Eesti Haigekassa hagi K Mi vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
109 853,48
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Eesti Haigekassa (registrikood 74000091), lepinguline esindaja Pille Pihler Kostja K M (isikukood xxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Robert Sprengk
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Eesti Haigekassa hagi K Mi vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.Välja mõista K Milt Eesti Haigekassa kasuks kahjuhüvitis 109 853,48 eurot.
3.Jätta menetluskulud K Mi kanda. Määrata Eesti Haigekassa menetluskulude suuruseks 0 eurot. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (27.08.2020). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Eesti Haigekassa (hageja) esitas 08.08.2018 Harju Maakohtule hagi K Mi (kostja) vastu, milles palub välja mõista kostjalt kahjuhüvitis 109 853,48 eurot. Hagiavalduse kohaselt tekitas kostja 07.03.2017 tervisekahjustusi R Mile. Kostja sidus kannatanu kinni, valas ta puhastusbensiiniga üle ja süütas põlema, mistõttu tekkisid kannatanule tervisekahjustused. Kannatanule osutati tekitatud tervisekahjustuste tõttu tervishoiuteenuseid ning ta sai hagejalt ravikindlustushüvitisi. Hageja on tasunud arved kokku 109 193,82 eurot kannatanule osutatud raviteenuste eest. Samast juhtumist tingituna võttis hageja kannatanult üle tasumise ravimite ja meditsiiniseadmete eest summas 659,66 eurot. Seega on kannatanu saanud hagejalt ravikindlustushüvitisi kokku summas 109 853,48 eurot. Hageja märkis, et kannatanu oli ravikindlustuse andmekogu andmetel ravikindlustushüvitiste saamise ajal ravikindlustatud. Tervishoiuteenuse osutajad olid hageja lepingupartnerid. Kannatanule võimaldatud tervishoiuteenused on osutatud meditsiinilisel näidustusel ja kantud tervishoiuteenuste loetellu. Seega on hageja põhjendatult võtnud kannatanult üle kohustuse tasuda tervishoiuteenuste eest. Hagejal on õigus nõuda kostjalt tagasi kannatanu tervishoiuteenuste eest tervishoiuteenuste osutajatele makstud rahasummasid. Hageja leidis, et kostja tegu on õigusvastane, kuna ta tekitas kannatanule tervisekahjustusi. Õigusvastaselt kahju tekitamise korral õigusvastaselt käitunud isiku süüd eeldatakse võlaõigusseaduse (VÕS) § 1050 lg 1 alusel. Kostja tegevuse, kannatanule tekitatud ja tekkinud tervisekahjustuste ja hageja poolt kannatanule võimaldatud ravikindlustushüvitiste ja kantud kulutuste ning nõudeõiguse vahel valitseb põhjuslik seos. Kohustuse täitmine täies ulatuses ei ole kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või mõistlikult vastuvõetamatu.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt kostjal rahalised vahendid haginõude rahuldamiseks puuduvad ning sellised rahalised vahendid ei teki ka lähitulevikus ega ka pikemaajalises perspektiivis. Kostjale on kriminaalasjas 2-17-6118 mõistetud 10 aastane vangistus ning kostja vabaneb vangistusest alles 07.03.2027. Vangistuses olles kostjal puudub võimalus raha teenida ja haginõuet rahuldada. VÕS § 140 kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada. Kostjal puudub vara ja kostja majanduslik seisund on halb ning ei parane ka pikas perspektiivis, mistõttu palub kostja hüvitamisele kuuluva kahju summat vähendada vastavalt kohtu õiglasele äranägemisele. Kostja ei vaidle vastu, et ta sidus kannatanu kinni ja valas teda puhastusbensiiniga üle. Kostja ei soovinud kannatanut süüdata, vaid ainult hirmutada. Kannatanu süttimine oli õnnetusjuhtum ning kostja on seisukohal, et temal puudus tahtlus ning raske hooletus. Tema tegevust saab hinnata maksimaalselt hooletusena. Süü vormi saab hinnata VÕS § 140 alusel hüvitise vähendamisel. Hageja ei ole tõendanud kõiki hagi aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu kostja ei saa anda lõplikku seisukohta kahjuhüvitise nõude suuruse kohta. Ei piisa asjaolust, et tervishoiuteenuse osutajad on hageja koostööpartnerid. Hageja ei ole esitanud ravi rahastamise lepinguid. Kostja oli seisukohal, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt tagasi kannatanu ravi eest tervishoiuteenuse osutajatele makstud rahasummasid. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
4.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:
-
kostja on Harju Maakohtu 22.09.2017 kohtuotsusega süüdi mõistetud KarS § 118 lg 1 p 1, 2 alusel kannatanule R Mile eluohtlike tervisekahjustuste tekitamise eest (I kt, lk 4-11); kannatanule on osutatud tervishoiuteenuseid (I kt, lk 14-82); Põhja-Eesti Regionaalhaigla AS ja Medeni OÜ on esitanud Eesti Haigekassale raviteenuste arved kokku 109 853,48 eurot (I kt, lk 14-71); kannatanule on kirjutatud retseptid, mille alusel ta on saanud erinevate määradega soodustustega ravimeid ja meditsiiniseadmeid (I kt, lk 72-82); hageja on esitanud kostjale 13.04.2018 nõudeavalduse 109 853,48 euro hüvitamiseks, mida kostja ei ole hüvitanud (I kt, lk 13).
