Jätta kostja 04.11.2020 vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
Jätta M Ki hagi K L vastu rahuldamata.
Jätta menetluskulud M Ki kanda.
Välja mõista M Kilt K L kasuks menetluskulud 1 312,50 eurot.
Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb M Kil tasuda K Lile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 312,50 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Vastuväite lahendamine kohtu tegevusele
Kostja esitas 04.11.2020 vastuväite kohtu tegevusele.
2.Vastuväites märkis kostja, et kohus võttis vastu hageja 26.10.2020 menetlusdokumendi, milles sisaldus sisuliselt uus hagi (uus alus ja ese). Kohus nõustus 03.11.2020 toimunud istungil, et tegemist ei ole mitte hagi täienduse või muutmisega, vaid uue hagiga ja keeldus seda antud tsiviilasjas menetlemast. 03.11.2020 tegi kohus määruse, millega eraldas TsMS § 375 lg 1 alusel vastava 26.10.2020 esitatud nõude eraldi menetlusse. Määrus ei ole edasikaevatav.
3.Kostja leiab, et kohus on eksinud 03.11.2020 määruse tegemisel ja TsMS § 375 lg-le 1 tuginemisel. Antud juhul ei esine kostja arvates TsMS § 375 lg-s 1 kirjeldatud olukordi (st hagiavalduses ei ole esitatud mitut nõuet või hagi ja vastuhagi). Seega ei olnud võimalik 26.10.2020 esitatud nõuet käesolevast tsiviilasjast eraldada TsMS § 375 lg 1 alusel. Kostja hinnangul eeldab TsMS § 375 lg 1 kohaldamine seda, et see nõue oli kohtu menetluses olemasolevas asjas ehk antud juhul pidanuks 26.10.2020 nõue olema juba kohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-19-11725. Sellist olukorda ei olnud. Kostja hinnangul tulnuks kohtul hageja 26.10.2020.a menetlusdokument koos lisadega tagastada läbivaatamatult ning teha sellekohane määrus (TsMS § 463 lg 1). Kohus saanuks määruses hagejale selgitada, et hageja saab dokumendi esitada üldkorras (tasudes ka nõuetekohase lõivu), mis järel saab kohus vastavas uues menetluses otsustada hagi menetlusse võtmise küsimuse üle. Praegusel juhul on kohtu 03.11.2020 määrus kostja hinnangul ainetu ja sellest jääb (TsMS § 375 lg-le 1 tuginemise tõttu) väär mulje justkui on kohus mingil hetkel olnud nõus hageja 26.10.2020 menetlusdokumenti ja lisasid tsiviilasja nr 2-19-11725 menetlusse võtma, kuid hiljem otsustanud need eraldada läbivaatamiseks eraldiseisvates tsiviilasjades.
4.Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 333 lg-le 1 võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Käesoleval juhul vaidlustab kostja kohtu tegevust menetluse juhtimisel, mistõttu kohtu hinnangul on vastuväite esitamine lubatav. TsMS § 333 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada. Kostja esitas vastuväite kohtu tegevusele vahetult peale asjas toimunud istungit, mistõttu vastuväide on esitatud õigeaegselt ja kuulub läbivaatamisele.
5.Kostja heidab kohtule ette, et kohus ei võtnud hageja täiendavat nõuet menetlusse, kuid eraldas selle eraldiseisvasse menetlusse. Kohus selgitab, et saab eraldada uue nõude (käesoleval juhul esitas hageja uue nõude uuel alusel) eraldi menetlusse ka enne selle menetlusse võtmist. Just seda võimalust kohus ka kasutas. Ainuüksi sellega, et kohus nõude eraldiseisvasse menetlusse eraldas, ei andnud kohus kinnitust, et hagi vastaks kõigile nõuetele, sh tasutud oleks riigilõiv. Kohus saab eraldamise tulemusel tekkivas uues tsiviilasjas jätta vajadusel hagi käiguta ja määrata tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (mis on tihti vajalik). Kuivõrd kohus on seisukohal, et nõude eraldamine
iseseisvasse menetlusse enne selle nõude menetlusse võtmist oli õiguspärane, jätab kohus vastuväite rahuldamata. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
6.M K esitas 6 155,06 eurot.
kohtule hagi,
milles
palus
mõista kostjalt
hageja kasuks
välja
7.Hagiavalduse kohaselt sõlmis xxx 12.03.2013 liisingulepingu xxx xxx OÜ ja xxx OÜ-ga. Lepingu alusel liisis xxx OÜ karusell liimkilbipressi ja ketassaeraami. Kohustust tagasid isikliku käendusega toonased juhatuse liikmed - hageja ja kostja.
