2.Välja mõista OÜ-lt Aaspere Agro nelikümmend kaheksa) eurot 64 senti.
A. I.i kasuks 15 548 (viisteist tuhat viissada
3.Välja mõista OÜ-lt Aaspere Agro A. I.i kasuks viivis põhinõudelt (13 363, 60 eurot) alates 28.05.2019 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Jätta rahuldamata OÜ Aaspere Agro vastuväide kohtu tegevusele.
6.OÜ-l Aaspere Agro tasuda kohtuotsusega A. I.i kasuks välja mõistetud summad Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr EExxx.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul jooksul esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.A. I. ja OÜ Aaspere Agro sõlmisid 13.06.2015.a „Lepingu osaühingu juhatuse liikmega“ (Leping), Lepingu p 1.1 kohaselt valiti hageja kostja juhatuse liikmeks kostja ainuosaniku otsusega alates 13.06.2015 kuni 10.07.2016. 07.07.2016 allkirjastas kostja ainuosanik otsuse, millega pikendati hageja juhatuse liikme volitusi täiendavaks kolmeaastaseks perioodiks. 11.05.2017.a. esitas kostja hagejale teate hageja tagasikutsumise kohta kostja juhatusest, mille hageja sai kätte samuti 11.05.2017.a. Seega kutsuti 11.05.207.a. ainuosaniku otsusega hageja juhatuse liikme kohalt ennetähtaegselt tagasi so enne kui saabus juhatuse liikme volituste tähtaja lõpp.
2.Poolte vahel sõlmitud lepingu p 5.1 kohaselt on juhatuse liikmele makstav brutotasu suurus 2100 eurot alates 13.06.2015 ning tasu makstakse juhatuse liikmele iga kuu 5. kuupäeval juhatuse liikme arveldusarvele. Lepingu p 7.2 ja 7.2.2 kohaselt, juhul, kui leping lõpeb juhatuse liikme ennetähtaegse tagasikutsumisega ainuosaniku poolt, makstakse hüvitist 6 (kuue) kuu tasu suuruses summas kui juhatuse liige ei ole võetud kriminaalvastutusele seoses ametialase kuriteo toimepanemisega. Arvestades, et hagejat ei ole võetud kriminaalvastutusele seoses ametialase kuriteo toimepanemisega, täitus hageja ennetähtaegse tagasikutsumisega poolte vahel sõlmitud lepingu p 7.2.2 sätestatud eeldus, millisel juhul kohustub kostja maksma hagejale hüvitist kuue kuu tasu suuruse summas. Viimase makse summas 1682, 40 tasus kostja hagejale 11.05.2017.a. (so samal päeval, mil kostja esitas hagejale teate tema tagasikutsumise kohta kostja juhatusest). Hageja esitatud kontoväljavõttest nähtub, et kostja on hagejale tasunud lepingu p 5.1 kokkulepitud tasu 2017. aasta aprillikuu eest 1682, 40 eurot, kuid ei ole maksnud tasu 2017. aasta maikuu eest. Hageja tegutses kostja juhatuse liikmena ka 01.05.2017-11.05.2017.a. , kuid selle perioodi eest talle tasu makstud ei ole. Kostja ei ole tasunud ka lepingu p 7.2 ja 7.2.2 hüvitist. Kõik lepingust tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks hiljemalt 12.05.2017.a.
3.Hageja nõuab kostjalt - perioodi 01.05.2017-11.05.2017 eest saamata jäänud tasu 763, 60 eurot Arvestus kujuneb järgmiselt: 2017. mais oli 22 tööpäeva, brutotasu päeva kohta oli 95,45 eurot (2100/22). Perioodi 01.05.2017-11.05.2017 jääb 8 tööpäeva, mille järgi on hageja tasunõue 763, 60 bruto (95,45 x 8) - lepingu p 7.2 ja 7.2.2 järgi hüvitist 12 600 eurot (6 x 2100). - hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist 2185,04 eurot - viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
4.Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega. Hageja selgitab, et kõik kostja poolt hageja vastu esitatud nõuded on tagatud. OÜ Aaspere Agro on esitanud hageja vastu nõude (kahju hüvitamise nõude) tsiviilasjas nr 2-17-7978. Viidatud tsiviilasjas on kohus seadnud OÜ Aaspere Agro taotlusel hagi tagamiseks A. I.ile kuuluvale varale kohtulikud hüpoteegid. Samad nõuded on kostja esitanud ka solidaarselt teiste väidetavate kahjutekitajate vastu kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagis, mille tagamiseks on arestitud ka teiste väidetavate kahjutekitajate vara. Seega isegi juhul, kui Aaspere Agrol on A. I.i vastu mingis ulatuses nõuded, siis need on piisavalt tagatud. VÕS § 110 kohaldamise eeldused mingil juhul täidetud ei ole. Hageja leiab, et kostja esitatud tõendid pooleliolevate menetluste kohta (sh kaks sellest on kostja enda koostatud dokumendid) ei ole käesolevas asjas asjakohased. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded, mis tulenevad poolte vahel sõlmitud lepingu p 5.1 (tasu nõue) ja p 7.2, 7.2.2 (hüvitise nõue). Ametialase süüteo toimepanemist ei heideta hagejale jätkuvalt ette üheski menetluses. Kriminaalvastutusele ei ole hagejat võetud ühegi süüteo toimepanemise eest. Kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-17-7978 ei võimalda samuti jätta hageja käesolevas tsiviilasjas esitatud nõudeid rahuldamata. Kostja ei selgita, millist asjaolu või vastuväidet kostja esitatud süüdistusakti ja tsiviilasja nr 2-177978 menetlusdokumendiga ning tsiviilhagiga tõendada soovib. Kostja viitab justkui hageja nõude vastuolule hea usu põhimõttega, kuid ainuüksi teiste menetluste toimumine