Liveron Invest OÜ hagi Osaühing Carmus vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 6. märtsi 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Liveron Invest OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
9887,6 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Liveron Invest OÜ (registrikood 12225879), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres Kostja (vastustaja) Osaühing Carmus (registrikood 10569824), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Kattel
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 10. detsembril 2020
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 6. märtsi 2020. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta Liveron Invest OÜ kanda. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab kindlaks asja arutanud maakohus pärast otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
1.Liveron Invest OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule 9. novembril 2018 Osaühing Carmus (kostja) vastu hagi, 22. jaanuaril 2019 hagi täienduse ja 15. juulil 2019 hagi tervikteksti. Hagi tervikteksti kohaselt palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja kahjuhüvitise 8609,55 eurot, nõudelt 7169,55 eurot sissenõutavaks muutunud viivise 589,28 eurot ning edasiulatuva viivise alates hagi tervikteksti esitamisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja viivise nõudelt 1440 eurot alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
1.1.Hageja väitel leppis ta 2018. a kevadel kostjaga kokku, et kostja teeb hooldustöid hageja sõiduautole Porsche Panamera 4S. Hageja huvi oli, et kostja teeks sõidukile tehnilise kontrolli enne pikemat reisi Hispaaniasse. Sõiduki tehnilise olukorra kohta kaebusi ei olnud. Pärast teenindusest lahkumist sai sõidukiga sõita umbes 30 kilomeetrit, kui armatuurlaual süttisid mitmed hoiatustuled, mootoritöö oli häiritud, nelikvedu ei töötanud ning käigukast vahetas käike tavapäratult järsku. Sõiduk viidi ülevaatuseks tagasi teenindusse. Pärast proovisõite ja ülevaatust anti sõiduk kliendile üle ja kinnitati, et sõiduk on tehniliselt korras. Ühtlasi selgitati, et tõrked tekkisid ajutise tarkvaraprobleemi tõttu. Samal päeval hakati sõidukiga Hispaania poole sõitma. Leedus süttis armatuuril mootori veateade, millest teavitati telefoni teel viivitamatult kostjat. Koos otsustati, et kuna sõiduk töötas, võib sellega edasi sõita ning võimaluse tekkides lasta auto Porsche esinduses üle vaadata. Hispaaniasse jõudes oli armatuuril mitmeid veateateid. Sõidukit remonditi Hispaanias. Sõiduk oli Hispaanias 7 kuud, mille jooksul ei olnud võimalik seda kasutada. Vahepealse aja jooksul suheldi kostja töötaja EL-ga, kes ütles, et ilmselt tekkisid probleemid nende mehaaniku hooletult tehtud tööde tõttu, mille tagajärjel tekkis õlileke diferentsiaalist ning selle tulemusel said kahjustada vahetamist vajanud osad. Kostja tunnistas enda viga ning palus esitada kahjunõude, mida hageja esindaja MS ka
29.aprillil 2018 tegi. Kahju hüvitamiseks esitati 941,09 euro suurune remondiarve õlilekete eemaldamise eest ja 7501 euro suurune arve esisilla remondi eest. Hageja esitas kostjale
6.juulil 2018 täiendava kahjunõude, milles vähendas kahjunõuet piduriketaste vahetamisega seotud kulude võrra. Kostja kindlustusandja nõustus 6. juuli 2018. a otsusega hüvitama hagejale 4275,12 eurot.
1.2.Kostja on tema töötaja AJ ja esindaja EL selgitustega kostja kindlustusandjale ning
25.aprilli 2019 e-kirjaga loobunud vastuväidetest hageja kahjunõudele. Tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega.
1.3.Selleks, et kindlustusandjal oleks võimalik sõiduki ja selle puudustega tutvuda, tuli sõiduk transportida Hispaaniast Eestisse. Ka kostja soovis sõiduki transportimist Eestisse. Sõiduki Eestisse transportimise kulu on 1440 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostja ei ole andnud hagejale võlatunnistust, loobunud vastuväidetest ega nõustunud hageja kahjunõudega.
2.2.Ebaõige on hageja väide, et poolte kokkuleppe sisuks oli auto täielik tehniline kontroll ja kordaseadmine. Pooltel oli kokkulepe sõidukile konkreetsete tööde teostamiseks. Kostja tegi kokkulepitud tööd. Kostja ei pidanud tagama, et sõidukil enam rikkeid ei esine või et sõiduk edaspidi enam ei kulu. Hageja on jätnud tööde eest 2608,2 eurot tasumata.