8.31.05.2013 sõlmis xxx OÜ liisingulepingu xxx xxx OÜ ja xxx OÜ-ga. Lepingu alusel liisis xxx OÜ hüdropressi ja universaalpingi „xxx“. Kohustuse täitmise tagamiseks andsid isikliku käenduse toonased juhatuse liikmed – hageja ja kostja.
xxx OÜ-l tekkis xxx OÜ ees võlgnevus. 23.02.2017 ütles xxx OÜ lepingud erakorraliselt üles.
10.Hageja tasus käendajana ainuisikuliselt võlgnevuse 11 952,06 + 358,06 = 12 310,12 eurot 28.02.2017 - 31.01.2018 tehtud osamaksetena. xxx OÜ teatas 16.02.2018, et hageja on kõik lepingulised kohustused täitnud ja muid lepingutest tulenevaid kohustusi ei ole.
11.Hageja nõuab kostjalt kui kaaskäendajalt poole käenduse alusel tasutud summa hüvitamist. Kostja seisukoht
12.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
13.Kostja leidis, et nõude suurus ja kujunemine, sh viivisenõue ei ole arusaadavad. Samuti on nõuded kostja hinnangu tõendamata.
14.Kostja leidis, et xxx OÜ pidanuks liisingulepingutest tulenevad kohustused täitma enda vara arvel, mida oli piisavalt, et täita kõik enda kohustused võlausaldajate ees. Samuti leidis ta, et hageja ei ole nõude esitamisel arvesse võtnud liisinguesemete jääkmaksumust ega seda nõudest maha arvestanud.
15.Kostja esitas nõudele aegumise vastuväite, leides, et liisinguandja nõuded on hageja kohtusse pöördumise ajaks aegunud.
16.Kostja väiteil on pooled sõlminud kokkuleppe, et nendevahelises sisesuhtes vastutab põhivõlgniku kohustuste täitmise eest üksnes hageja.
17.Kostja leidis, et nõude esitamine tema vastu on vastuolus hea usu põhimõttega.
18.Kostja on seisukohal, et isegi kui ülaltoodud asjaolud ei välista hageja poolt tagasinõude esitamist kostja vastu täielikult, võib kohus arvestada eelnimetatud asjaolusid poolte vastutuse jagamisel põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. VÕS § 69 lg 1 sätestab, et omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud täitma kohustuse võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Kostja arvates olukorras, kus osaühingu kohustuste täitmist võlausaldaja ees käendavad osaühingu osanikud, kellest juhatuse liikmena osaleb osaühingu juhtimises ainult üks, on käendajate omavahelises suhtes põhjendatud jätta vastutus üksnes osaühingu juhatuse liikmeks olnud käendaja kanda, kuna just tema tegevuse tõttu on käendajate vastutus realiseerunud. Kohtu põhjendused
19.Tsiviilasja materjalide kohaselt puudub pooltel vaidlus järgmistes asjaoludes:
12.03.2013 sõlmis xxx OÜ liisingulepingu xx xxx OÜ ja xx OÜ-ga. Lepingu alusel liisis xxx OÜ karusell liimkilbipressi ja ketassaeraami. Kohustust tagasid isikliku käendusega toonased juhatuse liikmed – hageja ja kostja.
31.05.2013 sõlmis xxx OÜ liisingulepingu xxx xx OÜ ja xxx OÜ-ga. Lepingu alusel liisis xxx OÜ hüdropressi ja universaalpingi „xxx“. Kohustuse täitmise tagamiseks andsid isikliku käenduse toonased juhatuse liikmed – hageja ja kostja.
Põhivõlgnikul kohustuse teke ja kohustuse täitmine hageja poolt
20.Kohtu hinnangul on asjas liisingulepingu ülesütlemise avaldusega (tlk 8) tõendatud, et xxx OÜ ütles liisingulepingud xxx ja xx üles. Sama tõendiga on tõendatud, et xx OÜ võlgnevuse suuruseks xx OÜ kui liisinguandja ees oli kokku 11 952,05 eurot.
