Aktiva Finance Group OÜ hagi XX-i vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
490,79 eurot
Menetlusliik
Lihtmenetlus, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja SS Kostja XX (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista XX-ilt (isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 190,14 eurot.
3.Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt (190,14 eurot) tagaseljaotsuse jõustumisest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
Jätta menetluskulud kostja kanda 42,67% ulatuses ja hageja kanda 57,33% ulatuses.
6.Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhjendatud ja vajaliku maakohtu menetluskulud 102,41 eurot ja sellelt summalt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
7.Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 1
30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.28.03.2025 (täiendatud 09.05.2025) esitas Aktiva Finance Group OÜ (hageja) Pärnu Maakohtule hagi XX-i (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 246,77 eurot, intressid 22,37 eurot, haldustasu 7,60 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 134,94 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt enda kasuks edasiulatuva viivise alates 29.03.2025 kuni põhinõude summas 246,77 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 19,9% aastas. Hageja esitab ka võla ümberarvestuse juhuks kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 tulenevat kohustust. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise ja sellelt seadusjärgse viivise. Hageja nõude aluseks on kostja ja AS-i Inbank Finance (esialgne võlausaldaja, Inbank) vahel 14.09.2021 sõlmitud järelmaksuleping nr X, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga maksumusega 344,48 eurot. Kostjal oli kohustus tasuda alates lepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja rikkus. Kostja ei tasunud kokkuleppelisi osamakseid, jäädes viivitusse kolme järjestikuse osamakse tasumisega. Hageja ütles 28.06.2022 lepingu üles. Krediidiandaja loovutas nõude hagejale, nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Hagi esitamise seisuga on kostja põhivõlgnevus 246,77 eurot.
2.Hageja hinnangul ei ole rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, hinnatud on kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõutud positiivsete otsuseni. Kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse 2
laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Hagi 09.05.2025 täienduse kohaselt hageja lisab, et nimetatud krediidi puhul on tegemist seotud lepinguga ehk tarbija on võetud krediidi eest soetanud kauba, mis on käesoleval juhul tema käes ning mida ta ka kasutab. Vastavalt järelmaksulepingu tingimuste punktile 4.4 läheb kauba omandiõigus tarbijale üle pärast viimase osamakse tasumist. Käesoleval juhul ei ole kauba omandiõigus tarbijale vastavalt sõlmitud lepingule üle läinud. Jättes nõude eest tasumata ning hoides enda käes soetatud kauba valdus, on tarbija Inbanki hinnangul alusetult rikastunud, mida palub nõudele vastuväidete esitamisel arvesse võtta. Krediidiandja hindas krediidisaaja krediidivõimelisust ja andis krediidisaajale piisavaid selgitusi, et krediidisaaja saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Krediidisaaja poolt edastatud andmete põhjal ning nende hindamisel vastavalt vastutustundliku laenamise põhimõtetele, arvestades krediidilepingu krediidisummat, osamaksete suurust ning lepingutega kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli krediidisaaja krediidiandja hinnangul krediidivõimeline.
3.Hageja esitas 09.05.2025 hagi täienduses ka VÕS § 403 4 lg 7 järgse ümberarvestuse juhuks kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud VÕS § 403 4 tulenevat kohustust. Kostja sai lepingu alusel laenu kokku summas 344,48 eurot ning on teinud tagasimakseid kogusummas 154,34 eurot. Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 190,14 eurot (344,48-154,34). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 28.06.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Seetõttu esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 09.05.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 344,48 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 154,34 eurot, seega võlgnevuses on 190,14 eurot. Kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates 6. osamaksest 12.04.2022 (dtl 46-48).
4.Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 190,14 eurot kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgses viivisemääras s.o 24% aastas. Hageja märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõte ei too kaasa kogu lepingu tühisust vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas vastavalt 24.11.2023 Riigikohtu määrus ts 2-21-13098 p 24. Seega on hageja seisukohast viivisekokkulepe kehtiv.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 osaliselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.
6.Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral osaliselt õiguslikult põhjendatud.
