Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 08.01.2021, Tallinn 2-20-16118 Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) hagi ERGO Insurance SE vastu kahju hüvitamise nõudes 29 198,92 eurot Hageja: Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) (registrikood 75000064; asukoht Suur-Sepa 16, Pärnu); Hageja esindaja: Tiina Roht ([email protected]); Kostja: ERGO Insurance SE (registrikood 10017013; asukoht A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn). Kostja esindaja: Vaho Vahkal ([email protected]) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt ERGO Insurance SE hageja Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) kasuks välja kostjaga sõlmitud kindlustuslepingu (poliis nr 11843922/1) alusel kindlustushüvitis summas 25 247,04 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 02.11.2020 seisuga summas 1932,12 eurot.
3.Mõista kostjalt ERGO Insurance SE hageja Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) kasuks välja kostjaga sõlmitud kindlustuslepingu (poliis nr 11843922/1) alusel viivis alates 03.11.2020 protsendina põhinõudest võlaõigusseaduse 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude (25 247,04 eurot) täitmiseni.
4.Jätta hagi rahuldamata kindlustushüvitise 2321,28 euro ja sellele vastava viivise nõudes.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 5.1 Jätta menetluskulud kostja kanda. 5.2 Välja mõista kostjalt ERGO Insurance SE hageja Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) kasuks menetluskulud summas 2000 eurot. 5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2000 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn,
2-20-16118 e-post [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) esitas 02.11.2020 hagiavalduse ERGO Insurance SE vastu ja täpsustas oma nõuet 12.11.2020 menetlusdokumendis. Hageja taotleb mõista Ergo Insurance SE-lt hageja kasuks välja hüvitis summas 25 247,04 eurot. Samuti taotleb hageja mõista Ergo Insurance SE-lt hageja kasuks välja hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis summas 1 932,12 eurot ning hüvitise summalt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2.Hagi asjaolude kohaselt on Ergo Insurance SE (edaspidi ka kostja või kindlustusandja) ja Pärnu linna (edaspidi ka hageja või kindlustusvõtja) vahel 2018. aastal läbi viidud riigihanke (viitenumber 196758; lisa 1) tulemusel sõlmitud ettevõttekindlustuse (kindlustuspoliisid nr 10984969/1 ja 11843922/1) leping. Kindlustuspoliisi kohaselt on kindlustusobjektideks Paikuse osavallas asuvad hageja hooned, sh Põlendmaa sotsiaalmaja ehitisregistri koodiga 103043125. Ettevõttekindlustuse puhul lähtutakse kindlustuslepingute üldtingimustest KT.0919.13., ettevõtte varakindlustuse tingimustest KT.0903.13 ja ettevõtte varakindlustuse riskide tingimustest KT.0904.13.
3.27. oktoobril 2019 esinesid Pärnumaal tormiolud, kus tuule kiirus ulatus kuni 25,1 meetrini sekundis. Tuule tõttu toimus samal päeval Paikuse osavallas kindlustusjuhtum, kus tormituul lõhkus Põlendmaa sotsiaalmaja (katastritunnus 62401:001:0308) katuse. Hageja esitas 31. oktoobril 2019 kindlustusandjale kahjuavalduse ning 12. novembril 2019 hinnapakkumise katuse taastamistöödele. Kostja kinnitas 01. novembril 2019 avalduse kättesaamist ning vastas sellele 19. novembril 2020. Kindlustusandja on hinnangul, et kuivõrd Ehitusmaakler OÜ esindaja on kindlustusandjale selgitanud, et kahju tekkimise peamiseks ja otseseks põhjuseks on ebakvaliteetne ehitus, siis ei ole kahju ettevõttekindlustuse lepingu kohaselt hüvitatav.
4.Hageja vastas kindlustusandja otsusele, kuid sellele vaatamata otsustas kindlustusandja jätta kahju kindlustuslepingu alusel hüvitamata. Kindlustusandja on otsustanud jätta esitatud asjaolud tõendamata, sh on hoidunud kindlustusvõtjale eksperthinnangu esitamisest. Hageja kindlustusandjaga ei nõustu ning leiab, et tegemist on ettevõttekindlustusejärgse kindlustusjuhtumiga, millise kahju hüvitamise kohustuse on kindlustusandja võtnud. Võlaõigusseaduse § 475 lg 3 kohaselt tuleb hagejal kahjuhüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse ühe aasta jooksul taotluse rahuldamata jätmise vastuse saamisest. Seega ei ole kohtusse pöördumise õigus hagiavalduse esitamise ajaks lõppenud.