ei tähenda, et hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Käimasolev kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-17-7978 või süüdistusakti ja tsiviilhagi esitamine (kriminaalasjas ei ole veel kedagi kohtu alla antud ja ei ole määratud eelistungi aega) ei tõenda muud kui seda, et poolte vahel on pooleli teised kohtumenetlused. Hageja hinnangul rõhutab kostja põhjendamatult pooleliolevate menetluste olulisust. Mõlemad menetlused on kestnud mitu aastat ning ühtegi sisulist lahendit ei ole kummaski menetluses seni tehtud. Hageja rõhutab, et kui mõni kostja poolt algatatud menetlustest jõuab kunagi Aaspere Agro jaoks positiivse lahendini, mida on võimalik täita, siis saab kostja vastavat jõustunud lahendit hageja suhtes täita. Kostja ei jää oma (tagasi)nõudest kuidagi ilma kui selgub, et nõue on põhjendatud. Hageja leiab, et tsiviilasi nr 2-17-7978 ja kriminaalasi ei ole käesoleva asjaga seotud. Juhul kui kostja hagi jääb tsiviilasjas nr 2-17-7978 täielikult rahuldamata ja hageja mõistetakse õigeks kriminaalasjas, ei ole hagejal võimalik enam oma nõuet kostja vastu esitada.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja OÜ Aaspere Agro hagi ei tunnista. Kostja leiab, et ei võlgne A. I.ile hagiavalduses esitatud tasunõudeid. Lepingu p.-des 7.2 ja 7.2.2. kokku lepitud hüvitise 12 600 eurot (bruto) tasumise tingimused ei ole täidetud, kuivõrd hüvitise väljamaksmise eeldused ei ole täitunud. Kuuekuulise tasuhüvitise saamise eeldus oli see, et juhatuse liige ei ole võetud kriminaalvastutusele seoses ametialase kuriteo toimepanemisega. Vaidlust ei saa olla selles, et A.I. on endise kostja juhatuse liikmena kostja vastu toime pandud majanduslike kuritegude eest vastutusele võetud, ta on süüdistatav kriminaalasjas nr 17740000171, mille osas on esitatud süüdistusakt kohtusse. Kostja on nimetatud kriminaalasjas kõne all olevates sündmustes kandnud kahju üle 1 miljoni euro ja esitanud hageja jt vastu tsiviilhagi. Samuti on kostja esitanud hageja vastu hagi kahju hüvitamise nõudega (tsiviilasi nr 2-17-7978). Kriminaalasjas ja tsiviilasjas hageja vastu esitatud nõuded moodustavad kokku ca 1,2 miljonit eurot.
6.Kostja on seisukohal, et lepingu p 7.2.2 inglise keelset sõnastust ja eestikeelset tõlget vaadates on selge, et lepingus toodud „kriminaalvastutusele võtmise“ tähendab muuhulgas ka kriminaalmenetluse alustamist. Kostja märgib, et „Bring criminal charges“ tähendab inglisekeelsest otsetõlkest „kriminaalsüüdistuse esitamist“ –selle all on kostja hinnangul mõeldud protsessi, mis teadaolevalt algab kriminaalmenetluse alustamisega isiku suhtes. Kostja peab absurdseks olukorda, kui antud lepingusätte rakendumise (lahkumishüvitise maksmise kohustuse puudumise) jaoks peaks ootama jõustunud kriminaalmenetluse kohtuotsust, sest see eeldaks juhatuse liikmena kuriteod toime pannud isiku juhatuse liikme staatuses hoidmist ajal, mil tema kuriteod on ilmsiks tulnud, kuid kohtuotsus veel puudub.
7.Juhatuse liikme lepingus ei ole nimetatud tähtaega, mille jooksul tuleks tasuda p 7.2.2 järgne lahkumishüvitis kui see kuuluks maksmisele. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast VÕS § 82 lg 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kostja on seisukohal, et kuue kuu tasu suuruse lahkumishüvitise väljamaksmise tähtaeg ei ole saabunud kuivõrd juhatuse liige (hageja) on võetud kriminaalvastutusele – tema suhtes menetletakse kriminaalasja – ja kostja vastava tasu maksmise kohustus pole muutunud sissenõutavaks tulenevalt käesoleva võlasuhte olemusest. Hageja väide, et talle esitatud süüdistuses ei ole tegemist ametialase süüteoga karistusseadustiku mõttes, on asjakohatu. Kuivõrd tegemist on tsiviilõigusliku lepinguga, siis lepingus teo nimetamine ametialaseks ei saa kuidagi viidata tõlgendusele, et tegemist on viitega KarS peatükile. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kuna tegemist on juhatuse liikme lepinguga, siis on selgelt tegemist kriminaalvastutusega, mis puudutab konkreetse ameti - juhatuse liikme kohustuste rikkumist sõltumata kvalifitseeruva teole vastava koosseisu paiknemisest karistusseadustikus.
8.Perioodi 01.05.2017-11.05.2017.a. juhatuse liikme tasu tasumisele ei kuulu, kuivõrd hageja ei täitnud juhatuse liikme lepingupõhist kohustust juhtida ja esindada osaühingut kooskõlas kehtivate õigusaktide ja osaühingu põhikirjaga. Hageja ei täitnud omapoolset lepingulist kohustust, mistõttu on kostjal õigus oma vastu kohustuse täitmisest keelduda tulenevalt VÕS § 110-111. Hageja ei ole hüvitanud kostjale kahjusid, mida ta on tekitanud. Sellest tulenevalt on kostjal kehtiv õigus pidada kinni omapoolset täitmist.
Juhatuse liikme tasu maksmise kohustus ja juhatuse liikme kohustused on vastastikused kohustused VÕS § 111 lg 1 kohaselt kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et kohustuse täidab.
