Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Kxxxx kasuks menetluskulud summas 171.60 eurot.

et hageja nägi elektrikilpi või selle sisu, ei tähenda, et elektrikilbis olev elektripaigldis vastab lepingutingimustele ning on vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 mõttes. Hageja märkis viitega Riigikohtu lahendile 3-2-1-100-15, et ostja ei pea eeldama, et talle antakse üle lepingutingimustele mittevastav asi ega üldjuhul palkama asjatundjat. Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Varjatud puuduste tuvastamisel tuleb lähtuda eriteadmisteta isiku, mitte asjatundja mõistlikest ja põhjendatud järeldustest. Eeltoodust lähtuvalt on väär kostja esindaja seisukoht, et kostjad on tutvustanud hagejale keldris asuvat soojaveeboilerit, tsirkulatsioonipumpa ja elektrikilpi. Üksnes visuaalse ülevaatuse käigus ei pruugigi olla võimalik tuvastada võimalikke varjatud puuduseid. Kostja II on ise e-kirjas hagejale kinnitanud, et moodulkaitselülitid on vahetatud aasta aega tagasi, seega mitte koos hagejaga. Hageja oli jätkuvalt seisukohal, et varjatud puuduste eest on vastutavaks isikuks kostjad kui müüjad. Kostjaid ei vabasta vastutusest hageja poolt müügilepingus antud kinnitus, et ta on teadlik korteri seisukorrast. Kokkuvõtlikult on hageja jätkuvalt seisukohal, et müüjal ei ole kohustust kontrollida, kas ja millised puudused müügiesemel on. Puudustele peab müüja ise selgelt viitama. 30.04.2020.a kohtu eelistungil teatas hageja, et majas on vajalik lisaks elektrikilbile vahetada ka kogu juhtmestik. Hageja avaldas, et teadis ostes, et maja on kaustatud, kuid müüjad kinnitasid, et see on elamiskõlbulik. Ostes juttu ei olnud, et juhtmestik oleks vaja vahetada: Hageja selgitas, et käis maja käis vaatamas korduvalt ja ilma maaklerita, kellega on suhelnud vaid telefonis, ja kedagi endaga maja vaatama hageja ei kutsunud. Kui käis maja vaatamas, siis keegi kilpe talle ei näidanud ja ise ta ei otsinud neid. Sel ajal elasid kostjad seal ise sees, kuid hageja ei pööranud tähelepanu kas ja milliseid elektritarbijaid nad kasutasid. Sel ajal mingit elektri särinat ei polnud. Kui hageja sai maja valduse ja läks sinna, siis kui pani laelambi põlema, lõi pool tundi hiljem tuled kustu. Elektrikute väitel on see kõik tuleohtlik. Tõele ei vasta kostjate väide, et lühis tekkis siis, kui hageja hakkas lampi üles panemamüüjatest jäid sinna valgustid kööki, koridori ja elutuppa. Hageja esitas 30.05.2020 hagi täpsustuse. Korteri elektrisüsteemile teostati 22.05.2020 audit, millest selgus, et varasema elektrisüsteemi paigaldamise ja renoveerimise kohta puuduvad vastavad dokumendid, joonised, skeemid, mis on oluliseks puuduseks. Elektripaigaldises esinevad veel olulised puudused kaitses otsepuute eest, liigvoolukaitsel, madalpinge juhistikel, jaotlal ja jaoturitel, nõuetele mittevastavus esineb ka välistoime mittearvestamisel. Olemasolev elektripaigaldis on täielikult amortiseerunud ega ole kasutamiseks ohutu. Renoveerimisel tuleb välja vahetada kogu juhtmestik ja jaotuskeskused, paigaldada nõuetekohane kaabelliin, esimesele korrusele jaotuskeskus. Tööde tegemiseks tuleb tellida elektriprojekt. Hageja leidis, et ekspertiisiga on tõendatud omandatud kinnisasjal olulise puuduse olemasolu, mis ei võimalda ilma lisakulutusteta kinnisasja otstarbekohaselt kasutada. Kõik tuvastatud puudused on olemas juba ajast, mil kostjad ise kinnistut kasutasid, mistõttu pidid nad igati teadlikud olema puuduste olemasolust. Müügilepingu sõlmimise eelselt kostjad ei juhtinud hageja tähelepanu ei amortiseerunud juhtmestikule, ei puudustele elektrikilpides ega vajaliku dokumentatsiooni puudumisele. Hageja on küll müügilepingu sõlmimise eelselt müügiobjektiga korduvalt tutvunud, kuid kostjad ei tutvustanud kordagi puudusi. Hageja on ilma elektrialaste eriteadmisteta isik, kellelt ei saa eeldada, et ta iseseisvalt oskaks hinnata korteriomandi elektrisüsteemi olukorda. Hageja tugines müügilepingut sõlmides heale usule, et kostjad, kes korteris elasid, ei soovinud oma elu ohtu seada ning seetõttu on nad ilmselt järginud elektripaigaldise ohutusttagavaid nõudeid, ning et seetõttu on korteri kasutamisevõimalik ja ohutu ka tema jaoks.