5.Hageja hinnangul on kostja kahju hüvitamata jätmisel rikkunud ettevõttekindlustuse
2-20-16118 kokkuleppeid. Vastavalt kindlustuslepingule tuleb kostjal hagejale tormi tõttu tekkinud kahju hüvitada. Kostjal tuleb hagejale hüvitada kahju summas 25 247,04 eurot ja selle tasumisega viivitamisest tekkinud viivitusintressid kogusummas 1 932,12 eurot. Hageja nõuab ka jooksva viivise tasumist. Võlaõigusseaduse § 476 lg-st 1 juhinduvalt tuleb kahjukindlustuse puhul kindlustusandjal kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitada kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Kindlustuslepinguga kohustus kostja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju, sh tormi tõttu tekkinud kahju, hageja aga kohustus tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Hageja on enda kohustused täitnud, kuid kostja on kindlustuslepingu kokkuleppekohasest täitmisest hoidunud.
6.Ettevõtte varakindlustuse riskide tingimuste punkti 4.1.1 järgi tuleb kindlustusriskiks lugeda torm, mis samale sättele järgneva selgituse kohaselt on tuulehoog, mille kiirus on vähemalt 18 meetrit sekundis. Kui tuule kiirust kahjujuhtumi toimumiskohal pole võimalik kindlaks määrata, eeldatakse tormi olemasolu, kui kindlustusvõtja tõestab, et kahju sai tekkida kindlustatud ehitisele ainult tormi tagajärjel. Hageja mõistab, et poolte vahel puudub sisuliselt vaidlus selles, et piirkonnas esinesid kahju tekkimise ajal tormile vastavad ilmastikuolud ning nimetatud kahju sai tekkida üksnes tormi tagajärjel.
7.Kostja soovib aga hüvitamiskohustust vältida põhjusel, et 2006. aastal täielikult renoveeritud katus oli kostja hinnangul niivõrd valesti ja ehitustehniliste eksimustega ehitatud, mistõttu ei saanud kahju tekkimise otseseks põhjuseks olla torm, vaid selleks sai olla just puudused ehituskvaliteedis. Kostja tugineb Ehitusmaakler OÜ hinnangule, kelle suulise selgituse kohaselt on justkui tõendatud, et hoonel puudus müürikonstruktsioonile valatud müürivöö, sarikad olid nõuetekohaselt kinnitamata, müürilatil oli puidust ankurdamata vöö ning sarikasamm kõigub 600 – 900 mm. Kindlustusandja on võtnud seisukoha, et selliselt ehitatud katus ei saanudki tuulele vastu pidada ehk ei ole midagi ootamatut ega ettenägematut, et see ära lendas.
8.Kostja ei ole esitatud seisukohta ega asjaolusid vähimalgi määral tõendanud, sh ei ole kostja esitanud, mis viisil oli võimalik tormikahjustuste järgselt hinnata katuse ehituskvaliteeti kirjeldatud mahus, või edastanud valdkonnaspetsialisti vastavat hinnangut. Kostja edastatud kirjelduses on üksnes tõdetud, et sellisel viisil ehitamine ei ole otstarbekas, kuid sellest ei nähtu, mis osas on katuse renoveerimisel nõudeid rikutud või millest järeldub, et kõikuv sarikasamm sai otseselt põhjustada tekkinud kahju. Hageja tõdeb, et teatud mõttes on võimalik rajada hooneid ka täielikult tormikindlateks, kuid seda ei saa hagejale ette heita ning sellele tuginedes ei vabane kindlustusandja kahju hüvitamise kohustusest – hageja ongi kindlustuslepingu sõlminud niisuguse võimaliku riski realiseerumisega kaasneda võivate kahjude vähendamiseks.
9.Hageja ei nõustu kostja esitatud selgitustega ja leiab, et katus on rekonstrueeritud vähemasti rahuldava kvaliteediga vastavalt 2006. aastal kehtinud normidele. Tööde teostamiseks esitati hasartmängumaksu regionaalsete investeeringute toetamise programmist 350 000 krooni. Ehitusprojekti on koostanud ning selle on realiseerinud valdkonnaspetsialistid. Ehitamise järgselt kasutusloamenetluses on tuvastatud, et ehitis vastas teiste seas ehitusprojektile ning ehituseeskirjadele ja -normidele.
