GoBuild OÜ hagi Evicon ehitus OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagi hind 8 085,73 eurot.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: GoBuild OÜ (registrikood 14346162, asukoht Untaugu
esindajad
tee 19, Neeme küla, 74226 Jõelähtme vald, Harjumaa, e-post xxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margo Põbo (Advokaadibüroo Sempes; Vanapargi 6, 80019 Pärnu, e-post [email protected]) Kostja: Evicon ehitus OÜ (registrikood 14461271, asukoht Mureli 3, 10617 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek Naur (Advokaadibüroo Naur & Pärn; e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 1. detsembril 2020. a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada GoBuild OÜ hagi Evicon ehitus OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Evicon ehitus OÜ-lt GoBuild OÜ kasuks võlgnevus summas 7 371,60 eurot.
Välja mõista Evicon ehitus OÜ-lt GoBuild OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 10.11.2019. a kuni 27.01.2020. a summas 124,30 eurot.
4.Välja mõista Evicon ehitus OÜ-lt GoBuild OÜ kasuks viivis põhinõudelt (s.o. 7 371,60 eurot) alates 28.01.2020. a kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta Evicon ehitus OÜ-lt kanda.
2.Välja mõista Evicon ehitus OÜ-lt menetluskulud summas 1 925 eurot GoBuild OÜ kasuks.
3.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Evicon ehitus OÜ-l tasuda GoBuild OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 1 925 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 28.01.2020. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid GoBuild OÜ ja Evicon Ehitus OÜ suulise lepingu, millega kostja tellis hagejalt ehitustööd objektil asukohaga Ahtri 6a, Tallinn. Esialgselt lepiti kokku töödes kogumahuga 127 tundi. Kokkuleppe sõlmimise aluseks oli tabel, mille hageja kostjale ettepanekuna saatis. Nimetatud tööd hageja aktsepteeris ning alustas tööde teostamist. Viidatud tabeli alusel lepiti kokku, et tööde maht on 127 tundi, hind 18,00 eurot/tunnis ning tööde maksumus 2286,00 (lisandub käibemaks 20%). Tööde teostamise hinna 18,00 eurot/tund, kinnitas kostja 15.10.2019.a. e-kirjaga.
2.Kokkulepitud tööde teostamise käigus tellis kostja hagejalt täiendavaid töid juurde ning hageja teostas täiendavaid töid mahus 207 tundi. Poolte vahel oli kokku lepitud hind 18,00 eurot/tunnis, seega oli lisatööde maksumuseks 3726,00 eurot. Lisandus ka ketassae remondikulu 149,00 eurot.
3.Kõik tööd lõpetati 02.11.2019.a. ning hageja arvestas töötajate tööajatabelite alusel välja tööde teostamiseks kulunud aja ning esitas kostjale arve nr 17-19. Kostja poolne töödejuhataja XX edastas hagejale 04.11.2019.a. e-kirja, milles märkis järgmist: “Palun esitada lisatööde akt, kus on kuupäevaliselt välja toodud, mis tööd said tehtud ja selleks kulunud aeg. Nagu teie meestele korduvalt sai öeldud, pidid nad igapäevaselt märkima tehtud lisatööd ülesse ja kirja panema ka selleks kulunud aja.“ Nimetatud ekirjaga kinnitas kostja veelkord, et töid on teostatud tunniarvestuse alusel ning ka seda, et hageja esindaja ise on andnud korralduse lisatööde ülesmärkimiseks ning ka selle kulunud aja fikseerimiseks.
4.Hageja esitas kostjale nii töötajate tunniarvestuslehed, kus on märgitud tehtud tööd ja sellele kulunud aeg ning ka teostatud tööde akti nr 1, millest nähtuvad kõik tehtud tööd ning tööde teostamisele kulunud aeg. Pärast arve tähtaja möödumist keeldus kostja arvet tasumast ning heitis hagejale ette, et tema töötajad töötasid liiga aeglaselt ning seetõttu tema tunnitasu maksma nõus ei ole ning märkis, et kõik tööd tellis tema mahu järgi, mitte tunnitasu alusel. Tööde kvaliteedi osas ei ole kostja ühtegi pretensiooni hagejale kunagi esitanud.
5.Asjaolu, et tööd on kõik tehtud kvaliteetselt ning tööd on lõpetatud, soovib hageja tõendada kuvatõmmisega ehituse kasutaja YY (Y) sotsiaalvõrgustikust, kus ta märgib, et tänab evicon ehitust ebareaalse töötempo ja mega kvaliteedi eest. Nimetatud tõend viitab selgelt, et tööd teostati hea tempoga ning kvaliteetselt, mistõttu ei ole võimalik teha etteheiteid ka hageja poolsele tööde teostamise kvaliteedile.