Kohtuistungil jäi hageja nõude ja varem esitatud seisukohtade juurde. Hageja tõi välja, et kostjate müügikuulutuses ei ole märgitud nagu vajaks elektrisüsteem remonti, jäi mulje, et tegu on väga korras majaga. Ka hindamisaktis ei ole märgitud, et midagi on halvasti- ostja sai selle alusel arvata, et kõik on korras. Hindamisakti alusel saab järeldada, et korter oli vähemalt osaliselt renoveeritud. Vihjed hoone vanusele on hinnangulised. Kostjad ei ole probleemidest teada andud ei hindamisaktis, kuulutuses ega ka notari juures. Hageja kinnitas, et ei ole seda kilpi näinud. Isegi kui hageja ka kilpi vaatas, siis tema tähelepanu selle probleemidele ei juhitud. Esindaja märkis, et kui on vajalik vahetada juhtmestik, siis tuleb seda teha täies ulatuses, juppide kaupa seda ei tehta. Hageja rõhutas, et müüjad vastutavad ka siis kui nad ise probleemidest ei teadnud. Kuna aga kostja II vahetas kaitsmeid, siis pidi ta ilmselt ka probleemist teadlik olema. Kui hageja oleks teadnud, et majal võivad olla elektriprobleemid, siis oleks hageja võib-olla saanud teha teistsuguse otsuse. Ostu sooritades on ostja tuginenud vaid müüjatelt saadu infole, kuid müüjad on infot varjanud. Kostjate vastuväited Kostjad vaidlesid hagile vatsu ja palusid selle jätta rahuldamata. Hagiavalduses esitatud väited müügilepingu esemeks oleva korteri varjatud puuduste ja müügitehingu asjaolude kohta on eksitavad ja ebaõiged. Hageja käis ajavahemikul 18.06.2019 kuni 21.08.2019 iseseisvalt elamut üle vaatamas mitte vähem kui kümnel korral. Kostja V. Lxxxxxxxx paigaldas enne müügitehingut keldris asuvale soojaveeboilerile tsirkulatsioonipumba ja tutvustas seda ka hagejale ning samal ajal vahetas V. Lxxxxxxxx elektrikilbis kaitsmeid hageja juuresolekul. Objektiivselt asjaolusid hinnates ei saanud hagejal korduvalt elamu keldris käies mingil moel jääda nägemata elektrikilp, mis asub samas ruumis boileriga. Seega ei saanud hageja olla elektrikilbist teadmatuses. Kostjad avaldasid, et esitatud kirjavahetus ei tõenda hageja väidetud varjatud puuduste olemasolu elamus vai seda, kuidas hageja käitus pärast lepingi sõlmimist. Kostjad juhtisid tähelepanu, et müügiobjektiks oleva ehitise näol ei olnud tegemist uusehitisega ja seega ei saa sellele esitada uusehitisega sarnaseid kvaliteedinõudeid. Asjaolu, et hageja ei kasutanud kõiki oma õigusi ja võimalusi müügiobjektiga tutvumiseks, ei anna õiguslikult alust oma tegemata jätmist hiljem varjatud puuduste esinemisena käsitlemiseks. Müügilepingu punktides 2.2.1. kuni 2.2.3. kinnitas ostja muuhulgas, et on üle vaadanud lepingu eseme ja on teadlik korteri seisukorrast, ta on ülevaatuse teostanud ilma vastava ala eriteadmisi omava isiku abi kasutamata ja ostab lepingu eseme tuginedes isiklikult teostatud ülevaatusele ning müüjate esitatud andmetele, ning peab müüjate antud selgitusi piisavaks ja ei soovi lepingu eseme täpsemat kirjeldamist. 30.04.2020.a eelistungil avaldas kostjate esindaja, et hageja soov oli ostes juba hinnast alla saada 2000€ ja nüüd seda ta nõuab kahjuna. Kostjad leidsid, et hageja oleks pidanud ülevaatuse tegema koos spetsialistidega. Ta on ise lepingus kinnitanud, et objektil mingeid puudusi ei ole. Kostjad olid kilbist maaklerile rääkinud, kes omakorda rääkis hagejale sellestseega on hageja väide, et ta sellest midagi ei tea, ebaõige. Kostja Vxxxxxxx Lxxxxxxxx avaldas, et majas on juhtmestik paneeli sees ja seda ei ole vahetatud. Kui kostjad ise maja 3 aastat tagasi ostsid, siis nad vahetasid osa lüliteid uuemate vastu, pistikupesasid ei vahetatud. Kui korteris sees elasid, siis mingeid lühiseid ega särinaid ei olnud, kuigi elektriseadmeid oli mitmeid: lisaks valgustusele veel külmik, kaks telerit, elektripliit, pesumasin, talvel ka elektriradiaator. Tarbimine oli korralik ja see on arvetelt näha. Kostja avaldas ka, et lühis tekkis siis, kui hageja hakkas laelampi üle panema. Kostjate esindaja ei esitanud seisukohta hageja 30.05.2020 hagi täiendusele. Pärast esindaja vahetamist, esitas kostjate esindaja 23.10.2020 seisukoha hageja tõendite suhtes ja omapoolsed tõendid selle kohta, et kostjad tarbisid korteris elades ise elektrit ja

mingeid probleeme elektrisüsteemiga ei olnud. Nimelt oli kostjatel võrguleping hilisema müügiobjekti osas perioodil 29.05.2017 – 21.08.2019 ja sel ajal oli elektri tarbimine ööpäeva ringne ja kokku hoid ei ole näitudest tuvastatav. Talveperioodil oli ööpäevane elektritarbimine suurusjärgus 1 000 - 1 100 kWh, mis kinnitab ka kostja I väidet, et talvel oli ka radiaator nendel kütteallikana taga. Eeltoodud asjaolusid arvestades on kostjad seisukohal, et hageja väide, milli kohaselt valguse sisse lülitamise järgi lõi välja voolu poole tunni pärast, on paljasõnaline ning eluliselt mitteusutav. Hageja esitatud, 06.01.2020 elektriku poolt koostatud arvamuse osas märkis kostjate esindaja, et ekspert andnud hinnangu selle kohta, et peakilp on vaja korda teha, mitte ei ole vaja otseselt vahetada. Eksperthinnangust nähtub, et juhtmete väljavahetamise vajadus veel ei ole isegi mitte 100% kindlaks tehtud, kuid hageja juba nõuab kostjatelt ka viimaste tööde ja materjalide