9.Kostja on seisukohal, et mõlema tasunõude sissenõudmine on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega (VÕS § 6 ja 7). Kostja taotleb alternatiivselt, et kohus jätaks juhatuse liikme lepingu p 7.2.2 kohaldamata tulenevalt sellest, et arvestades kostjale tekkinud kahju ning hagejale ja tema ainuomandis olevale äriühingul OÜ-le Farmi Konsultatsioonid kahju tekitamise tulemusena saabunud rahalist kasu sadades tuhandetes eurodes, ei ole hagejale juhatuse liikme tasu või lahkumishüvitise tasumine hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetav. Kostja juhatuse liikmena oli hagejal kohustus tegutseda kostja huvides. Selle asemel tekitas ta kostjale suure majandusliku kahju tegudega, mis on karistatavad karistusseadustiku kohaselt, saades ise tehingutest kasu sadades tuhandetes eurodes. Sellega pani hageja kostja veel ka olukorda, milles tuli teha palju tööd ning kanda kulutusi varjatud tegevuse faktide tuvastamiseks ja tõendite kogumiseks, tegude kvalifitseerimiseks ja kuriteokaebuse esitamiseks. On iseenesestmõistetav, et kostja nõuded hageja vastu, olles ca 100 korda suuremad, annavad aluse tasaarvestuseks igal ajal, mil kostja vaid sooviks hageja nõuet omaks võtta.
10.Kostja esitab 16.11.2020.a. esitatud menetlusdokumendis vastuväite kohtu tegevusele seoses kohtuistungi korraldamata jätmisega. Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, et kohtu eelmise koosseisu korraldatud istung läheb arvesse vaatamata TsMS § 20 lg 1 sätestatule, kuivõrd eelmine kohtunik määras kirjaliku menetluse ja pooled ei esitanud sellele istungil vastuväiteid ning pooled ei ole esitanud kohtule tõendeid, mille uurimine oleks istungil vajalik. Kostja leiab, et asjas ei ole toimunud kohtuistungit, vaid toimus ainult eelistung, kostja ei pidanud esitama vastuväidet kirjalikule menetlusele kohtuistungil, vaid oli võimalus TsMS § 333 lg 2 järgi teha seda ka esimeses menetlusdokumendis pärast kohtuistungit, mida kostja ka tegi (12.06.2020 menetlusdokument). Kostja on 27.08.2019 menetlusdokumendis taotlenud selgesõnaliselt asja läbivaatamist kohtuistungil ja kohtupoolne kirjaliku menetluse määramine 11.02.2020.a. istungil oli oluline menetlusnormi rikkumine vastavalt TsMS § 656 lg 1. Vastuväite esitamata jätmine ei too kaasa seda, et menetlusõiguse rikkumine on kõrvaldatud vastuväite puudumisega.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus on seisukohal, et A. I.i hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
A. I. esitas OÜ Aaspere Agro vastu juhatuse liikme lepingust tuleneva tasu ja hüvitise saamise nõude (lepingu täitmise ja täitmisega viivitamise eest viivise nõude). Hageja tugineb kostjapoolsele lepingurikkumisele.
12.13.06.2015.a. sõlmisid Aaspere Agro OÜ (ainuosanik juhatuse liige W.L.) ja A. I. lepingu osaühingu juhatuse liikmega (juhatuse liikme lepingu), mille p 1.1 kohaselt valiti hageja kostja ainuosaniku otsusega juhatuse liikmeks alates 13.06.2015 tähtajaga kuni 10.07.2016.a. (I kd tl 1112)
Kostja ainuosaniku 04.07.2016.a otsusega pikendati OÜ Aaspere Agro juhatuse liikmete, sh A. I.i volitusi täiendavaks 3 aastaks (I kd tl 16). OÜ Aaspere Agro ainuosaniku 11.05.2017.a. otsusega kutsuti A. I. kostja juhatusest tagasi (I kd tl 21-22). 13.06.2015..a poolte vahel sõlmitud juhatuse liikme lepingu p 2.1 kohaselt jõustus leping juhatuse liikmeks valimise kuupäevast ja kehtib kuni juhatuse liikme volituste lõppemiseni. Leping võidakse ennetähtaegselt lõpetada lepingus või seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Lepingu p 5.1 sätestas juhatuse liikmele makstava tasu suuruse 2100 eurot kuus. Lepingu p 7.2 ja 7.2.2 kohaselt lõpeb leping juhatuse liikme ennetähtaegse tagasikutsumisega ainuomaniku poolt. Sel juhul makstakse hüvitist kuue (6) kuu tasu suuruses summas kui juhatuse liige ei ole võetud kriminaalvastutusele seoses ametialase kuriteo toimepanemisega.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 sätestab lepingu mõiste. Nimetatud sätte kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või pooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on leping selle pooltele täitmiseks kohustuslik. Tulenevalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (§ 76 lg 3). Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes mis annab võlausaldajale õiguse rakendada VÕS § 101 nimetatud õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud poole (võlgniku) suhtes. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja muuhulgas nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6).
14.Hageja tugineb kostjapoolsele lepingu p 2.1, 5.1, 7.1 ja 7.2.2 rikkumisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning TsMS § 5 lg 2 kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude / vastuväite põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostjapoolset kohustuse rikkumist peab tõendama hageja kuna tema tõendamiskoormiseks on asjaolude esinemine, mille puhul saab esitada õiguskaitsevahendeid (nõuda kohustuse täitmist, viivist). Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole maksnud hagejale lepingu p 5.1 sätestatud juhatuse liikme tasu ajavahemiku 01.05.2017 - 11.05.2017 eest. (I kd tl 24, II kd tl 91-95) Vaidlust ei ole ka selles, et kostja ei ole maksnud hagejale lepingu p 7.2.2 järgset hüvitist ennetähtaegse tagasikutsumise eest (nn lahkumishüvitist).
