Kohtuotsuse tegemise aeg ja 27.08.2025, Paide koht Tsiviilasja number 2-25-6640 Tsiviilasi Bondora AS hagi Y.Q vastu võla saamiseks Hagihind 11 253,08,44 eurot Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Kostja: Y.Q (isikukood XXX)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Y.Q-lt Bondora AS kasuks lepingust nr BL2713768 tulenev põhivõlgnevus 472,62 eurot ning viivis 137,09 eurot perioodi 27.09.2022-30.04.2025.
3.Välja mõista Y.Q-lt Bondor AS kasuks viivis võlaõigusseadus § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 472,62 eurot alates 01.05.2025 kuni põhinõude tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata Bondora AS nõuded Y.Q vastu, mis tulenevad lepingutest BL2526455 ja BL2793570.
5.Jätta menetluskulud Y.Q kanda 5,89% ulatuses ja Bondora AS kanda 94,11% ulatuses.
6.Menetluskulude rahaline suurus määrata kindlaks mõistliku aja jooksul peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud 1
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hagi nõue
1.Hageja palub kostjalt välja mõista:
5434,99 eurot ning viivis hagiavalduse esitamiseni põhinõude summalt 4921,52 eurot (põhinõude summa ilma intressita) kokku 3656,84 eurot;
1.2.põhinõudelt 630,59 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse esitamisest viivis 18% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni;
1.3.põhinõudelt 3824,64 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse esitamisest viivis 32.54% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni;
1.4.põhinõudelt 466,29 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse esitamisest viivis VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt 137,09 eurot kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Bondora AS-iga järgmised lepingud:
01.02.2022 laenulepingu BL2526455, mille alusel kostja sai laenu 600 eurot (summa 37.00 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks);
2.2.14.04.2022 laenulepingu BL2713768, mille alusel kostja sai laenu 500 eurot (summa 31.00 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks);
2.3.19.05.2022 laenulepingu BL2793570, mille alusel kostja sai laenu 3500 eurot (summa 221.00 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks).
3.Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja edastas tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks ülesütlemise hoiatuse, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Seetõttu oli hageja sunnitud 26.09.2022 ütlema lepingud erakorraliselt üles ja palus ka täita sissenõutavaks muutunud kohustused. Kostja ei ole võlgnevust tasunud.
4.Lepingud on sõlmitud sidevahendi abil VÕS § 52 tähenduses krediidiandja hallatavas eteenuse keskkonnas (www.bondora.ee), kuhu sisenemisel identifitseeris kostja ennast ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga. Keskkonnas edastas kostja laenutaotluse, millele hageja edastas vastupakkumuse. Kostja andis seejärel oma tahteavalduse (avalduse kohustuste võtmiseks), sisestades talle hageja poolt edastatud PIN-koodi. Tahteavalduse andmist (PIN-koodi sisestamist) kajastab lepingu jaluses olev info, mis sisaldab mh kostja poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamistoimingu täpset aega (laenulepingu viimane lk). Seega on leping sõlmitud vorminõudeid järgides. Hageja edastas kostjale ka kogu lepingueelse teabe ja tegi oma veebikeskkonnas viivitamatult kostjale kättesaadavaks kogu lepingu dokumentatsiooni. Kostja on laenud ka kätte saanud ja asunud neid kasutama.
5.Lepingu nr BL2526455 krediidi kogukulumäär on 30,53%, lepingu nr BL2713768 krediidi kogukulumäär on 49,89% ja lepingu nr BL2793570 krediidi kogukulumäär on 49,86%. Laenude väljastamise hetkel oli viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse määr 16,95%, mistõttu jääb laenude kogukulumäär alla kolmekordse seadusjärgse määra.