hüvitamist. Kostjate esindaja juhtis tähelepanu muudele puudustele hinnapakkumises: päringus puudub info, mille alusel/järgi hinnapakkumine tehtud on; ei ole selgelt aru saada, mida hinnapakkumises toodud peakilp sisaldab; mitu moodulit on; kas on kilpi plaanitud eraldi rikkevoolukaitse, peavoolukaitse. Kostja esindajat konsulteerinud spetsialisti selgituse kohaselt tuleb eelnevalt koostada elektriprojekt, mille alusel saab alles hinnapakkumist teha. Kostjate esindaja 04.11.2020 seisukoha kohaselt ei ole ka hageja poolt 30.05.2020 esitatud auditi protokoll nr MHV-20-01506, „Elektripaigaldise erakorraline audit“ (edaspidi audit) nõuetekohane. Esindaja märkis, et tsiviilasjas käsitletav kinnisasi ehitatud aastatel 1970 – 1980, mistõttu tuleb lähtuda auditi tegemisel ehitusajal kehtinud seadusandlustest, mitte tänapäeval kehtivatest nõuetest, auditi koostaja on aga juhindunud Seadme ohutuse seadusest, mis jõustus 01.07.2015.a. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selle üle, et tegemist on vana majaga ja seal ei ole pärast maja ehitamist elektrisüsteemi uuendatud, mida omakorda tõendab ka müügikuulutus. Eeltoodud asjaolusid arvestades rõhutasid kostjad, et auditis viidatud elektriohutuse nõuded ei olnud kehtivad ajal, kui maja ehitati, mistõttu on väär lähtuda tänapäeval kehtivatest elektriohutuse nõuetest. Lähtuda tuleb hinnangu andmisel elektrisüsteemi väljaehitamise ajal kehtinud seadusandlusest. Kui hageja soovib elektrisüsteemi välja vahetada, siis tuleb temal lähtuda juba uutest, kehtivatest elektriohutuse nõuetest. Audist ei selgu ka see, millised konkreetsed juhised ja eeskirjad on olnud hinnangu andmisel aluseks, eriti küsimustes, kus arvamus on antud seadme või paigaldise mitte vastavuse kohta selle ehitusaja nõutele. Kostjad jäid varem esitatud juurde, et hinnapakkumise aluseks peaks olema elektriprojekt, millest nähtuks mida ja millises koguses on vajalik elektrisüsteemi korda tegemiseks paigaldada. Hageja esitatud hinnapakkumisest see aga ei nähtu. Kohtuistungil jäi kostjate esindaja selle juurde, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagejal oli võimalik korteri seisukorraga, sh elektrisüsteemiga igakülgselt tutvuda. Hageja soovis korterit osta elamiseks ja selleks see sobib. Hageja poolt kohtule esitatud elektrikilbi piltide alusel oleks mõistlikult isikul pidanud tekkima küsimusi süsteemi korrasoleku kohta. Ongi küsimus, miks ta ei lasknud kahtluste vältimiseks spetsialistil objekti üle vaadata enne ostu. Hageja ei ole ise teinud kõike, et olukorda välja selgitada. Kinnisvara hindamisakti koostaja ei ole elektrik ega anna hinnangut elektrisüsteemile- hinnatakse kinnisvara kui terviku väärtust sellel ajahetkel. Kaitsmete vahetus ei tõesta, et majas oleks olnud elektriprobleemid. Ebaselge on see, mida ja millisel määral on vaja välja vahetada: kilp on vaja korda teha, mitte vahetada ja ebaselge on, millises ulatuses vajavad vahetamist juhtmed. Esindaja hinnangul on arusaamatu ka see, miks hageja eeldas, et majas on uus elektrisüsteem, kuigi tegemist oli vana majaga. Ei ole vaidlust, et vana objekti ostu puhul kaasnevad sellega suuremad remonditööd. Kostjate esindaja leidis, et elektrisüsteem ei ole varjatud puudus.

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 21.08.2019 notariaalse ostumüügilepingu, mille kohaselt kostjad müüsid hagejale korteriomandi asukohaga xxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxalevik, xxxxxvald,xxxxxxxxxxx maakond (t lk 9-16). Lepingu p 3.1 kohaselt oli korteriomandi müügihinnaks 42 000 eurot, mille tasumine oli kokku lepitus lepingu p 3.4. kohaselt. Kinnistule seati hüpoteek AS SEB Pank kasuks (lepingu p 6, 7.2). Pooled leppisid lepingu p 4.1 kokku, et kinnistu valdus antakse ostjale üle hiljemalt 15.10.2019. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas lepingu esemel esinesid puudused, mille korda tegemise eest vastutavad müüjad, st kas müüjad on lepingut rikkunud ja andud üle puudustega lepingu eseme. Käesolevalt väidab hageja, et ostetud korter ei vasta lepingutingimustele, kuna selle elektripaigaldised (-süsteem) ei ole kasutuskõlblikud, hageja väitel ei saa korteris elektrit kasutada ja see võib olla isegi ohtlik. Kostjate väitel kasutasid nemad ise enne korteri müümist korterit mitme aasta jooksul elukohana ja elektripaigaldiste kasutamisel ei olnud puudujääke, mis takistaksid korteri elukohana kasutamist. VÕS § 208 lg 1 sätestab: Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 217 lg 1 sätestab: Ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse; 3) asja kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida müüja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma; 4) kolmandal isikul on asja suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada; 5) vallasasi ei ole pakitud seda liiki asjadele tavaliselt omasel viisil, sellise viisi puudumisel aga asja säilimiseks ja kaitseks vajalikul viisil; 6) tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. Et otsustada selle üle, kas müüja on müügilepingut rikkunud, tuleb esmalt tuvastada, millistele tingimustele pidi müügilepingu esemeks olev kinnisasi vastama. Käsitleda tuleb VÕS § 217 kohaldamise eeldusi (RKO 2-15-18582, p 12). Kuna lepingus puudusid erikokkulepped lepingueseme omaduste kohta, tuleb käesolevalt seega VÕS 217 lg-s 2 sätestatud lepingutingimustele mittevastavuse alustest kõne alla eelkõige p 2: asjal ei ole omadusi, milleks seda liiki asju tavaliselt kaustatakse. Puudub vaidlus, et hageja ostis korteriomandi elamiseks, seega peab lepingu ese olema sellises seisundis, et seda oleks võimalik kasutada eluruumina.