15.Kostja OÜ Aaspere Agro vaidleb hageja nõudele vastu, leides, et lepingu p 7.2.2 kuuekuulise hüvitise saamise eeldused ei ole täidetud; tasu- ja hüvitisenõue ei ole muutunud sissenõutavaks; kostjal on õigus täitmisest keelduda tuginedes VÕS § 110 lg 1 ja 3 ja § 111; hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus selgitas kostjale 25.05.2020.a. kirjas, et kui kostja tugineb VÕS § 110 lg 1 ja 3 täitmise keeldumisele, siis tuleb kostjal tõendada täitmisest keeldumise eelduste olemasolu, (II kd tl 75)
16.Pooled tõlgendavad erinevalt juhatuse liikme lepingu p 7.2.2 sisu. Lepingu p 7.2 ja 7.2.2 kohaselt lõpeb leping juhatuse liikme ennetähtaegse tagasikutsumisega ainuomaniku poolt. Sel juhul makstakse hüvitist kuue (6) kuu tasu suuruses summas kui juhatuse liige ei ole võetud kriminaalvastutusele seoses ametialase kuriteo toimepanemisega. Hageja on seisukohal, et kuivõrd A. I.i kriminaalvastutusele seoses ametialase kuriteo toimepanemisega ei ole võetud, on täidetud poolte vahel sõlmitud lepingu p 7.2.2 sätestatud eeldus, mil kostja maksab hageja ennetähtaegsel tagasikutsumisel hüvitist kuue kuu tasu suuruses summas. Hageja leiab, et „kriminaalvastutusele võtmist“ lepingu p 7.2.2 tähenduses tuleb mõista juhatuse liikme süüdimõistmist (jõustunud kohtulahendit) pidades silmas süütuse presumptsiooni. Kuivõrd hagejat käesoleva ajani süüdi ei ole mõistetud, ei olnud ega ole kostjal õigust keelduda lepingu p 7.2.2 hüvitise tasumisest. Kostja on seisukohal, et lepingu p 7.2.2 inglise keelset sõnastust ja eestikeelset tõlget vaadates tähendab lepingus toodud „kriminaalvastutusele võtmine“ muuhulgas ka kriminaalmenetluse alustamist. Kostja märgib, et „Bring criminal charges“ tähendab inglisekeelsest otsetõlkest „kriminaalsüüdistuse esitamist“ ning selle all on mõeldud protsessi, mis algab kriminaalmenetluse alustamisega isiku suhtes.
17.VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Vastavalt VÕS § 29 lg 8 eelistatakse lepingutingimuse tõlgendamisel tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui lepingutekst on koostatud mitmes keeles ja tekstidel on võrdne jõud, lähtutakse tekstide lahknevuse korral lepingu tõlgendamisel algselt koostatud tekstist (§ 29 lg 9). Kostja peab mõeldamatuks olukorda, kui lepingu p 7.2.2 rakendumise (lahkumishüvitise maksmise kohustuse puudumise) jaoks peaks ootama jõustunud kriminaalmenetluse kohtuotsust, sest see eeldaks juhatuse liikmena kuriteod toime pannud isiku juhatuse liikme staatuses hoidmist ajal, mil tema kuriteod on ilmsiks tulnud, kuid kohtuotsus veel puudub. Kuivõrd A. I. on endise kostja juhatuse liikmena kostja vastu toime pandud majanduslike kuritegude eest vastutusele võetud, ta on süüdistatav kriminaalasjas nr 17740000171, mille osas on esitatud süüdistusakt kohtusse, on kostjal põhjendatud jätta lepingu p 7.2.2 tulenevalt hüvitis hagejale maksmata. Kohtu hinnangul leiab kostja alusetult, et p 7.2.2 tõlgendus, mille kohaselt tähendab kriminaalvastutusele võtmine viidatud punkti mõttes juhatus liikme suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist, eeldab väidetavalt kuriteod toime pannud isiku juhatuse liikme staatuses hoidmist kriminaalmenetluse ajal. Kui juhatuse liige rikub oma ametisuhtest tulenevaid kohustusi, on osaühingul võimalik muuhulgas kutsuda oma ametikohustusi rikkunud juhatuse liige tagasi (ÄS § 184 lg 1). Seda ongi kostja teinud, kuigi kohus märgib, et kostja ainuosaniku 11.05.2017.a. otsuses, puuduvad põhjendused juhatuse liikme ennetähtaegse tagasikutsumise põhjuste kohta. Arvestades hilisemaid kohtumenetlusi, sh tsiviilasja nr 2-17-7978 ja kriminaalasja nr 17740000171 asjaolusid, võis selleks olla kahtlus hageja tegevuses juhatuse liikmena (sh hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumises, kahju tekitamises, usalduse kaotuses), kuid ühtegi viidet tagasikutsumiste põhjustele ei ole.
