esitamist ringkonnakohtus (TsMS § 652 lg 4).
19.Kostja on apellatsioonkaebuses esitanud väite, et lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,2 % päevas on ebamõistlikult suur ja seega tüüptingimusena tühine. Ringkonnakohus ei nõustu, et tegemist on tühise tüüptingimusega. Riigikohus on majandustegevuses sõlmitud tehingu kohta leidnud, et kokkulepitud viivisemäär 0,2% viivitatud summast päevas ei oleks seadusega vastuolus ka siis, kui tegemist oleks tüüptingimusega (vt Riigikohtu 30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p-d 48−49).
20.Seega ei esine TsMS § 637 lõikes 21 sätestatud aluseid kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust.
21.Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10).
22.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (TsMS § 168 lg 1). Kuna kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse ega edastada seda hagejale, siis puuduvad hagejal ringkonnakohtus menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.