AS-i Inges Kindlustus hagi V. I.i vastu võlgnevuse 5487,49 euro ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
5926.49 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Inges Kindlustus (registrikood: 10089395; aadress: Raua 35, 10124 Tallinn; tel: 6 410 436; e-mail: [email protected]) Hageja lepinguline esindaja: L. K.(isikukood: xxx; tel: xxx; e-mail: xxx) Kostja: V. I. (isikukood: xxx; xxx; tel: xxx; e-mail: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Välja mõista kostjalt V. I. hageja AS Inges Kindlustus kasuks põhivõlg 5487.49 eurot ning perioodil 22.05.2020 – 11.01.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 281.91 eurot.
3.Välja mõista kostjalt V. I. hageja AS Inges Kindlustus kasuks viivis tagastamata põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.01.2021.a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Rahuldada hageja AS Inges Kindlustus menetluskulude kindlaksmääramise taotlus.
6.Välja mõista kostjalt V. I. hageja AS Inges Kindlustus kasuks menetluskulud 425 eurot (riigilõiv). Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
2-20-119516 menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Hagiavaldusest nähtub, et 01.05.2019 kell 21:39 toimus Tallinnas, Veerenni ja Tehnika tänava ringristmikul liiklusõnnetus (edaspidi „liiklusõnnetus“), mille põhjustas kostja poolt joobeseisundis juhitud sõiduk BMW, reg. Märk XXX (edaspidi „BMW“). Liiklusõnnetusega põhjustati varaline kahju sõidukile Volvo, reg. Märk XXX (edaspidi „Volvo“) ning kahju liiklusõnnetuse hetkel Volvos viibinud J. S. F. A.’ile (ik xxx, edaspidi isik 1) ja K. W. Y.’ile, (ik xxx, edaspidi isik 2). BMW suhtes kehtis liiklusõnnetuse toimumise ajal AS-iga Inges Kindlustus sõlmitud liikluskindlustuse leping I185888503. Vastavalt liikluskindlustuse seadusele (LKindlS) käsitles AS Inges Kindlustus juhtumit ja hüvitas tekitatud kahju 5 487.49 euro suuruses osas.
2.09.03.2020. a Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-19-121595 (jõustus 14.04.2020) tuvastati kostja poolt liiklusõnnetuse põhjustamine joobeseisundis ning sündmuskohalt lahkumine, liiklusõnnetuse läbi isikule 1 ja isikule 2 tervisekahjustuse tekitamine ning liiklusõnnetuse ajal hagejal BMW suhtes liikluskindlustuse lepingu olemasolu ning hageja tagasinõudeõiguse olemasolu kostja vastu nii LKindlS § 53 lg 1 p 4 kui ka LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel. Nimetatud otsusega mõisteti kostjalt välja sh liiklusõnnetuse tagajärjel tekitatud isiku 1 ravikulud summas 1 044.63 eurot (arve MAR1911529, 15.05.2019) ja isiku 2 ravikulud summas 2304.29 eurot (arve MAR1911684, 27.05.2019).
3.06.05.2019 laekus AS-ile Inges kindlustus isiku 2 kahjuteade selles, et liiklusõnnetuse tulemusel Volvo hävines. Kostja poolt liiklusõnnetusega Volvole tekitatud kahjustused on nähtavad kahjuteatele lisatud fotodelt. Hageja kontrollis liiklusõnnetuse asjaolusid MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) hallatava liiklusregistri infosüsteemist, kuhu laekub info politsei süsteemist POLIS. Viidatud andmebaasi andmete kohaselt kostja olles joobes BMW roolis ei lasknud läbi sõidueesõigusega ringristmikul liikuvad Volvot ning kahe sõiduki kokkupõrke tulemusena sai viga Volvo ning selles viibinud isik 1 ja isik 2. Kostja põgenes sündmuskohalt enne õnnetuse asjaolude väljaselgitamist. Tuginedes eeltoodule on tõendatud, et liiklusõnnetuse põhjustamise ajal juhtis BMW-d kostja. Samuti on tuvastatud, et kostja oli liiklusõnnetuse põhjustamise ajal lubatud piirmäära ületavas joobes ning, et ta põgenes sündmuskohalt enne õnnetuse asjaolude väljaselgitamist. Siit tulenevalt on hagejal kostja vastu tagasinõudeõigus nii LKindlS § 53 lg 1 p 4 kui ka LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel.