18.Termini „kriminaalvastutusele võtmine“ osas on Riigikohus oma 12.03.1996.a. lahendis leidnud, et kriminaalvastutusele lihtseaduste tähenduses võetakse isik süüdimõistva kohutuotsuse jõustumisega, st alles siis, kui õigusemõistmise tulemina tehtav süüdimõistev kohtuotsus on
seadusjõustunud, on süütuse presumptsioon antud isiku suhtes kummutatud ja tal tekib kriminaalvastutus - see on riikliku sunniga tagatav kohustus kanda karistust või muud kohtu poolt kohaldatud sunnivahendit või piirangut. Kostja viitab Riigikohtu seisukohale lahendis 3-4-2-54-13 p 30, milles Riigikohus sedastab, et kehtivas kriminaalmenetlusõiguses saab kriminaalvastutusele võtmisest PS § 76 teise lause tähenduses rääkida alates hetkest, mil Riigikogu liikme kohta koostatakse süüdistusakt (KrMS § 226 lg 1) või temaga sõlmitakse kokkuleppemenetluses kokkulepe (KrMS § 245). Osutatud menetlustoimingud järgnevad kohtueelse menetluse lõpuleviimisele – ja seega ka tõendusteabe komplekteerimisele – ning eelnevad vahetult kriminaalasja kohtusse saatmisele. Kohus lisab, et Riigikohus on ka varasemalt (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.09.10 lahend kriminaalasjas nr 3-1-1-60-10 p 9, 10, 12) leidnud, et mõiste „kriminaalvastutusele võtmine“ PS § 76 lg 2 tähenduses on kattuv mõistega „kriminaalasja algatamine“. Kohus juhib tähelepanu, et viidatud lahendites selgitab Riigikohus kriminaalvastutusele võtmise terminit PS § 76 lg 2 tähenduses. Viidatud sätte kohaselt saab Riigikogu liiget kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Eraõigusliku juriidilise isiku juhatuse liige ei ole kriminaalmenetlusliku immuniteediga kaitstud isik, mistõttu viited PS § 76 lg 2 tõlgendusele ei ole asjakohased. Kostja esindaja leidis kohtuistungil 11.02.2020.a., et vähemalt kahtlustuse esitamine on piisav, et öelda, et isik on võetud kriminaalvastutusele ja tema suhtes toimub kriminaalmenetlus st riiklik süüdistus on oma otsustuse teinud (II kd tl 63 pöördel). Kohus eeltooduga ei nõustu. Kohus on seisukohal, et kahtluse ja usalduse kaotuse tõttu on küll võimalik ja põhjendatud pooltevaheline lepinguline suhe lõpetada / erakorraliselt üles öelda, kui pool(t)elt ei saa enam mõistlikult oodata lepingulise suhte jätkamist, kuid eeltoodu ei tähenda, et kahtlustuse esitamist saab pidada kriminaalvastutusele võtmiseks lepingu p 7.2.2 tähenduses ning sellega seonduvalt lepingust tulenevate tasude (p 5.1, 7.2.2) maksmata jätmist. VÕS § 631 järgi võib käsunduslepingu ülesütlemise aluseks olla lepingurikkumine, aga ka muu seadusest tuleneva kohustuse rikkumine või muu asjaolu, sh käsundiandja usalduse kaotus, mille tõttu ei saa oodata, et pooled täidavad lepingut edasi (vt Riigikohtu 31. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-12, p 12).
19.Kohus nõustub kostjaga selles, et lepingu p 7.2.2 terminit „ametialased kuriteod“ ei tule käsitleda ametialaste süütegudena karistusseadustiku (KarS) 17 ptk § 288 jj mõttes, kuivõrd tegemist on tsiviilõigusliku lepinguga. Kohus on seisukohal, et nii lepingupooled kui iga nendega sarnase mõistliku inimese arusaamise kohaselt tuleb lepingu p 7.2.2 mõttes „ametialaste kuritegudena“ mõista neid tegusid, mis on toime pandud juhatuse liikmena (juhatuse ametikohustusi täites) lepingupoole / äriühingu suhtes (ehk milles on kannatanu /tsiviilhageja äriühing). Küll aga ei nõustu kohus tõlgendusega, et kriminaalvastutusele võtmine lepingu p.7.2.2 tuleb mõista juba kriminaalmenetluse alustamist, kahtlustuse esitamist. Isegi kui nõustuda kostja seisukohaga selle, et kriminaalvastutusele võtmise all lepingu p.7.2.2 tähenduses tuleb mõista protsessi, mis algab kriminaalmenetluse alustamisega või mõne muu järgneva menetlustoiminguga (nt süüdistuse esitamisega), juhib kohus tähelepanu alljärgnevale: Pooltevaheline lepinguline suhe lõppes 11.05.2017.a. Hageja tasunõue muutus sissenõutavaks 12.05.2017.a. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.
Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast § 82 lg 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 2 muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hagejal tekkis õigus nõuda lepingu p 5.1 ja 7.2.2 järgse tasu ja hüvitise maksmist alates 12.05.2017.a. Lepingus ei ole märgitud lepingust tulenevate kostja kohustuste täitmise tähtaega, mistõttu arvestades, et leping juhatuse liikmega lõpetati 11.05.2020, muutusid sissenõutavaks ka lepingust tulenevad nõuded (sh juhatuse liikme tasunõuded). Kohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et juhatuse liikme lahkumishüvitise väljamaksmise tähtaeg ei ole veel saabunud kuivõrd juhatuse liikme suhtes menetletakse kriminaalasja ning tasu maksmise kohustus pole sissenõutavaks muutunud tulenevalt võlasuhte olemusest. Kohus rõhutab, et juhatuse liikme lepingu lõppemisel (juhatuse liikme tagasikutsumise) hetkel ning lepingust tulenevate kohustuste (tasu maksmise kohustute) sissenõutavaks muutumisel ei olnud A. I.i kriminaalvastutusele võetud (sh olenemata lepingu p 7.2.2 tõlgendusest, ei olnud esitatud süüdistust, ei olnud isegi kriminaalmenetlust alustatud). Kriminaalmenetlus kr asjas nr 17740000171 alustati 20.12.2017.a. so 7 kuud pärast juhatuse liikme tagasikutsumist) (I kd tl 110) Kriminaalmenetluse alustamise ajaks oli kohtu hinnangul möödunud ka mõistlikult vajalik aeg kohustuse täitmiseks VÕS § 82 lg 7 mõttes ehk kostja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust ka selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödudes. Eeltoodust tulenevalt ei olnud lepingu lõppemise ja hageja nõude sissenõutavaks muutumise ajal hagejat kriminaalvastutusel võetud kummagi poole lepingu p.7.2.2 terminile „kriminaalvastutusele võtmine“ antud tõlgenduse järgi. Pooltevahelise lepingulise suhte lõppemisel olid hageja teod ja sellest tuleneda võivad tagajärjed üksnes kostja kahtlused. Kohus on seisukohal, et vaatamata kostja võimalikele (sh põhjendatud) kahtlustele hageja suhtes, on kostja põhjendamatult jätnud tasumata lepingust tulenevad tasud etteulatuvalt, eeldusel, et tulevikus võib tekkida alus tasu maksmata jätmiseks. Lepingu lõppemisel kohtu hinnangul õiguslikku alust tasu ja hüvitise maksmisest keeldumiseks /maksmata jätmiseks ei olnud.