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et tegemist on kasutatud korteriga (elamuga). Lepingu p 1.3 on lepingu eseme kohta ehitisregistris selle ehitamise ja kasutusele võtmise andmed puudulikud: esmase kasutusele võtu aeg määramata; registris on 09.12.2008 väljastatud ehitise aadressi korrastamise teatis- seega oli ehitis siis kindlasti juba olemas. Tõendina esitatud kinnisvara väärtuse eksperthinnangu (t lk 91-106) koostamisel ei ole eksperdil õnnestunud kindlaks teha ehitise täpset valmimise aastat, kuid p 3.4 on ekspert olemasolevate andmete alusel asunud seisukohale, et elamu on valminud eeldatavalt 1970-80-datel aastatel. Hageja esitatud elektripaigaldise erakorralises auditis (t lk 120-122) on hindaja märkinud, et ehitamise/renoveerimise aasta on teadmata. Kohus leiab, et elamu on ehitatud seega vähemalt 30 aastat (kuid võimalik, et isegi 40 aastat) tagasi. Puuduvad igasugused viited sellele, et pärast ehitamist oleks elamus kapitaalset renoveeritud elektripaigaldisi: seda ei kajasta kuidagi kinnisvara väärust hinnanud spetsialist ning elektripaigaldisi hinnanud spetsialist viitab märkuste p 4 vaid kuuldustele mingitest elektritöödest. Kinnisvaraekspert on elektripaigaldiste osas märkinud vaid kasutava võimsuse; kinnisvara üldseisukorra kohta toonud välja, et aknad on paigaldatud enne 2016.aastat, siseviimistluskatteid on uuendatud viimase kolme aasta jooksul jooksvalt, üldine seisukord on lihtne hea/rahuldav. Seega nähtub kinnisvara hindamise aktist, et korteris tervikuna oleks teostatud suuramaid renoveerimistöid või siis elektrisüsteemi renoveerimistöid. Kostjad selgitasid, et pärast korteri omandamist vahetati osa lüliteid, kuid mitte pistikuid. Kostjad ise omandasid korteriomandi 2017.a kevadel (t lk 105). Kinnisvara müügikuulutuses (t lk 152-154) ei ole midagi märgitud selle kohta, kas elektripaigaldised (-süsteem) on renoveeritud või mitte. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kui nimetatud täpsustus kuulutuses puudus, siis võis hageja eeldada, et elektripaigaldis on uus (renoveeritud). Kohtu hinnangul ei saanud hagejal tekkida õiguslikku ootust, et elamus, mis on ehitatud vähemalt 30 aastat tagasi ja milles silmanähtavalt ei ole tehtud kapitaalseid renoveerimistöid, oleks eraldi renoveeritud elektripaigaldisi (-süsteemi). Kohtu hinnangul sai hageja siiski eeldada vaid seda, et süsteem pärineb elamu ehitamise ajast. Kohus tugineb oma arvamuses muuhulgas sellele, et hageja käis ostetavat kinnisvara korduvalt vaatamas: tema enda ja kostjate sellekohased selgitused, tunnistaja ütlused, sõnumivahetus tehingueelse ülevaatuse kohta ning, et hageja kasutas pangast laenu saamiseks eelviidatud kinnisvara väärtuse hinnangut, kus oli kirjeldatud elamu seisukorda ja pidi olema teadlik arvamuses kirjeldatud seisukorrast. Kohus leiab, et elamu korduval vaatamisel ei saanud hagejale jääda märkamata ei see, et elamu on vähealt paarkümmend aastat vana ning ka see, et selles ei ole tehtud kapitaalseid renoveerimistöid, kuid elamus oli tehtud nn sanitaarremonti. Seega on kohtule arusaamatu hageja eeldus, et vaatamata sellele, et muid elamu osiseid ei ole olulises osas uuendatud/renoveeritud, on uuendatud/renoveeritud ainult elektrisüsteem. Kohus leiab, et selline eeldus ei ole eluliselt usutav. Kuna lepingus ei ole erinevalt kokku lepitud, ostis hageja kasutatud korteriomandi sellisena nagu see pärast vähemalt 30-aastast eluruumina kasutamist oli. Kohus märgib ka, et hageja eeldus, et elamus on elektripaigaldis hiljuti renoveeritud ei ole loogiline juba seetõttu, et selline parandus tõstaks kindlasti ka kinnisvara väärtust ja ei ekspert ega müüjad jätkas seda märkimata. Käesolevalt on vara väärtust hinnatud just sellisena nagu see oli: vähemalt 30 aastat vana, kasutatud, kuid elamiskõlbliku elamuga kinnistuna. Renoveeritud elektripaigaldist oleks väärtuse määramisel arvesse võetud ja sellisel juhul oleks vara väärtus olnud kindlasti kõrgem. Riigikohus on lahendis 2-15-18987 p-s 13 selgitanud seoses kasutatud asjal esineva puudusega järgmist: Kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel

