Eesti Haigekassa hagi XX vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.augusti 2020.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
109 853,48 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX 28. septembri 2020.a apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Eesti Haigekassa (registrikood 74000091, aadress Lastekodu tn 48, Tallinn 10113), lepinguline esindaja Pille Pihler (e-post:XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, viibimiskoht XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Robert Sprengk (epost:XXX) Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 27.08.2020 otsus jätta muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi.
2.XX apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta XX kanda. Kostjalt hageja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta, sest hagejal menetluskulud puuduvad.
4.Mõista XX-lt välja Eesti Vabariigi riigituludesse riigilõiv 1 500 eurot ja riigi õigusabi osutaja tasu 64,80 eurot. XX--l tuleb väljamõistetud riigilõiv ja riigi õigusabi osutaja tasu tasuda hiljemalt 01.06.2021. Alates 02.06.2021 kuni väljamõistetud summade tasumiseni tuleb XX-l tasuda Eesti Vabariigile
1(7)
tasumisega viivitamise korral viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
1.Eesti Haigekassa (hageja) esitas 08.08.2018 Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu, milles palub välja mõista kostjalt kahjuhüvitis 109 853,48 eurot. Hagiavalduse kohaselt tekitas kostja 07.03.2017 tervisekahjustusi YY-le. Kostja sidus kannatanu kinni, valas ta puhastusbensiiniga üle ja süütas põlema, mistõttu tekkisid kannatanule tervisekahjustused. Kannatanule osutati tekitatud tervisekahjustuste tõttu tervishoiuteenuseid ning ta sai hagejalt ravikindlustushüvitisi. Hageja on tasunud arved kokku 109 193,82 eurot kannatanule osutatud raviteenuste eest. Samast juhtumist tingituna võttis hageja kannatanult üle tasumise ravimite ja meditsiiniseadmete eest summas 659,66 eurot. Seega on kannatanu saanud hagejalt ravikindlustushüvitisi kokku summas 109 853,48 eurot. Hageja märkis, et kannatanu oli ravikindlustuse andmekogu andmetel ravikindlustushüvitiste saamise ajal ravikindlustatud. Tervishoiuteenuse osutajad olid hageja lepingupartnerid. Kannatanule võimaldatud tervishoiuteenused on osutatud meditsiinilisel näidustusel ja kantud tervishoiuteenuste loetellu. Seega on hageja põhjendatult võtnud kannatanult üle kohustuse tasuda tervishoiuteenuste eest. Hagejal on õigus nõuda kostjalt tagasi kannatanu tervishoiuteenuste eest tervishoiuteenuste osutajatele makstud rahasummasid. Hageja leidis, et kostja tegu on õigusvastane, kuna ta tekitas kannatanule tervisekahjustusi. Õigusvastaselt kahju tekitamise korral õigusvastaselt käitunud isiku süüd eeldatakse võlaõigusseaduse (VÕS) § 1050 lg 1 alusel. Kostja tegevuse, kannatanule tekitatud ja tekkinud tervisekahjustuste ja hageja poolt kannatanule võimaldatud ravikindlustushüvitiste ja kantud kulutuste ning nõudeõiguse vahel valitseb põhjuslik seos. Kohustuse täitmine täies ulatuses ei ole kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või mõistlikult vastuvõetamatu. Kostja vastus
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt kostjal rahalised vahendid haginõude rahuldamiseks puuduvad ning sellised rahalised vahendid ei teki ka lähitulevikus ega ka pikemaajalises perspektiivis. Kostjale on kriminaalasjas X-XX-XXXX mõistetud 10 aastane vangistus ning kostja vabaneb vangistusest alles 07.03.2027. Vangistuses olles kostjal puudub võimalus raha teenida ja haginõuet rahuldada. VÕS § 140 kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada. Kostjal puudub vara ja kostja
2(7)