4.Liiklusõnnetusega seoses on hageja hüvitanud Volvo kahju summas 3613.50 järgnevalt: 1) sõiduki avariieelne maksumus kogusummas 5000.00 eurot kuna sõiduki taastamine ei ole majanduslikult põhjendatud; 2) Volvo transport müügiplatsile, OÜ P 18.06.2019 arve summas 86.00 eurot; 3) Volvo võõrandamine, hageja 09.08.2019 arve summas 1472.50 eurot. 17.09.2019 esitas hageja kostjale tagasinõude summas 3613.50, milles paluti nõue tasuda või võtta hagejaga ühendust võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel hiljemalt 01.10.2019. Kostja nimetatud kuupäevaks nõude summat ei tasunud ning ei ole väljendanud tahet sõlmida hagejaga kohtuväline kokkulepe võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel.
2-20-119516
5.Hageja hüvitas liiklusõnnetusega seoses isikule 2 tekkinud kahju summas 1653.04 eurot järgnevalt: 1) hävinud MacBook Air 2011 arvuti, kahju summas 204.64 eurot; 2) hävinud prillid, kahju summas 102 eurot; 3) töövõimetusest tuleneva saamata jäänud tulu 01.05.1915.06.19, kahju summas 1346.40 eurot. 11.12.2019 esitas hageja kostjale tagasinõude summas 1653.04, milles paluti nõue tasuda või võtta hagejaga ühendust võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel hiljemalt 27.12.2019. Kostja nimetatud kuupäevaks nõude summat ei tasunud ning ei ole väljendanud tahet sõlmida hagejaga kohtuväline kokkulepe võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel.
6.Lähtuvalt LKindlS § 29 töövõimetushüvitise arvutamise reeglitest ja LKF kodulehel toodud valemist hüvitas hageja isiku 2 töövõimetusest tulenevat saamatajäänud tulu täiendava 191.50 euro võrra. Seega on hageja liiklusõnnetusega seoses täiendavalt hüvitanud isiku 2 kahju summas 191.50 eurot. 31.01.2020 esitas hageja kostjale tagasinõude summas 191.50, milles paluti nõue tasuda või võtta hagejaga ühendust võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel hiljemalt 14.02.2020. Kostja nimetatud kuupäevaks nõude summat ei tasunud ning ei ole väljendanud tahet sõlmida hagejaga kohtuväline kokkulepe võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel.
7.31.01.2020. a esitas Eesti Haigekassa isikuga 1 seoses nõudeavalduse ravikindlustushüvitiste tagasinõudmiseks summas 29.45 eurot, mille hageja ka hüvitas. Seega on hageja liiklusõnnetusega seoses hüvitanud isiku 1 seonduva täiendava kahju summas 29.45 eurot. 06.03.2020 esitas hageja kostjale tagasinõude summas 29.45, milles paluti nõue tasuda või võtta hagejaga ühendust võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel hiljemalt 20.03.2020. Kostja nimetatud kuupäevaks nõude summat ei tasunud ning ei ole väljendanud tahet sõlmida hagejaga kohtuväline kokkulepe võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel.
8.Hageja palub mõista kostjalt välja AS-i Inges Kindlustus kasuks: põhinõue 5487.49 eurot; viivis hagi esitamise päevast (22.05.2020) kuni kohtuotsuse tegemise päevani summalt 5487.49 eurot VÕS §-s 113 sätestatud viivise määras 8,00% aastas ehk 0,0219% päevas; jooksev viivis TsMS § 367 alusel kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni summalt 5487.49 eurot VÕS §-s 113 sätestatud viivise määras.