6.Hageja in analüüsinud lepingueelselt kostja laenuvõimet ja selle tulemusel veendunud, et tarbija on laenuvõimeline. Kostja täitis krediidiküsimustiku, milles on hageja palunud analüüsi teostamiseks mh järgmisi andmeid: (i) elukoha tüüp, (ii) perekonnaseis, (iii) ülalpeetavate arv, (iv) haridus, (v) tööandja ja (vi) tööstaaž tööandja juures; (vii) sissetuleku suurus, (viii) kohustused; (ix) elamiskulude suurus, (x) kulutused hasartmängudele. Lisaks on kostja edastanud hagejale oma pangakontoväljavõtted ja hageja kontrollis (nii enda kui kolmandate isikute 2
andmebaasist), kas kostja suhtes on avaldatud maksehäireid. Kostja pangakontolt kontrollis hageja mh seda, et kostjal on regulaarne sissetulek.
7.Enne laenu nr BL2526455 väljastamist nähtus kostja pangakontolt regulaarne sissetulek 1782 eurot. Lisaks nähtusid regulaarsed kohustused igakuiselt 300,18 eurot ja analüüsis on hageja aluseks võtnud elamiskuludena 534 eurot, mis on suurem, kui Statistikaameti poolt avaldatud 2022 aasta arvestuslik elatusmiinimum 303,38 eurot ning kostja poolt avaldatud põhivajadustele kuluv summa, mille kostja ise oli märkinud (0 eurot). Arvestades uue laenu kuumakset (18,3 eurot), teisi kohustusi (300,18 eurot), arvestuslike elamiskulusid (534 eurot), jäi kostjal laenu võtmisel igal kuul vaba raha 929,52 eurot ehk enam, kui Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sellises olukorras oli hageja õigustatud tegema kostja suhtes positiivse krediidiotsuse, kuivõrd kostja oli objektiivselt võimeline teenindama laenu, täitma teisi võetud kohustusi, tagama enda põhivajaduste täitmise (elamiskulud) ning kostjale jäi seejärel veel piisav vaba raha. Hageja on seega järginud hoolsuskohustust ning analüüsi raames hinnanud, et kostja on lepingu sõlmimisel olnud krediidivõimeline, mistõttu on hageja täitnud ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust. Kostja on jätnud tasumata järgmised maksegraafikus nimetatud maksed: 27.06.2022 osamakse 18,27 eurot, 25.07.2022 osamakse 18,27 eurot, 23.08.2022 osamakse 18,28 eurot ja 23.09.2022 osamakse 18,28 eurot. Täiendavalt oli hageja väljastanud kostjale arved kokku 19,99 eurot, mis hõlmab sissenõudmiskulusid ja maksehäire teate avaldamise kulusid. Kuivõrd kostja ei tasunud hageja antud täiendava tähtaja jooksul ühtegi makset, ütles hageja 26.09.2022 avaldusega lepingu erakorraliselt üles. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostja võlgnevus hageja ees järgmine: (i) põhinõue 602,12 eurot; (ii) intress kasutatud krediidilt kuni lepingu ülesütlemiseni 36,16 eurot; (iii) tasumata arved 19,99 eurot ja (iv) haldustasu 8,48 eurot, kokku 666,75 eurot.
8.Enne laenu nr BL2793570 väljastamist nähtus kostja pangakontolt regulaarne sissetulek summas 2235,09 eurot. Lisaks nähtusid regulaarsed kohustused igakuiselt 672,42 eurot6 ja analüüsis on hageja aluseks võtnud elamiskuludena 670 eurot, mis on suurem, kui Statistikaameti poolt avaldatud 2022 aasta arvestuslik elatusmiinimum 303,38 eurot ning kostja poolt avaldatud põhivajadustele kuluv summa, mille kostja ise oli märkinud (0 eurot). Arvestades uue laenu kuumakset (138,65 eurot), teisi kohustusi (664,26 eurot), arvestuslike elamiskulusid (670 eurot), jäi kostjal laenu võtmisel igal kuul vaba raha 762,18 eurot ehk enam, kui Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sellises olukorras oli hageja õigustatud tegema kostja suhtes positiivse krediidiotsuse, kuivõrd kostja oli objektiivselt võimeline teenindama laenu, täitma teisi võetud kohustusi, tagama enda põhivajaduste täitmise (elamiskulud) ning kostjale jäi seejärel veel piisav vaba raha. Hageja on seega järginud hoolsuskohustust ning analüüsi raames hinnanud, et kostja on lepingu sõlmimisel olnud krediidivõimeline, mistõttu on hageja täitnud ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust. Kostja on jätnud tasumata järgmised maksegraafikus nimetatud maksed: 27.06.2022 osamakse 157,55 eurot, 25.07.2022 osamakse 138,65 eurot, 23.08.2022 osamakse 138,66 eurot ja 23.09.2022 osamakse 138,65 eurot. Kuivõrd kostja ei tasunud hageja antud täiendava tähtaja jooksul ühtegi makset, ütles hageja 26.09.2022 avaldusega lepingu erakorraliselt üles. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostja võlgnevus hageja ees järgmine: (i) põhinõue summas 3772,96 eurot; (ii) intress kasutatud krediidilt kuni lepingu ülesütlemiseni 420,58 eurot ja (iii) haldustasu 51,67 eurot, kokku 4245,21 eurot.
