Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
30.detsembril 2020.a, Tallinnas
Hagihind
2-19-132918 Profintec OÜ hagi M K ja R K vastu solidaarselt 22.03.2019 töövõtulepingust nr xxx tuleneva võlgnevuse 4 976 euro, viivise 572,24 euro ja täiendava viivise nõudes ning M K ja R K vastuhagi Profintec OÜ vastu 20 000 euro nõudes 6 845,48 eurot
Vastuhagi hind
20 000 eurot
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Hageja/ vastuhagis kostja: Profintec OÜ (registrikood 12613162, asukoht Savi tn 3, 80041 Pärnu; e-post: [email protected]; [email protected]) Kostjad/ vastuhagis hagejad: M K (isikukood xxx, elukoht xxx) R K (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Merli Eichler (PRIORE Advokaadibüroo, Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn; epost [email protected]) Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata Profintec OÜ hagi M K ja R K vastu solidaarselt 22.03.2019 töövõtulepingust nr xxx tuleneva võlgnevuse 4 976 euro, viivise 572,24 euro ja täiendava viivise nõudes.
2.Rahuldada M K ja R K vastuhagi Profintec OÜ vastu osaliselt.
3.Välja mõista Profintec OÜ-lt M K ja R K kasuks 210 eurot.
Jätta rahuldamata M K ja R K vastuhagi Profintec OÜ vastu 19 710 euro väljamõistmiseks.
5.Jätta hagiavaldusega seotud menetluskulud tervikuna Profintec OÜ kanda.
6.Määrata kindlaks hagiavaldusega seotud menetluskulud ja mõista Profintec OÜ-lt välja M K ja R K kasuks menetluskulu summas 1 554 eurot.
7.Jätta vastuhagiga seotud menetluskulud tervikuna solidaarselt M K ja R K kanda. Kindlaksmääratavad ja kostjatelt hageja kasuks väljamõistetavad menetluskulud seoses vastuhagiga puuduvad.
8.Tagastada kostjatele enammakstud riigilõiv summas 350 eurot R K arveldusarvele nr xxx.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Profintec OÜ esitas 10.01.2020 hagi M K ja R K vastu solidaarselt 22.03.2019 töövõtulepingust nr xxx tuleneva võlgnevuse 4 976 euro, viivise 572,24 euro ja täiendava viivise nõudes.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 2019 märtsikuus sõlmitud töövõtuleping nr xxx, millise kohaselt pidi hageja juhtima peatöövõtjana projekteerimis- ja ehitustöid eramu ehitusobjektil aadressiga xxx. Hageja alustas koheselt peale lepingu sõlmimist kostjate poolt lepinguga üle antud ehituse eelprojekti täiendamist põhi- ning tööprojektidega, samuti reaalselt objektil ehituse ettevalmistustöödega ning tegi 2019.a. mai alguseks ära kõik selleks hetkeks võimalikud tegevused (paigaldas piirded ja välitualeti, langetas võsa, hankis raieloa ning võttis maha ehitust takistavad puud, tegi kokkulepped alltöövõtjatega ning tasus neile materjalide ostuks ettemaksud, koostas kostja esitatud projektist puudunud konstruktiivse ja eriosade joonised jms). Hageja esitas nende tööde kohta kostjatele akti nr 1 summale 13 650 eurot, lisaks käibemaks, kogusummas 16 380 eurot. Kostjad tasusid nende tööde eest 16 000 eurot, jättes tasumata 380 eurot. Seejärel ehitustööde jätkamine seiskus, sest kostjad ei täitnud kokku lepitud ajaks oma lepingulist kohustust ning ei hankinud planeeritud ehitustööde alguseks ehitusluba.
1.2.Kostjad esitasid hagejale ehitusloa alles ca 2 kuud hiljem ehk 14.06.2019. Kui tööd hakkasid liikuma, siis otsustasid kostjad 19.08.2019 lepingu ühepoolselt e-kirjaga lõpetada paludes teostatud tööde kulude kokkuvõtet ehk lõpuakti. 11.09.2019 esitas hageja kostjatele koos tehtud tööde lõpuaktiga arve nr 190803 summas 4 976 eurot. Seega tuleb hageja nägemusel lugeda 22.03.2019 sõlmitud lepingu alusel teostatud projekteerimis- ja ehitus (ehk ettevalmistus)tööd üle antuks kostjatele hiljemalt 11.09.2019. Arve 190803 maksetähtaeg oli 13.09.2019 ja viivis hilinemise korral vastavalt lepingu punktile 6.3 0,5% tasumata summast täisnädala eest. Kostjad on avaldanud, et nad ei ole nõus esitatud akti ja arvega. Hagiavalduse esitamise seisuga (s.o 30.03.2020) on kostjad olnud viivituses seega 167 päeva ehk 23 täisnädalat ja 6 päeva. Viivisesumma põhinõudelt ühes täisnädalas on 24,88 eurot (4 976 eurot x 0,5 %/täisnädalas). Viivise võlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga on 572,24 eurot (24,88 €/täisnädalas x 23 täisnädalat). Hageja palub kohtul TsMS § 367 alusel välja mõista viivised otsuse tegemiseni (s.h hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavad viivised) ja sealt edasi lepingus näidatud viivisemääras, s.o 0,5 % e 24,88 eurot iga viivitatud täisnädala eest, põhinõudelt summas 4 976 eurot kuni põhinõude täitmiseni, kuid viivised kokku mitte suuremas summas kui 4 976 eurot.