2 (10)
2.3.Hageja nõutavatel kuludel ei ole vältimatut põhjuslikku seost kostjale etteheidetava rikkumisega. Kuigi ülevaatuse tegemisel võisid ühe töö käigus kostja töötaja hinnangul jääda esisilla reduktori poldid õige jõuga kinni pingutamata, ei põhjustanud see otseselt ja vahetult sõiduki kahjustumist, sest kaheksast poldist koosnev poltliide lõdveneb sõidu käigus aegamööda, mitte ei paisku lahti ühekorraga. Juba Leedus ilmnenud lõtk viis reduktori purunemiseni alles Hispaanias. Järelikult on kostjale etteheidetav üksnes esidiferentsiaali reduktori poltliite poltide kinni pingutamata jätmine, mille kõrvaldamiseks piisanuks reduktori poltide pealekeeramisest. Ülejäänud kulu on hageja tegevuse tagajärg, kuna hageja ei katkestanud probleemide tekkides sõitu ega pöördunud lähimasse Porsche esindusse, vaid sõitis autoga veel 4000 km. Kahjunõue tuleks seoses hageja tegevusega vähendada nullini. Hageja võttis endale riski, et sõiduk kahjustub, kui sellega lähimasse töökotta pöördumise asemel sõita 4000 kilomeetrit. Kui hageja oleks läinud autoga lähimasse Porsche esindusse, oleks piisanud diferentsiaali kahjustuste tekkimise ennetamiseks reduktori kinnituspoltide pingutamisest ning sõidukil ei oleks esisilla kahjustusi tekkinud. Esisilla reduktori poltide kinnitamine Leedus või Poolas maksnuks ca 1200 eurot. Kostja on hagejale tasunud 4875,12 eurot, mis ületab kostja tegevusega põhjuslikus seoses olla võiva kahju. Järelikult on kostja hagejale kahju hüvitanud. Lisaks on sõiduki Eestisse transportimise kulu tõendamata. Kostja ei ole tellinud ega soovinud sõiduki transporti Eestisse. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, saab ta nõuda remondiarvetel sisalduva käibemaksu sisendkäibemaksuna tagastamist, mistõttu ei pea kostja hagejale hüvitama käibemaksu.
2.4.Hagi rahuldamisel palus kostja tasaarvestada tema töövõtulepingust tulenev nõue 2608,2 eurot ja sellelt alates 8. märtsist 2018 arvestatav seadusjärgne viivis hageja nõuetega. Tasaarvestuse tulemusena tuleb lugeda võimalikud hageja rahalised nõuded kostja vastu lõppenuks. Maakohtu otsus
3.Maakohus jättis 6. märtsi 2020. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.1.Pooled ei vaidle, et nad sõlmisid lepingu, millega kostja kohustus tegema töid hageja sõidukile ning hageja maksma kostjale selle eest tasu. Maakohus tuvastas sõiduki kasutaja HB
5.veebruari 2018 kostjale saadetud e-kirja alusel, et pooled leppisid kokku, et kostja kõrvaldab sõiduki järgmised puudused: niiskuse külje suunatules, puuduse juhipoolse küljeakna liikumisega, roolivõimu õli vähesuse, tagumiste klotside vahetuse, PE tõsteklotsi lahtisuse, õlilekke mootori all, eesmise suure põhjakatte kinnitamise, niiskuse vasakpoolsetes numbrituledes, rihma pinguti amordi vahetuse ja mootori õlivahetuse.
3.2.Asjatundja RP arvamusest 848/2018 ja selle täiendusest 848/2018-1 nähtuvalt tegi kostja tööd perioodil 21. veebruaril 2018 kuni 28. veebruar 2018. Tööde käigus eemaldas kostja mootori, käigukasti ja esisilla reduktori. Pooled ei vaidle, et tööd hõlmasid esidiferentsiaali tagasi paigaldamist. Hispaania töökojas tuvastati 8. märtsil 2018, et esisilla reduktor on jäänud lahti. Kostja kindlustusandja 6. juuli 2018. a otsuse järgi tegi hageja sõiduautole töid kostja töötaja AJ. Töötaja selgitas, et ta keeras mootori küljest ära reduktori ja paigaldas selle tagasi. On võimalik, et purunenud esimene diferentsiaal jäi õige pingutusjõuga kinnitamata. Maakohus tuvastas asjatundja arvamuse ning kindlustusandja otsuse alusel, et kostja paigaldas poldid tagasi selliselt, et reduktor ei olnud mootori külge kinnitatud jäigalt. Kuivõrd esidiferentsiaal paigaldati tagasi viisil, mis ei võimaldanud sõidukit, seda kahjustamata kasutada, ei olnud töö tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga. Kostja rikkus lepingut, kuna jättis reduktori poltidega jäigalt kinnitamata.
