SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal hagi E. U., SIMPLYCAR OÜ vastu 2198,23 euro nõudes
Tsiviilasja hind
2198,23 eurot Hageja: SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal (registrikood 11453650; Liivalaia 13, 10118 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Konstantin Mägi (e-post: [email protected]); Kostja I: Simplycar OÜ (registrikood 11375648; Tootsi, Mäeküla, Kambja vald, Tartu maakond, 62013); Juhatuse liige: I. U. (isikukood: xxxx; e-post: xxxx); Kostja II: E. U. (isikukood xxxx; xxxx; e-post: xxxx)
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt I Simplycar OÜ ja kostjalt II E. U. solidaarselt hageja SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali kasuks võlgnevus 2198,23 eurot. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate Simplycar OÜ ja E. U. kanda.
4.Rahuldada hageja SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
5.Mõista kostjalt I Simplycar OÜ ja kostjalt II E. U. solidaarselt hageja SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 250 eurot. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab
2-20-115446 menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA HAGI ASJAOLUD
1.Hageja ja kostja I vahel on 28.07.2014 sõlmitud liisinguleping nr xxxx teraviljakombain New Holland xxxx ja heeder Vario 7,3 m (registreerimismärk xxxx, tehasetähis xxxx, tootmisaasta 2011, edaspidi liisinguese) liisimiseks. Liisingulepingule kohalduvad ja selle lahutamatuks osaks on alates 15.05.2015 kehtestatud hageja liisingulepingu tüüptingimused.
2.Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks on hageja ja kostja II vahel 30.07.2014 sõlmitud käendusleping. Käenduslepingu kohaselt kohustub käendaja (kostja II) tagama solidaarselt põhivõlgnikuga (kostja I) liisingulepingust ja selle lisadest tulenevate kostja I kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Käenduslepingu alusel on käendatavaks summaks kokku lepitud 153 000.00 EUR, mis on kostja II suurim võimalik vastutus hageja ees. Käendusleping on kehtiv kuni liisingulepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmiseni.
3.Hageja on liisingulepingu ennetähtaegselt üles öelnud võlgnevuste tõttu alates 21.04.2017, saates 13.04.2017 kostjale I vastavasisulise teatise nr DV17/04-1585 ja kostjale II teatise nr DV17/04-1586. Seega on liisingulepingust tulenev kohustus muutunud sissenõutavaks alates 21.04.2017.
4.Liisingueseme valduse palus hageja tagastada vabatahtlikult ning liisinguese toimetati 11.05.2017 hageja koostööpartneri T AS (registrikood xxxx, edaspidi tagasiostja) müügiplatsile, mida tõendab kostja I ja tagasiostja poolt allkirjastatud vara üleandmisevastuvõtmise akt. Tagasiostja ostis liisingueseme tagasi (jäägiga) vastavalt hageja ja tagasiostja vahel 29.07.2014 sõlmitud tagasiostu lepingu nr xxxx alusel hageja poolt tehtud pakkumisele. Liisingulepingu liisinguese on tagasiostjale müüdud hinnaga 59 211,17 EUR, millele lisandus käibemaks, ja nimetatud (neto)summaga on vähendatud liisingulepingu võlgnevust.
5.Tasumata on liisingulepingu järgsed arved nr 20140531/00/31 ja 20140531/00/32 summas 2 068,36 eurot ning intress 01.04.2017 kuni 20.04.2017 summas 129,87 eurot – võlg kokku 2 198,23 eurot.