majanduslik seisund on halb ning ei parane ka pikas perspektiivis, mistõttu palub kostja hüvitamisele kuuluva kahju summat vähendada vastavalt kohtu õiglasele äranägemisele. Kostja ei vaidle vastu, et ta sidus kannatanu kinni ja valas teda puhastusbensiiniga üle. Kostja ei soovinud kannatanut süüdata, vaid ainult hirmutada. Kannatanu süttimine oli õnnetusjuhtum ning kostja on seisukohal, et temal puudus tahtlus ning raske hooletus. Tema tegevust saab hinnata maksimaalselt hooletusena. Süü vormi saab hinnata VÕS § 140 alusel hüvitise vähendamisel. Hageja ei ole tõendanud kõiki hagi aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu kostja ei saa anda lõplikku seisukohta kahjuhüvitise nõude suuruse kohta. Ei piisa asjaolust, et tervishoiuteenuse osutajad on hageja koostööpartnerid. Hageja ei ole esitanud ravi rahastamise lepinguid. Kostja oli seisukohal, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt tagasi kannatanu ravi eest tervishoiuteenuse osutajatele makstud rahasummasid. Maakohtu otsus 3.Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 109 853,48 eurot, menetluskulud jättis kostja kanda. Kohus leiab, et hageja poolt kostja vastu esitatud tagasinõue ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 26 lg 1 alusel on põhjendatud. 4.Kohus on seisukohal, et kostja vastutab kannatanu ees VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 ja § 130 lg 1 alusel. Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusest kriminaalasjas nr X-XX-XXXX (jõustunud XX.XX.XXXX) on tuvastatav, et kostja sidus 07.03.2017 enda abikaasa YY jalgadest, kätest ja rindkerest sallidega tooli külge kinni, valas ta puhastusbensiiniga üle ja süütas seejärel välgumihkliga põlema. Kannatanu lahvatas üleni leekidesse. Kostja pani eeltoodud teoga toime kaitstud õigushüve kahjustamisele suunatud teo, milleks on kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamine (VÕS § 1045 lg 1 p 2). Tekitades kannatanule tervisekahjustused, mis olid eluohtlikud, pani kostja toime KarS § 118 lg 1 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille eest ta on süüdi mõistetud. Kostja teo ja kannatanule kahjuliku tagajärje vahel on põhjuslik seos. VÕS § 127 lg 4 näeb ette, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahju tekkimine on kostja teoga põhjuslikus seoses siis, kui antud tegu oli kahju tekkimise vältimatuks eelduseks ehk kahju ei oleks ilma selle teota tekkinud. Kohus leiab, et ilma kostja poolt toime pandud teota ei oleks kannatanul tervisekahjustusi tekkinud. Kuivõrd kostja tekitas kannatanule YY-le tervisekahjustuse, on tema tegu VÕS § 1045 lg 1 p 2 alusel õigusvastane. Kostja ei ole VÕS § 1050 lg 1 kohaselt tõendanud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Kostja väide, et kannatanu süttimine oli õnnetusjuhtum on lükatud ümber Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX. Maakohus leidis märgitud otsuses, et kostja tegutses teo osas kavatsetult; tagajärgede osas esines kostjal raskete kehavigastuste osas otsene tahtlus; kostja tegutses elule ohtu põhjustades kaudse tahtlusega (I kd, lk 4 – 12). Seega vastutab kostja kannatanule tervisekahjustuse tekitamise eest VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 2 alusel. Kuivõrd kostja vastutab kannatanule tekitatud tervisekahjustuse tekitamise eest, on kahjustatud isikul õigus VÕS § 130 lg 1 kohaselt nõuda, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb talle hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. 5.Kohus on seisukohal, et toimunud on RaKS § 26 lg 1 sätestatud kindlustusjuhtum, kostja vastutab kindlustusjuhtumi eest ja kindlustatud isik on saanud ravikindlustushüvitisi kooskõlas seaduses sätestatud korraga. Hageja on tõendanud, et kannatanule on kostja poolt pandud teo tõttu osutatud tervishoiuteenuseid ning hageja on tasunud kannatanule ravikindlustushüvitisi kokku 109 853,48 eurot. Seega on kannatanul tekkinud tervisekahjustuse tõttu 109 853,48 euro ulatuses
3(7)
kulu, mille hüvitamise on hageja RaKS § 29 lg 1 kannatanu eest üle võtnud. Puudub vaidlus selles, et kannatanule võimaldatud tervishoiuteenused on osutatud õigustatud isikute poolt meditsiinilisel näidustusel ja kantud tervishoiuteenuste loetellu. Kohtul puudub alus eeltoodus kahelda. Hageja on tõendanud, et muuhulgas on ravikindlustushüvitist kindlustatud isikule võimaldatud hagejaga vastava lepingu sõlminud isikud, käesoleval juhul Põhja-Eesti Regionaalhaigla AS (I kt, lk 14-68, lk 156-205, II kt lk 1-8) ja Medeni OÜ.