20.Kohus möönab, et käesolevaks ajaks on A. I.ile kriminaalasjas nr 17740000171 esitatud süüdistus KarS § 394 lg 2 p 1 ja § 201 lg 2 p 1, 2 kvalifitseeritavate tegude toimepanemises (II kd tl 121 jj). Kohtute infosüsteemi andmetel on kriminaalasjas nr 1-20-6132 (nr 17740000171) määratud eelistung 28.01.2021.a. Samas on menetlus kriminaalasjas kestnud 3 aastat ning eelduslikult kestab veel vähemalt sama kaua. Kui kostja peab absurdseks olukorda, kus lahkumishüvitise tasumata jätmiseks (lepingu p 7.2.2) peaks kostja ootama määramata ajal hageja suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist, siis ka vastupidiselt - hagejal hüvitise saamiseks tuleks sel juhul oodata enda suhtes õigeksmõistva otsuse jõustumist, kusjuures selleks ajaks ei pruugi hagejal enam olla võimalik oma nõuet maksma panna. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kuue kuu tasu suuruse lahkumishüvitise väljamaksmise tähtaeg ei ole saabunud, nõue ei ole muutunud sissenõutavaks tulenevalt võlasuhte olemusest, kuivõrd juhatuse liikme (hageja) suhtes menetletakse kriminaalasja. OÜ Aaspere Agro kahju nõue A. I.i vastu tsiviilasjas nr 2-17-7978 ei oma kohtu hinnangul tähtsust juhatuse liikme lepingu täitmise suhtes.
Poolte vahel sõlmitud juhatuse liikme leping (p 5.1 ja 7.2.2) ei sea juhatuse liikme tasu ja hüvitise maksmist / maksmata jätmist (sh lahkumishüvitise tasumist) sõltuvusse võimaliku kahju nõude esitamisest. Kahju tekitamise ja hüvitamise asjaolude ja tõenditega seonduvat menetleb kohus tsiviilasjas nr 217-7978 ning see ei ole ka käesoleva tsiviilasja vaidluse esemeks, mistõttu jätab kohus tähelepanuta kostja 16.11.2020 menetlusdokumendis (II kd tl 114 jj) esitatud nn ühe kahjuepisoodi tõendamise (menetlusdokumendi p 3) ja lisatud tõendid (loetelu nr 4-13, II kd tl 119).
21.Kostja on seisukohal, et tal on õigus kohustuste täitmisest keelduda tuginedes VÕS § 110 lg 1 ja 3 ja § 111. Tulenevalt VÕS § 110 lg 1 võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Sama paragrahvi lg 3 järgi lõpeb võlgniku õigus täitmisest keelduda, kui võlausaldaja täidab oma kohustuse või tagab kohustuse täitmise. Hageja selgitab, et kõik kostja poolt hageja vastu esitatud nõuded on tagatud. Tsiviilasjas nr 2-17-7978 on kohus seadnud OÜ Aaspere Agro taotlusel hagi tagamiseks A. I.ile kuuluvale varale kohtulikud hüpoteegid (kokku ca 400 000 euro ulatuses). Samad nõuded on kostja esitanud ka solidaarselt teiste väidetavate kahjutekitajate vastu kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagis, mille tagamiseks on arestitud ka teiste väidetavate kahjutekitajate vara . Seega isegi juhul, kui Aaspere Agrol on A. I.i vastu mingis ulatuses nõuded, siis need on piisavalt tagatud. VÕS § 110 kohaldamise eeldused täidetud ei ole. Kohus nõustub eeltooduga. Kohustuse täitmise tagamine võlausaldaja poolt (VÕS § 110 lg 3) välistab võlgniku õiguse keelduda kohustuse täitmisest.
22.Vastavalt VÕS § 111 lg 1 kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kostja märgib, et juhatuse liikmele tasu maksmise kohustus ja juhatuse liikme kohustused on vastastikused kohustused ning perioodi 01.05.2017-11.05.2017.a. eest juhatuse liikme tasu tasumisele ei kuulu, kuivõrd hageja ei täitnud juhatuse liikme lepingupõhist kohustust juhtida ja esindada osaühingut kooskõlas kehtivate õigusaktide ja osaühingu põhikirjaga (I kd tl 104). Hageja ei täitnud omapoolset lepingulist kohustust, mistõttu on kostjal õigus oma vastu kohustuse täitmisest keelduda tulenevalt VÕS § 110-111. Kohus eeltooduga ei nõustu. Kostja eeltoodud väide on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja ei ole millegagi tõendanud, et viidatud ajavahemikul hageja kostja juhatuse liikme ülesandeid ei täitnud. Isegi kui kostjal olid kahtlused, et juhatuse liige on osaühingule tekitanud kahju, ei anna see automaatselt alust omapoolsete lepinguliste kohustuste täitmata jätmiseks. Kohus juhib tähelepanu, et kostja ainuosaniku 11.05.2017.a otsuses, millega hageja kutsuti juhatuse liikme ametikohalt tagasi, puuduvad igasugused põhjendused selle kohta, mida juhatuse liikmele ette heidetakse ning mille tõttu ennetähtaegne tagasikutsumine tehti.