10.Kõnealusel juhul on torm ja hoone katuse kahjustumine conditio sine qua non reegli kohaselt põhjuslikus seoses ning tegemist on seega sõlmitud ettevõttekindlustuse lepingu kohase kindlustusjuhtumiga - on ilmselge, et kõnealuse kindlustusriski realiseerumiseta ehk tormituuleta ei oleks kahju tekkinud. Arvestades eelnevat tuleb kostjal ettevõtte varakindlustuse tingimuste KT.0903.13 punkti 4.1.1 alusel hüvitada hagejale tekkinud kahju. Kuivõrd kostja ei ole talle esitatud katuse taastustööde hinnapakkumise tulemusi eelnevas kohtueelses menetluses vaidlustanud ega selles osas vastu vaielnud, on hageja käesoleva nõude esitamisel lähtunud just vahetult pärast kahju tekkimist esitatud hinnapakkumisest. Hageja hinnangul on tekkinud kahju
2-20-16118 suuruseks 25 887,04 eurot, millest on käesoleva nõude esitamisel arvestatud maha kindlustusvõtja omavastutus summas 640 eurot.
11.Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 esimese lauset järgides on võlausaldajal võimalik rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja tegi kahjuavalduse osas otsuse 19. novembril 2019, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt kui võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu viivise tasumist alates viidatud kuupäevast (võlaõigusseaduse § 82 lg 1). Seetõttu on kohustuse täitmisega viivitatud 350 päeva ning seadusjärgset viivisemäära arvestades on tekkinud viivis kokku 1 932,12 eurot.
12.29.12.2020 menetlusdokumendis märkis hageja, et kostja on vastuses hagiavaldusele esitanud Ehitusmaakler OÜ koostatud arvamuse, millest justkui nähtub, et kindlustatud hoone ja selle katus oli rajatud niivõrd ebakvaliteetselt, et sellelt oleks katus ära lennanud ka ilma tormituuleta. Hageja palub jätta tõendina esitatud dokument käesolevas asjas tähelepanuta ja keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 238 lg 1 alusel tõendi vastuvõtmisest, kuivõrd see ei saa nii vormiliselt kui ka sisuliselt omada asjas tähtsust. Esmalt märgib hageja, et koostatud dokumendina esitatu ei ole allkirjastatud ning see on esitatud muutmisvormingus *.doc. See tähendab, et dokumenti oli ja on võimalik igal vastuvõtjal, sh kostjal, teha muudatusi ja neid justkui Ehitusmaakler OÜ hinnanguna esitada. Esitatu pinnalt ei ole võimalik seega järeldada, et selle oleksid koostanud sellele märgitud isikud ning nii kostja kui ka kohus ei saa välistada, et selles ei oleks hiljem tehtud muudatusi. Seega ei saa koostatud dokumenti vormiliselt vastuvõetavaks ja asjakohaseks pidada.
13.Täiendavalt soovib hageja märkida, et kostja esitatud Ehitusmaakler OÜ koostatud dokument on üldsõnaline, pole valdkonnatehniliselt põhjendatud, on ebatäpne, üldistav, ebaselge ja ei anna pädevat hinnangut. Hageja esitas menetlusse valdkonnaspetsialisti ja diplomeeritud ehitusinseneri (tase 7) Janek Bahovski nii kostja esitatud arvamuse kui ka kindlustusjuhtumi asjaoludele antud eksperdiarvamuse. Arvamusest nähtub, et kostja esitatud hinnang on koostanud selleks piisava kogemuste või teadmisteta isikud, arvamuses on olulisi puudujääke ning asjaoludes nähtub, et kindlustatud hoone katus lendas ära siiski suurte tormituulte tõttu. Hageja soovib tõendada, et kostja on tekkinud kahju hüvitamata jätmisel tuginenud ebaõigetele asjaoludele ja andmetele, sh ebatäpsele ja -selgele arvamusele. Samuti soovi hageja tõendada, et kahju tekkis tormituule tõttu ning kostjal tuleb seetõttu igal juhul ettevõtte varakindlustuse riskide tingimuste (KT.0904.13) p-st 4.1.1 lähtudes järeldada, et tegemist on kindlustusjuhtumiga, mille tulemusel tekkinud kahju tuleb kindlustuslepingust tulenevalt hüvitada. Hageja toonitab, et vastavalt ettevõtte varakindlustuse tingimuste (KT.0904.13) p-le 5.1.3 tuleb hoone taastada tänapäevaste ehitusvõtetega, st taastada nii, nagu seda täna ehitustehniliselt mõistlikuks peetakse. See ei anna aga alust kindlustusvõtjale ette heita, et ligikaudu 50 aastat tagasi rajatud hoone kavandamisel ei lähtutud praegustest ehitustehnilistest tavadest. Seetõttu ei saa kostja ka edukalt kaitsta enda väidet, et kahju ei saanud tekkida otseselt tormituule tõttu.