6.Hageja selgitab ülaltoodule lisaks, et liisingulepingu alusel tasumisele kuuluv intressimäär oli liisingulepingu punktist 5.2 tulenevalt 3-kuu EURIBOR, millele lisandub fikseeritud intressi marginaal 4,8% aastas, kuid perioodil 01.04.2017 kuni 20.04.2017 oli intressimäär negatiivse 3-kuu EURIBOR-i väärtuse tõttu 4,491% aastas. Kooskõlas liisingulepinguga kohustus kostja I tasuma osamakseid ja intresse maksegraafikus kajastatud suuruses, hulgas ja tähtajal (igakuuliselt iga kuu viimasel kalendripäeval). Hageja arvutas hagis intressi alates 01.04.2017 (viimane väljastatud arve oli esitatud märtsis 2017, tähtajaga 31.03.2017) kuni 20.04.2017 (20 päeva, st kuni liisingulepingu ülesütlemise jõustumise kuupäevani), intressi arvutati tasumata põhiosa summalt 52 773,45 EUR. Hagis arvutas hageja intresse põhimõttel: graafikujärgne põhiosa jääk summas x intressimäär 4,491% / 360 päevane aasta
2-20-115446 x päevade arv alates 01.04.2017 kuni 20.04.2017 (20 päeva).
7.Eeltoodust tulenevalt saatis hageja 09.04.2020 kostjale I ja kostjale II nõude nr IV20/040036, paludes tasuda ülaltoodud summa 2 198.23 EUR hiljemalt 16.04.2020 või asuda hagejaga läbirääkimistesse võlgnevuse tasumise osas.
8.Kostja I ega kostja II nimetatud võlgnevust vabatahtlikult ei ole tasunud. Samuti ei ole kostja I ega kostja II asunud hagejaga läbirääkimistesse võlgnevuse kokkuleppelise tasumise osas.
9.Hageja palub mõista SIMPLYCAR OÜ-lt ja E. U.’ilt SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali kasuks solidaarselt välja liisingulepingust nr 20140531/00 tulenev võlgnevus summas 2
198,23 EUR.
10.Seoses kostjate vastuväidetega märgib hageja järgmist. Asjaolu, et kostja II ei ole enam kostjaga I seotud, ei anna alust kostja II käenduskohustusest vabastamiseks. Kostja I liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks hageja ja kostja II vahel 30.07.2014 sõlmitud käendusleping on kehtiv kuni liisingulepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmiseni. Kuna liisingulepingust tulenevad kohustused pole täielikult täidetud, on kostja II kohustatud solidaarselt kostjaga I vastutatama liisingulepingust tulenevate kostja I kohustuste täitmise eest. Käenduslepingu sõlmimisel kinnitas kostja II, et ta on tutvunud liisingulepinguga ning on selle sisust ja endale käenduslepinguga võetud kohustustest täielikult aru saanud.
11.Hageja poolt kostjatele 09.04.2020 nõudes rahalise kohustuse viivitamatuks täitmiseks nr IV20/04-0036 on ekslikult märgitud intressi arvestuse perioodi lõpuks 20.04.2020. Hageja on nimetatud eksituse hagiavalduse esitamisel parandanud. Nimetatud intressi summa kujunemist on hageja selgitanud ka kostjale I saadetud kirjas. Hageja on intressinõude summa 129,87 EUR perioodi 01.04.2017 kuni 20.04.2017 eest arvutamise alused toonud hagiavalduse punktides 5 ja 6. Hageja selgitab, et intressi perioodi alguseks on 01.04.2017, kuivõrd viimane liisinguarve enne liisingulepingu ülesütlemist väljastati kostjale I 15.03.2017. Seetõttu esitas hageja hagiavalduses intressinõude perioodi 01.04.2017 kuni 20.04.2017 eest, kuivõrd sellest ajast alates kostjale I uusi liisinguarveid ei väljastatud, kuid hagejal on õigus sellel perioodil intressi arvestada (võlgnevuste tõttu saadeti kostjatele enne uue arve väljastamist liisingulepingu ülesütlemise teatis). Hageja täpsustab, et nimetatud intressinõude arvestamise aluseks on võetud liisingu osamaksete (põhiosa maksete) jäägi summa 52 773,45 EUR, mis ei sisalda arvetes nr 20140531/00/29 ja nr 20140531/00/31 kajastatud ja enne liisingulepingu ülesütlemist kostja I poolt hagejale võlgnetavaid liisingu osamaksete (põhiosa maksete) summasid vastavalt 11 000,00 EUR ja 4 233,29 EUR, st liisingulepingu ülesütlemise seisuga oli tasumata liisingu osamaksete (põhiosa maksete) jääk kokku 68 006,74 EUR.