3.3.Maakohus ei nõustunud hagejaga, et 25. aprilli 2018 e-kiri on deklaratiivne võlatunnistus, millega kostja loobus vastuväidetest. Sellest e-kirjast ei nähtu, et kostja võttis kohustuse hagejale kahju hüvitada. Kostja palus üksnes esitada nõue ning viitas kindlustuse olemasolule. 3 (10)
Lisaks ei nähtu poolte ülejäänud 2018. a märtsist kuni aprillini toimunud kirjavahetusest ega
21.septembri 2019 kättesaamiskinnitusest, et kostja võttis kohustuse hagejale kahju hüvitada. Kostja kirjutas 4. aprillil 2018, et võtab õlilekke eemaldamise enda kanda, kuid kokku ei lepitud, millised tööd ja millistes summades on selleks vajalikud. Lisaks ei saa kostja avaldada kindlustusandjale kui kolmandale isikule antud selgitusega, tahet osaliselt loobuda vastuväidetest hageja kahju hüvitamise nõudele.
3.4.Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millised kahjustused sõidukile tekkisid. Lisaks ei ole hageja tõendanud põhjusliku seose olemasolu lepingurikkumise ning hagejal väidetavalt tekkinud kahju vahel. Hageja ei ole tõendanud, et valesti paigaldatud diferentsiaal tekitas iga väidetava kahjustuse ning et tehtud tööd olid vajalikud kahjustuste kõrvaldamiseks.
3.5.Maaohus tuvastas asjatundja arvamuse alusel, et arvel nr 000044 märgitud remonttööd ei olnud vajalikud selleks, et kõrvaldada kahjustused, mis tekkisid sellest, et kostja jättis reduktori poltidega jäigalt kinnitamata. Lisaks tuvastas maakohus asjatundja arvamuse alusel, et arvel nr 000067 märgitud töödest olid vajalikud kostja lepingurikkumise tagajärjel tekkinud kahjustuste kõrvaldamiseks tööd kogusummas 4925,94 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohus ei nõustunud hagejaga, et transpordikulu 1440 eurot oli vajalik kahju ulatuse kindlaks tegemiseks. HB ütluste kohaselt soovisid nii EL kostja esindajana kui ka kindlustusandja sõiduki toomist Eestisse ülevaatamiseks. EL ütluste kohaselt ei ole ta rääkinud HB-ga auto Eestisse toomisest. Järelikult on tunnistajate HB ja EL ütlused vastuolus osas, mis puudutab väidetavat kokkulepet sõiduki Eestisse toomise kohta. Ei ole alust pidada ühe tunnistaja ütluseid teise tunnistaja ütlustest usaldusväärsemaks. Järelikult ei ole hageja tõendanud, et tal oli kostjaga kokkulepe sõiduki Eestisse toomise kohta või et kostja seda soovis. Lisaks ei nähtu asjas esitatust, et sõiduk oli vaja tuua Eestisse seoses kindlustusandjaga. Kindlustusandja otsus kahju hüvitamise kohta on tehtud 6. juulil 2018. Transpordiarve esitati septembris. Kindlustusandja otsus on tehtud lähtuvalt hageja esitatud nõuetest ja kostja selgitustest. Otsuses ei ole märgitud, et kindlustusandja oleks sõiduki üle vaadanud või sooviks seda teha hüvitamise ulatuse määratlemiseks tulevikus. Hageja väljatoodu, et kindlustusandja vaatas sõiduki üle pärast selle Eestisse saabumist, ei muuda asjaolu, et kindlustusandja otsus hüvitamise kohta oli tehtud juba 2018. a juulis. Järelikult tekkis hagejale seoses kostjapoolse lepingurikkumisega kahju 4925,94 eurot, s.o arvel nr 000067 kajastuvad kulutused sõiduki parandamiseks ilma käibemaksuta.
3.6.Maakohus nõustus kostjaga, et esineb alus kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg 2 alusel. Hageja oleks saanud kahju olulises ulatuses ära hoida, kui sõiduki kasutaja oleks pöördunud lähimasse Porsche esindusse, kui sõidukiga tekkisid probleemid. HB ja EL telefonikõne salvestiselt selgub, et sõidukiga tekkisid probleemid, kui HB hakkas Leetu jõudma. Nimelt süttis mootorituli. Asjatundja täiendava arvamuse kohaselt näeb sõiduki kasutusjuhend ette, et kui kollane mootori kujutisega märgulatern põleb, peab sõiduki juht pöörduma esimesel võimalusel kvalifitseeritud remonditöökotta. Järelikult käitus HB vastavalt kasutusjuhendile, kui helistas tule süttimisel kostja töötajale ning küsis nõu. Telefonivestluses ei hoiatanud EL HB kahju tekkimise ohu eest, kui ta kas jätkab sõitmist või ei pöördu viivitamatult esindusse. Järelikult ei ole sõiduki kasutajale etteheidetav, et ta ei katkestanud sõitu ega pöördunud viivitamatult Leedu Porsche esindusse vahetult pärast seda, kui mootorituli süttis. Pärast telefonivestlust sõitis hageja umbes 300 kilomeetrit Leedust Poolani, kui hakkasid ilmnema täiendavad vead. HB saatis EL-le 2. märtsil 2018 kell 12.08 e-kirja, et nüüd mootor juba loperdab ja jõnksutab, käiguvahetus oli imelik ning kohati sellise jõnksuga nagu midagi lendaks laiali. EL palus HB-l kella 12.23 e-kirjaga esimesel võimalusel pöörduda Porsche esindusse. Sõiduki kasutaja lähimasse Porsche esindusse ei pöördunud, vaid sõitis Hispaaniasse.