KOSTJA VASTUVÄITED
14.Kostja esitas 30.11.2020 vastuse hagiavaldusele. Kostja ei võta hagi õigeks ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses. Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja märkis, et Pärnu Linnavalitsuse ja ERGO Insurance SE vahel on sõlmitud ettevõttekindlustuse leping (kindlustuspoliis nr 11843922), mille alusel on kindlustatud mh Põlendmaa sotsiaalmaja. 27.10.2019 lendas tuulega ära sotsiaalmaja katus. Kostja jättis Hageja kindlustushüvitise taotluse rahuldamata leides, et kahju põhjuseks ei olnud tormi kindlustusriski realiseerumine vaid ebakvaliteetselt ehitatud katus.
2-20-16118
15.Kostja selgitas, et Põlendmaa sotsiaalmaja katus on majast eraldunud tervenisti koos konstruktsioonielementidega. Sündmuskohal olukorra üle vaadanud Ehitusmaakler OÜ esindaja on selgelt väljendanud asjatundja arvamusena, et kahju tekkimise põhjuseks oli valesti ehitatud katus. Kõige olulisema puudusena saab välja tuua valatud müürivöö puudumise ning lisaks ei olnud puidust vöö, mis asendas müürilatti, kuidagigi ankurdatud. Sisuliselt võib väita, et katus oli seetõttu maja peal lahtiselt, ehk püsis seal vaid iseenda raskuse tõttu. Selliselt ehitatud katus ei saagi tuulele vastu pidada, kui see puhub õige nurga all ja piisava tugevusega.
16.Antud päeval oli küll keskmisest tugevam tuul, kuid tegemist ei olnud väga erakordse tormiga, mis oleks massiliselt majadelt katuseid ära tõstnud. Korrektselt ehitatud ja kinnitatud katus ei lenda sellise tuulega ära. Ebakvaliteetset ehitust kinnitab ka otseselt asjaolu, et hageja poolt esitatud ehitusloa hinnapakkumises, mille järgi katus esialgselt ehitati, ei sisaldu müürivööd, selle ehitust ega vajaminevat materjali, aga kahju hüvitamiseks esitatud hinnapakkumises on see sees. On arusaamatu, et kui katus oli juba õigesti ehitatud, siis miks on vajalik seda uuesti ehitades täiendada betoonist valatud müürivööga. Vastus eelnevale saab olla vaid üks, müürivöö oli puudu, katuse konstruktsioon ei olnud kuidagigi kinnitatud ja uuesti ehitades ning kui soovitakse tagada katuse püsimine, nii enam teha ei saa.
17.Tulenevalt eeltoodust on kostja seisukohal, et kindlustusjuhtum on toimunud vaid ja ainult seetõttu, et katus oli ebakvaliteetselt ehitatud. Väidetav torm ei olnud kahju tekkimise otseseks põhjuseks ehk nimetatud kindlustusrisk ei ole realiseerunud. Kostja pakkus Hagejale ka ekspertiisi tegemise võimalust, aga hageja sellega ei nõustunud. Tulenevalt eeltoodust ei ole Kostjal kohustust kahju hüvitada.
18.Hageja on esitanud kahjustatud hoone taastamiseks hinnapakkumise summas 25 887,04 eurot ja nõuab seda kostjalt. Kui kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, siis tuleb müürivöö ehituse maksumus summas 2 321,28 eurot nõutud summast igal juhul maha arvestada, sest müürivöö puudus ka enne kahju tekkimist. Kahju hüvitamise eesmärgiks on eelneva olukorra taastamine mitte asja parendamine täiendavate sõlmede ning konstruktsioonielementide ehitamisega. Samuti kuuluks hüvitisest maha arvestamisele omavastutus, mis käesoleva lepingu järgi on 640 eurot. Tulenevalt eeltoodust on kostja seisukohal, et isegi kui hagi kuulub rahuldamisele, siis ei ole Kostja kohustatud põhiosana hüvitama rohkem kui 22 925,76 eurot.
19.31.12.2020 menetlusdokumendis märkis kostja, et kostjal menetluskulu tekkinud ei ole ja kostja jääb sisulistes küsimustes varem esitatud seisukohtade juurde.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
20.Pooled on andnud nõusoleku kirjalikuks menetluseseks. Seetõttu lahendab kohus tsiviilasja kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1.