1.3.Hageja palub menetluskulud jätta kostjate kanda. Hageja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu summas 450 eurot. Kostjate vastuväited ja põhjendused
2.Kostjad hagi ei tunnista ning vaidlevad sellele vastu.
2.1.Puudub vaidlus, et töövõtja teadis lepingu sõlmimise ajal, et ehitusluba xxx rajatava eramu ehitamiseks väljastatud ei ole ja see ei olnud seega töövõtja poolt töö vastuvõtmisel ning tööde teostamisega alustamisel mistahes takistuseks. Ühtlasi pidi töövõtja arvestama, et ehitusluba ei pruugi olla väljastatud 15.04.2019 ning ehitusloa hilisem väljastamine võib mõjutada üksnes tööde üleandmise lõpptähtaega. Tellijad said töövõtja 22.03.2019 e-kirjaga saadetud selgitusest aru, et enne ehitusloa väljastamist saab objektil alustada ettevalmistustöödega, mille loetelu ja maksumus, kokku 25 135 eurot, lisaks käibemaks, samuti üleandmise tähtaeg 29.04.2019, on toodud lepingu lisaks olevas eelarves. Tellijad selgitavad, et töövõtja ei alustanud töödega lepingus kokku lepitud 2 nädala jooksul lepingu sõlmimisest. Lisaks, erinevalt lepingu p-s 6.1 kokkulepitust pakkus hageja, et kostjad tasuksid ettemaksu hoopis hageja juhatuse liikme A K isiklikule pangakontole. Kostjad kandsid 1. etapi ehitustööde (ettevalmistustööde) ettemaksu summas 9 000 eurot hageja juhatuse liikmele üle 26.03.2019. Lisaks tasusid kostjad 08.05.2019 A Kle nn. vahemakse summas 7 000 eurot. Kokku tasusid kostjad seega ettevalmistustööde teostamiseks A Kle 16 000 eurot. Hagiavalduse punktis 2.4 toodud summade saamiseks ei ole hageja väljastanud kostjatele arveid, sh arveid, millest tuleneks, et maksete saaja oleks käibemaksukohustuslane ja arveldused kuuluvad käibemaksuga maksustamisele.
2.2.Kostjad ei ole maksekohustusi hageja ees rikkunud ning täiendava 380 euro nõudmine 06.05.2019 aktile tuginedes on alusetu. Ebaõige ja vastuolus tõenditega on hageja väide, nagu ta oleks hoiatanud kostjaid, et töid pole võimalik edasi teha ning et kostjaid oleks teavitatud või et nad oleksid pidanud aru saama, et hageja on tööde teostamise mai alguses peatanud. Hagejal puudus lepingust tulenev õigus ettevalmistustööd ühepoolselt peatada. Töövõtja tunnistab, et 13.06.2019 seisuga ei ole krundil isegi kaevetöid tehtud ega nö objektile kolitud, kuigi need olid justkui teostatud töödena kajastatud juba 06.05.2019 akti esimesel kolmel real ning tellijate poolt tasutud.
2.3.Ehitusluba eramu ehitamiseks väljastati 14.06.2019. Paraku ei edenenud tööd ka pärast ehitusloa saamist. Lähtudes lepingus ja selle lisades kokkulepitud tähtaegadest oleks pidanud nn ettevalmistustööd lõppema 29.04.2019. Isegi kui kohus peaks vastuolus kostjate seisukohaga leidma, et ettevalmistustööde alustamise eelduseks oli ehitusloa väljastamine ning hageja võis oma tööde planeerimisel lähtuda eeldatavast loa väljastamise kuupäevast 15.04.2019, siis kohustus hageja teostama ettevalmistustööd 2 nädala jooksul (15.0429.04.2019). Sellest tulenevalt isegi juhul, kui ehitusloa puudumine oli selliseks tellijate poolseks taksituseks, mille tõttu ettevalmistustööde üleandmise tähtaeg pikenes ning ettevalmistustööde teostamise tähtaega saab hakata lugema alles ehitusloa väljastamisest 14.06.2019, siis pidi hageja ettevalmistustööd lõpetama hiljemalt 28.06.2019. Paraku hageja oma kohustusi tähtaegselt ei täitnud ning rikkus seega lepingut.
2.4.Tellijad on maksnud töövõtjale 16 000 eurot käibemaksuta, kuid nõuetekohaseid töid on teostatud üksnes kuni 10 890 euro suuruses summas (käibemaksuta), mistõttu võlgnes töövõtja hoopis tellijatele 5 110 eurot. Tellijad ei ole nö lõpuakti allkirjastanud ning akt ei kuulu allkirjastamisele tulenevalt sellest, et oluline osa töödest on jätkuvalt teostamata ning osaliselt on tööd teostatud õigusaktides sätestatud nõuetele ja kvaliteedile mittevastavalt. Samuti puudub ehitusplatsilt osa ehitusmaterjalidest, mille eest töövõtja on tasu nõudnud ja pole teada, kus seda tegelikult kasutatud on. Tellijad on seisukohal, et töövõtja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud ning nõue tasuda täiendavalt 4 976 eurot on alusetu ja ei kuulu täitmisele. Juhul, kui kohus peaks tuvastama, et tööd tuleb lugeda vastuvõetuks, ei kuulu töödes esinevate ja kostjate poolt tõendatud puuduste tõttu hageja nõue sellegi poolest rahuldamisele. Kuna hageja põhinõue on alusetu, ei kuulu kostjatelt väljamõistmisele ka viivis.