5.Poolte vahel puuduvad lepingulised suhted. Tegemist on lepinguvälise kahju tekitamise juhtumiga. Hageja on kostja vastu esitanud tsiviilõigusliku varalise tagasinõude ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 26 lg 1 alusel, mille eelduseks on kostja vastutus kannatanu ees VÕS §-ide 1043, 1045 lg 1 p 2 ja § 130 lg 1 alusel. RaKS § 26 lg 1 sätestab, et haigekassal on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lõike 1 punkti 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 1050 lõike 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 130 lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.
6.Kohus leiab, et hageja poolt kostja vastu esitatud tagasinõue ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 26 lg 1 alusel on põhjendatud.
6.1.Kohus on seisukohal, et kostja vastutab kannatanu ees VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 ja § 130 lg 1 alusel. Harju Maakohtu 22.09.2017 otsusest kriminaalasjas nr 1-17-6118 (jõustunud 14.03.2018) on tuvastatav, et kostja sidus 07.03.2017 enda abikaasa R Mi jalgadest, kätest ja rindkerest sallidega tooli külge kinni, valas ta puhastusbensiiniga üle ja süütas seejärel välgumihkliga põlema. Kannatanu lahvatas üleni leekidesse. Kostja pani eeltoodud teoga toime kaitstud õigushüve kahjustamisele suunatud teo, milleks on kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamine (VÕS § 1045 lg 1 p 2). Tekitades kannatanule tervisekahjustused, mis olid eluohtlikud, pani kostja toime KarS § 118 lg 1 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille eest ta on süüdi mõistetud (I kd, lk 4). Kostja teo ja kannatanule kahjuliku tagajärje vahel on põhjuslik seos. VÕS § 127 lg 4 näeb ette, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahju tekkimine on kostja teoga põhjuslikus seoses siis, kui antud tegu oli kahju tekkimise vältimatuks eelduseks ehk kahju ei oleks ilma selle teota tekkinud (Riigikohtu lahendid 3-2-1-45-08, 3-2-1-161-10). Kohus leiab, et ilma kostja poolt toime pandud teota ei oleks kannatanul tervisekahjustusi tekkinud. Kuivõrd kostja tekitas kannatanule R Mile tervisekahjustuse, on tema tegu VÕS § 1045 lg 1 p 2 alusel õigusvastane. Kostja ei ole VÕS § 1050 lg 1 kohaselt tõendanud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Kostja väide, et kannatanu süttimine oli õnnetusjuhtum on lükatud ümber Harju Maakohtu 22.09.2017 otsusega
kriminaalasjas nr 1-17-6118. Maakohus leidis märgitud otsuses, et kostja tegutses teo osas kavatsetult; tagajärgede osas esines kostjal raskete kehavigastuste osas otsene tahtlust; kostja tegutses elule ohtu põhjustades kaudse tahtlusega (I kd, lk 4 – 12). Seega vastutab kostja kannatanule tervisekahjustuse tekitamise eest VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 2 alusel. Kuivõrd kostja vastutab kannatanule tekitatud tervisekahjustuse tekitamise eest, on kahjustatud isikul õigus VÕS § 130 lg 1 kohaselt nõuda, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb talle hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.