21.Hageja Swedbank AS pangakonto väljavõttega (tlk 9) on tõendatud, et hageja tasus käendajana perioodil 28.02.2017 - 31.01.2018 tehtud osamaksetena xxx OÜ-le ülal märgitud liisingulepingute alusel kokku 12 310,12 eurot. Hageja väide, et sellest 358,06 eurot olid viivised, on tõendamata. Asja materjalidest ei nähtu, et liisinguandja oleks nõudnud põhivõlgnikult (xxxOÜ) sellises summas viivise tasumist. Kohus tuvastab liisingulepingute ülesütlemisavalduse ja hageja pangakonto väljavõtte alusel, et hageja kui käendaja tasus liisinguandjale xxx OÜ kui põhivõlgniku eest õiguslikul alusel 11 952,05 eurot. Ülejäänud osas on kohustuse olemasolu liisinguandja ees tõendamata. Kostja kui kaaskäendaja vastutus
22.VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 1 teises lauses ja § 69 lg-s 1 on sätestatud, et omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 145 lg 2 ja § 69 lg 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. VÕS § 145 lg-s 6 on sätestatud, et kui mõni solidaarvõlgnik ei ole talle langevat osa kohustusest kohustuse täitnud solidaarvõlgniku suhtes täitnud, kannavad täitmata jäänud osas kohustuse täitnud solidaarvõlgnik ja ülejäänud solidaarvõlgnikud vastutust võrdeliselt neile langeva kohustuse osaga. Neile läheb üle nõue kohustuse täitmata jätnud solidaarvõlgniku vastu.
23.Eeltoodust tulenevalt on hagejal kui käendajal tekkinud õigus nõuda kostjalt kui kaaskäendajalt tema täidetud kohustusest kostjale langeva osa tasumist. Kuivõrd käendajaid oli kaks ja käendajad vastutavad omavahelises suhtes osavõlgnikena võrdsetes osades, on hagejal õigus nõuda kostjalt 11 952,05 : 2 = 5 976,03 euro hüvitamist. Alljärgnevalt analüüsib kohus kostja nõuet välistavaid vastuväiteid hageja nõudele. Aegumise vastuväide
24.TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Vastavalt TsÜS § 147 lg-le 1 algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 1Vaatamata kohtu sellekohastele küsimustele, ei esitanud hageja väiteid ega tõendeid selle kohta, millal liisinguandja nõuded sissenõutavaks muutusid. Kuivõrd liisinguandja
ütles liisingulepingud üles 23.02.2017, muutusid kõik liisingulepingutest tulenevad kohustused sissenõutavaks hiljemalt 23.02.2017. Hagi esitati kohtusse 06.08.2019 ehk vähem kui kolm aastat peale liisingulepingute ülesütlemist. Hageja, kes soovis tugineda aegumisele, ei ole tõendanud, et kohustused muutusid sissenõutavaks varem ja oleksid aegunud. Võla eest ainuisikulise vastutuse võtmine hageja poolt, kostja vastu suunatud nõudest loobumine
25.Kostja väidab, et hageja võttis poolte kokkuleppel käendusest tulenevad kohustused ainuisikuliselt enda kanda. Hageja vaidles sellele väitele vastu. Vastava asjaolu tõendamiseks kutsus kohus kostja taotlusel kohtusse Tunnistaja ütlusi andma. A. Gi. Tunnistaja A. G selgitas, et ta suhtles hagejaga telefoni teel ja talle jäi mulje, et sõlmiti kokkulepe, millega hageja võttis liisinguandja ees kohtused enda kanda, neid kostjalt tagasi nõudmata. Samas ei osanud A. G kinnitada, et hageja oleks seda selgesõnaliselt lubanud (tlk 117). Asjas toimunud istungil kuulas kohus vande all üle hageja, kes andis ütlusi, mille kohaselt ta kostja ega A. Giga kokkuleppeid telefonitsi ei sõlminud ja lubadusi ei andnud (tlk 120).
26.Asjas esitatud tõenditega ei ole tõendatud, et hageja oleks võtnud käendusest tulenevad kohustused vaidlusaluste liisingulepingute osas ainuisikuliselt enda kanda, loobudes regressnõudest kostja vastu. Hageja poolne lepingu rikkumine, hea usu põhimõte
27.Äriregistri andmetest (tlk 5) nähtuvalt olid hageja ja kostja põhivõlgniku OÜ xxx juhatuse liikmed ühiselt 01.11.2012 - 04.11.2014. Samuti nähtub äriregistri andmetest, et alates 2014 novembrist oli OÜ xxx ainus juhatuse liige hageja. Seega juhtis põhivõlgniku majandustegevust alates 2014 novembrist ainuisikuliselt hageja ning kostja selles ei osalenud. Raskused liisingulepingutest tulenevate kohustuste täitmisel tekkisid põhivõlgnikul samuti ajal, mil tema majandustegevust korraldas ainuisikuliselt hageja.