2.5.Kostjad osundavad, et hageja arvel on viivisemääraks märgitud 0,05% päevas, lepingus aga 0,5% täisnädalas ehk 0,07% päevas, mistõttu on hageja avaldused viivisemäära osas
vastuolulised. Kostjate hinnangul ei muutunud hageja nõue sissenõutavaks 13.09.2019, kuna hageja esitas mõnevõrra korrigeeritud lõpuakti kohta tellijatele tasumiseks 30.08.2019 kuupäevaga arve nr 190803 alles 11.09.2019. Lähtudes maksetähtajast oli nõude (osalise) põhjendatuse korral arve maksetähtpäevaks seega kõige varem 25.09.2019. Viivisenõude põhjendatuse korral paluvad kostjad kohaldada viivist hilisemast sissenõutavaks muutumise tähtpäevast (25.09.2019) ning hageja poolt esitatud arvel sätestatud madalamast viivisemäärast (0,05% päevas) lähtuvalt.
2.6.Kostjad paluvad menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt vastuhagiavalduse riigilõivu summas 1 100 eurot ja esindajakulu kokku summas 1 680 eurot. Samuti paluvad kostjad välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastuhagi nõue ja põhjendused
3.M K ja R K esitasid 25.06.2020 kohtule vastuhagi Profintec OÜ vastu 20 000 euro nõudes.
3.1.Vastuhagiavalduse kohaselt kohustus hageja teostama kõik xxx asuva eramuga seotud tööd nö võtmed kätte valmiduses ja sobilikuna sisse kolimiseks, muuhulgas hankima ka kasutusloa. Kostjad põhjendasid oma kirjades, sh 22.11.2019 nõudekirjas, et hoolimata ettemaksu tasumisest ja töövõtja korduvatest lubadustest ettevalmistustööd lõpetada, ei olnud ettevalmistustööd nõuetekohaselt lõpuni viidud, neis esinesid puudused ning töövõtja oli jätnud ehitusobjektile viimata osa ehitusmaterjalidest, mille eest oli ettemaks tasutud. Seega rikkus hageja oluliselt lepingust tulenevaid kohustusi, täites lepingut osaliselt ja puudustega ning arvestades senist tööde tempot oli ilmselge, et tööd ei ole üleandmiseks valmis lepingus sätestatud tähtajaks. Kuna hageja ei kõrvaldanud rikkumist ka kostjate poolt korduvalt antud täiendava tähtaja jooksul ning vaatamata hageja korduvatele lubadustele, ütlesid kostjad lepingu üles ning olid sunnitud tellima tööd kolmandatelt isikutelt.
3.2.Hagejast tuleneva viivituse tõttu ei olnud võimalik ehitustöid lõpule viia lepingus kokkulepitud kuupäevaks 31.12.2019 ega ka hiljemalt 02.03.2020, kui lähtuda lõpptähtaja arvestamisel ehitusloa andmise hetkest 14.06.2019. Tööd antakse kostjatele üle eeldatavasti juulis 2020. See omakorda tähendab, et kostjad kandsid minimaalselt perioodil 02.0302.06.2020 kulusid asenduspinnale. Nimelt üürisid kostjad perioodil asenduspinnana eluruumi üürihinnaga 300 eurot kuus ja kokku tekkis eeltoodust asjaolust kostjatele lisakulu vähemalt summas 900 eurot (3 kuud x 300).
3.3.Seoses hageja rikkumistega pöördusid kostjad õigusabi saamiseks lepingulise esindaja poole ning kandsid seoses hageja poolse kohustuste rikkumisega ja kohtuvälise nõude esitamisega osalises suuruses, s.o 5 110 eurot (16 000 – 10 890), lisaks ka õigusabikulusid. Kostjad kandsid hageja kohustuste rikkumisega seoses kohtuväliselt õigusabikulusid kokku summas 350 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku 420 eurot.
3.4.Kostjate jaoks läksid tööd kallimaks kokku 36 621,09 eurot (käibemaksuta summa) ning koos käibemaksuga kokku 43 945,30 eurot. Juhul, kui võtta arvesse hageja terviklik hinnapakkumine summas 256 841 eurot (käibemaksuta summa) ja lisada kostjate poolt aktsepteeritud tööde maksumus uute töövõtjate hinnale, siis on kostjate tegelikuks kahjuks 10 890 euro võrra suurem hind ehk kokku 47 511,09 (36 621,09 + 10 890) eurot käibemaksuta summas ning 57 013,30 eurot käibemaksuga summas. Kostjad ei esita käesoleval ajal nõuet asenduspinna kulude hüvitamiseks 900 euro suuruses summas ja esitavad kahjunõude ülejäänud nõude osas vähendatud ulatuses ehk kokku 20 000 eurot. Juhul, kui kohus peaks tuvastama hagejal sissenõutavaks muutunud nõude olemasolu kostjate vastu, siis paluvad kostjad selle tasaarvestada otsuse resolutsioonis kattuvas ulatuses kostjate vastunõudega. Vastuhagi vastuväited ja põhjendused
4.Profintec OÜ vaidleb vastuhagile vastu. Kostjatel ei olnud vajadust tellida töid kolmandatelt isikutelt, kuna peamiselt nendesamade kolmandate isikutega oli hagejal juba sõlmitud
töövõtulepingud. On ilmselge, et kostjad soovisid lepingust taganeda eesmärgiga võtta alltöövõtulepingud hagejalt üle koos kõikide sellega kaasnevate riskidega ning lootusega soovitud tööd nii soodsamalt saada. Kostjate vastuhagis toodud tööd ja maksumused ei ole üheselt võrreldavad pooltevahelises lepingus toodud töömahtudega. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Vastuhagi kuulub rahuldamisele osaliselt summas 210 eurot.