21.Käesoleva vaidluse põhiküsimuseks on kostja kui kindlustusandja kohustus tasuda hagejale kui kindlustusvõtjale hüvitist seoses 27.10.2019 toimunud kindlustusjuhtumiga, kus tormituul lõhkus kostja poolt kindlustatud Põlendmaa sotsiaalmaja katuse. Vaidlus puudub selle üle, et Põlendmaa sotsiaalmaja oli poolte kokkuleppel kindlustatud tormikahju vastu, mida kinnitab ka kindlustuspoliis nr 11843922/1 (tl 25). Samuti ei eita kostja kindlustusjuhtumi toimumise päeval tormi olemasolu ega asjaolu, et torm lõhkus Põlendmaa sotsiaalmaja katuse. Tähtsust ei oma asjaolu, et kostja hinnangul ei olnud tegemist „väga erakordse tormiga, mis oleks massiliselt majadelt katuseid ära tõstnud.“
2-20-16118
22.Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu väitega, et tekkinud kahju põhjuseks ei olnud tormi kindlustusriski realiseerumine, vaid ebakvaliteetselt ehitatud Põlendmaa sotsiaalmaja katus. Kostja viitas sellele, et sündmuskohal olukorra üle vaadanud Ehitusmaakler OÜ esindaja on väljendanud, et kahju tekkimise põhjuseks oli valesti ehitatud katus. Hageja kindlustushüvitise taotluse rahuldamata jätmisel tugines kostja puudustena sellele, et katusel puudus müürikonstruktsioonile valatud müürivöö ning lisaks ei olnud puidust vöö, mis asendas müürilatti, ankurdatud. Samuti olid kostja hinnangul katuse sarikad nõuetekohaselt kinnitamata ning sarikasamm kõikus 600-900 mm. Kostja leidis, et selliselt ehitatud katus ei saanudki tuulele vastu pidada ning ei olevat olnud midagi ootamatut ega ennenägematut, et see ära lendas (tl 36). Oma seisukohas tugines kostja Ehitusmaakler OÜ esindaja Villi Kimsto poolt 15.11.2019 saadetud ekirjale, kus V. Kimsto leidis, et ülalloetletud puudused olid tormikahju põhjuseks (tl 93). Sarnase hinnangu on Ehitusmaakler OÜ andnud ka kohtumenetluse ajal 24.11.2020 (vt tl 96, tl 136-137). Kindlustushüvitise maksmisest keeldumisel on kostja viidanud ettevõtte varakindlustuse riskide tingimuste p-le 4.1.1., mille kohaselt hüvitatakse kahju, mille otseks põhjuseks on torm (tl 34). Kuna kostja arvates oli tekkinud kahju otseks põhjuseks hoopis ebakvaliteetselt ehitatud Põlendmaa sotsiaalmaja katus, siis leiab kostja, et tal puudub hagejale kahju hüvitamise kohustus.
23.Sisuliselt heidab kostja hagejale ette hagejapoolsete kohustuste rikkumist, sest kostja arvates kindlustas hageja tormi vastu n-ö sobimatu objekti. Kostja leiab, et kui Põlendmaa sotsiaalmaja katus oleks olnud ehitatud nõuetekohaselt, siis oleks see ka 27.10.2019 tormile vastu pidanud ja kahju hüvitamise kohustust ei oleks tekkinud. Seega taandub käesolev vaidlus eelkõige sellele, kas hageja kindlustusvõtjana rikkus seoses 27.10.2019 tormi poolt Põlendmaa sotsiaalmaja katuse lõhkumisel oma seadusest ja kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi ning kui rikkus, siis milline oli nende rikkumiste mõju kindlustusjuhtumi toimumisele. Ehk teisiti öeldes, kas hageja väidetavate rikkumiste tagajärjel vabanes kostja kindlustuslepingu täitmise ja kindlustushüvitise maksmise kohustusest. Seega lahendab kohus esmalt poolte vaidluse selles, kas hagejal on õigus oma kindlustushüvitise nõue kostja vastu maksma panna. Kindlustushüvitise suuruse küsimust on põhjust hinnata üksnes eeldusel, et hagejal on kostja vastu kindlustushüvitise tasumise nõue ning kostja ei ole selle täitmisest hageja rikkumiste tõttu vabanenud.
