Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

EDASIKAEBAMISE KORD

1

2-24-13003 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

M D esitas 28.08.2024 Viru Maakohttule hagi, milles palub tunnistada kostja nõukogu 28.06.2024 otsuse punkti 1 kehtetuks või tuvastada selle tühisus ja lugeda, et juhatuse liikme ametisuhe ja juhatuse liikme leping lõppes, kas põhistamata ja mõjuva põhjuseta või 23.07.2026 lepingus kokkulepitud tähtaja saabumisega; mõista kostjalt hageja kasuks välja juhatuse liikme 25 kalendrikuu tasu suurusele vastav hüvitis summas 100 000 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks 62 kalendripäeva viivise summas 108,42 eurot ning viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni. Kohus jättis 12.09.2024 määrusega hagiavalduse käiguta ning palus hagejal tasuda täiendav riigilõiv. Hageja likvideeris puudused ja kohus võttis 14.10.2024 määrusega hagi menetlusse. Kohtuasjas toimus istung 10.03.2025, misjärel 24.03.2025 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks. Hageja põhjendas loobumist, et kohus on selgitanud põhjalikult menetluse väljavaateid, hageja ei ole saavutanud menetluse raames hagiga taotletud eesmärgi ning hagejal puuduvad võimalused juriidilise nõustamise ja kaitseõiguse tagamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab tsiviilasjas menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 429 lg 1). TsMS § 428 lg-st 1 tulenevalt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hageja hagist loobumine on lubatav, hagist loobumine ei riku olulist avalikku huvi (TsMS § 429 lg 4). Kohus võtab vastu hageja loobumise kostja Sihtasutus Narva-Jõesuu Hooldekodu vastu esitatud nõudest, kuna hageja ei näe, et hagiavaldus oleks perspektiivikas. Sihtasutus Narva-Jõesuu Hooldekodu ei ole hagist loobumisele vastuväiteid esitanud. Menetluskulud Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja tsiviilasja menetlusega seoses teinud lepingulisele esindajale kulutusi summas 2955,45 eurot (käibemaksuga). Kostja esindaja kinnitab, et kõik märgitud lepingulise esindaja kulutused on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kostja ei ole eraisikuna käibemaksukohustuslane ega saa lepingulise esindaja kuludelt käibemaksu tagasi, mistõttu on kulud näidatud koos käibemaksuga. Kostja taotleb õigusabikulude välja mõistmist hagejalt, leides, et kostja ei vastuta selle eest, et hageja on pöördunud kohtusse õiguslikult perspektiivitu hagiga. Kostjal kui juriidilisel isikul õigus kasutada õigusabi ning ei oma tähendust, et hageja otsustas end ise esindada kuni kohtuistungi toimumiseni. Sealjuures ei saa välistada, et olukorras, milles hageja oleks kasutanud professionaalset õigusabi, ei oleks perspektiivitut ning tõendamata hagi kohtusse esitatud. Kostja on esitanud järgmise menetluskulude nimekirja:

2

2-24-13003 -

Advokaadibüroo Küllike Namm 06.11.2024 arve nr. 20241255 – materjalidega tutvumine, suhtlemine kliendiga, tähtaja pikendamise taotluse koostamine, kostja vastuse koostamine. Kokku 6,5 tundi summas 1348,10 eurot (koos käibemaksuga);

-

Advokaadibüroo Küllike Namm 30.01.2025 arve nr. 20241592 – 30.01.2025 taotluse koostamine. Kokku 1 tund summas 207,40 eurot (koos käibemaksuga);

-

Advokaadibüroo Küllike Namm 21.02.2025 arve nr. 20241701 – nõupidamine kliendiga, tõendite kogumine, kohtuistungiks ettevalmistumine. Kokku 4 tundi summas 829,60 eurot (koos käibemaksuga);

-

Advokaadibüroo Küllike Namm 10.03.2025 arve nr. 20241757 – kohtuistungiks ettevalmistamine ja 10.03.2025 kohtuistungil osalemine. Kokku 1,75 tundi summas 362,95 eurot (koos käibemaksuga);

-

Advokaadibüroo Küllike Namm 25.03.2025 arve nr. 20241810 – menetluskulude nimekirja koostamine. Kokku 1 tund summas 207,4 eurot (koos käibemaksuga).