6.Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 lahendab kohus käesoleva tsiviilasja kirjalikus menetluses (dt lk 558). Mõlemad pooled teatasid kohtule (dt lk 542 ja 556), et nad on nõus asja kirjaliku menetlemisega.
7.Esmalt lahendab kohus hagiavalduse nõude.
8.Poolte vahel puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 22.03.2019 töövõtulepingu nr xxx (edaspidi leping) (dtl 158).
8.1.Lepingu punkti 1.1 kohaselt oli selle objektiks xxx rajatava eramu ehitustööde teostamine töövõtja (hageja) poolt. Lepingu punkt 3.2 sätestas, et töövõtja (hageja) peab tööd tellijale (kostjatele) üle andma hiljemalt 31.12.2019.a. eeldusel, et kostjad saavad ehitusloa hiljemalt 15.04.2019.a. Ehitusloa viibimisel pikeneb ehituse lõpptähtaeg vastava perioodi võrra. Punkti 4.1 alusel oli lepinguliste tööde hind 14.03.2019 pakkumises toodud mahus 256 841,00 eurot, millele lisandus käibemaks. Lepingu lisas 1 (dtl 160) oli ära toodud ehituskalkulatsioon etappide kaupa koos tähtaegadega. Lepingu punkti 5.1 järgi toimus tööde üleandminevastuvõtmine igakuiselt faktilise teostatud töö mahu alusel. Punkti 5.2 alusel vormistavad pooled tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Punkti 5.3 kohaselt oli tellija (kostjad) kohustatud töövõtja poolt koostatud ja talle esitatud akti 3 päeva jooksul alla kirjutama, vastasel juhul esitama oma kirjalikud vastuväited. Kui tellija aktile alla ei kirjuta ega esita kirjalikke vastuväiteid, loetakse akt aktsepteerituks ja töö või töö osa tellijale üleantuks. Lepingu punktis 6.1 leppisid pooled kokku, et kostjad tasuvad hagejale 1. etapi tööde eest (ettevalmistustööd) 22 500,00 eurot järgmiselt: - Ettemaks lepingu sõlmimisel 9 000 eurot; - Vahemakse ettevalmistustööde ajal 7 000 eurot; - Ettevalmistustööde üleandmisel 6 500 eurot.
8.2.Pooled ei vaidle selle üle, et leping vastab sisult VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepingu tunnustele. Tegemist ei ole tarbijatöövõtuga VÕS § 635 lg 4 mõttes (vt ka nt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 15).
8.3.Kostjad tasusid vastavalt hageja 22.03.2019 e-kirjaga antud juhisele (dtl 269) hagejale ettemaksu 9 000 eurot hageja juhatuse liikme, A K isiklikule arveldusarvele (dtl 270).
8.4.Hageja esitas kostjatele 06.05.2019 akti nr 1 aprillis 2019 tehtud tööde kohta (dtl 209) summas 13 650 eurot, lisaks käibemaks ehk kokku 16 380 eurot. Kostjad tasusid vastavalt hageja 06.05.2019 e-kirjaga antud juhisele (dtl 273) hagejale 1 etapi 2. makse 7 000 eurot hageja juhatuse liikme, A K isiklikule arveldusarvele (dtl 271). Vaidlus puudub, et hageja on käibemaksukohustuslane. Lepingu ja selle lisa 1 järgi lisandus kõikidele summadele käibemaks. Ehkki kostjate väitel ei pidanud A Kle makstud summade puhul lisanduma käibemaksu, ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et tegelikult oleks hageja ja kostjad vastavas osas hagejaga sõlmitud lepingut muutnud ja ettevalmistustööd hageja kohustuste hulgast välja jätnud. Kostjate viidatud hageja kahemõttelisi vihjeid ja tinglikku kõneviisi sisaldavatest e-kirjadest (dtl 269 ja 272-273) ei tulene selgesõnaliselt, et hageja juhatuse liige oleks üle võtnud hageja lepingulised kohustused ettevalmistustööde tegemise osas, mistõttu ei vabanenud kostjad käibemaksu tasumise kohustusest. Kostjad ei ole selgesõnaliselt
väitnud, et nad oleks sõlminud eraisik A Kga eraldi lepingu mingite tööde tegemiseks. Seetõttu asub kohus seisukohale, et A K isiklikule arveldusarvele makstud summade näol oli tegemist lepingu alusel makstud tasudega hagejale.
8.5.Kostja väitel selgus pärast töövõtja poolt 06.05.2019 koostatud aktiga nr 1 tutvumist ja teise makse tegemist summas 7 000 eurot, et tegelik olukord objektil erineb väga oluliselt sellest, mida töövõtja püüdis tellijatele näidata ning aktis nr 1 märgitud töid polnud tehtud aktis märgitud mahus ega ka mitte vastavuses lepingu, projekti ja kehtivate kvaliteedinõuetega (dtl 255 p 2.7). Hageja hinnangul ehitustööde jätkamine seiskus, sest kostja ei täitnud kokku lepitud ajaks (15.04.2019) oma lepingulist kohustust ning ei hankinud planeeritud ehitustööde alguseks ehitusluba. Projekteerimistöid sai teostada, kuid reaalset tegevust ehitusplatsil hageja teha ei saanud.