9.Lepingu BL2713768 alusel loeb hageja kõik kostja poolt teostatud maksed põhinõude katteks. Leping on kehtivalt üles öeldud, kuivõrd selle materiaalsed ja formaalsed eeldused on täidetud. Antud juhul oli võlgnevuses enam kui 3 järjestikkust kuud. Kostjal jättis täielikult tasumata 27.06.2022, 25.07.2022, 23.08.2022 ja 23.09.2022 kuu osamaksed. Seetõttu oli hagejal õigus 3
leping erakorraliselt üles öelda. Kostja on tasunud viidatud laenulepingu alusel laenumakseid kokku 27,38 eurot, mille arvel on hageja vähendanud üksnes põhinõuet. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõude suuruseks hagiavalduse esitamise hetkel 523,03 eurot. Hageja on arvestanud summalt 466,29 eurot seadusjärgset viivist alates 27.09.2022 kuni 30.04.2025 summas 137,09 eurot. Samuti palub hageja välja mõista seadusjärgse viivise alates hagi esitamisest.
10.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 30.04.2025, ning kohustas kostja esitamata kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul, alates kohtumääruse ja hagimaterjalide kättetoimetatuks lugemisest. Samuti märkis kohus, et hagejal on õigus esitada hagiavalduse täpsustused ja kõik asja lahendamiseks olulised tõendid 14 päeva jooksul, alates käesoleva määruse kättetoimetamisest, ning kohustas esitama menetluskulude nimekirja 7 päeva jooksul. Kohtumäärus on kostjale isiklikult kätte toimetatud 21.05.2025 ja hageja lepingulisele esindajale AETis 14.05.2025. Kohtuotsuse põhjendused
11.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt.
12.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Seetõttu teeb kohus asjas otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt.
13.3.19.05.2022 laenulepingu summas 3721 eurot (sh lepingutasu 221 eurot), intressimäär 32,54% aastas, krediidi kulukuse määr 49,86% aastas (dtl 56-76, 86-88). Laen on välja makstud 19.05.2022 summas 3500 eurot (dtl 79).
14.Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).
15.Lepingute sõlmimise ajal (30.11.2021-31.05.2022) oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% aastas. Kolmekordne määr oleks seega 50,85% aastas. Tulenevalt eeltoodust tuvastab kohus, et krediidi kulukuse määr ei ületa lepingutega rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine VÕS § 4062 lõike 1 alusel. 4
16.Lepingutest tuleneva nõude sissenõudmine on tõendatud 25.08.2022 ülesütlemise hoiatusega (dtl 89-93). Lepingu ülesütlemine on tõendatud 26.09.2022 ülesütlemise teatisega (dtl 94).
17.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Lepingu sõlmimisel ajal kehtinud ja praegu kehtiva võlaõigusseadise kohaselt krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 403 4 lg 13). Kohus selgitas 05.02.2024 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 43-44). Hageja tõendeid ei esitanud.