12.Hageja ja kostja I allkirjastasid 06.08.2014 liisingulepingu maksegraafiku muudatuse, millega lühendati liisinguperioodi ja muudeti osamaksete (liisingu põhiosamaksete) tasumise sagedust. Uus maksegraafik oli hageja poolt kostjale I liisingulepingu alusel esitatud arvete aluseks. Kostja I liisingulepingu järgse liisingueseme esimese sissemakse tasumise kohustus summas 27 000 EUR tasaarvestati vastavalt hageja, kostja I ja T AS-i vahel sõlmitud vastastikuste nõuete tasaarvestuse aktile nr SN20140531/00 kostja I poolt T AS-ile ettemaksu teostamisega samas summas. Nimetatud tasaarvestusest tulenevalt kajastub hageja poolt kostjale I väljastatud arvel nr 20140531/00/PA ettemaksu summa 27
2-20-115446
000 EUR.
13.Liisingulepingu järgsete laekumiste kohta esitab hageja sellekohase väljavõtte, kust nähtub, et kostja I on korduvalt rikkunud liisingulepingust tulenevaid maksekohustusi, mistõttu on hageja korduvalt pidanud väljastama liisinguarveid pärast seda, kui kostjal I oli võimalik jätkata hageja vastutulekul liisingulepingut. Hageja selgitab, et viivisenõuded on kajastatud kostjale I esitatud ja laekumata (tasumata) arvetel nr 20140531/00/31 ja nr 20140531/00/32. Liisingulepingu alusel tasumisele kuuluv viivisemäär on liisingulepingu punktist 5.5 tulenevalt 0,3% päevas. Viivise arvestamine ja märkimine igal konkreetsel arvel käib arve väljastamise ajaks tasumata põhiosa osamaksete pealt, st varasema arve väljastamise päevale järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse täieliku tasumise kuupäevani, kusjuures erinevate arvete põhiosa osamaksete võlgnevuste puhul arvutatakse viivist samuti eraldi, saadud tulem liidetakse ning märgitakse liisinguvõtjale saadetavale arvele.
KOSTJA I VASTUS HAGIAVALDUSELE
14.Aprillis 2017. a lõpetati liisinguleping ja vara tagastati. Peale lepingu lõpetamist ei ole SIA Unicredit leasing Simplycar OÜ`le ühtegi nõuet esitanud. SIA Unicredit leasing esitas Simplycar OÜ`le nõude 09.04.2020 mis on ca 3 aastat hiljem. Hageja andis aega tasumiseks kuni 16.04.2020. a (ainult 1 nädal). Simplycar OÜ tegi taotluse ajapikenduseks (taotluse esitasime 16.04.2020), kuid vastus oli negatiivne.
15.Simplycar OÜ ei ole saanud tutvuda 21.04.2017 nõudekirjaga DV17/04-1585. Nõudekirja nr IV20/04-0036 saime kätte 09.04.2020. a, kuid tekkis küsimus, kuidas näeb välja arvutuslik külg. Intressi on arvestatud kuni 21.04.2020 aastani ja summaks saadud 129,87 eurot? Ka 2016. a leidis aset samasugune vale arvestuse pidamine, kus tehti hiljem kreeditarve nr 20140531/00/22R summale 2104,15 eurot Simplycar OÜ kasuks.