Hageja vaidleb hageja menetluskuludele vastu. Hageja palub kohtul kaaluda TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulude poolte enda kanda jätmist. Samuti on hageja seisukohal, et kõik kostja menetluskulude nimekirjas olevad tööd ei ole põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et õigusteenuse osutamine tunnihinnaga 170 eurot (ilma käibemaksuta) on käesolevat menetlust ja üldist kohtupraktikat arvestades põhjendatud ja mõistlik. Samuti on kostja õigusabikulud üldjoontes põhjendatud. Seda eelkõige arvestades hagiavalduse (12 lk) ja lisade mahtu (14 lisa). Siiski vähendab kohus menetluskulude mahtu tähtaja pikendamise, 30.01.2025 taotluse ja menetluskulude nimekirja esitamise eest kokku 1,5 h. Kohtu hinnangul on tegu lihtsakoeliste taotlustega, mille koostamine ei võta õigusnõustajal aega rohkem kui 15-30 minutit. Samuti ei ole põhjendatud täies ulatuses 21.02.2025 arve nr 20241701 ja 10.03.2025 arve nr 20241757. Seda põhjusel, et kostja ei ole välja toonud, milliseid tõendeid on nende poolt kogutud. Sealjuures ei ole kostja poolt kohtule ühtegi tõendit esitatud. Samuti dubleerib kostja osaliselt esitatud arvetel ka kohtuistungiks ettevalmistumise aega. Arvestades, et tegemist oli eelistungiga ning kohus selgitas 05.02.2025 kirjas, et kohtuistungi eesmärk on pooltele selgituskohustuse täitmine, sh hagi õigusliku perspektiivi selgitamine, tuleb ka kohtuistungiks ettevalmistumise aja arvelt kulusid vähendada. Kohus vähendab seega põhjendatud kulusid 2,75 tunnis võrra ja loeb nimetatud arvete eest põhjendatud kuluks kokku 3 tundi. Järelikult loeb kohus põhjendatud ja mõistlikuks õigusabikulude mahuks 10 tundi. TsMS § 168 lg-s 4 nähakse ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sihtasutus Narva-Jõesuu Hooldekodu vastu esitatud nõudest loobumise aluseks ei ole kostja poolt hageja nõude rahuldamine. Seega nõuetest loobumise tõttu tuleb hagejal hüvitada Sihtasutus Narva-Jõesuu Hooldekodu menetluskulud ning hageja kanda jäävad ka tema enda menetluskulud.

3

2-24-13003 Kuigi inimlikult on hageja kohtusse pöördumine arusaadav, oli hagejal mõistlik võimalus õigusabikulude tekkimist vältida, kui ta oleks enne kohtusse pöördumist küsinud professionaalset õigusnõu. Seetõttu oleks kohtu hinnangul TsMS § 162 lg 4 alusel õigusabikulude kostja enda kanda jätmine ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kostja taotluse õiguskulude väljamõistmiseks osaliselt. Hagejalt tuleb kostjale hüvitada põhjendatud menetluskulud 10 h x 170 eurot = 1700 eurot + käibemaks, so kokku 2074 eurot. Hagejal tuleb väljamõistetud menetluskuludelt tasuda kostjale viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Riigilõivu tagastamine TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist, kuna ta hagist loobus. Kohtule nähtub, et hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu kokku 2100 eurot. Hageja taotles 29.03.2025 seisukohas muuseas riigilõivu tagastamist. Seega tuleb riigilõiv summas 1050 eurot tagastada M D pangakontole. Taotlus menetluskulude tasumise ajatamiseks Hageja on esitanud ka taotluse, et juhul kui kostja menetluskulud jäetakse hageja kanda, määraks kohus kindlaks menetluskulude väljamõistmiseks tehtava kohtulahendi täitmise korra selliselt, et hageja saaks tasuda kostja menetluskulusid igakuisete maksetena. Hageja märgib, et on lasterikka pere (kolm alaealist last) isa, kes on jäänud alates 28.06.2025 töötuks. Samuti ei tekkinud hagejal õigust töötuskindlustushüvitisele ning omab võlaõiguslikke kohustusi ja ülalpidamiskohustust oma kolme lapse ees, mida tänane miinimumtöötasu kalendrikuus ei kata. Kohtumenetluses osalemiseks laenas hageja lähedastelt 2500 eurot. Hageja leiab, et mistahes summas kostja menetluskulude hüvitamine ühekordse maksena asetaks hageja ja tema ülalpeetavad äärmiselt raskesse olukorda ja menetluskulude hüvitamisel suuremas summas kui 200 eurot kalendrikuus tekiksid raskused. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole hageja poolt kostja menetluskulude maksmise ajatamine põhjendatud. Rahalise kohustuse täitmise ajatamise puhul peaks kohtu hinnangul nähtuma, et täitmine on objektiivselt võimatu, toob kaasa tema maksejõuetuse või on muul põhjusel tema jaoks ebamõistlikult koormav. Ka Riigikohus on märkinud, et olukorras, kus hageja nõue on sissenõutav, ei ole pelgalt kostja võimalikud raskused enda kohustuse täitmisel aluseks hageja nõude täitmise edasilükkamiseks. TsMS § 445 lg 1 ei anna selleks alust. (RKTK 2-21-20188 p 17). Kohus arvestab, et SA Narva-Jõesuu Hooldekodu juhatuse liikmena oli hageja töötasu 4000 eurot kuus. Samuti kontrollis kohus ka andmeid Töötamise registrist, millest nähtub, et tänasel päeval on hagejal kolm kehtivat töötamist, sh Narva-Jõesuu Linnavalitsuses volikogu 4

2-24-13003 komisjoni esimehena ning Ida-Virumaa Omavalitsuse Liidus keskastme juhina. Samuti nähtub Transpordiameti andmetest, et hagejale kuulub ka kolm sõiduautot ja haagis. Seega kuulub hagejale ka vara, mis on suurema vaevata oma kohustuste täitmiseks võõrandatav. Järelikult puuduvad kohtu hinnangul hagejal objektiivsed takistused u 2000 euro suuruse summa korraga tasumiseks, mistõttu jätab kohus taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.