24.Kohus märgib esmalt, et poolte kokkuleppe kohaselt oli kindlustatud riskiks muuhulgas torm (tl 25). See ei tähenda siiski, et kostja kui kindlustusandja vastutus hageja ees oleks iga tulekahju toimumise korral absoluutne ja tingimusteta. Riigikohtu 13.09.2004 otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-88-04 tuleneb, et kindlustusandja vastutus ei ole kindlustuse mõtte kohaselt absoluutne. Kindlustusandjal on õigus seaduses ja kindlustuslepingus sätestatud juhtudel keelduda kindlustushüvitise väljamaksmisest. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kostja viidanud seaduse ega pooltevahelise kindlustuslepingu sätetele, mis andnuks kostjale aluse kindlustushüvitise väljamaksmisest. Ainuüksi kostja hüpotees, et hagejale tekkinud kahju otseks põhjuseks ei olnud torm, vaid kostja väidetud Põlendmaa sotsiaalmaja katuse ebakvaliteetne ehitus, ei ole seaduses ega lepingus määratud aluseks kahjuhüvitise väljamaksmisest keeldumisel.
25.Kindlustusvõtja üheks põhikohustuseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 444 alusel on keeld suurendada kindlustusriski. Kindlustusvõtja ei või pärast lepingu sõlmimist ilma kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski võimalikkust ega lubada selle suurendamist isikute poolt, kelle eest ta vastutab. VÕS § 445 lg 2 tuleneb, et kui kindlustusvõtja rikub VÕS §-s 444 sätestatud kohustust, vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest kindlustusvõtjast tuleneva asjaolu tõttu kindlustusriski võimalikkuse suurenemise ulatuses, kui kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusriski suurenemist. Kindlustusandja kohustuseks on tõendada, kas ja kuivõrd mõjutas kindlustuslepingu rikkumine õnnetusjuhtumi toimumist (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-08, p 12). Käesolevas asjas ei tugine kostja sellele, nagu oleks hageja pärast lepingu sõlmimist ilma kindlustusandja nõusolekuta suurendanud kindlustusriski võimalikkust või lubanud selle suurendamist isikute poolt, kelle eest ta vastutab.
2-20-16118
26.Ehitusinsener Janek Bahovski 25.12.2020 allkirjastatud asjatundja arvamuses järeldatakse seoses Ehitusmaakler OÜ hinnanguga, et „Kahjutoimikus nr. 1925134, Põlendmaa küla, Paikuse osavald, Pärnumaa antud hinnang olukorrale pole põhjendatud, on ebatäpne, üldistav, ebaselge ja ei anna pädevat informatsiooni probleemist. Hinnangu andjatel puudub pädevus ekspertiisi teostamiseks ja hinnangu andmiseks. Katus on maha kukkunud tugeva tormi tõttu 1960ndatel rajatud konstruktsioonide tõttu“ (tl 111). Kohtul puudub alus nimetatud asjatundja arvamuses kahelda. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et Põlendmaa sotsiaalmaja katus on rekonstrueeritud vähemasti rahuldava kvaliteediga vastavalt 2006. aastal kehtinud normidele, ehitusprojekti on koostanud ning selle on realiseerinud valdkonna spetsialistid (tl 37-48). Kohtu hinnangul on ekslik kostja arvamus, nagu saaks ehitusloa menetlusega seotud hinnapakkumisest (tl 37 pöördel – tl 38) järeldada ebakvaliteetset ehitamist. Ehitamise järgselt kasutusloamenetluses on tuvastatud, et ehitis vastas mh ehitusprojektile ning ehituseeskirjadele ja –normidele (tl 49-52). Asjaolu, et Põlendmaa sotsiaalmaja katus oli rajatud nõuetekohaselt, kinnitab ka ehitusinsener J. Bahovski asjatundja arvamus, mille kohaselt katusetööd olid teostatud väga hästi (tl 110 pöördel). Põhjendatud on ka J. Bahovski seisukoht, mille kohaselt ei ole sobilik hinnata omaaegseid ehitusvõtteid tänapäevaste normide kohaselt: „Tegemist on 1960-70 aastatel ehitatud hoonega, mille ehitusvõtted on selle ajastu kohaselt sarnased kõigil sellistel majatüüpidel. Seega - kui maja on ehitatud 50-60 aastat tagasi, siis tänasel päeval, aastal 2020 anda hinnangut, kuidas pidanuks ehitama 60-70-ndatel, on mittemõistlik ja kasutu“ (tl 108 pöördel). Kohus nõustub hagejaga, et puudub alus kindlustusvõtjale ette heita, et ligikaudu 50 aastat tagasi rajatud hoone kavandamisel ei lähtutud praegustest ehitustehnilistest tavadest.