uutel asjadel ei esine, ei ole veel lepingutingimustele mittevastavusteks. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. Hageja ei ole tõendanud, et samalaadsetes kasutatud eluruumides on elektripaigaldised tavaliselt täielikult uuendatud/renoveeritud. Kohus leiab, et olukord, kus vähealt 30aastat kasutuses olnud eluruumis on moraalselt vananenud elektrisüsteem (juhtmestik, pistikud, lülitid jne) on tavapärane. See on muuhulgas tingitud nii vahepealsel ajal muutunud elektripaigaldistele kehtestatud nõuetest, uute paremate ja töökindlamate (aga ka esteetiliselt ilusamate) materjalide kasutusele võtmisest kui ka inimeste muutunud vajadustest ja ootustest neile paigaldistele (soov ja võimalus kasutada oluliselt rohkem elektriseadmeid). Oluline on seejuures see, kas seda süsteemi saab jätkuvalt sihipäraselt kasutada. Kui elektripaigaldisi saab kasutada, ei ole tegemist puudusega asjas ja seda olenemata sellest, kas paigaldised on nähtaval või mitte (st kas võis olla tegemist varjatud puudusega). Alljärgnevalt kohus käsitleb seda, kas elamut sai kasutada sel eesmärgil, milleks see ostetielamiseks. Eluruumi (kinnistu või korteriomand) ostmisel on selle lepingutingimustele vastavuse hindamiseks andnud mitmel korral juhiseid Riigikohus. Nii on lahendis 3-2-1-5317 p 11 ja 14 selgitatud järgmist: Elamiseks mõeldud lepingueseme puhul on elementaarseteks tingimusteks üldjuhul töökorras pliit, vee kasutamise võimalus ja muude võimaluste puudumisel töökorras kogumiskaev, mille olemasolu korral oleks võimalik elamut pidevalt kasutada (vt puudusega küttekolde lugemise kohta lepingutingimustele mittevastavaks VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi – RKTKo nr 3-2-1-115-04, p 21). Lahendis 2-171937 p 20 leidis Riigikohus, et elamu kasutamine elamiseks eeldab selle mõistlikku soojaks kütmise võimalust ja soojapidavust, mida saab pidada elamu tavalise kasutamise eelduseks; puudulikult soojustatud ja vähese soojapidavusega maja ei saa olla vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 teise lause mõttes (vt nt Riigikohtu 20. märtsi 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12, p 29). See kehtib ka vee läbijooksu kohta keldrisse ja elamu kandekonstruktsioonide omavahelisest deformatsioonist tekkinud prao kohta. Ainuüksi võimalus maja soojaks kütta ei tähenda elamu vastamist sihtotstarbele, kui selleks kulub ebamõistlikult palju energiat. Käeolevas menetluses on küsimuse all see, kas elamus on võimalik kasutada elektrit sellisel viisil, et tagada normaalsed elutingimused: kasutada elektrit valgustuseks kõigis ruumides, kasutada elektriseadmeid vastavalt elektrimüüja pakutavale võimsusele. Hageja väitel ei ole see võimalik- hageja on esitanud järgmisi kirjeldusi olukorrast elektri kasutamisel oma sõnumites kostjatele ja maaklerile (t lk 17- 25, 55-76): moodulkaitselüliti kilbis on läbi põlenud, elektripliidi juhe kilbis söestunud, kostja on ise teinud ühendusi kilbis, mistõttu on kilbis lühis, juhtmed särisevad. Hiljem istungil kirjeldas hageja olukorda järgmiselt: pärast valduse üleandmist läks hageja majja ja pool tundi pärast laelambi süütamist lõi „pirnid kustu“, kõik säriseb seal. Hageja selgitas, et on käinud elamus elektrikutega ja kõik ütlevad talle, et see on eluohtlik ning kogu süsteem tuleb välja vahetada. Nimetatud väite tõendamiseks esitas hageja hagiavalduse lisana OÜ RMT Elekter hinnapakkumise (t lk 34), kus on näidatud elektritööd koos maksumusega, mida objektil teha tuleks. OÜ Elektripesa projektijuht Txxxx Kxxxxxx on oma kirjas (sõnumis) hagejale (t lk 30-31) esile toonud, et mõlemas elektrikilbis esineb puudusi: esimese korruse kilbis on juhtmetel ja isoleeril kõrbemisjäljed, tunda kõrbemislõhna, kaitseautomaadid ühendatud mittenõuetekohaselt; keldis olevas peakilbis on kaitseautomaadid ühendatud samuti mittenõuetekohaselt, jaotuskilbis juhtmed isoleerimata ja jällegi ebakorrektne juhtmete ühendus; kilpide puuduvad kaitsmed pingestatud klemmide puutumiseks, kilbijoonised ning tähistus. Menetluse ajal tellis hagejas arvamuse MHV Elektrikontroll OÜ-lt (t lk 120-122.) Nimetatud auditis tõi hindaja välja mittevastavused välistoime arvestamisel, olulised puudused

dokumentatsioonides, skeemides, joonistel; mittevastavused ehitamise ajast, liigvoolukaitsel, madalpingejuhistikus, jaotistes ja jaoturites. Samas leidis hindaja, et kaitsed kaudpuudete ja kuumustoime eest ning elektriseadmete ja materjalide valik vastavad nõuetele. Hindaja on esitanud auditis täiendavalt selgitavaid märkusi, millest nähtub, et liitumiskilbi toitekaablina on kasutaud ebasobivat kontrollkaablit, peakaitselülitil puudub pingestatud osade puutekaitse, juhid isoleerimata, osa liigkoormuskaitse nimivoolu on lubatust suurem, tagajärjeks juhtide kuumenemine ja isolatsiooni sulamine; jaotuskeskus on paigaldatud niiskesse ruumi (keldrisse), jaoturid ei vasta nõuetele. Kostja viitas ja kohus nõustub, et hindaja on leidnud osade puuduste juures, et need ei vasta ka ehitusaegsetele nõuetele, jättes aga välja toomata, mis ajal paigalised (ja kogu elamu) on üldse ehitatud ja milliste tol ajal kehtinud konkreetsete nõudeid ei ole täidetud. Märkustes on viidetena kasutatud lühendeid, mille sisu ei ole lahti selgitatud või välja toodud: näiteks väite puhul m, et paigaldise toitekaablid ei vastanud juba ehitamise aja nõuetele (tabel p 5) on viide EVS-HD 60364-1 p 133, kuid mida nimetatud lühend tähendab, või milles täpsemalt ehitamisaegne mittevastavus seisneb, ei selgitata. Hageja küsitud täpsustusele vastas hindaja (t lk 155), et tähe ja numbrite kombinatsiooniga on tähistatud madalpingeliste elektripaigaldiste standardid