9.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostja on ekslikult seisukohal, et tsiviilasjas nr 2-19-121595 (hagi lisa 1) ei tuvastatud kostja poolt liiklusõnnetuse põhjustamist joobeseisundis ning sündmuskohalt lahkumist. Viidatud kohtuotsuse punktides 16. ja 17. loeb kohus esitatud tõendite alusel tuvastatuks Kostja joobe ja Hageja tagasinõudeõiguse olemasolu LKindlS § 54 lg 1 p 4 alusel ning punktides 18. ja 19. tuvastas kohus Kostja süülise sündmuskohalt lahkumise ja Hageja tagasinõudeõiguse olemasolu LKindlS § 54 lg 1 p 2 alusel.
10.Kostja väidab vastuses, et ta ei põgenenud vaid oli šokiseisundis. Sarnasel seisukohal oli ta ka tsiviilasjas nr 2-19-121595. Viidatud kohtuotsuse punktis 19. leiab kohus, et kostja selline seisukoht on paljasõnaline ja tõendamata.
2-20-119516
11.Kostja leiab ekslikult, et Hageja poolt Volvo S60 (edaspidi Volvo) eest makstud hüvitis on liiga suur, hinnates tänase päeva väärtuseks orienteeruvalt 2500 eurot. Kostja ei ole ekspert ja oma hinnangus tugineb ta sobimatule võrdlusele ning eksib hinnates Volvo väärtust tänase päeva seisuga. Hüvitamisele kuulub Volvo kindlustusjuhtumieelne väärtus kindlustusjuhtumi toimumise aja seisuga (hagi lisa 4, VÕS § 132 lg 1, TsÜS § 65). Maanteeameti avaliku rakenduse sõiduki taustakontrolli andmete kohaselt on Volvo esmase registreerimise aasta 2007 ja viimase tehnoülevaatuse kuupäeval (28.02.2019), so kaks kuud enne liiklusõnnetust (01.05.2019), oli Volvo läbisõit 215 769 kilomeetrit. Kostja vastuse lisas 5 võrdluseks toodud sõidukid on Volvost aasta võrra vanemad (2006) ja peaaegu kaks korda suurema läbisõiduga (379 000 ja 380 000 km) ning teadmata seisukorras ja varustuses. Lisaks näitab Kostja poolt esitatud päring müügipakkumisi tänase päeva seisuga mitte liiklusõnnetuse kuupäeva seisuga. Vahe on täiendavad poolteist aastat. Kõike eelpooltoodut arvesse võttes ei ole Volvo ja Kostja poolt vastuse lisas 5 toodud sõidukite hinnad võrreldavad. Nagu nähtub liiklusõnnetusele eelneva kuu müügikuulutustest oli ühe Volvoga sarnase sõiduki hind 4 900 eurot ning läbisõit 290 000 km ja teise sõiduki soodushind 4 990 eurot ning läbisõit 285 660 km, seejuures ei töötanud sõidukil tagumised parkimisandurid. Võttes arvesse võrreldavate sõidukite suuremat läbisõitu ja esinevaid puudusi on Hageja hinnanud Volvo väärtuseks 5 000 eurot igati põhjendatult. Volvo 11.09.2017 müügikuulutuse kohaselt oli selle hind 7 000 eurot ja soodushind 5 800 eurot, läbisõit 203 000 km kui Volvo liiklusõnnetuse hetke omanik (hagis isik 2) selle soetas. Müügikuulutuse kohaselt oli Volvot enne müüki remonditud 3 500.00 euro ulatuses. Nagu nähtub hagi lisa 2 kahjuteate manuses olevast arvest, investeeris ka isik 2 Volvosse täiendavad 1499.68 eurot, et sõiduk ideaalses seisukorras oleks. Volvo väga head seisukorda ja tegelikku väärtust iseloomustab lisaks ka jäänuki hea müügitulemus 1 472.50 eurot, mis moodustab peaaegu 2/3 kostja antud hinnangust. Kostja seisukoht
