Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle kättetoimetamisest juriidilisele isikule. Asjaolud ja menetluse käik I. J. esitas 21.12.2020 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale avalduse OÜ Aiterom (äriregistrist kustutatud) likvideerimise otsustamiseks ja likvideerija määramiseks. Avalduse kohaselt ja kinnistusraamatu elektroonilise väljavõtte kohaselt on osaühingu nimel alates 22.02.2008 kinnistu Ollikese asukohaga xxx(registriosa nr xxx). Viru Maakohus keeldus 28.12.2020 määrusega I. J. avaldus OÜ Aiterom (äriregistrist kustutatud) likvideerimise otsustamiseks ja likvideerija määramiseks menetlusse võtmisest põhjusel, et registripidaja ei ole registrist kustutatud äriühingut äriregistrisse ennistanud ning ei ole algatatud osaühingu suhtes likvideerimismenetlust, mistõttu ei ole avaldajal võimalik esitatud avaldusega eesmärki saavutada ehk kohtul ei ole võimalik määrata likvideerijat. Kohus selgitas, et avaldajal tuleb pöörduda avaldusega registripidaja poole osaühingu likvideerimise taotlemise tähtaja ennistamiseks vastavalt ÄS § 60 lg 5. I. J. esitas 28.12.2020 Tartu Maakohtu registriosakonnale likvideerimise avalduse, et otsustada osaühingu likvideerimine. Registriosakond edastas avalduse lahendamiseks maakohtule. Kohus selgitas avaldaja esindajale tekkinud olukorra lahendamiseks on mõistlik esitada määruskaebus. I. J. esitas 06.01.2021 maakohtu 28.12.2020 määruse peale määruskaebuse, et tühistada määruse täies osas, rahuldada määruskaebus TsMS § 663 lg 4 alusel, võtta avaldus menetlusse ja määrata osaühingule likvideerija ning tagastada ka määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Määruskaebuse lahendamine Kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab kohus määruskaebuse ise määrusega (TsMS § 663 lg 4). Kohus, tutvunud esitatud määruskaebusega, möönab et on keeldunud avalduse menetlusse võtmisest ekslikult. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus puudutatud isiku poolt esitatud määruskaebuse ja tühistab Viru Maakohtu 28.12.2020 määruse. Avalduse menetlusse võtmine Kohus otsustab juriidilise isiku likvideerimismenetluse algatamise ja likvideerija määramise hagita menetluses (TsMS § 475 lg 1 p 11). Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS §

476 lg 1, § 477 lg 1 ja 7). Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et avaldus vastab TsMS sätestatud nõuetele ja ei esine TsMS § 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus võtab avalduse menetlusse. Likvideerimise otsustamine ja likvideerija määramine Kohtunikuabi peab määruse tegemise andma pädevale kohtunikule, kui otsustatakse juriidilise isiku sundlõpetamine, likvideerimise läbiviimine või likvideerijate määramine (TsMS § 595 lg 2 p 5). Kohus määrab seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilisele isiku likvideerija (TsMS § 602). Kohtule esitatud äriregistri väljavõttest nähtub, et OÜ Aiterom kustutati registrist 05.08.2013 ÄS § 60 lg 3 alusel, sest osaühing ei esitanud ÄS § 60 lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul registripidajale majandusaasta aruannet ega põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist. Kohus tuvastas, et kinnistusraamatu elektroonilise väljavõtte kohaselt on osaühingu nimel alates 22.02.2008 kinnistu Ollikese asukohaga Metsakivi küla Peipsiääre vald Tartu Maakond (registriosa nr 1648904). Kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras (ÄS § 60 lg 5). Kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad (ÄS § 218 lg 2). Kohus leiab, et kuna osaühing kustutati registrist majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu ja likvideerimismenetlust läbi ei viidud, ei ole käesoleval juhul tegemist täiendava likvideerimisega, vaid likvideerimisega ÄS § 60 lg 5 tähenduses. Äriregistri väljavõtte kohaselt on avaldaja puudutatud isiku endine juhatuse liige ja osanik. Kohus asub seisukohale, et seetõttu ei ole vajalik likvideerimismenetluse algatamiseks tähtaja ennistamine. Kuna puudutatud isiku nimel on kinnisvara, on avaldus põhjendatud. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus avalduse ja algatab likvideerimismenetluse. Likvideerimismenetluse läbiviimiseks tuleb määrata selleks sobilik likvideerija, kellel on piisavad oskused ja teadmised äriühingu likvideerimiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 41 lg 2 kohaselt korraldavad likvideerimise likvideerijad. Kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Isiku määramiseks on vajalik tema nõusolek (TsMS § 603 lg 1 ja 3). Osaühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui põhikirjas, üldkoosoleku otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks (ÄS § 206 lg 1). Avaldaja palub likvideerijaks määrata vandeadvokaat Tambet Mullari, kes on esitanud kohtule kirjaliku nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks. Kohus leiab, et vandeadvokaat vastab TsMS § 603 lg 1 nõuetele ja on tulenevalt oma kutsekvalifikatsioonist eelduslikult võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus likvideerijaks avaldaja esindaja so vandeadvokaadi. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid tema likvideerijaks nimetamise. Kohus ei tuvastanud, et isiku suhtes oleks kohaldatud ettevõtlus-, tegutsemis- või ärikeeldu.