8.5.1.Kohtu hinnangul on kostjad tõendanud, et lepingu sõlmimisel oli hageja teadlik, et ehitusluba väljastamine ei sõltu ainult kostjatest, vaid kohalikust omavalitsusest ning see võib viibida. Pooled sellega lepingu sõlmimisel ka arvestasid, kuna lepingu punktis 3.2 kehtestati lõpptähtaja edasilükkumine vastavalt ehitusloa väljastamise viibimisele võrreldes planeeritud kuupäevaga 15.04.2019. Lepingu punkti 3.1 alusel võis hageja töödega alustada kohe peale lepingu allkirjastamist. Lepingu allkirjastamise eelselt ja lepingu täitmise käigus selgitas hageja e-kirjades kostjatele, et 1. etapi ettevalmistavate ehitustööde alustamiseks ja teostamiseks ei ole tal ehitusluba vaja (dtl 269, 272). Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks hoiatanud kostjaid, et töid pole võimalik alustada või jätkata ning et kostjad oleks pidanud aru saama, et hageja on tööde teostamise 2019 mai alguses peatanud.
8.5.2.Samas, kuivõrd vaidlus puudub selle üle, et lepinguga ehitatavale eramule oli ehitusloa väljastamine kohustuslik, siis sellest tulenevalt hageja ei võinud ehitamist ilma selle loata alustada. Vastavalt EhS § 4 lg 1 on ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega. Seega oli võimalik enne ehitusloa väljastamist tegeleda lepingu lisas 1 (dtl 160) loetletud tegevustest järgmistega: võsa langetamine, koristus, ettevalmistustööd, objektile kolimine, mahamärkimine jm.; materjali (killustik, liiv jms) toomist; eriosade projekteerimist; piirded, soojakud, WC, ehitusaegne elektritoide ja vesi; kaudsed kulud, projektijuhtimine; transport; tellingud, abirakised, tõstukid, kraanad jms; ehitusprahi utiliseerimine, prügikonteiner, lõpukoristus. Hoone jaoks kaevetöid ja täitmist ning trasside rajamist ilma ehitusloata teostada tulenevalt EhS-st ei või, kuigi hageja seda kostjatele lubas. Seega ei saa hagejale panna süüks ehitamisega mittealustamist enne ehitusloa väljastamist. Samas nähtub poolte kirjavahetusest, et hageja ei teinud enne ehitusloa väljastamist toiminguid, milleks tal ehitusluba vaja polnud (nt ehitusaegsete piirdeaedade paigaldamine toimus 04.07.2019, dtl 275).
8.6.Ehitusluba väljastati 14.06.2019 (dtl 199), alates millisest kuupäevas puudusid hagejal õiguslikud takistused ehitustöödega täies mahus alustada. Kuna ehitusloa puudumine oli selliseks tellijate poolseks taksituseks, mille tõttu ettevalmistustööde üleandmise tähtaeg pikenes, siis ettevalmistustööde teostamise tähtaega saab hakata lugema alles ehitusloa väljastamisest 14.06.2019. Lepingu lisas 1 (dtl 160) kokkulepitud tähtaegadest nähtuvalt kohustus hageja teostama ettevalmistustööd 2 nädala jooksul (15.04-29.04.2019). Arvestades ehitusloa väljastamisest 14.06.2019 kaks nädalat, pidi hageja seega ettevalmistustööd lõpetama hiljemalt 28.06.2019. Hageja seda kohustust ei täitnud. Kostjad pöördusid peale ehitusloa väljastamist korduvalt hageja poole seoses asjaoluga, et hageja kokkulepitud kuupäevadel töödega ei alustanud (17.07.2019 – dtl 275; 01.08.2019 – dtl 279-280). Hageja hagiavalduses esitatud väited, et ehitusloa ootamise ajal ütlesid ta alltöövõtjad kokkulepped üles ja loobusid sellest objektist ning peale ehitusloa väljastamist asus ta tööde teostamiseks kokkuleppeid sõlmima (dtl 153, p 2.b. ja c.), ei ole asjakohased ega õigusta tööde alustamise ja jätkamisega viivitamist. Tegemist oli hageja ettevõtlusriski kuuluvate asjaoludega. Pealegi
ei ole tõendatud, et hageja oleks selgesõnaliselt sellele asjaolule tuginenud lepingu täitmise käigus.
8.7.Kostjate esitatud e-kirjavahetusega on tõendatud, et kostjad palusid korduvalt hagejat esitada tööde teostamise ajagraafik, kuna pärast ehitusloa saamist ei ole objektil edasiminekut toimunud, töövõtjaga ei saa mõistlikul moel ühendust, materjal (nt killustik) pole objektile tarnitud ning kaevetöödega vundamendi rajamiseks ei alustatud isegi veel 15.07.2019 ehk ligikaudu 1 kuu pärast ehitusloa saamist (dtl 275). Hageja möönis töödega viibimist 01.08.2019 (dtl 279) ja esitas 18.07.2019 uue tööde ajagraafiku (dtl 277), mida ta järgida ei suutnud ja korrigeeris 08.08.2019 (dtl 281). Samas 08.08.2019 (dtl 281) e-kirjas võttis hageja omaks ajagraafikust 2-nädalase mahajäämuse.