12.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. 09.03.2020 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-121595 puudutab ainult hageja poolt esitatud hagi kostja vastu. Antud kohtuotsusega ei tuvastatud kostja poolt liiklusõnnetuse põhjustamist joobeseisundis ning sündmuskohalt lahkumist, nagu hageja väidab. Kostja pole põgenenud peale 01.05.2019 Veerenni ja Tehnika tänava ringristmikul toimunud liiklusõnnetust. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai kostja tugeva löögi turvapatjadega ja olles šokiseisundis lahkus autost. Selles seisundis jõudis kostja majja, kus kolme tunni pärast oli ebaseaduslikult ruumidesse sisenenud politsei poolt kinni peetud ja saadetud EKEI ekspertiisile. Eeltoodust lähtudes on selge, et hageja väide selle kohta, et kostja põgenes sündmuskohalt, ja hageja järeldus, et kostja oli liiklusõnnetuse momendil alkoholi- ja narkojoobes, on alusetud.
13.Siiski kostja saab aru, et halva ilma (01.05.2019 oli vihmasadu, halb nähtavus) ja ettevaatamatuse pärast juhtunud liiklusõnnetuse tagajärjel sai vigastada kaks inimest. Vastavalt hageja poolt esitatud dokumentidele liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis isikukahju summas 1 567,35 eurot. Kostja on nõus tasuma liiklusõnnetuse tagajärjel tekitanud isikukahju summas 1 567,35 eurot.
14.Kostja ei nõustu kahjustada saanud auto (Volvo S60) eest välja makstud summaga. Hageja on sõiduki väärtuseks hinnanud 5000 eurot. Auto registreerimisaasta on 2007 ja vastavalt auto24.ee lehel olevale infole on sarnaste autode hind tänasel päeval orienteeruvalt 2500 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
2-20-119516
15.Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus TsMS § 232 lg 1 lähtuvalt tsiviilasjas kogutud tõenditele tuginedes, kas menetlusosaliste väited on tõendatud või mitte.
17.Kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks alljärgnevad asjaolud: a. 01.05.2019 kell 21:39 toimus Tallinnas, Veerenni ja Tehnika tänava ringristmikul liiklusõnnetus, mille põhjustas kostja poolt juhitud sõiduk BMW, reg. nr XXX; b. liiklusõnnetusega põhjustati varaline kahju sõidukile Volvo, reg. Märk XXX ning kahju liiklusõnnetuse hetkel Volvos viibinud J. S. F. A.’ile (ik xxx) ja K. W. Y.’ile, (ik xxx); c. BMW suhtes kehtis liiklusõnnetuse toimumise ajal AS-iga Inges Kindlustus sõlmitud liikluskindlustuse leping I185888503; d. hageja hüvitas õigustatud isikutele liiklusõnnetusega põhjustatud kahju kogusummas 5 487.49 eurot; e. 17.09.2019 (dtl 50), 11.12.2019 (dtl 53), 31.01.2020 (dtl 57) ja 06.03.2020 (dtl 61) esitas hageja kostjale tagasinõuded tasutud hüvitiste eest, kuid kostja nõudekirjades nimetatud kuupäevadeks nõudesummasid ei tasunud ega ole väljendanud ka tahet sõlmida hagejaga kohtuväline kokkulepe võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel.
18.Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks: põhinõue 5487.49 eurot; viivis hagi esitamise päevast (22.05.2020) kuni kohtuotsuse tegemise päevani summalt 5487.49 eurot VÕS §-s 113 sätestatud viivise määras; viivis kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni summalt 5487.49 eurot VÕS §-s 113 sätestatud viivise määras.