6.RaKS § 26 lg 1 sätestatud eeldused hageja poolt kostjale tagasinõudeõiguse esitamiseks on täidetud. Kannatanul kui ravikindlustatud isikul oli õigus saada hagejalt ravikindlustushüvitisi ja hageja võttis kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse 109 853,48 euro ulatuses. RaKS § 26 lg 1 alusel on hagejal kostjalt tagasinõudeõiguse korras alus tagasi nõuda kannatanule võimaldatud ravikindlustushüvitiste maksumus 109 853,48 eurot. Seetõttu tuleb hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 109 853,48 eurot.
7.Kohus on seisukohal, et puudub alus hageja poolt nõutud kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 lg 1 alusel. Kohtu hinnangul ei ole kostja poolt täies ulatuses kahju hüvitamine äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Põhjendamatu on kostja väide, et tema poolt kannatanule tekitatud kahju puhul saab talle omistatav olla maksimaalselt hooletus VÕS § 104 lg 3 tähenduses. Hageja esitatud tõendist nähtub, et kohus on tuvastanud, et kostja pani kannatanu suhtes teo toime kavatsetult ning põhjustatud tagajärgede osas esines tal otsene tahtlus. Kohus arvestab, et kostja on vangis ning tal puudub sissetulek, kuid ta vabaneb vangist eelduslikult 08.03.2027, võttes arvesse, et tema 10 aastast vangistust arvestatakse alates 08.03.2017. Kostja on vabanedes alles 30. aastane elujõus meesterahvas, kellel on võimalik sissetulekut teenida ning tekitatud kahju hüvitada. Eeltoodud põhjusel on põhjendamatu kostja väide, et tal puuduvad rahalised vahendid ka pikemas perspektiivis. Kostjal on kohustus teha omalt poolt kõik mõistlikult võimalik, et tekkinud kahju korvata. Muuhulgas on kinnipeetavatel kohustus ka vangistuses viibimise ajal sissetulekut teenida (vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1). Kostja on 05.08.2020 kohtule esitatud menetlusdokumendis nentinud võimalust vangistuses tööd teha. Kohus arvestab kahjuhüvitise suurust. Kohtu hinnangul ei ole tegemist sedavõrd suure kahjuhüvitisega, mille hüvitamine oleks kostjale tööle asumisel võimatu. Kostja selgituste järgi on hageja pidanud võimalikuks kahjuhüvitise tasumist ositi (kostja 05.08.2020 menetlusdokument). Üksnes sissetuleku puudumine ei ole põhjus kahjuhüvitise vähendamiseks. Kohus arvestab kostja vastutuse iseloomu, toimepandud teo raskusastet ning isikutevahelisi suhteid. Kostja tekitas kanntanule, kes oli tema abikaasa, põletushaavandid 68% ulatuses kehapinnast, mis olid eluohtlikud. Apellatsioonkaebus 8.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus kohtuotsuse täies ulatuses tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt tühistada otsus osaliselt, so osas millega rahuldati Eesti Haigekassa hagi XX vastu kahjuhüvitise 109 853,48 euro välja mõistmiseks ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja vähendada välja mõistetud kahjuhüvitise summat vastavalt ringkonnakohtu õiglasele äranägemisele. 9.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei vaielnud apellant maakohtus vastu faktilistele asjaoludele, kuid oli seisukohal, et kannatanu süttimine oli õnnetusjuhtum ning apellant oli hagile esitatud vastuses seisukohal, et temal puudus tahtlus ning raske hooletus. Maakohus leidis, et kostja väide õnnetusjuhtumi kohta on lükatud ümber Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX, kuna maakohus leidis selles kriminaalasjas, et kostja tegutses teo osas kavatsetult; tagajärgede osas esines kostjal raskete kehavigastuste osas otsene tahtlust; kostja 4(7)