8.8.Kostjate esitatud e-kirjavahetusega on tõendatud, et tellijate (kostjate) esindajana omanikujärelevalve teostaja S I viitab 12.-13.08.2019 kirjavahetuses hagejaga (dtl 282-284) mitmele probleemile töös, sh: tiheduse mõõtmisi saab teha pärast killustikualuse valmimist; esinevad suured vertikaalsuunalised lainetused, mis tuleb tasandada; taldmiku kuju horisontaalsuunaliselt ei ole paigas, nt teljel 3 telgede A ja B osas; killustikualusel on kasutatud tavatut erinevate fraktsioonidega segakillustikku suhteliselt suure peenosise sisaldusega. Oma 13.08.2019 vastuses tunnistab hageja puudusi töös (killustikualuses), kuid soovib töödega edasi minna. Omanikujärelevalve aga viitab täiendavalt oma 13.08.2019 vastuses, et olukord on aktsepteeritavast kaugel, hageja kirjeldatud meetoditega puuduste kõrvaldamine ei ole tehnoloogiliselt lubatud ning pöörab ka tähelepanu projektile mittevastava materjali (killustiku) kasutamisele.
8.9.16.08.2019 kirjas (dtl 287) teatavad kostjad omanikujärelevalve märkustele (dtl 283-284) tuginedes puudustest seni tehtud töödes ja viitega tööde aeglasele edasiliikumisele oma soovist koostöö hagejaga lõpetada. Ühtlasi paluvad tellijad saata tutvumiseks kalkulatsiooni, millised tööd on seni tasutud summade eest tehtud.
8.9.1.Kohtu hinnangul tuleb seda kirja käsitleda kostjate tahteavaldusena lepingust taganemiseks. Lepingu punktis 13.3 oli vastav alus kostjate poolt lepingust taganemiseks kokku lepitud. Samuti olid kostjad õigustatud lepingust taganema ka VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p 2 ja 5 alusel. Tööde teostamise ajagraafiku jooksev täpne järgmine oli lepingust tulenevalt kostjate huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu, kuna sellest sõltus kostjate elukoha tähtaegne valmimine. Samuti andsid kostjad hagejale täiendava tähtaja tööde graafikujärgseks teostamiseks 17.07.2019 (dtl 275-276) ja 01.08.2019 (dtl 280) e-kirjadega koos hoiatusega lepingust taganemise kohta. Kuna hageja töid graafiku järgi ei teinud ja hilinemine oli rohkem kui kaks nädalat, oli kostjatel õigus lepingust taganeda. Vaidlus puudub selle üle, et hageja on lepingust taganemise avalduse kätte saanud. Seega oli kostjate taganemine lepingust formaalselt ja materiaalselt kehtiv.
8.9.2.Kuna kostjad taganesid hagejaga sõlmitud lepingust 16.08.2019 e-kirjaga, siis ei oma taganemise seisukohalt tähendust kostjate 22.11.2019 nõudekiri (dtl 265-268).
8.9.3.Kostjad on lepingust kehtivalt taganenud, seega tuleb hageja nõue lahendada lepingust taganemise sätete alusel (VÕS § 188 jj). Eelkõige saab hageja nõue seisneda üleantu väärtuse hüvitamise nõudes VÕS § 189 lg 2 p 1 järgi. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt loetakse üleantu väärtuseks üleantu hind, kui see on lepingus määratud. Seejuures tuleb üleantu väärtuse tuvastamisel arvestada ka selle lepingule mittevastavusega.
8.10.Tulenevalt VÕS § 188 lg 2 esimesest lausest vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 188 lg 2 teise lause kohaselt ei mõjuta lepingust taganemine enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Hageja põhinõue kostjate vastu 4 976 eurot tugineb 11.09.2019 korrigeeritud tööde lõpuakti
järgi saamata jäänud tasul. Kostjate arvates ei pea nad tellijana vastu võtma tegemata või mittenõuetekohaselt tehtud töid ega nende eest tasuma. Samuti väidavad kostjad, et nad on puudustest hagejale nõuetekohaselt teatanud. Samuti esitasid kostjad rahalise nõude hageja vastu, mida nad soovivad hageja nõudega tasaarvestada.
8.10.1.Hageja esitas lõpuakti esmalt 20.08.2019 (dtl 291-292), millele esitasid kostjad 23.08.2019 (dtl 289-291) ja ka 04.09.2019 (dtl 293-296) oma vastuväited. 11.09.2019 e-kirjaga (dtl 297) saadetud lõpuaktile ja arvele, mis on hagi aluseks, vaidlesid kostjad vastu 13.09.2019 e-kirjas (dtl 211-212). Seega ei ole pooled akti allkirjastanud ja kostjad ei ole töid vastu võtnud. Töid ei saa lugeda vastuvõetuks lepingu punkti 5.3 alusel.
8.10.2.Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul.
8.10.3.Kostjad ei ole lõpuaktis märgitud töid VÕS § 637 lg 4 järgi vastu võtnud, viidates töös esinevatele olulistele puudustele ja tegemata töödele. Küll on võimalik, et kostjad saab lugeda tööd vastuvõtnuks VÕS § 638 teise lause kohaselt. Selleks peab hageja tõendama, et ta on lepingujärgse töö valmis teinud ja andnud kostjatele töö vastuvõtmiseks mõistliku täiendava tähtaja. Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab hageja tõendama ka selle, et vastuvõtmiseks esitatud töö oli lepingukohane.