ja neid saab tasu eest tellida Eesti Standardikeskusest ning samuti soovitas hindaja neid ise sealt lugeda. Lühendile vastet otsides tegi kohus kindlaks, et tegemist on Eesti Standardikeskuse dokumendiga: Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused, üldiseloomustus, määratlused, mis kehtib alates 2008.aastast ning selle sisuga tutvuda ei olnud kohtul võimalik. Kuna on ilmne, et elamu ja ka elektripaigaldis ehitati oluliselt varem, on jätkuvalt ebaselge, millistele ehitusaegsetele nõuetele hindaja auditis täpsemalt tugineb. Hagejale saadetud kirjas (sõnumis) (tlk 123-124) on hindaja märkinud üldsõnaliselt, et paigaldis ei vasta seitsmekümnendate ega ka üheksakümnendate alguses kehtinud nõuetele, kuid millistele nõetele ja kas täielikult või vaid osaliselt, on ebaselge. Kohus märgib, et kuna auditis on osa väidetavaid puudusi jäetud lahti kirjeldamata ning arusaamatud on ka nõuded, millest hindaja on ikkagi täpsemalt juhindunud, on esitatud audit tõendina puudulik ja seda saab kasutada vaid osaliselt. Hindaja on resoluutselt märkinud, et paigaldise renoveerimisel tuleb vahatada kogu juhtmestik ja jaotuskeskused, kuid ei selgu, milline osa juhtmestikust ja millisel alusel ikkagi nõuetele ja millistele nõuetele ei vasta. Auditis on muuhulgas välja toodud asjaolu, et tööde teostamiseks tuleb tellida elektriprojekt. Projekti puudumisele viitas ka kostjate esindaja märkides, et hinnapakkumist ilma projektita teha ei saa. Hageja väited, et eluruumi ei ole võimalik kasutada, kuna selles ei ole võimalik kasutada elektripaigaldist, on ümber lükatud kostjate tõenditega selle kohta, et nemad ise eluruumis elades elektripaigaldisi kasutasid. Puudub vaidlus, et kostjad elasid elamus, kui toimus selle müük- ülevaatused ja ka lepingu sõlmimine- sisuliselt kuni valduse üle andmiseni. Kostjad esitasid tõendid oma väitele elektripaigaldiste ja -seadmete kasutamise kohta: Elektrilevi OÜ tõend elektrienergia tarbimise kohta perioodil 29.05.2017-21.08.2019.a koos kasutatud energia andmetega kuude lõikes (t lk 145-148). Nimetatud tõendid kinnitavad, et elamus sai kasutada elektripaigaldisi ja seega oli elamu üldjoontes siiski elamiskõlblik ning enamus elektripaigaldistest ei ole puudustega. Kui kogu süsteem oleks nii halvas seisus nagu väidab hageja ja leiavad asjatundjad, ei oleks olnud võimalik tarbimine sellises mahus nagu näitavad võrguettevõtte andmed: suurema tarbimisega kuudel isagi ligi 1000KWh, väiksema tarbimise kuudel suvel umbes 500-600KWh. Kostjate selgituse kohaselt oli neil lisaks tavapärasele valgustusele kasutuses kodutehnika: elektripliit, külmik, pesumasin ning nad kasutasid aegajalt kütmiseks ka elektriradiaatorit. Kõik nimetatud elektriseadmed on näha kinnisvara hindamise akti lisaks olevatel fotodel ja puudub igasugune alus arvata, et majapidamises olevad elektriseadmed seisid seal kasutamata. Kuna kostjad said seadmete abil kasutada sellise mahus elektrienergiat nagu seda on vahendanud võrguettevõte, siis ei saanud elamu

elektripaigaliste olukord olla nii halb nagu väidab hageja- oleksid olnud pidevad lühised, seadmeid poleks saanud kasutada samaaegselt, sest oleks rakendunud automaatkaitse jms, ning siis oleks ka tarbimine olnud oluliselt väiksem. Hageja esitas kohtule fotod elektrikilbist (tlk 27-28). Ilma erialase ettevalmistuseta märgib kohus, et fotodelt on näha auditis ja algses hinnangus kirjeldatud puudusi elektrikilbis: juhtmed kinnitamata, isoleerimata, märgised puudu, kilbi sisu on täiesti ebaselge, juhtmetelt nähtub põlemis/kõrbemisjälgi. Kõike eeltoodust arvesse Kohus loeb eeltoodud tõendite pinnalt, et tõendantud on elektrikilpide nõuetele mittevastavus ja seda määras, mis seab ohtu vara kasutamise: kui kilbis on isoleerimata, lahtised juhtmed, puuduvad märgised ja ka kaitse võimaliku elektrilöögi eest, võib vara kasutaja sattuda tervist või elu kahjustavasse olukorda. Sellises olukorras ei ole eluruum igapäevaselt nõuetekohaselt elamiseks kõlbulik. Kohus leiab aga, et puuduvad tõendid selle kohta, et elamus olev elektrijuhtmestik on ohtlik või kasutamiskõlbamatu ning tuleks täies ulatuses välja vahetada. Hageja ei ole seda, millised puudused täpselt avaldusid juhtmestikus või lülitites/pistikutes kohtu hinnangul veenvalt tõendanud. OÜ Elektipesa projektijuhi arvamus on oletuslik: pakutakse, et eelkõige võiks vahetada kilbi ja seejärel hinnata uute kaablite vedamise vajadust. Auditis on aga hinnatud pigem juhtmestiku vastavust kehtivatele standarditele mitte aga seda, kas need on kasutuskõlblikud ja võimaldavad eluruumi sihipäraselt kasutada. Hageja esitatud hinnapakkumine on tehtud eeldusel, et hageja soovib elektrisüsteemi vahetada, kuid kas see on ka vajalik seetõttu, et selles on kasutamist takistavad puudused, ei ole kindel. Kohus märgib ka, et auditis on juhitud tähelepanu ilmselt ületarbimisest tingitud vigastustele (juhtide kuumenemine ja sulamine). Seega peab eluruumi omanik järgima võimaliku lubatud võimsust ja mitte ühendama vooluvõrku üheaegselt piiga palju tarbivaid seadmeid. Nimetatud asjaolu ongi see, mida kohus eelpool nimetas üheks elektripaigaldise moraalse