tegutses elule ohtu põhjustades kaudse tahtlusega. Apellant on seisukohal, et kohus pole kriminaalasjas tehtud otsust piisava põhjalikkusega analüüsinud ja on andnud sellele vale hinnangu. Kohus pole arvestanud, et kriminaalasjas tehtud otsust saab kasutada ainult faktiliste asjaolude tõendamiseks, mitte faktilistele asjaoludele õigusliku hinnangu andmiseks. Apellant on seisukohal, et kohus rikkus kriminaalasja otsuse analüüsimisel ja hindamisel oluliselt menetlusõiguse normi ja rahuldas hagi põhjendamatult. Kui ringkonnakohus leiab muude tõendite hindamisel, et tegemist polnud siiski õnnetusjuhtumiga, on apellant seisukohal, et tegemist oli siiski hooletusega ning arvestades seda ja apellandi majanduslikku olukorda, esineb alus kahjuhüvitise vähendamiseks. Apellant on seisukohal, et ülaltoodud põhjustel on vaidlustatud maakohtu otsus hagi täies ulatuses rahuldamise kohta põhjendamatu ning otsus tuleb tühistada. Vastus apellatsioonkaebusele 10.Vastustaja vaidleb esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 11.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Kostja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles maakohus leidis, et kostja oli kannatanule tervisevigastuste tekitamises süüdi. Kostja väidab, et kannatanule tekkisid vigastused õnnetusjuhtumi tagajärjel, alternatiivselt leiab apellant, et kahju tekkis kannatanule kostja hooletuse tagajärjel, mistõttu on ebaõige maakohtu seisukoht, et kahju hüvitise vähendamine ei ole põhjendatud. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele toob ringkonnakohus esile järgmist.
12.Apellatsioonkaebuses toob kostja esile, et ta ei vaidlustanud maakohtus faktilisi asjaolusid, kuid leidis, et kannatanu põlema süttimine oli õnnetusjuhtum. Hagiavalduses tõi hageja esile, et kostja sidus kannatanu kinni, valas üle puhastusbensiiniga ning süütas selle, mistõttu tekkisid kannatanul tervisekahjustused. Hageja viitas hagiavalduses kostja poolt tervisekahjustuste tekitamisega seonduvalt XX.XX.XXXX Harju Maakohtu otsusele kriminaalasjas nr X-XX-XXXX. Arvestades apellatsioonkaebuses väidetut ja maakohtus avaldatut pole seega vaidluse all see, et kostja sidus kannatanu kinni (kriminaalasjas tehtud kohtuotsusest nähtuvalt 4 salliga tooli külge) ja seejärel valas kannatanu üle vahetult eelnevalt ostetud puhastusbensiiniga. Kriminaalasjas tehtud otsusega tuvastati, et kostjal oli käes välgumihkel. Seda asjaolu pole praeguses asjas vaidlustatud. Kriminaalasjas tehtud otsusega tuvastati, et välgumihklit kasutades pani kostja põlema põrandale valatud puhastusbensiini joa, mis liikus puhastusbensiiniga ülevalatud kannatanuni, kes seejärel lahvatas põlema. Käesolevas asjas pole kostja avaldanud, kuidas puhastusbensiin süttis või miks peaks kohus asuma seisukohale, et põlevaine süttis kostjast olenemata. Seega puuduvad praeguses asjas asjaolud ja tõendid, et puhastusbensiin süttis või sai süttida mingil muul viisil, kui kostja käes olevast välgumihklist.
13.Maakohus leidis, et kostja ei tõendanud endal süü puudumist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega ja osutab, et kostja vabaneks vastutusest juhul, kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (vt Riigikohtu 12. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-08, p 15; 20. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-119-11, p 12). Kahju tekitaja võib vastutusest vabaneda, kui ta tõendab VÕS § 1050 lg 1 kohaselt käibekohustuse (välise hoolsuse) järgimist või VÕS § 1050 lg-s 2 ning § 1052 lgtes 1 ja 2 sätestatud vastutust välistavate subjektiivsete asjaolude esinemist. Ringkonnakohtu
5(7)
arvates ei ole tõendatud kostja väide, et kannatanu vigastused tekkisid õnnetusjuhtumi tagajärjel või kostja vastutuse välistaks muu asjaolu. 14.Kostja väidab alternatiivselt, et ta oli hooletu. VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldatakse üksnes kahju õigusvastase tekitaja hooletust. Maakohus leidis, et Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX on tõendatud kostja tegutsemine kavatsetult, tagajärgede osas esines kostjal raskete kehavigastuste osas otsene tahtlus ja kostja tegutses elule ohtu põhjustades kaudse tahtlusega. Maakohus, hinnates kostja taotlust kahjuhüvitise vähendamiseks avaldas seisukoha, et põhjendamatu on kostja väide, et tema poolt kannatanule tekitatud kahju puhul saab talle omistatav olla maksimaalselt hooletus VÕS § 104 lg 3 tähenduses, sest kriminaalasjas tehtud otsusest nähtub, et kohus on tuvastanud, et kostja pani kannatanu suhtes teo toime kavatsetult ning põhjustatud tagajärgede osas esines tal otsene tahtlus.