6.Hageja esitas kostjale 02.11.2019 arve nr 17-19 summas 7371,60 eurot maksetähtajaga 09.11.2019.a. Kostja ei tasunud arvet nr 17-19 tähtaegselt. Hageja on saatnud kostjale tasumata arve kohta korduvad meeldetuletused ning ka nõudekirja. Hoolimata hageja korduvatest meeldetuletustest ei ole kostja hagi esitamise hetkeks töövõtulepinguga võetud kohustusi täitnud ning arvet nr 17-19 tasunud. Kostja on asunud otsima erinevaid põhjendusi, miks arvet mitte maksta.
7.Tulenevalt VÕS § 637 lg-st 3 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Käesoleval juhul on hageja oma kohustuse täitnud ning vastavalt kokkuleppele tööd kokkulepitud kohas ja kohase kvaliteediga teostanud ning selle eest kostjale arve esitanud. Kuid kostja ei ole täitnud enda tasu maksmise kohustust. Seega võlgneb kostja hagejale tööde eest tehtud tasu summas 7371,60 eurot (sisaldab käibemaksu). Kostja kohustus 02.11.2019 arve nr 17-19 summas 7371,60 eurot tasuma 09.11.2019.a. Käesolevaks hetkeks on kostja hilinenud arve nr 17-19 tasumisega 77 kalendripäeva. Eeltoodust tulenevalt on kostja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus hageja ees summas 124,30 eurot. Kostja vastus
8.Kohtule 30.03.2020. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Hagiavaldus on põhjendamata ja tõendamata. Hageja ei ole tõendanud lepingu sõlmimist ega lepingu täitmist. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks hagejalt tellinud lisatöid mahus 207 tundi hinnaga 18 eurot tund.
9.Pooled vaidlevad lepingu sõlmimise üle ehk kas ja millal sõlmiti lisatööde kokkulepe. Kostja ei vaidlusta, et ta saatis hinnapäringu, mis on lisatud hagiavalduse lisana 1, mis hagiavalduse järgi on põhitööd. Põhitööde osas ei ole vaidlust lepingu sõlmimise üle, vaid lepingu täitmise.
10.Hageja väidab, et pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu, siis kohaldub VÕS § 637 lg 3 ja 31 mille järgi muutub tasunõue sissenõutavaks asja üleandmise kohustuse täitmisel. VÕS § 637 lg 5 järgi ei pea tellija töö eest tasuma enne kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata. Seega peab hageja tõendama, et ta on põhi-ja lisatööd valmis teinud, tööde ülevaatamiseks andnud kostjale mõistliku tähtaja ja kostja on tööd vastu võtnud. Hageja ei ole hagiavaldusele lisanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et tööd on valmis ja üleandmiseks esitatud. Hageja on hagiavaldusele lisanud teostatud tööde akti, millel puudub kostja allkiri. Hagiavaldusest ei
selgu kellele ja millal on tööde vastuvõtmise akt esitatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja et hageja ei ole tõendanud lepingu nõuetekohast täitmist.
11.Hageja leiab, et kostja on kohustatud hüvitama ketassae remondikulu summas 149 eurot. ketassae remondikulu osas on esitatud ainsa tõendina arve nr 17-19. Hageja ei ole esile toonud, millise õigusliku aluse ta kahju hüvitamist nõuab (lepingu või lepinguvälise võlasuhte). Hageja pole eeltoodud asjaolusid esile toonud, seega on hageja nõue põhjendamata ja tõendamata.
12.Hageja leiab, et tasunõue muutus sissenõutavaks alates tasumiseks esitatud arvel märgitud tähtajast 9.11.2019.a. Esiteks peab hageja tõendama, et pooltel oli kokkulepe arve tasumiseks 7 päeva jooksul arve esitamisest. Teiseks ei ole hageja tõendanud, millal ta on arve kostjale esitanud. Kui tasumise tähtaeg olekski 7 päeva, siis saabub arve tasumise tähtaeg 7 päeva möödumisel arve saatmisest. Kolmandaks, kui tasunõue muutus sissenõutavaks 9.11.2019, siis viivisearvestus hakkab kulgema sellele järgneval päeval. Kohtu põhjendused
13.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
14.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja vahel on 15.10.2019. a sõlmitud töövõtuleping, mille alusel kohustus hageja teostama kostjale üldehitustöid objektil asukohaga Ahtri 6a, Tallinnas.
15.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hagiavalduse kohaselt on hageja teostanud ehitustööd vastavalt tööde nimekirjale ning lisatööd vastavalt tellija korraldustele (tl 7-8, 14, 41). Töötabelite ja teostatud tööde akti alusel on hageja koostanud arve nr 17-19 (tl 9, 11-14). Kostja on jätnud arve tasumata. Hageja leiab, et töövõtja tasunõue on muutunud kooskõlas VÕS § 637 lg 4 sissenõutavaks, kostja hagejale teostatud tööde osas mõistliku tähtaja jooksul ühtegi sisulist pretensiooni esitanud ei ole.
16.Kostja ei eita arve tasumata jätmist, kuid põhjendab tasumata jätmist sellega, et hageja poolt teostatud tööd ei ole üle antud. Hageja ei ole tõendanud lepingu nõuetekohast täitmist ega lisatööde kokkulepet. Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud, mistõttu on ketassae remondikulu hüvitamise nõue alusetu (tl 31-33).