19.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et tõendamata on asjaolud, et: (i) kostja põgenes sündmuskohalt; (ii) kostja oli liiklusõnnetuse momendil alkoholi- ja narkojoobes; (iii) liiklusõnnestuses kahjustada saanud sõiduki Volvo väärtus oli 5000 eurot.
20.LKindlS § 8 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtum kolmandale isikule kahju tekitamine juhul, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused: kahju on tekitatud sõidukiga, mille suhtes kehtib käesolevast seadusest või sõiduki põhiasukoha riigi õigusaktist tulenev kindlustuskohustus; kahju on tekitatud sõiduki liikluses käitamisele iseloomuliku riski realiseerumisega ja esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ning tekitatud kahju vahel; kahju on tekitatud teel või muul sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal. LKindlS § 53 lg 1 p 4 kohaselt on kindlustusandjal tagasinõudeõigus, kui sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis või liiklusseaduse § 69 lg 3 nimetatud seisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist. Vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 3 ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LKindlS § 53 lg 1 p 2
2-20-119516 kohaselt on kindlustusandjal tagasinõudeõigus, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. RKTK on 13.11.2017 otsuse nr 2-16-5564 punktis 11 leidnud, et kui kindlustusandja on kannatanud isikule kahju hüvitanud ning kindlustusandjal on LKindlS § 53 lg 1 p 4 alusel tagasinõue sõidukijuhi vastu, on tegemist nõude üleminekuga seaduse alusel (VÕS § 173 lg 3 p 4) kannatanult kindlustusandjale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kuivõrd kostja on rikutud raha maksmise kohustust, on hagejal õigus nõuda selle täitmist, vastavalt VÕS § 101 lg 1 ja VÕS § 108 lg 1 sätestatule.
21.Kostja poolt põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel põhjustati varaline kahju sõidukile Volvo, reg. Märk XXX ning kahju liiklusõnnetuse hetkel Volvos viibinud J. S. F. A.’ile (ik xxx) ja K. W. Y.’ile, (ik xxx). Kostja sõiduki suhtes kehtis liiklusõnnetuse toimumise ajal AS-ga Inges Kindlustus sõlmitud liikluskindlustuse leping. Vastavalt liikluskindlustuse seadusele (LKindlS) käsitles hageja juhtumit ja hüvitas kannatanutele tekitatud kahju kokku summas 5487.49 eurot (dtl 45, 47, 49, 52, 56, 60 maksekorraldused).
22.Puudub vaidlus, et liiklusõnnetus põhjustati kostjale kuuluva sõiduautoga. Kostja on vaidlustanud asjaolu, et ta oli alkoholi- ja narkojoobes liiklusõnnetuse momendil. Kohus märgib, et ei oma tähtsust asjaolu, kas kostja oli narko- ja alkoholijoobes just liiklusõnnetuste põhjustamise ajal. LKindlS § 53 lg 1 p 4 ei tee kindlustusandja tagasinõude tekkimise osas vahet sellel, kas kostja oli narko- ja alkoholijoobes liiklusõnnetuste toimumise ajal või vahetult pärast seda. LS § 169 lg 7 kohaselt ei tohi liiklusõnnetuses osalenud juht tarvitada alkoholi ja muud narkootilist ega psühhotroopset joovet tekitavat ainet, kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud, välja arvatud narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavat ravimit sündmuskohal abi osutava kiirabibrigaadi või muu tervishoiutöötaja korraldusel vältimatu abi korras. Hageja on tsiviilasjas nr 2-19-121595 tehtud kohtuotsusega (dtl 28-35, p 16-17), LKF’i infosüsteemi väljavõttega (dtl 41-42) veenvalt tõendanud, et kostja oli liiklusõnnetuse toimepanemise hetkel ning pärast seda alkoholi- ning narkojoobes. Seega on hageja tagasinõude eeldused LKindlS § 53 lg 1 p 4 järgi täidetud.