8.10.4.Hageja on oma nõude põhjenduseks esitanud üksnes töövõtulepingu, lõpuakti ning arve. Kohus tuvastas, et kostjad on enne lepingust taganemist hagejat erinevatest puudustest teavitanud. Samuti on kostjad esitanud lõpuaktile vastuväited seoses tööde nõuetele mittevastavusega ja tegemata töödega. Arvestades eespool selgitatud tõendamiskoormuse jaotust tööde vastu võtmata jätmise korral, oli hageja ülesandeks tõendada, et kokkulepitud tööd on valmis ja tehtud nõuetekohaselt. Antud juhul hageja ei ole tõendanud, et tööd olid valmis ja tehtud nõuetekohaselt. Hageja ei ole samal põhjendusel ka tõendanud, et kostjad võlgneks hagejale midagi VÕS § 189 lg 2 p 1 üleantu väärtuse hüvitamise kohustuse alusel. Seetõttu ei kuulu hageja nõue kostjatelt lepingu järgi saamata jäänud tasu väljamõistmiseks rahuldamisele. Kuna kohus hageja põhinõuet ei rahulda, ei kuulu kostjatelt väljamõistmisele ka viivis.
9.Järgmiseks käsitleb kohus vastuhagi nõuet. Kohus leiab, et vastuhagi kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o summas 210 eurot. Otsuse parema loetavuse huvides nimetatakse vastuhagi hagejaid jätkuvalt kostjateks ja vastuhagi kostjat hagejaks.
9.1.Kostjad on esitanud vastuhagina kahju hüvitamise nõude. Kahjuna on kostjad välja toonud tööde kallinemise võrreldes hageja lepingus sätestatud hinnaga summas 43 945,30 eurot käibemaksuga või, kui lisada kostjate poolt aktsepteeritud tööde maksumus 10 890 eurot uute töövõtjate hinnale, siis on kostjate tegelikuks kahjuks selle võrra suurem hind ehk kokku 57 013,30 eurot koos käibemaksuga. Samuti on kostjate kahjuks kohtueelse nõude esitamise õigusabikulud 420 eurot, mis kulus enammakstud summa 5 110 eurot tagastamise nõude koostamiseks. Vastuhagiga esitavad kostjad hageja vastu kahju hüvitamise nõude vähendatud ulatuses ehk kokku 20 000 eurot.
9.2.Kostjad ei ole esitanud vastuhagis nõuet seoses asenduspinna majutuskulude suurenemisega tulenevalt hagejapoolsest tööde tähtaja ületamisest (dtl 487 p 2.15). Samuti ei ole vastuhagiga esitatud nõuet seoses kostjate poolt hagejale väidetavalt enammakstud summa 5 110 eurot tagastamiseks. Viimati märgitu nähtub vastuhagi avalduse punktist 2.15 (dtl 486), kus kahju
koosseisu arvestuses on esitatud tööde kallinemine seoses uute töövõtjatega sõlmitud lepingutest, kuid mitte väidetavalt enammakstud summat 5 110 eurot.
9.3.Kostjate esitatud vastuhagi nõue on käsitatav kahju hüvitamise nõudena täitmise asemel (nn suur kahju hüvitamise nõue), kusjuures kahjuks on kostjad pidanud hageja poolt tegemata tööde tegemiseks ja puudustega tehtud tööde ümbertegemiseks tehtavate kulutuste suurenemist võrreldes hagejaga sõlmitud lepingus kokkulepitud hinnaga. Nõuda võib ka tulevikus tehtavaid kulutusi. Tegemist on varalise kahju hüvitamise nõudega, mille sisuks on kostjate poolt kantud kulutuste hüvitamine (VÕS § 128 lg 3) VÕS § 115 lg 2 või 3 alusel. Nimetatud sätete kohaldamine eeldab, et töövõtja on lepingut oluliselt rikkunud, mida töövõtulepingu puhul tuleb hinnata VÕS § 116 lg 2 alusel koosmõjus VÕS § 647 lg-ga 1. Nagu eelnevalt otsuse punktis 8.9.1 kohus tuvastas, siis taganesid kostjad hagejaga sõlmitud lepingust 16.08.2019 kirjaga (dtl 287). Tulenevalt VÕS § 188 lg 2 esimesest lausest vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest.
9.4.Riigikohtu tsiviilkolleegium on varasemas praktikas leidnud, et VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt Riigikohtu 25. november 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-15, p 11; 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kõikide nimetatud asjaolude tõendamise koormis on vastuhagi esitajatel ehk kostjatel. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
9.5.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud. Kohus leiab, et iseenesest on võimalik hageja vastutus kostjate ees, kuna ta on oluliselt rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingut ning kostjad on sellest kehtivalt taganenud. Kohus leiab aga, et kostjad ei ole tõendanud, et vastuhagis loetletud tööd ja nende maht on täpselt sama, mis kostjad tellisid hagejalt. Hageja on nimetatud asjaolule vastu vaielnud (dtl 541 punktis 3). Vastuhagi lisas 1 esitatud tabel selliseks tõendiks ei ole. Samuti ei tõenda seda kostjate vastuhagiga esitatud erinevad kuludokumendid. Hagejaga sõlmitud leping viitas tööde alusena konkreetsele projektdokumentatsioonile, millele kostjate poolt XXX OÜ-ga sõlmitud lepingus (ega teistest vastuhagiga esitatud kuludokumentides) viidatud ei ole. Samuti ei ole hageja ja XXX OÜ hinnapakkumised üks-üheselt võrreldavad, mistõttu nende kõrvutamisel ei saa kohus järeldada, et üks või teine töö on kallim või odavam. Seetõttu ei ole kohtul võimalik tuvastada, et kostjatel tekkis kahju (tööde kallinemine) samadele nõuetele ja samas mahus vastava töö kallimalt tellimise tõttu. Samadel põhjendustel ei kuulu vastuhagi nõue rahuldamisele VÕS § 135 lg 1 asendustehingu sätete alusel, kuna tõendamata on, et tegemist oli täpselt samade tööde tellimisega kolmandatelt isikutelt.