6.2.Kohus on seisukohal, et toimunud on RaKS § 26 lg 1 sätestatud kindlustusjuhtum, kostja vastutab kindlustusjuhtumi eest ja kindlustatud isik on saanud ravikindlustushüvitisi kooskõlas seaduses sätestatud korraga. Puudub vaidlus selles, et kannatanu oli Eesti Haigekassa poolt ravikindlustatud isik RaKS § 5 lg 1 tähenduses. RaKS § 29 lg 1 näeb ette, et haigekassa võtab kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. Kuivõrd kannatanul on VÕS § 130 lg 1 kohaselt õigus nõuda talle tervisekahjustamisest tekkinud kulu ning kannatanu oli ravikindlustatud isik, oli hagejal kohustus tasuda kannatanu eest viimasele osutatud tervishoiuteenuste eest, mida osutati talle meditsiinilistel näidustustel. Hageja poolt kannatanule osutatud tervishoiuteenuste eest kantud kulutusi nimetatakse RaKS § 25 lg 1 mõttes ravikindlustushüvitiseks. RaKS § 25 lg 1 sätestab, et ravikindlustushüvitis on kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). Hageja on tõendanud, et kannatanule on kostja poolt pandud teo tõttu osutatud tervishoiuteenuseid ning hageja on tasunud kannatanule ravikindlustushüvitisi kokku 109 853,48 eurot (I kt, lk 14-82). Seega on kannatanul tekkinud tervisekahjustuse tõttu 109 853,48 euro ulatuses kulu, mille hüvitamise on hageja RaKS § 29 lg 1 kannatanu eest üle võtnud. Puudub vaidlus selles, et kannatanule võimaldatud tervishoiuteenused on osutatud õigustatud isikute poolt meditsiinilisel näidustusel ja kantud tervishoiuteenuste loetellu. Kohtul puudub alus eeltoodus kahelda. Hageja on tõendanud, et muuhulgas on ravikindlustushüvitist kindlustatud isikule võimaldatud hagejaga vastava lepingu sõlminud isikud, käesoleval juhul Põhja-Eesti Regionaalhaigla AS (I kt, lk 14-68, lk 156-205, II kt lk 1-8) ja Medeni OÜ (I kt, lk 68- 71, II kt lk 9-57). RaKS § 26 lg 1 sätestab, et haigekassal on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest. RaKS ei sätesta täpset kindlustusjuhtumi mõistet, kuid RaKS § 2 lg 1, § 3 lg 1, § 25 lg 1 tulenevalt võib aru saada, et kindlustusjuhtum on olukord, mil hageja kui ravikindlustuse kindlustusandja peab kindlustatud isikule osutama ravikindlustushüvitisi RaKS § 25 lg 1 mõttes. Kohus on eelnevalt leidnud, et kannatanu oli hageja poolt kindlustatud ning hageja on kindlustusandjana osutanud kannatanule ravikindlustushüvitisi. Seega võib jõuda seisukohale, et kindlustusjuhtum RaKS § 26 lg 1 mõttes on toimunud. Lisaks näeb RaKS § 26 lg 1 näeb ette, et kostja peab kindlustusjuhtumi eest vastutama. Kohus on eelnevalt leidnud ja Harju Maakohtu 22.09.2017 otsusega nr 1-17-6118 tuvastanud, et kostja on tekitanud kannatanule tervisekahjustusi, mille tõttu ta vajas tervishoiuteenuseid. Hageja osutas kannatanule ravikindlustushüvitisi kostja poolt pandud teo tõttu. Hagejale tekkinud kahju on otseselt põhjuslikus seoses kostja teoga ja teo tagajärjel kannatanule tekkinud tervisekahjutustega. Ravikindlustushüvitise maksmise RaKS alusel tingisid kannatanu tervisekahjustused, mille toimepanemise eest vastutab kostja. Seega vastutab kostja
kindlustusjuhtumi toimumise eest. Eeltoodust tulenevalt võib jõuda seisukohale, et RaKS § 26 lg 1 sätestatud eeldused hageja poolt kostjale tagasinõudeõiguse esitamiseks on täidetud. Kannatanul kui ravikindlustatud isikul oli õigus saada hagejalt ravikindlustushüvitisi ja hageja võttis kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse 109 853,48 euro ulatuses. RaKS § 26 lg 1 alusel on hagejal kostjalt tagasinõudeõiguse korras alus tagasi nõuda kannatanule võimaldatud ravikindlustushüvitiste maksumus 109 853,48 eurot. Seetõttu tuleb hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 109 853,48 eurot.