27.Samas märgib kohus, et kuigi kostja pole selgitanud, milline pädevus ehitusalaste ekspertiiside teostamiseks on Ehitusmaakler OÜ esindajal Villi Kimstol ning Ehitusmaakler OÜ arvamustes pole viidatud konkreetsetele normidele, mida Põlendmaa sotsiaalmaja katuse ehitamisel väidetavalt rikuti, ei oma katuse ehitamisega seotud asjaolud käesoleva tsiviilasja lahendamiseks määravat tähtsust. Kohus rõhutab veelkord, et kostja ei tugine sellele ning ka Ehitusmaakler OÜ arvamustest ei nähtu, nagu oleks hageja pärast lepingu sõlmimist ilma kindlustusandja nõusolekuta suurendanud kindlustusriski võimalikkust või lubanud selle suurendamist isikute poolt, kelle eest ta vastuta. Kohtul puuduvad andmed, et hageja oleks kindlustuslepingu sõlmimisel või pärast seda rikkunud talle kohustuslikke õigusakte või jätnud rakendamata käibes vajaliku hoolsuse. Seega on hageja kohtu hinnangul sõlminud Põlendmaa sotsiaalmaja kindlustuslepingu kostjaga heauskselt. Hagejal ei olnud alust seada kahtluse alla ehitise nõuetekohast rekonstrueerimist koos ehitisele kasutusloa väljastamisega.
28.Puuduvad igasugused andmed, et hageja oleks pärast kostjaga kindlustuslepingu sõlmimist kindlustusriski suurendanud. Kohtu hinnangul on eelkõige kostja kui kindlustusandja kohustus olla täpselt kursis kindlustustava objekti ja selle võimalike puudustega kindlustuslepingu sõlmimise hetkel, mitte esitada sellekohaseid etteheiteid tagantjärele pärast kindlustusjuhtumi saabumist. Kui kostja hinnangul oli Põlendmaa sotsiaalmaja näol tegemist n-ö kindlustuskõlbmatu objektiga selle katuse väidetavate ehituslike puuduste tõttu, oleks kostja pidanud selle tuvastama juba lepingu sõlmimisel ja lepingu sõlmimisest keelduma. Kahtluse korral olnuks kostjal võimalik nõuda hagejalt lepingu sõlmimisel teavet vastavalt VÕS § 440 lg 1 teisele lausele.
29.Arvestades eeltoodut, ei saa Põlendmaa sotsiaalmaja katuse väidetavad ehituslikud puudused olla kostjale aluseks kindlustuslepingu täitmise kohustusest vabanemiseks. Samuti on oletuslikud ja tõendamata kostja väited selle kohta, nagu polnuks hagejale tekkinud kahju otseks põhjuseks mitte torm, vaid Põlendmaa sotsiaalmaja katuse väidetavalt ebakvaliteetne ehitus. Kostja väited on osaliselt ka vastuolulised, sest kostja ei eita kindlustusjuhtumi toimumise päeval 27.10.2019 tormi olemasolu, samuti selgitab kostja hagivastuses, et „katus ei saagi tuulele vastu pidada, kui see puhub õige nurga all ja piisava tugevusega.“ Seega kostja vähemalt osaliselt möönab tuule (tormi) rolli kindlustusjuhtumi toimumises.
2-20-16118
30.Riigikohus on oma 08.01.2013. a otsuse nr 3-2-1-173-12 p-s 18 selgitanud, et kahju hüvitamise nõuetes põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata. Kohus nõustub eeltoodud põhimõtteid arvestades hagejaga, et 27.10.2020 tormi ja hagejale kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos – kui tormi poleks olnud, siis ei oleks Põlendmaa sotsiaalmaja katuse lõhkumist (äralendamist) toimunud. Tegemist oli ootamatu ja ettenägematu sündmusega, mida kinnitab ka asjaolu, et varasemalt, konkreetsele tormile eelnevalt, polnud katus purunenud. Kostja väide, et katus oli valesti ehitatud juba 2006. aastal ning „katus ei saanudki tuulele vastu pidada“, ei ole eluliselt usutav, sest kostja ei selgita, kuidas seesama katus enne 27.10.2020 tormi ligi 13 aastat tuulele ilma purunemata vastu pidas.