16.Simplycar OÜ soovib, et antud menetlusest vabastatakse käendaja E. U., kuna tema pole Simplycar OÜ`ga seotud enam kui 6 aastat. Lepingu lõpetamisega tegeles juhatuse liige I. U.. Samas pole ka hageja esitanud E. U.`ile peale liisingulepingu lõpetamist mingeid nõudeid enne kui alles 09.04.2020.a. Peale lepingu lõpetamist palusime hagejalt, et võetaks maha maksehäirete registrist E. U.`i võlglasemärge. Nii ka tehti ja E. U. sai oma eluga edasi minna ja krediidiasutused andsid E. U.`ile eluasemelaenu. Simplycar OÜ juhatuse liige I. U. kinnitab, et võtab antud menetluse lahendamise ajal kogu vastutuse enda kanda.
17.Kostja I on seisukohal, et antud nõue on aegunud.
KOSTJA II VASTUS HAGIAVALDUSELE
18.Kostja II ei ole kostjaga I seotud olnud juba ca. 6 aastat. Kui sai liisinguleping lõpetatud aprill 2017. a, arvasin ja sain aru, et nüüd on kõik kohustused lõppenud. Minule ei ole esitatud vahepealsel ajal (enne 09.04.2020.a) hageja poolt ühtegi nõuet. Peale lepingu lõpetamist avaldasin soovi, et maksehäirete keskusest kustutatakse ära, et ma olen võlglane. Seda ka tehti ja sain puhta lehega alustada oma elu. Peale seda hakkasid mind arvestama ka pangad ja sain oma perele soetada eluaseme.
19.Simplycar OÜ juhatuse liige I. U. on teinud ettepaneku võtta antud menetluse asjaajamise enda peale koos minu vastu esitatud nõudega. Kostja II soovib, et teda vabastatakse menetlusest.
20.Kostja II on seisukohal, et nõue on aegunud.
2-20-115446
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
21.Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus TsMS § 232 lg 1 lähtuvalt tsiviilasjas kogutud tõenditele tuginedes, kas menetlusosaliste väited on tõendatud või mitte.
23.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste oluliste asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231 lõigete 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: hageja ja kostja I vahel on 28.07.2014 sõlmitud liisinguleping nr xxxx (dtl 57-58) teraviljakombain New Holland xxxx ja heeder Vario 7,3 m (registreerimismärk xxxx, tehasetähis xxxx, tootmisaasta 2011) liisimiseks; hageja ja kostja II vahel on 30.07.2014 sõlmitud käendusleping (dtl 67-68), mille kohaselt kohustub kostja II tagama solidaarselt kostjaga I liisingulepingust ja selle lisadest tulenevate kostja I kohustuste kohase ja täieliku täitmise piirmäära 153 000 euro ulatuses; hageja on liisingulepingu ennetähtaegselt üles öelnud võlgnevuste tõttu alates 21.04.2017, saates 13.04.2017 kostjale I vastavasisulise teatise nr DV17/04-1585 (dtl 70) ja kostjale II teatise nr DV17/04-1586 (dtl 72); liisinguese toimetati 11.05.2017 hageja koostööpartneri T AS müügiplatsile (dtl 82, vara üleandmise-vastuvõtmise akt); liisinguese on T AS-le müüdud hinnaga 59 211,17 EUR, millele lisandus käibemaks (dtl 84-88, tagasiostu leping nr. 20140531/00, pakkumine; dtl 154, arve); saatis hageja 09.04.2020 kostjale I ja kostjale II nõude nr IV20/04-0036 (dtl 94), paludes tasuda 2 198.23 EUR hiljemalt 16.04.2020 või asuda hagejaga läbirääkimistesse võlgnevuse tasumise osas.
6.Hageja palub mõista SIMPLYCAR OÜ-lt ja E. U.’ilt SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali kasuks solidaarselt välja liisingulepingust nr 20140531/00 tulenev võlgnevus summas 2
198,23 EUR.
7.Kostjad vaidlevad nõudele vastu ning on kokkuvõtlikult seisukohal, et: (i) kostja ei ole saanud tutvuda 21.04.2017 nõudekirjaga DV17/04-1585; (ii) menetlusest tuleb vabastada käendaja E. U.; (iii) nõue on aegunud; (iv) nõude arvestus võib olla vigane.