17.VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on
oma 28.06.1998. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmisevastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kohus peab seega kindlaks tegema, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku.
18.Kohtu hinnangul ei ole kostjal põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Kostja väiteid lisatööde kokkuleppe puudumise kohta, kohus veenvaks ei pea.
19.Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et hageja on soovinud kostjaga kirjaliku lepingu sõlmimist, kuid kostja ei ole seda vajalikuks pidanud (tl 41). Kostja on 15.10.2019. a e-kirjas kinnitanud, et tööde alustamiseks piisab tööde mahutabelist. Kostja on rõhutanud, et tööde alustamisega on kiire (tl 40-41). Pärast hagejalt arve saamist on kostja aga asunud rõhutama kirjalike dokumentide olulisust ehituse töövõtu puhul (tl 44, 47). 04.11.2019. a ja 05.11.2019. a e-kirjast nähtub, et kostja on teadlik hageja poolt teostatud lisatöödest ning ei eita nende vajalikkust. Kostja on palunud üksnes hagejal üles märkida tehtud lisatööd (tl 45, 48). Hageja on tööde arvestust pidanud ning töötabelitest nähtub, et töid on teostatud 333 tundi (tl 11-13).
20.Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul alusetud kõik kostja etteheited selle kohta, et hageja oleks pidanud korrektemalt töötunde dokumenteerima. Käesoleval juhul puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks pärast seda kui hageja 5. novembri 2019. a e-kirjas (tl 46) täpsustas teostatud tööd ja töötundide arvu, hageja arvestusele vastu vaielnud või pretensioone esitanud.
21.Kostja väited selle kohta, et tööd on üle andmata ning lisatöid pole tellitud, on jäänud paljasõnaliseks ja käesolevas menetluses tõendamata. VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija.
22.TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtule on esitatud vaidlusalused töötundide arvestused ja e-kirjavahetus (tl 11-14). Tellija on objekti kasutusele võtnud ja töödega rahul (tl 15). Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks hagejale pretensioone esitanud töös esinevatest puudustest. Töid teostati oktoober-november 2019. a, misjärel võeti objekt kasutusele. Seega oli kostjal võimalik tööde kvaliteediga koheselt tutvuda ning pretensioonid esitada. Kostja seda ei teinud, mis kohtu hinnangul viitab sellele, et tegelikkuses olulisi puuduseid töös ei esinenud. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlusalused tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuks ning hageja arvest nr 17-19 tulenev tasunõue on sissenõutavaks muutunud.
23.Kostja vastuväite kohaselt ei ole tema hagejale kahju tekitanud, mistõttu kahju hüvitamise nõue ketassae remondi eest on hageja hinnangul alusetu. Kohus peab veenvaks hageja selgitusi selle kohta, et sae kasutamise ning ka remondi hüvitamise osas oli hageja ja kostja vahel kokkulepe (tl 38 pöördel). Sae remondi kulutuste hüvitamise nõudest on kostja teadlik olnud alates 02.11.2019. a, ühtegi pretensiooni selle kohta kostja ei esitanud. Vaidlusaluse arve saamisele järgnenud e-kirjavahetuses kostja samuti sae remondikulu osas pretensioone ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud. 24. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja arvest nr 17-19 tulenev nõue muutus sissenõutavaks 10.11.2019 a. Hageja on esitanud enda viivisenõude kujunemise kronoloogia (tl 18). Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele.
25.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt kuulub väljamõistmisele perioodil 10.11.2019. a kuni 27.01.2020. a sissenõutavaks muutunud viivis summas 124,30 eurot ning viivis hagis esitatud põhinõudelt alates hagi esitamisest 28.01.2020. a kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Menetluskulude jaotus 26. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
27.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude
kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
28.Hageja on tasunud riigilõivu summas 500 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 8 085,73 eurot tasumisele riigilõiv 500 eurot. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 500 eurot.
29.Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 1 500 eurot. Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust kokku 15 tundi. Hageja kasutas esindaja teenust kohtueelsetel läbirääkimistel, hagiavalduse koostamiseks, kostja vastusele seisukoha koostamiseks (tl 61-62). Kostja menetluskulud moodustavad 1 070 eurot 8 tunni ja 55 minuti eest. Kostja ei nõustu hageja kohtueelsete menetluskuludega ning peab ajakulu ülepaisutatuks. Kostja hinnangul oleks hageja ajakulu 7 tundi piisav (tl 70).
30.Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks. Kuivõrd istung kestis 45 minutit vähendab kohus istungiga seotud hageja ajakulu. Riigikohus on tsiviilasjas 3-21138-10 ja 3-2-1-84-14 asunud seisukohale, et ka kohtueelne õigusabikulu kuulub hüvitamisele. Kohus jätab kostja vastuväite hageja menetluskuludele selles osas rahuldamata.
31.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 100 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda oluliselt. Hageja on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 6. aprilli 2021. a otsusega nr 2-20-1482.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.