Riigikohus on selgitanud, et vastastikuse lepingu täitmata jätmise vastuväide on olemuselt ajutine, st sellele saab tugineda üksnes seni, kuni teine pool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või kui täitmine on tagatud või kindel. Selle põhiliseks tagajärjeks on lepingupoole enda täitmise edasilükkamine, mitte aga sellest lõplik keeldumine. Seeläbi tagab VÕS § 111 lg 1 esmajoones lepingupoole jaoks vastusoorituse saamist (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2008 otsus tsiviilasjas nr 32-1-80-08, p 33, 05.06.2012 3-2-1-42-12)). Käesoleval juhul on vastusooritus tagatud tsiviilasjas nr 2-17-7978 kohtu 25.05.2017.a ja 14.06.2017.a. määrustega rakendatud hagi tagamise abinõudega (arestitud A. I.i ja talle kuuluva OÜ Farmi Konsultatsioonid vara ca 400 000 euro ulatuses - OÜ Aaspere Agro nõue A. I.i vastu on 77 360 euro, lisandub viivis ning solidaarselt A. I.i ja OÜ-lt Farmi Konsultatsioonid vastu 377 797 euro nõudes, lisandub viivis) Samuti on vara arestitud kriminaalmenetluses. OÜ Aaspere Agro nõuete tagamine välistab kohtu hinnangul kooskõlas VÕS § 110 lg 3 ja § 111 lg 1 sätestatuga kostja õiguse keelduda oma A. I.iga sõlmitud juhatuse liikme lepingust tulenevate kohustuste täitmisest.
23.OÜ Aaspere Agro on seisukohal, et hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu tuleks tuginedes VÕS § 6 lg 2 jätta juhatuse liikme lepingu p 7.2.2 kohaldamata, arvestades kostjale tekkinud/tekitatud kahju ning hagejale ja tema ainuomandis olevale äriühingule OÜ-le Farmi Konsultatsioonid selle tulemusena saadud rahalist kasu. TsÜS § 138 lg 1 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Sama paragrahvi 2. lõike järgi ei ole õiguste teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Objektiivse hea usu põhimõte hõlmab isiku põhjendatud usaldust asjade teatud seisundi või olukorra suhtes (TsÜS § 138), võlaõiguses on kasutusel hea usu põhimõte selle subjektiivses tähenduses, mille all mõistetakse isiku käitumisstandardit. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Heas usu käitumine tähendab seadusele ning ühiskonnas väljakujunenud moraalistandarditele vastavat käitumist, mis ei ole ülekohtune ning arvestab muuhulgas ka teise poole huvidega (vt 3-21-70-09 p 11, 3-2-1-7 09 p 15) Kostja märgib õigesti, et kostja juhatuse liikmena oli hagejal kohustus tegutseda kostja huvides. Kas kostja oma tegevuses juhatuse liikmena täitis juhatuse liikme kohustusi või rikkus neid, ei ole käesoleva tsiviilasja vaidluse esemeks. Tsiviilasjas nr 2-17-7978 on OÜ Aaspere Agro esitanud A. I.i vastu ÄS § 187 lg 2 tuleneva kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude. Hageja rõhutab, et kui mõni kostja algatatud menetlustest jõuab kunagi Aaspere Agro jaoks positiivse lahendini, mida on võimalik täita, siis saab kostja vastavat jõustunud lahendit hageja suhtes täita. Kostja ei jää oma (tagasi)nõudest kuidagi ilma kui selgub, et nõue on põhjendatud. Seevastu hagi rahuldamata jätmisel ei ole hagejal võimalik käesolevas tsiviilasjas esitatud nõuet kostja vastu esitada. Kohus nõustub. et kostja väiteid ja tõendeid hageja poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumise ja oma tegevusega kostjale väidetava suure majandusliku kahju põhjustamist ja selle tulemusena
endale (ja enda omandis olevale äriühingule) kasu saamist menetletakse tsiviilasjas nr 2-17-7978 ja kriminaalasjas nr 1-20-6132. Kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-17-7978 ja kriminaalmenetlus tõendavad seda, et poolte vahel on pooleli teised kohtumenetlused. Mõlemad menetlused on kestnud mitu aastat ning ühtegi sisulist lahendit ei ole kummaski menetluses seni tehtud.
24.Kohus on seisukohal, et hageja nõue ei ole vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu ei ole põhjendatud ka VÕS § 6 lg 2 tuginedes jätta lepingu p 7.2.2 kohaldamata. Isegi kui juhatuse liikme lepingu lõpetamise ajaks olid kostjal tekkinud kahtlused hageja tegevuse osas juhatuse liikmena, ei olnud kohtu hinnangul kostjal põhjendatud ainuüksi kahtlustele tuginedes jätta omapoolsed lepingust tulenevad kohustused täitmata ootuses, et kriminaalmenetlus algatatakse ja see päädib süüdimõistva kohtuotsusega. Kohus möönab, et käesoleva otsuse tegemise ajal on asjaolud selles osas muutunud, hagejale on esitatud süüdistus ja kriminaalasi kohtumenetluses, kuid lepingu lõppemisest on möödunud ca 4 aastat. Käesolevat tsiviilasja lahendav kohus ei ole pädev prognoosima kriminaalasja lõpptulemust ja selle eeldatavat aega. Hageja süüdimõistmise korral oleks p 7.2.2 järgi hüvitise maksmata jätmine põhjendatud. Hageja õigeksmõistmise korral ei oleks hagi rahuldamata jätmise korral võimalik realiseerida oma lepingust tuleneva tasu nõude õigust. Hageja märgib kohtu hinnangul õigesti, et hageja suhtes algatatud muud kohtumenetlused ei tähenda seda, et hageja nõue kostja vastu oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Lepingu p 7.2.2 toodud hüvitise välja maksmata jätmine juhatuse liikme „kriminaalvastusele võtmise“ korral ei laiene tsiviilõiguslikule vastutusele Kostja leiab, et kuna hageja tekitas sadades tuhandetes eurodes kahju kostjale, on tema tasu nõue vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus märgib, et kostja heidab hagejale ette kahju tekitamist, seevastu kahju tekitamine, selle suurus ja põhjuslik seos hageja tegevusega tõendatud ei ole. Isegi eeldusel, et vähemalt teatud ulatuses tuleb hagejal pooleliolevate menetluste lõpptulemusena kahjuhüvitist kostjale tasuda, ei välista see automaatselt hageja võimalikke rahalisi nõudeid kostja vastu ega muuda neid vastuolus olevaks hea usu põhimõttega.