23.Lisaks eeltoodule on hagejal kostja vastu tagasinõudeõigus ka LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel. Seda, kas esitatud tõendite alusel on tuvastatav kostja süüline sündmuskohalt lahkumine, saab kohus hinnata oma siseveendumuse kohaselt (TsMS § 232 lg 1). Riigikohus on 11.10.2005 otsuses nr 3-2-1-97-05 p-s 11 leidnud, et regressinõude lahendamisel on kohus pädev tuvastama liiklusõnnetuse toimumise kohalt õigusvastase lahkumise ka siis, kui sõidukijuhti pole selle eest karistatud. Kostja väide, mille kohaselt ta lahkus sündmuskohalt šokiseisundi tõttu, on tõendamata (TsMS § 230 lg 1). Kostja väited ei ole ka eluliselt usutavad, kuivõrd võib eeldada, et olukorras, kus kostja, olles alkoholi- ning narkojoobes, on põhjustanud avarii, soovib ta vastutusest vabanemise lootuses sündmuskohalt lahkuda. Seega on hageja tagasinõude eeldused LKindlS § 53 lg 1 p 2 järgi täidetud.
24.Kostja on vaidlustanud ka kahjustatud vara väärtuse. Kohus nõustub siinkohal hageja seisukohtadega ning leiab, et hageja on sõiduki väärtuse korrektselt hinnanud, arvestades
2-20-119516 sealjuures sõiduki esmase registreerimise aega (2007), seisukorda ning läbisõitu (veidi enam kui 215 769 km; dtl 146-149 – taustakontrolli väljavõte). Kostja vastuse lisas 5 (dtl 138) võrdluseks toodud sõidukid on vanemad (2006) ja peaaegu kaks korda suurema läbisõiduga (379 000 ja 380 000 km). Lisaks ei näita kostja poolt esitatud tõend müügipakkumisi liiklusõnnetuse kuupäeva seisuga (vahe ca 1,5 aastat). Seega ei ole Volvo ja kostja poolt vastuse lisas 5 toodud sõidukite hinnad võrreldavad. Hageja on omalt poolt esitanud ka täiendavad tõendid sõiduki turuväärtusega seonduvalt (dtl 150-155 – kuulutused), mis kinnitavad, et sõiduki hinnanguline väärtus oli kahju tekkimise hetkel 5000 eurot.
25.Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et hageja tagasinõue kostjalt 5487.49 euro saamiseks on põhjendatud ja kohus rahuldab hageja põhinõude.
26.Hageja palub välja mõista viivise kindla summana hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni summalt 5487.49 eurot VÕS §-s 113 sätestatud viivise määras ning edasiulatuva viivise otsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni summalt 5487.49 eurot VÕS §-s 113 sätestatud viivise määras. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumist kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna kohus rahuldab hageja põhinõude, siis on põhjendatud rahuldada VÕS § 113 lg 1 ja 2 ning TsMS § 367 alusel ka hageja viivisenõue seadusjärgses määras alates 22.05.2020 kuni otsuse tegemiseni 11.01.2021, sissenõutavaks muutunud viivise suurus on 281.91 eurot (235 päeva x 8% aastas põhinõudelt 5487.49 eurot) ning välja mõista edasiulatuv viivis seadusjärgses määras alates 12.01.2021 kuni kohustuse täitmiseni.
27.Eelnevale tuginedes rahuldab kohus hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 5487.49 eurot, perioodil 22.05.2020 – 11.01.2021 sissenõutavaks muutunud viivise 281.91 eurot ning viivise alates 12.01.2021.a seadusjärgses määras kuni põhivõla tasumiseni.
28.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud
2-20-119516 kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Seega käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
30.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu summas 425 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 425 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskuluna riigilõivu summas 425 eurot.
31.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.