2-20-17305/8 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

5.Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 - § 474 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302 kautsjoni 350 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

andmetele tuginedes Xxx OÜ annab laenu hüpoteegi vastu. Seega on põhjendatud kahtlus, et kostja on võtnud lisaks hagejalt ka täiendavalt laenu Xxx OÜ-lt tõenäoliselt summas umbes 12 500 eurot. Kostjal on ka äriühing Xxx OÜ, kus ta on ainuosanik ja ainuke juhatuse liige. Äriühing on asutatud sissemakseta 24.07.2019 minimaalse osakapitaliga 2 500 eurot. Kostja ei ole umbes 1,5 aasta jooksul suutnud sissemakset tasuda. Veelgi enam, antud äriühingul on alates 21.08.2020 maksuvõlgnevus summas 3 001,83 eurot, millest ajatatud on vaid 1 896,10 eurot. Kostjale kuuluva elamu (xxx xx) väärtus on umbes 18 400 eurot, kostja majale on juba seatud hüpoteek summas 15 000 eurot. Kostjale kuuluv elamumaa, millel on lagunenud garaaži boks (xxx xx) on suhteliselt väärtusetu, kuna tegemist on xx m2 suurusega kinnistuga. Sinna saab rajada vaid garaaži. Arvestades antud piirkonda ei ole usutav, et antud vara on mingil moel likviidne ja, et seda saab üldse täitemenetluses realiseerida. Lähtudes ülaltoodust on ilmne, et kostjal on rahalised raskused, kuivõrd ta ei ole äriühingule suutnud sissemakset tasuda, tal on võlgnevus hageja ees ja Xxx OÜ ees. Rahalised raskused on tekkinud alates 2020.aasta juulist ja juba on kostja suutnud laenata rohkem, kui ta on võimeline tagastama. Eeltoodust tulenevalt esineb reaalne oht, et hageja nõudeid ei ole ilma hagi tagamata võimalik kohtuotsuse alusel täita ning on vajalik hageja õiguste kaitseks hagi tagada. Rahuldava kohtuotsuse täitmine muutub oluliselt raskemaks või koguni võimatuks, kui kostja hakkab menetluse kestel oma kinnisvara võõrandama (või muul viisil käsutama). Hagejale teadaolevalt on antud elamu ainuke kostjale kuuluv väärtuslik vara, millele oleks rahuldava kohtuotsuse korral sissenõuet pöörata. Hageja palus hagi tagamise abinõuna seada A. A. kasuks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosale nr xxxxx ja xxxxx IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik ühishüpoteek summas 13 000 eurot. Kaaskoormatud kinnistud: xxxxx; xxxxx; edastada hagi tagamise määrus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale ja lükata hagi tagamise määruse A. P.le kättetoimetamine edasi seni, kuni hagi tagamise määrus on täidetud. Hageja palub vabastada teda tagatise, summas 462,67 euro tasumisest või vähendada tagatise summat 200 euroni. Viru Maakohtu 25.11.2020.a määrusega jäeti hagi tagamise taotlus käiguta, hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so hagi tagamise taotluse täpsustamiseks ja hagi tagamise taotluselt tagatise summas 650 eurot tasumiseks ja maksekorralduse esitamiseks. Hageja kõrvaldas puudused 27.11.2020, esitades taotluse seada hüpoteek alljärgnevalt: kinnistule nr. 4091408 summas 11 000 eurot ja kinnistule nr. 4653650 summas 2 000 eurot, kogusummas 13 000 eurot. 30.11.2020.a määrusega kohus rahuldas hagi tagamise taotluse ning hagi tagamiseks seadis kostja A. P. omandis olevale kinnistule asukohaga xxx xx, xxx alevik, xxx vald, Ida-Virumaa (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxx, katastritunnus xxxxx) neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 11 000 eurot A. A. kasuks; samuti seadis kostja A. P. omandis olevale kinnistule asukohaga xxx xx, xxx alevik, xxx vald, Ida-Virumaa (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxx, katastritunnus xxxxx) neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 2 000 eurot A. A. kasuks.

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 65, § 76, § 82, § 94 lg 1, § 100, § 101, § 108, § 113, § 142, TsMS § 367. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 5 253,34 eurot, samuti alates 24.11.2020 viivis protsendina põhivõlgnevuselt (4 000 eurot) kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni 2% päevas, maksimaalselt 4 000 euro ulatuses. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses A. P. kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esindaja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulud moodustavad 1 114,80 eurot, sh riigilõiv kogusummas 600 eurot (hagi esitamiselt 550 eurot ja hagi tagamise taotluselt 50 eurot) ning õigusabikulud 514,80 eurot (tunnihinnaga 156 eurot koos käibemaksuga, so 3,3 tunni eest). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 1 114,80 eurot, sh riigilõiv kogusummas 600 eurot ning õigusabikulud 514,80 eurot. Viivitamatu täitmine