15.Nõustuda tuleb apellandiga selles, et Riigikohtu lahendi 3-2-1-91-11 p-s 10 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05 tehtud otsuse p-s 25 avaldas Riigikohus seisukohad, et kriminaalasjas kogutud tõendeid ja kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsust võib kasutada faktiliste asjaolude tõendamiseks, kuid mitte faktilistele asjaoludele õigusliku hinnangu andmiseks. Õige on apellandi väide ka selles, et praeguses asjas tugines maakohus kriminaalmenetluses tehtud otsuses toodud kriminaalmenetleja õiguslikele järeldustele. Ringkonnakohtu arvates ei toonud see kaasa käesolevas asjas ebaõige lõppjäreldusega kohtulahendit.
16.VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldatakse üksnes kahju õigusvastase tekitaja hooletust, mitte tahtlust. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas on tõendatud nii kostja tahtlus panna toime kahjulik tegu, st süüdata kannatanu põlema kui ka see,et tema tahteks oli, et kostja teo tagajärjel tekkks kannatanule tervisekahju, st põletushaavad. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
17.Kehtiva TsMS § 229 lg 1 järgi on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seadusega sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks ka dokumentaalne tõend ja TsMS § 272 lg 2 järgi on dokumentaalseks tõendiks ka kohtulahendid teistes kohtuasjades. XX.XX.XXXX Harju Maakohtu otsusest kriminaalasjas nr X-XX-XXXX nähtuvalt tuvastas maakohus, et süüdistatu ehk käesolevas asjas kostja ei eitanud seda, et vahetult enne kannatanu põlemapanemist otsis ta internetist vasteid teemale, kuidas naist karistada ning ka põletuslaseri valmistamise kohta. Kostja ei eitanud ka kriminaalasja läbivaatamisel, et ta vaatas 1 päev enne juhtumit koos kannatanuga filmi, kus inimene süüdati. Maakohus tõi esile, et kriminaalasja arutamisel kinnitas kostja oma soovi naist karistada. Ringkonnakohus osutab, et käesolevas asjas ei ole kostja kriminaalasjas tuvastatut ümber lükanud. Kriminaalasjas andis kannatanu ütlusi, et vahetult enne põlevaine süütamist küsis kostja kannatanult, kas ta on kostjat Eestis olles petnud ning kas ta paneb kannatanu põlema. Hoolimata eitavatest vastustest pani kostja bensiiniraja põlema. Ringkonnakohus leiab, et asjas on seega tõendatud kostja tahtlus kannatanule tervisevigastuste tekitamiseks nagu maakohus põhjendatult käesolevas asjas leidis. 18.Maakohus analüüsis kostja taotlust kahjuhüvitise vähendamiseks nõuetekohaselt ning ringkonnakohtul puuduvad alused selles osas maakohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ja ei korda neid.
6(7)
Menetluskulude jaotus 19.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna hagejal menetluskulud puuduvad, siis rahaliselt hageja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta. 20.Kostjale anti Harju Maakohtu 06.12.2018 määrusega riigi õigusabi kohustusega hüvitada õigusabi tasu ja kulud juhul, kui lahend tehakse kostja kahjuks. Riigi õigusabi andmine jätkus ringkonnakohtus riigi õigusabi jätkuvuse printsiibist tulenevalt. Ringkonnakohtus esindas kostjat riigi õigusabi korras advokaat, kelle tasu taotlus summas 64,80 eurot rahuldati. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist mõistliku suurusega tasuga. Tallinna Ringkonnakohus andis 04.11.2020 määrusega kostjale menetlusabi ja vabastas ta apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu 1 500 euro tasumisest. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb kostjalt riigilõiv ja riigi õigusabi tasu TsMS § 179 lg 1, § 190 lg 2, 5 ja RÕS § 25 lg 1 alusel välja nõuda riigituludesse.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ulvi Loonurm Indrek Soots kohtunik kohtunik kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.