vananemise põhjuseks: tänapäeval soovitakse eluruumis kasutada elektriseadmeid oluliselt suurema tarbimisega kui see oli võimaldatud ehitamise ajal (s.o 30-40 aastat tagasi). Nimetatud soov ei tähenda aga seda, et elektripaigaldis ei oleks kasutatav sellel võimsusel, milleks ta on algselt ehitatud. Kohus märgib ka, et algselt ongi hageja pöördunud kostjate ja maakleri poole elektrikilbiga seotud probleemidega seoses. Alles pärast hinnapakkumist ja kohtu täpsustavaid küsimusi eelistungil asus hageja väitma, et ka juhtmestik ei võimalda eluruumi kasutada. Kohus tõi eelpool välja, et hageja ostis elamu kasutatuna ja ei saanud eeldada, et elektripaigaldis on uuendatud. Pooled kinnitasid kohtus, et juhtmed on paneelides(krohvis), mistõttu ei ole võimalik enne nende avamist tõsikindlalt väita, et seda süsteemi kasutada ei saa. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendamata on hageja väide, et eluruumi kasutamine on takistatud elektrijuhtmete mittevastavuse tõttu. Kohus on seega arvamusel, et tõendatud on lepingueseme puudused, mis seisnesid mittenõuetekohastes ja ohtlikes elektrikilpides. VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vastutust välistavaks on sama paragrahvi lg 4, mille kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Seega peavad kostjad vastutusest vabanemiseks tõendama, et lepingutingimustele mittevastavust ei olnud juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ning samuti, et ostja on lepingu sõlmimise ajal mittevastavusest teadlik. Käesolevalt puudub vaidlus, et elektrikilbid ei olnud korras ei siis kui hageja käis lepinguobjektiga tutvumas ega lepingu sõlmimise ajal ning ka valduse üleminekul. Tunnistaja Exx Kxxxx ütluste kohaselt käis ta

objektil ka teise ostuhuvilisega, kellel kostja I näita elektrikilpe ja ostuhuviline ütles kohe, et see ei vasta nõuetele ja tuleb välja vahetada. Kohus märgib, et tunnistaja ütlus kinnitab seda, et puudus oli objektil juba varem ja kostja II oli sellest teadlik. Mõistlike isikutena pidid kostjad ka ise aru saama, et kilbid ei ole korras- see on nähtav ainuüksi esitatud fotosid vaadates. Pooled vaidlesid selle üle, kas ostja oli puudusest enne lepingu sõlmimist teadlik või mitte. Puudub vaidlus, et kostjad puudusele hageja tähelepanu eraldi ei juhtinud. Kosta II väitel ta näitas hagejale kilpe, kui hageja kinnistust vaatamas käis ja hageja sai siis ise hinnata nende korrasolekut. Hageja vaidles sellele väitele vastu märkides, et ta käis küll korduvalt objektil, kuid elektrikilpe talle kordagi ei näidatud ja ta ise huvi ei tundnud. Kuna teavitamiskohustuse täitmine on kostjate kohustus, tuleb nendel ka kohustuse täitmist tõendada. Kostjad lootsid oma väidet tõendada tunnistaja ütlustega, kuid tunnistaja Exx Kxxx selgitas istungil, et tema koos hagejaga kordagi lepinguobjekti vaatamas ei käinud ja ta tegelikult ei tea, mida kostjad hagejale täpselt näitasid ja mida hageja ise täpselt vaatas. Seega ei ole kostjad oma väidet teavitamiskohustuse täitmise kohta tõendanud. Kuna ka lepingus ei ole selle kohta eraldi mingit märget, siis tuleb järeldada, et kostjad ei teavitanud hagejat puudulikest elektrikilpidest ega näidanud neid ka ostjale. Ostja saab tulenevalt VÕS § 221 lg 1 p-st 2 tugineda lepingutingimustele mittevastavusele sõltumata sellest, et ta asja üle vaadata ei lasknud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Käesolevalt oli vähemalt kostja II teadlik puudustest, kuid sellest ostjat ei teavitanud ning asjaolu, kas hageja asja ka üle vaatas või mitte, ei muuda kostjate vastutust. Hageja on pöördunud kostjate poole ettepanekuga kõrvaldada asjas olevad puudused või hüvitada nende korda tegemine. Kostjad on sellest ettepanekust enne kohut keeldunud. Ka menetluses olid kostjad arvamusel, et nendel vastutus puudub. VÕS § 222 lg 1 sätestab: Kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Vastavalt sama paragrahvi lg 5 võib ostja juhul, kui ta nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt leiab, kohus, et kostjad peavad hüvitama lepingueseme puuduste kõrvaldamise kulud. Kuna kohus leidis, et mittevastavad on elektrikilbid, siis tuleb kostjatel hüvitada nende asendamise kulud. Hageja esitatud hinnapakkumises (t lk 34) on elektrikilbi vahetamise kuluks 600eurot. Pakkumise kohaselt on vaja vahetada 1 elektrikilp. Ka OÜ Elektripesa projektijuhi hinnangul tuleks vahetada vaid üks kilp ja esimese korruse kilbi vahetamine ei ole mõttekas ning ühendused tuleks teha ühest kilbist. Hageja ei ole tellinud elektriprojekti, mistõttu ei ole võimalik määratleda, milline oleks vajalike tööde maht ja kulu selles, et kogu ühendus toimuks ühe kilbi kaudu. Seetõttu ei saa kohus selles osas hageja nõuet ka rahuldada, kuigi nimetatud kulud tuleks siiski tasuda kostjatel, sest need kulud tekivad just mittekorras kilbi vahetuse tagajärjel. Kohus märgib, et pärast kilbi vahetamist ja uute ühenduskaalite paigaldamist saab hageja esitada kostjatel nende tööde osas täpse nõude, mis tuleks kostjatel siis ka tasuda. Kohus märgib, et nõude esitamisel tuleks hagejal vaidluste vältimiseks esitada kostjatele ka tõendid kulude kohta.