Likvideerijal on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerija õigused ja kohustused sätestab ÄS § 209 ‒ 220. Sealjuures on likvideerija kohustatud korraldama juriidilise isiku raamatupidamist, sh koostama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile. Kui ilmneb, et juriidilise isiku varast ei jätku nõuete rahuldamiseks, on likvideerija kohustatud esitama pankrotiavalduse. Pärast vajalike eelduste täitmist peab likvideerija esitama avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Likvideerijal tuleb määrata osaühingu dokumentide hoidja ja anda dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. TsMS § 4772 kohaselt teostab kohus likvideerija üle järelevalvet ja määrab likvideerijale tähtajad aruannete esitamiseks. Kohtul on igal ajal õigus nõuda likvideerijalt teavet ülesannete täitmise kohta. Likvideerija tegevus lõpeb juriidilise isiku registrist kustutamisega, millest tuleb kohut viivitamata teavitada. Pärast tegevuse lõpetamist (likvideerimise lõppu) tuleb kohtule esitada lõpparuanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta (sh kirjeldada läbiviidud toiminguid, hinnang juriidilise isiku maksevõime kohta ja nimetada muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust). Kohustada määratud likvideerijat esitama Viru Maakohtule aruande oma tegevuse kohta hiljemalt 6 kuu möödudes käesoleva kohtumääruse kehtima hakkamisest. Aruandes tuleb anda ülevaade likvideerimise senise käigu kohta, esitada seisukoht pankrotiavalduse esitamise vajalikkuse või majandusaasta aruande esitamise osas ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Järgnevad vahearuanded tuleb esitada iga poole aasta järel kuni ametiaja lõpuni ning juriidilise isiku registrist kustutamisel esitada lõpparuanne. TsMS § 605 lg 1 esimese lause kohaselt võib likvideerija nõuda talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Ülesannete täitmisega seotud kulud tuleks enamjaolt katta juriidilise isiku vara arvel, kuna tegevus toimub juriidilise isiku huvides. Vandeadvokaat ei ole kirjalikus nõusolekus märkinud kas ta soovib tasude ja kulude hüvitamist või mitte. Menetluskulude jaotus Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Juriidilise isiku likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane (TsMS § 172 lg 1 ja 6). I. J. tasus avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Kohus leiab, et kuna puudutatud isik kustutati registrist seoses majandusaasta aruannete esitamata jätmisega ajal, mil avaldaja oli puudutatud isiku juhatuse liige, on menetluse põhjustanud avaldaja tegematajätmine. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud avaldaja. Määruse täitmine ja saatmine registriosakonnale TsMS § 478 lg 4 ja 5 kohaselt hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud ning see kehtib kõigi isikute suhtes. 59. peatükis nimetatud määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule (TsMS § 606 lg 1). Viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus täidetakse enne otsuse jõustumist. Kohus tunnistab otsuse viivitamata täidetavaks otsuses endas või määrusega (TsMS § 467 lg 5). Riigikohus on selgitanud, et likvideerija esindusõigus tekib hetkest, mil isikud on kohtu poolt nimetatud ja kohtumäärus on hakanud kehtima. Registrisse kande tegemisel ei ole esindusõiguse tekkimise aspektist õiguslikku tähendust. Äriühingu õigusvõime ennistub tagasiulatuvalt, tekkinud

õigusi ega kohustusi ei loeta vahepealse registrist kustutamisega lõppenuks (Riigikohtu 10.11.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-10, p 11 ja Riigikohtu 02.06.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-10, p 15). Seega ei sõltu isiku ametisse nimetamine ja kande tegemine kohtumääruse jõustumisest. ÄS § 33 lg 11 kohaselt teeb registripidaja kandeid jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendi alusel. Kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks (ÄS § 208 lg 2). Tulenevalt eeltoodust saadab kohus kohtulahendi likvideerija ametisse määramise kohta registriosakonnale kande tegemiseks. Riigilõivu tagastamine TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi. Riigilõivu tagastab kohus üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (TsMS § 150 lg 4). Advokaadibüroo Turnstone OÜ tasus 06.01.2021 määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Kuna kohus rahuldab esitatud määruskaebuse, tagastab kohus tasutud riigilõivi, mis kanda advokaadibüroo.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.