7.Kohus on seisukohal, et puudub alus hageja poolt nõutud kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 lg 1 alusel. VÕS § 140 lg 1 sätestab, et kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kohtu hinnangul ei ole kostja poolt täies ulatuses kahju hüvitamine äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Põhjendamatu on kostja väide, et tema poolt kannatanule tekitatud kahju puhul saab talle omistatav olla maksimaalselt hooletus VÕS § 104 lg 3 tähenduses. Hageja esitatud tõendist (I kt, lk 9-10) nähtub, et kohus on tuvastanud, et kostja pani kannatanu suhtes teo toime kavatsetult ning põhjustatud tagajärgede osas esines tal otsene tahtlus. Kohus arvestab, et kostja on vangis ning tal puudub sissetulek, kuid ta vabaneb vangist eelduslikult 08.03.2027, võttes arvesse, et tema 10 aastast vangistust arvestatakse alates 08.03.2017. Kostja on vabanedes alles 30. aastane elujõus meesterahvas, kellel on võimalik sissetulekut teenida ning tekitatud kahju hüvitada. Eeltoodud põhjusel on põhjendamatu kostja väide, et tal puuduvad rahalised vahendid ka pikemas perspektiivis. Kostjal on kohustus teha omalt poolt kõik mõistlikult võimalik, et tekkinud kahju korvata. Muuhulgas on kinnipeetavatel kohustus ka vangistuses viibimise ajal sissetulekut teenida (vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1). Kostja on 05.08.2020 kohtule esitatud menetlusdokumendis nentinud võimalust vangistuses tööd teha. Kohus arvestab kahjuhüvitise suurust. Kohtu hinnangul ei ole tegemist sedavõrd suure kahjuhüvitisega, mille hüvitamine oleks kostjale tööle asumisel võimatu. Kostja selgituste järgi on hageja pidanud võimalikuks kahjuhüvitise tasumist ositi (kostja 05.08.2020 menetlusdokument). Üksnes sissetuleku puudumine ei ole põhjus kahjuhüvitise vähendamiseks. Kohus arvestab kostja vastutuse iseloomu, toimepandud teo raskusastet ning isikutevahelisi suhteid. Kostja tekitas kanntanule, kes oli tema abikaasa, põletushaavandid 68% ulatuses kehapinnast, mis olid eluohtlikud. Õiguskirjanduses on selgitatud, et VÕS § 140 lg 1 sõnastus ei välista iseenesest kahjuhüvitise vähendamist ka tahtlikult tegutsenud kahju tekitaja puhul, kuid sellist võimalust tuleks õigluse põhimõttest lähtuvalt siiski eitada.1 Kohus nõustub eeltoodud seisukohaga ning ei pea kahjuhüvitise vähendamist õiglaseks. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid, ei ole kahju hüvitamine täies ulatuses kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu, mis õigustaks kahjuhüvitise vähendamist VÕS § 140 lg 1 järgi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Kostja poolt esitatud põhjendused ei anna alust menetluskulude jaotamiseks teistsugusel viisil.
Võlaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne. Paul Varul jt, lk 740.
9.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
10.Asja materjalide kohaselt hagejal menetluskulud puuduvad. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 0 eurot.
11.Harju Maakohtu 06.12.2018 määrusega sai kostja riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud pärast riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist selliselt, et hüvitamiskohustus on üksnes juhul, kui lahend kohtumenetluses tehakse riigi õigusabi saaja (kostja) kahjuks. Kuivõrd kohus teeb kohtumenetluses lahendi kostja kahjuks, tuleb kostjal hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud pärast riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist. Kohus määrab riigi õigusabi tasu ja kulud kindlaks eraldi määrusega.
12.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.