Hageja palus kostjatelt välja mõista viivise alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni nn seadusjärgses määras. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesoleval ajal on VÕS § 94 järgne viivisemäär 8% aastas. Hagi esitati 06.01.2020, seega on kostjad otsuse tegemise ajaks olnud viivituses täpselt aasta. Arvestades summat, mille kohus kostjatelt välja mõistab, on otsuse tegemise ajaks seadusjärgne viivis 48 eurot. Nimetatud viivis tuleb kostjatelt välja mõista. Hageja palus välja mõista viivise kuni põhinõuude tasumiseni. Kohtu hinnangul on nõue põhjendatud. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevalt rahuldas kohus hagi ligi 1/5 suuruses ulatuses ning lähtudes TsMS § 163 jagab kohus menetluskulud samas ulatuses: 1/5 kõigist kuludest kostjate kanda ja 4/5 hageja kanda. Pooled esitasid menetluskulude nimekirjad kohtule. Hageja nimekirja kohaselt on temal seoses menetlusega kulusid kokku 858 eurot. Nimetatud kulud koosnevad õigusabikuludest summas 558 eurot ja tasutud riigilõivust 300 eurot. Kostjate esitatud nimekirja kohaselt on kostjatel seoses menetlusega kulusid kokku 1100.36 eurot. Summa on ilma käibemaksuta. Menetluskulu koosneb esinduskuludest summas 1010.40 eurot ja sõidukulust 89.90 eurot. Hageja ega kostjad vastaspoole kuludele vastuväiteid ei esitanud. Hageja esindaja palus aga 13.10.2020 istungiga seotud kulud jätta igal juhul kostjate kanda, kuna istungi ära jäämine oli tingitud kostjate probleemidest- hiline esindaja vahetus. Kohus leiab, et hageja kuludest on põhjendatud riigilõiv 300 eurot vastavalt TsMS § 147 lg 1. Pooled on esitanud taotlused õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks. Nimetatud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p 1 ja p 2 – esindajate kulud ja nende sõidukulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Kohtu hinnangul on mõlema esindaja õigusabikulud põhjendatud ja vastavuses asja mahu, keerukuse ning esindajate poolt tehtud tööga. Kostjate esindaja on palunud välja mõista ka sõidukulud, mis on kohtukuludeks vastavalt TsMS § 138 lg 1 ja §144 p 2. Kohus leiab, et sõidukulud on asjas vajalikud. Kohus nõustub hagejaga, et kostjate enda kulud, mis neil olid seoses 13.10.2020 istungiga, tuleb jätta erandlikult kostjate kanda- TsMS § 169 lg 1 alusel. Nimelt ei saanud kohus asja lõpuni arutada, sest kostjad vahetasid oma esindajat alles 10 päeva enne istungit, mistõttu vajas uus esindaja lisaaega, et esitada soovitud tõendeid ja taotlusi ning kohus pidi istungi edasi lükkama. Nimetatud asjaolu tingis kahe istungi pidamise, kuigi kavas oli pidada vaid üks istung. Kohus leiab, et hageja ei pea tasuma lisakulusid, mis olid tingitud sellest, et kostjad ei asendanud esindajat piisavalt enne istungit, kuigi neil oli selleks aega. 13.10.2020 istungi kuludeks oli kostjatel esindaja kulu 0,5 tunni eest ja sõidukulu 44.98 eurot (s.o pool sõidukulust). Kostjate esindaja ei ole taotluses märkinud, milline on tema tunnitasu määr, kuid jagades õigusabi tasu ajaga, mille jooksul õigusabi osutati, saame tunnitasu määraks 116 eurot. Seega on istungiga seotud kulud, mis tuleb jätta kostjate endi kanda, 102.98 eurot (58+44.98). Menetlusosaliste vahel tuleb seega jagada ülejäänud kostjate kulud summas 997.38 eurot. Vastavalt menetluskulude omavahelisele jaotusele menetluses tuleb menetluskulud välja mõista järgmiselt: hagejalt kostjate kasuks 4/5 kostjate kuludest- s.o 798.92 eurot; kostjatelt hageja kasuks 1/5 kuludest- so 171.60 eurot. Muus osas jäävad kulud poolte endi kanda. Kostjate taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel hagejalt välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.