25.Kostja esitas vastuväite kohtu tegevusele seose kohtuistungi korraldamata jätmisega. Kohus jättis 03.11.2020.a. määrusega rahuldamata OÜ Aaspere Agro taotluse asja uueks arutamiseks kohtuistungil (II kd tl 109) Kohus leidis viidatud määruses, et TsMS § 20 lg 1 sätestatu ei kohusta uut kohtu koosseisu jätma tähelepanuta senises menetluses kogutut sh korraldama uut istungit olukorras, kus ei ole esitatud tõendeid või taotlusi, mille uurimiseks oleks istungi korraldamine vajalik. Viidatud sätte eesmärk ei ole kohtu koosseisu vahetumisel anda pooltele võimalust esitada uuesti neid taotluseid, mida eelmine koosseis on juba lahendanud. Ainuüksi muutunud kohtukoosseisu tõttu uue kohtuistungi korraldamine ei ole põhjendatud. Kohus juhtis tähelepanu, et 11.02.2020.a. toimunud istungil määras kohus, et jätkab kirjalikus menetluses. Kumbki pool sellele vastu ei vaielnud ega vastuväidet kohtu tegevusele ei esitanud. Järelikult nõustusid pooled kirjaliku menetlusega. Pool võib oma nõusoleku tagasi võtta vaid menetlusliku olukorra olulisel muutumisel (TsMS § 403 lg 2). Käesoleval juhul ei nõudnud menetlusliku olukorra muutumine asja uuesti suulist arutamist. Kostja leiab, et ei pidanud esitama vastuväidet kirjalikule menetlusele kohtuistungil, vaid tal oli võimalus tulenevalt TsMS § 333 lg 2 järgi seda teha ka esimeses menetlusdokumendis pärast kohtuistungit, mida kostja ka tegi (kostja viitab enda 12.06.2020 menetlusdokumendile).
Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kostja 12.06.2020 menetlusdokumendis ei ole esitatud vastuväidet kohtu tegevusele (TsMs § 333), vaid taotlus asja uuesti arutamiseks kohtuistungil leides, et eelmise koosseisu korraldatud istung ei lähe arvesse (II kd tl 81) Kostja taotles 27.08.2019 menetlusdokumendis asja läbivaatamist kohtuistungil. Kohtuistung (mitte eelistung) toimus 11.02.2020.a., kirjaliku menetluse määramine istungil ei ole menetlusnormi rikkumine TsMS § 656 lg 1 nagu ekslikult leiab kostja. Kohus rõhutab veelkord, et tõendeid, mille uurimine oleks istungil vältimatult vajalik, ei ole kumbki pool menetluses pärast 11.02.2020.a. toimunud istungit esitanud. Tulenevalt TsMS § 2 on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Üldine põhimõte on, et asja sisuline arutamine toimub eelduslikult ainult ühel kohtuistungil. Üksnes juhul, mil esimesel istungil selgub, et asjaolud ei ole piisavalt välja selgitatud, toimub asjas mitu istungit (vt Riigikohtu 13.03.2007.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-14-07) Vastavalt TsMS § 333 lg 1 võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada (lg 2). Kohus ei nõustu hageja esindaja seisukohaga, et kostja ei saanud TsMS § 333 lg 2 järgi enam vastuväidet kohtu tegevusele esitada kuna ei esitanud seda kohe pärast 11.02.2020 toimunud istungit esimeses menetlusdokumendis. Kostja esitab vastuväite kohtu tegevusele, st 03.11.2020.a. määrusele, mille resolutsiooni p 2 jättis kohus rahuldamata OÜ Aaspere Agro taotluse asja uueks arutamiseks kohtuistungil. Seega on kostja esitanud vastuväite väidetavale rikkumisele järgnevas esimeses menetlusdokumendis. Kohus on seisukohal, et vastuväide ei ole põhjendatud ja jätab selle rahuldamata. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus A. I.i hagi, mõistab kostjalt välja hageja kasuks juhatuse liikme lepingu p 7.2.2 alusel hüvitise 12 600 eurot ( 6 x 2100 eurot, lepingu p 5.1) Ajavahemiku 01.05.2017-11.05.2017.a. eest mõistab kohus välja lepingi p 5.1 tulenevalt juhatuse liimme tasu 763,60 eurot (bruto) 2017. a maikuu 8 tööpäeva eest (2100 : 22 (tööpäevade arv mais) = 95,45 ; 8 x 95,45 =763, 60 eurot. Lepingu p 5.1 ja 7.2, 7.2.2 tulenevalt kokku 12 600 + 763, 60 =13 363, 60 Vastavalt VÕS § 113 lg 1 kui võlgnik viivitab rahalise kohustuse täitmisega, võib võlausaldaja nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja nõuab viivist seadusjärgses (VÕS § 113 lg 1, § 94) määras. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 12.05.2017. Viivise nõue 12.05.2017 kuni 27.05.2019 (hagi esitamiseni) on 2185, 04 eurot (arvestusega võlg 13 363,60, viivitatud päevi 746, viivis päevas 0,02% , viivise summa päevas 2,929) Lisaks eeltoodule nõuab hageja viivist vastavalt TsMS § 367 , mille kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest (käesoleval juhul 13 363, 60 eurot) kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
26.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätab kohus poolte menetluskulud kosja OÜ Aaspere Agro kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 4 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik Osaliselt tühistatud Tartu RKK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.