31.VÕS § 476 lg 1 on sätestatud, et kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Seoses hagejale kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju suurusega märgib kohus, et VÕS § 127 lg 1 järgi on lepingu rikkumise korral kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks rikutud (vt nt Riigikohtu 30.04.2014. a otsus nr 3-2-1-20-14, p 13). Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt „Kui kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, siis tuleb müürivöö ehituse maksumus summas 2 321,28 eurot nõutud summast igal juhul maha arvestada, sest müürivöö puudus ka enne kahju tekkimist.“ Kostja märgib, et kahju hüvitamise eesmärgiks on eelneva olukorra taastamine, mitte asja parendamine täiendavate sõlmede ning konstruktsioonielementide ehitamisega. Kohus ei nõustu kostjaga, et müürivöö ehituse maksumus summas 2 321,28 eurot tuleks kahjuhüvitisest maha arvata. Kohus nõustub hagejaga, et ettevõtte varakindlustuse tingimuste (KT.0904.13) p-st 5.1.3 kohaselt tuleb hoone taastada tänapäevaste ehitusvõtetega, st taastada nii, nagu seda täna ehitustehniliselt mõistlikuks peetakse (tl 32 pöördel). Seetõttu ei pea kohus võimalikuks Virrex OÜ terviklikust katuse taastamistööde hinnapakkumisest (tl 53-53 pöördel) mingeid elemente või kulusid maha arvata. Müürivöö ehitus on ka kostja enda hinnangul vajalik (vt tl 81), mistõttu ei ole tegemist toredusliku vms kuluga, mille tegemisest võiks hageja loobuda. Muus osas kui müürivöö ehitus ei ole kostja Virrex OÜ katuse taastamistööde hinnapakkumist vaidlustanud ning ka kohtul puudub alus selles kahelda. Omavastutuse summas 640 eurot on hageja juba hagiavalduses nõutavast summast maha arvanud. Seega kuulub hageja põhinõue kostja vastu kindlustushüvitise saamiseks rahuldamisele summas 25 247,04 eurot.
32.Kohtu ette pole toodud kostja kohustuse rikkumist vabandavaid asjaolusid VÕS § 103 tähenduses. VÕS § 103 lg 1 kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Hageja nõue kostja on muutunud sissenõutavaks. VÕS § 82 lg 7 on sätestatud, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Põhjendatud on ka hageja seadusjärgses määras viivisenõue. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
Kohus nõustub hagejaga, et kuna kostja tegi kahjuavalduse osas otsuse 19.11.2019 (tl 36),
2-20-16118 on hagejal õigus nõuda kostjalt kui võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu viivise tasumist alates viidatud kuupäevast. Seadusjärgse viivise suuruseks põhinõude summalt 25 247,04 eurot perioodil 19.11.2019 – hagi esitamiseni 02.11.2020 on 1932,12 eurot. Samuti rahuldab kohus osaliselt hageja tulevikku suunatud viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudest (25 247,04 eurot) alates 03.11.2020 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
34.Kokkuvõttes kuulub hagi rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kostjaga sõlmitud kindlustuslepingu (poliis nr 11843922/1) alusel kindlustushüvitise summas 25 247,04 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 02.11.2020 seisuga summas 1932,12 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kostjaga sõlmitud kindlustuslepingu (poliis nr 11843922/1) alusel viivise alates 03.11.2020 protsendina põhinõudest võlaõigusseaduse 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude (25 247,04 eurot) täitmiseni. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas.
35.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda. Hageja palus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 138 lg 1 ja 2, § 143 p 1 ja 2, § 144 p 2 ning § 162 lg 1 alusel mõista kostjalt välja hagimenetluses asja läbivaatamise kulu summas 1 000, riigilõivuna kantud menetluskulud summas 1 000 eurot ja riigilõivu tasumisel tasutud teenustasu 0.03 eurot, kokku 2 000.03 eurot. Menetluskulude kandmise tõendamiseks on hageja esitanud eksperdiarvamuse koostamise kuludokumendi ja hagiavaldusega riigilõivu ja teenustasu tasumist tõendava dokumendi. Lisaks eelnevale soovib hageja, et menetluskuludelt mõistetaks hageja kasuks välja ka viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni kohustuste täitmiseni. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude koosseisule ja rahalisele suurusele.
36.TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 1000 eurot. Kohus ei pea põhjendatud menetluskuluks riigilõivu tasumise teenustasu kulu summas 3 senti. Ülejäänud osas on hageja menetluskulud kohtu hinnangul vajalikud. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hagejate menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 1000 eurot. TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks mh dokumentaalse tõendi saamise kulud. Kohus leiab, et hageja 29.12.2020 menetlusdokumendile lisatud asjatundja arvamus oli käesolevas asjas vajalikuks tõendiks ning selle tõendi saamise kulu summas 1000 eurot on kohtu hinnangul mõistlik. Kokkuvõttes on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kohtu hinnangul kokku 2000 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2000 eurot ning menetluskuludelt (2000 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust (kohtule ka ei nähtu, et kostja oleks käesolevas menetluses kulusid kandnud).
37.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.