9.6.Kostjad ei ole ka vastuhagis esitanud hageja vastu nõuet lõppaktis loetletud hageja poolt puudustega tehtud või tegemata töö parandamiseks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamiseks (VÕS § 645 lg 5). Kohus nendib, et nende kulutuste suurus on kostjatel ka tõendamata. Hagi vastusega koos esitatud „xxx ehitusobjekti alustamise vastuvõtu AKTist“ (d tl 299-301) ega
„Ekspertarvamusest xxx vundamendi aluse nõuetele vastavuse kohta“ (d tl 303) ei nähtu, mis nende puuduste likvideerimise maksumus oleks. Vastuhagiga esitatud kuludokumendid on hageja kohustuste rikkumisega ja lepingu tingimustele mittevastavate töödega seostamata.
9.7.Kohus leiab, et osaliselt rahuldamisele kuulub kostjate kahju nõue kohtuvälise õigusabikulu 420 eurot hüvitamiseks. Nimetatud kohtueelse 22.11.2019 nõudekirja (dtl 265-268) koostas kostjaid esindanud advokaat hageja tasu nõudele vastuvaidlemiseks ja väidetavalt enammakstud summa 5 110 eurot tagasisaamiseks ning teisi rahalisi nõudeid seal ei esitatud. Samas ei ole vastuhagis seda nõuet esitatud. Seega ei saa pidada seda kulu vastuhagis esitatud nõude maksmapanekuks tervikuna vajalikuks kuluks. Küll aga võib vajalikuks pidada nimetatud kohtueelset õigusabikulu osas, milles kostjad esitasid oma vastuväited hageja nõudele. Kostjatel oli õigus ja vajadus pooltevahelises vaidluses professionaalse õigusnõu saamiseks pöörduda advokaadi poole. Käesoleva otsusega jäeti hageja nõue rahuldamata, seega oli kostjate vastuväide selles osas põhjendatud ning kostjate 22.11.2019 kiri ja professionaalse õigusnõustaja poole pöördumine õigustatud. Kuna nõudekirjas esitasid kostjad nii rahalise nõude, mida nad vastuhagis ei esitanud, kui ka vaidlesid vastu hageja nõudele, mis kohtumenetluses nende vastu esitati, kuid jäi rahuldamata, siis sellest tulenevalt hindab kohus, et kohtueelne õigusabikulu oli poole ulatuses vajalik ja põhjendatud. Seega kuulub kahju hüvitisena 210 eurot (50% 420 eurost) hageja poolt kostjatele hüvitamisele ning nimetatud summa tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista.
10.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
11.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hagi hinnaks 6 845,48 eurot ja vastuhagi hinnaks 20 000 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
12.1.Vastavalt eelviidatud sättele otsustab kohus, et hagiavaldusega seotud menetluskulud jäävad hageja kanda ning vastuhagiga seotud menetluskulud jäävad tervikuna kostjate kanda. Kuigi vastuhagi rahuldati osaliselt (210 eurot), moodustab see võrreldes rahuldamata jäetud summaga (20 000 eurot) väikse osakaalu (~1%), et kohtu arvates on põhjendatud jätta kõik sellega seotud kulud kostjate kanda.
13.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat. TsMS § 176 lg 2 järgi annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks, kui asja menetletakse kirjalikus menetluses. Kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks 03.12.2020 kirjaga (dtl 558).
13.1.Hageja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud.
13.2.Hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu summas 450 eurot, mis jääb seoses hagiavalduse rahuldamata jätmisega hageja enda kanda.
13.3.Kostjad on vastuhagilt tasunud riigilõivu 1100 eurot. Kuna vastuhagi oli esitatud summas 20 000 eurot ja see on ka tsiviilasja hind, siis vastavalt RLS lisale 1 on sellelt summalt
makstava riigilõivu määr 750 eurot. Järelikult on kostjad maksnud vastuhagilt riigilõivu 350 eurot nõutust rohkem, mis kuulub kostjatele tagastamisele (RLS § 15 lg 1 p 1). Ülejäänud osas ehk summas 750 eurot jääb vastuhagi riigilõiv kostjate endi kanda.
13.4.Vastavalt kostjate esitatud menetluskulude terviknimekirjale (dtl 561-563) on nad seoses hagiga kandnud õigusabikulusid 1554 eurot koos käibemaksuga (kuna eraisikutena ei ole tegemist käibemaksukohustuslastega). Kostjatele osutatud õigusabi tunnihind oli 140 eurot ilma ja 168 eurot koos käibemaksuga. Kohtu hinnangul on tegemist advokaadi õigusteenuse turu keskmise hinnaga ja kohus loeb selle mõistlikuks. Hagiga seoses on osutatud õigusabi 2,5 tundi seoses maksekäsu kiirmenetlusega ning 6,75 tundi hagi ja lisadega tutvumisega, tutvumisega kostjate tõenditega ning vastuse koostamisega hagile. Kohtu hinnangul on see vajalik ja põhjendatud, arvestades asja mahtu ja keerukust ning kostjate esindaja poolt koostatud menetlusdokumenti. See kulu kuulub hagejalt väljamõistmisele.
13.5.Vastuhagiga seoses on kostjad kandnud õigusabikulusid 1 680 eurot koos käibemaksuga (kuna eraisikutena ei ole tegemist käibemaksukohustuslastega). See kulu jääb kostjate endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.