28.31.12.2015 bilansi (tlk 52) järgi oli põhivõlgnikul pärast kinnistu mõttelise osa võõrandamist vara kokku 89 554,72 eurot, kohustusi summas 83 084,25 eurot ja tema omakapital oli 6 470,47 eurot. Seega oli põhivõlgnikul 31.12.2015 seisuga piisavalt vara kõigi enda kohustuste täitmiseks, sh liisingulepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks liisinguandja ees. Juhul kui põhivõlgniku majanduslik olukord hiljem halvenes, on selle eest vastutav hageja kui põhivõlgniku igapäevast majandustegevust juhtinud isik (ainus juhatuse liige, kelle kontrolli all äriühingu juhtimine oli). Hagejal oli kohustus toimida selliselt, et kõigi võlausaldajate nõuded saavad võimalikult suures ulatuses rahuldatud. Kui ilmnes, et kõigi võlausaldajate nõudeid ei ole võimalik täita ja võlad ületavad kohustused, tulnuks hagejal esitada pankrotiavaldus.
29.Täiendavalt analüüsib kohus hageja tegevust seoses liisitud varaga. Liisinguandja võimalikud nõuded liisinguvõtja vastu liisingulepingu ülesütlemise korral on sätestatud VÕS §-s 367, mille lg 1 kohaselt on liisinguandjal sellises olukorras õigus nõuda liisinguvõtjalt liisinguesemega seotud krediidikulude hüvitamist, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulude hüvitamist selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Juhul kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb arvestada ka liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel (VÕS § 367 lg 3), st liisingueseme väärtus arvestatakse võlgnevusest maha. Liisinguandja 03.03.2017 e-kirjast (tlk 54) nähtub, et liisinguandaja nõudis vara tagastamist liisinguandjale, kuivõrd liisingulepingute p 1.2.1. alusel kuulus liisitud vara liisinguandjale. Põhivõlgnik xxx OÜ (mida juhtis hageja) vara ei tagastanud, rikkudes enda lepingulisi kohustusi liisinguandja ees. Seega suurenes liisinguandja nõue põhjusel,
et hageja põhivõlgniku juhatuse liikmena ei korraldanud liisinguesemeks olnud vara tagastamist liisinguandjale koheselt pärast liisingulepingute ülesütlemist 23.02.2017.
30.Liisinglepingute ülesütlemise avalduste kohaselt oli liisinguobjektide jääkmaksumuseks vastavalt 4 111,81 eurot ja 3 241,48 eurot (tlk 8). Hageja selgitas asjas toimunud istungil, et liisinguobjektid võõrandati koos äriühingu muu varaga ja nende arvelt kaeti jooksvalt äriühingu võlgnevusi. Hageja möönis, et liisinguesemete müügist saadu arvel ei kantud võlgnevusi liisinguandja ees, vaid tehti makseid kohustuste eest, mille makse tähtajad olid kõige varasemad. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, mis oli liisinguesemete väärtus liisinglepingute lõppemise ajal ega mis hinnaga need võõrandati. Samas on ilmne, et tegevusega, kus hageja võõrandas liisinguesemed ja ei katnud nende arvelt võlgnevust liisinguandja ees, tekitas ta ise olukorra, kus liisinguandjal üldse tekkis käendajate vastu nõue.
31.VÕS § 6 lg-s 1 on sätestatud, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Sisuliselt nõuab hageja kostjalt raha, tuginedes enda (kui juhatuse liikme) rikkumistele – liisinguobjektide tagastamata jätmine, teiste võlausaldajate eelistamine liisinguandjale. Sellise (enda rikkumisel tugineva) nõude esitamine kaaskäendaja vastu on vastuolus hea usu põhimõttega. Nõue tuleb seetõttu jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulude jaotus
32.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
33.Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda
34.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
35.Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu 2 020,41 eurot.
36.Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjatele õigusabi tunnihinnaga 125 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku ja kohtupraktikas aktsepteeritava tunnitasuga. Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ei ole märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud. Kohus märgib, et mitmete menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingute/kulutuste näol ei ole tegemist vahetult kohtumenetluses esindamisega seotud kuludega või kuludega, mille puhul kohtul oleks võimalik kohtutoimiku põhjal veenduda toimingute tegemises ja nende sisus (sellest tulenevalt hinnata ka nende vajalikkust ja põhjendust). Eelkõige peab kohus silmas kohtulahenditega tutvumist, dokumentide analüüse, kohtumisi kliendiga, e-kirjavahetust kliendiga jmt. Kohus leiab, et sellised kulud on põhjendamatud ja neid välja ei mõista.
37.Arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu ja nende kattuvust) ning esindajate kvalifikatsiooni, peab kohus
kogumis kostja õigusabiteenuse põhjendatud ajakuluks maakohtus 10,5 tundi. Seega hindab kohus hüvitamisele kuuluvate esindajate kulude (õigusabikulude) põhjendatud suuruseks 10,5 * 125 = 1 312,5 eurot.
38.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjad on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
39.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.