7.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust nr X (tarbijakrediidileping). Kohus tuvastab, et tarbijakrediidileping on kehtivalt sõlmitud ja selle alusel on kostja saanud kauba maksumusega 344,48 eurot järelmaksuga (dtl 13-14). Täidetud on teavitamiskohustust. Kõigi maksegraafikujärgsete maksete tähtaeg on saabunud, mistõttu on lepingujärgsed maksed 3
muutunud sissenõutavaks (dtl 14). Kostjat on nõude loovutamisest kirjalikult teavitatud. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.
8.Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 246,77 eurot, intressid 22,37 eurot, haldustasu 7,60 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 134,94 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt enda kasuks edasiulatuva viivise alates 29.03.2025 kuni põhinõude summas 246,77 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 19,9% aastas (hagi täpsustuse kohaselt 24% aastas).
9.Kohtu arvates ei ole haginõue osaliselt põhjendatud, sest hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis krediidiandja kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Samuti mitte lähtumine üksnes tarbija poolt krediiditaotluses esitatud teabest. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul ei ole kohtule kostja pangakonto väljavõtet esitatud. Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.
10.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid.
11.Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. 4
12.VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.
13.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja esitas ümberarvestuse. Hagi täiendusest nähtub, et kostja on teostanud makseid kokku 154,34 eurot. Kui arvestada kõik kostja tagasimaksed summas 154,34 eurot põhiosa katteks, siis on kostja lepingujärgne põhivõla jääk 190,14 eurot (344,48-154,34). Arvestades ülalmärgitut ning tsiviilasja materjalidest nähtuvat, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tagastamata krediidisumma 190,14 eurot (dtl 48-49). Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressinõue, haldustasu nõue, lepingujärgne viivisenõue ja sissenõude kulude nõue jäävad rahuldamata.
14.Hageja nõuab, juhul kui maakohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 190,14 eurot kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgses viivisemääras s.o 24% aastas. Kuivõrd kohus tuvastas, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus mõistab kostjalt välja viivise sissenõutavaks muutunud põhivõlalt summas 190,14 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsuse selgitused
15.Maakohus võttis hagi 13. mai 2025 määrusega menetlusse. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud KÄPO-s 28.07.2025. Kostja ei ole tähtaegselt (s.o 11.08.2025) hagile vastanud, mistõttu saab lugeda, et hagiavalduses esitatud faktilised väited on kostja poolt omaks võetud ning esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks (TsMS § 407 lg 1). Kostjat hoiatati tagaseljaotsuse tegemise eest.
16.Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
17.Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohus leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja selles osas tagaseljaotsuses põhjendusi ei esita (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3). Õiguslikult põhjendamata osas jätab kohus siin toodud põhjendustel hagi rahuldamata (TsMS § 407 lg 6).
18.Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus 5
vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulud
19.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt põhivõla, intressi, haldustasu, sissenõudmiskulude ja viiviste tasumisest ning nõudest rahuldas kohus üksnes põhivõla ja edasiulatuva seadusjärgse viivise nõude. Hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud hageja nõuetest rahuldas kohus ligikaudu 42,67% ((209,44 (190,14+19,30) / 490,79 eurot * 100% = 42,67%). Seega jäävad menetluskulud 42,67% ulatuses kostja kanda ning ülejäänud osas hageja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 140 eurot ja õigusabikulud 507 eurot (ilma käibemaksuta) 3 tunni eest tunnihinnaga 169 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kohtute infosüsteemi kohaselt on riigilõiv tasutud ja tegemist on vajaliku kuluga. Praeguses asjas on tegemist hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi. Seetõttu esitatud hagi koostamine ei nõua ka kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole põhjendatud tunnitasu suurus 169 eurot. Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud põhjendatud ja vajalik esindajakulu TsMS § 175 lg 1 mõttes praeguses asjas 100 eurot (100 eurot x 1 tund). Kokku on hageja menetluskulud 240 eurot (=140 eurot riigilõiv + õigusabi kulu 100 eurot). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb sellest 42,67% (240 eurost), s.o 102,41 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna kostjal ei ole kohtule teadaolevalt menetluskulusid, siis ei mõista kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja.
20.Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4). 6
21.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Addis Tammiku kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.