8.Esmalt hindab kohus hageja nõuet osas, mis puudutab tasumata lepingjärgseid makseid. Tasumata on liisingulepingu järgsed arved nr 20140531/00/31 ja 20140531/00/32 summas 2 068,36 eurot (arve nr 20140531/00/31 tasumata summas 750,23 EUR, makse laekumise tähtaeg: 28.02.2017; arve nr 20140531/00/32 tasumata summas 1 318,13 EUR; makse laekumise tähtaeg: 31.03.2017) ning intress 01.04.2017 kuni 20.04.2017 summas 129,87 eurot – võlg kokku 2 198,23 eurot.
2-20-115446
Kostjad ei ole nimetatud nõudekomponendile sisulisi vastuväiteid esitanud. Kostjad on üksnes paljasõnaliselt märkinud, et nõude arvestus ei pruugi olla korrektne. Kohus märgib, et vastuväide on sedavõrd üldsõnaline, et selle paikapidavust ei ole võimalik kontrollida – kostjad ei ole esile toonud, millises osas on hageja nõudearvestus vale. Kohus lisab, et varasemalt hageja poolt koostatud kreeditarve makse osas, mis käesolevasse vaidlusesse ei puutu, ei anna iseenesest alust arvata, et hageja nõue on alusetu. Kostjad ei ole tõendanud, et nad oleks hagejale nõutava rahasumma tasunud. Kohus märgib, et 21.04.2017 nõudekirjaga DV17/04-1585 mittetutvumine ei vabasta kostjaid vastutusest. Hageja ei ole nimetatud nõudekirjale hagis tuginenud ning ka kostjad ei ole esile toonud, millist tähtsust nõudekirjaga mittetutvumine käesolevas asjas omab. Kostja II „menetlusest vabastamine“ ei ole käesoleval juhul võimalik, kuivõrd kostja II vastutus põhineb käenduslepingul ning kostjad ei ole esile toonud VÕS § 153 nimetatud asjaolusid ja põhjendusi, millest oleks võimalik järeldada, et käendus on lõppenud. Käenduslepingu p 3.14 sätestab, et käendusleping on kehtiv kuni liisingulepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmiseni. Kohus märgib, et kostjate vaheline kokkulepe, mille kohaselt vastutab käesolevas asjas menetletava kohustuse täitmise eest kostja I, võib olla kehtiv kostjate kui solidaarvõlgnike sisesuhtes, kuid ei oma mõju nende kohustustele hageja ees. Kostjad on seisukohal, et hageja nõue on aegunud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-33-16 pis 13 leidnud, et enne liisingulepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud osamaksetena tasutavate liisingumaksete täitmisnõude aegumisele kohaldub TsÜS § 154 lg 1. TsÜS § 154 lg 1 sätestab, et korduvate kohustuste, välja arvatud lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Arve nr 20140531/00/31 tasumise tähtaeg oli 28.02.2017 ning arve nr 20140531/00/32 tasumise tähtaeg oli 31.03.2017. Seega algas nimetatud nõuete aegumine 01.01.2018 kell 00:00 ning TsÜS § 146 lg 1 järgi 31.12.2020 kell 24.00. Hageja esitas kostjate vastu kohtusse rahalise nõude 17.04.2020. Seega ei ole nõue aegunud ning kostjatel puudub õigus kohustuse täitmisest keelduda. Kohus leiab, et tasumata lepingjärgsed maksed kogusummas kokku 2 198,23 eurot tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista.
9.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevuse 2 198,23 eurot. Menetluskulude jaotus
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb hageja menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
2-20-115446
11.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks mh riigilõiv. Hageja on märkinud, et tema menetluskuluks on riigilõiv 250 eurot. Kohus leiab, et kulu kandmine on tõendatud, tegemist on vältimatu kuluga.
12.Seega leiab kohus, et hageja põhjendatud menetluskulud käesolevas asjas on kokku 250 eurot, mis kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.