18.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning toimikust nähtuvad tõendid kinnitavad, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et laenuandja oleks kostjalt küsinud ja saanud kostja pangakonto väljavõtte või üldse mingi info, millest nähtuksid kostja sissetulekud ja väljaminekud. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et laenuandja oleks kontrollinud vastutustundlikku laenamise põhimõtet. Seetõttu pole kohtul võimalik kontrollida ega veenduda, et laenuandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus selgitas oma 30.04.2025 kohtumääruses hagejale, et hagejal tuleb esitada tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Kohtumäärus on hageja lepingulisele esindajale kätte toimetatud 14.05.2025. Täiendavaid tõendeid esitatud ei ole. Ka Riigikohus on oma määruses nr 2-21-13098/50 punktis 18 selgitanud, et „üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“ Hageja ei ole tõendanud, et laenutaotluse rahuldamisel ja selle alusel tarbijakrediidi väljastamisel kostjale poleks ta rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tõendatud ei ole, et on kontrollitud kostja sissetulekuid ja kulusid, mida nõuab VÕS § 403 4 lg-d 2-4 ja lg 6 ning KAVS § 49 lg-d 1-4. Samuti ei nähtu, et laenuandja oleks teostanud mingit analüüsi kostja sissetulekute ja kulude vahe piisavuse kohta teenindada võetavat laenu. Tõendatud ei ole, et laenuandja oleks kontrollinud maksehäirete puudumist kostja osas. Kohtule ei ole hageja poolt esitatud kostja pangakonto väljavõtet, millisest saaks kohus asuda järeldusele, et kostja oli krediidivõimeline. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.
19.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei 5
võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja on ümberarvestuse esitanud tulenevalt laenulepingust BL2713768.
20.Kohus andis hagejale 30.04.2025 võimaluse ümber arvestada oma nõuded lähtuvalt VÕS 4034 lg-s 7 sätestatust, kuid hageja ei ole kohtu määratud ajaks laenulepingute BL2526455 ja BL2793570 ümberarvestust esitanud. Kohtule ei ole ka esitatud ühtegi tõendit palju on kostja laenu katteks teinud tagasimakseid ja millal.
21.Kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis 30.04.2024 kohtumääruses hagejale võimaluse täpsustada hagi ja esitada kohtule teave vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise kohta ning selle rikkumise korral määrama tagasimaksed uuesti. Hageja on ei ole oma nõuet ümber arvestanud lepingute BL2526455 ja BL2793570 alusel.
22.Kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saa kohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi täielikult ega osaliselt rahuldada laenulepingute BL2526455 ja BL2793570 alusel. Ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi (ka osaliselt) rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud. Kuigi lepingud BL2526455 ja BL2793570 on käesolevaks ajaks muutunud sissenõutavaks, siis ei ole kohtul võimalik hagi nende osas rahuldada, kuna kohtule ei ole teada palju kostja tegelikkuses võlgnevuses on. Kuna laenuandja rikkus vastustundliku laenamise põhimõtet oleks pidanud laenuandja arvestama kõik tagasimaksed põhinõude katteks. Tulenevalt VÕS § 403 3 lg 7 kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Lepingu sõlmimise ajal oli intressimäär 0,00% ja muid tasusid, sh lepingutasu kostja laenuandjale tasuma ei pidanud.
23.Kuivõrd hageja on kohtu hinnangul rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja ei ole esitanud VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat võlgnevuse summat ning ei ole esitanud kohtule täiendavaid selgitusi asjaolude kohta, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded laenulepingute BL2526455 ja BL2793570 osas ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu nimetatud lepingute osas rahuldamata.
24.Rahuldamisele kuulub laenulepingust BL2713768 tulenev nõue. Tõenditest nähtuvalt sai kostja nimetatud lepingu alusel laenu 500 eurot (dtl 78) ning on tagasi maksnud 27,38 eurot, ehk kostjal on põhivõlgnevus 472,62 eurot, milline kuulub väljamõistmisele juhindudes VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1.
25.Hageja palub välja mõista ka viivise perioodi 27.09.2022 – 30.04.2025 summas 137,09 eurot, mis on arvestatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võlgnevuselt (466,29) (dtl 119). Samuti palub hageja välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.05.2025 põhivõlgnevuselt kuni nõude tasumiseni. Kohus on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse 6
üle menetlusosaliste vahel. Juhindudes TsMS § 163 lg 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda 5,89% ulatuses ja hageja kanda 94,11% ulatuses.
27.Maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping Kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.