4 (10)
3.7.MA ütluste kohaselt annab diferentsiaali probleemidest märku mehaaniline ragin või kolin. Asjatundja RP on täiendavas arvamuses märkinud, et poltliite lõtvumisel pole esisilla reduktor mootori külge enam jäigalt kinnitatud ning tekib lõtk, mis väljendub käiguvahetusel, kiirendamisel ja aeglustamisel kostuvates kolksatustes. Lõtku tõttu tekivad löökkoormused kanduvad edasi sõiduki konstruktsioonidele ning on sõidukis viibijatele kuuldavad ja tuntavad. HB ei ole 2. märtsi 2018 e-kirjas kirjeldanud raginat ega kolinat, mis MA ütluste kohaselt viitaksid vigasele diferentsiaalile. Järelikult ei ole hageja tõendanud, et diferentsiaal oli pöördumatult kahjustatud juba Leedu piiril. Diferentsiaal lõtk oli 2. märtsil 2018 veel piisavalt vähene, juht seda ei tajunud. Samas ei võimalda see järeldada, et esinduses ei oleks poltide ebapiisav kinnitatus ilmnenud. HB viitas e-kirjas probleemidele mootori ja käigukasti töös. MA selgitas, et kui käigukast ei vaheta käike sujuvalt, siis Porsche esinduses rikke kõrvaldamiseks käigukasti ei remondita, vaid see vahetatakse välja. Kui HB oleks pöördunud esindusse, oleks sõiduk käigukasti vahetamiseks üles tõstetud. Sõiduki üles tõstmisel oleks ilmnenud, et diferentsiaal on lahti. Järelikult kui sõiduki kasutaja oleks pöördunud 2. märtsil 2018 Porsche esindusse, oleks selgunud, et poldid on kinnitatud ebapiisavalt.
3.8.Asjatundja arvamusest selgub, et enne, kui esisilla reduktori korpus oli purunenud, piisanuks kostja puudusega töö parandamiseks sellest, kui reduktori kinnituspolte oleks pingutatud. Sellise töö maksumus on asjatundja täiendava arvamuse kohaselt Baltikumis ja Poolas suurusjärgus 1190,68 eurot. Kuna sõiduki kasutaja jättis 2. märtsil 2018 pöördumata lähimasse Porsche esindusse ehk tegemata toimingu, mis oleks kahju vähendanud, esineb alus kahjuhüvitise vähendamiseks 1190,68 euroni. Sõiduki kasutajalt võis lähimasse Porsche esindusse pöördumist oodata, sest kostja oli e-kirjas sellele vajadusele sõiduki kasutaja tähelepanu juhtinud. Lisaks on mõistlikule isikule arusaadav, et olukorras, kus armatuuril põleb mootorituli ning mootor loperdab käike vahetades selliselt, nagu midagi lendaks kohe laiali, on alust pöörduda viivitamatult teenindusse.
3.9.Kostja esitas maksekorralduse, millest nähtuvalt on kostja hagejale 4. septembril 2018 tasunud 4875,12 eurot vastavalt kindlustuse otsusele. Kindlustuse otsus hõlmab remondiarvelt nr 000067 nähtuvaid kulutusi. Järelikult on kostja hagejale tekitatud kahju hüvitanud. Hageja on arvestanud seoses arvega nr 000067 viivist seaduses sätestatud määras alates 6. juulist 2018. Hageja võimalik viivisenõue perioodi 6. juuli 2018 kuni 4. septembri 2018 eest on kostja makstud hüvitisega hagejale igal juhul täidetud. Poolte seisukohad
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
4.1.Hageja väitel kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõiguse norme ja menetlusõiguse norme.
4.2.Maakohus leidis valesti, et kostja ei ole deklaratiivse võlatunnistusega loobunud vastuväidetest hageja nõudele. Maakohus leidis ebaõigesti, et oma kohustuse möönmine
25.aprilli 2018 e-kirjas, hiljem oma vastutuses ning hageja nimetatud kahju ulatusega nõustuva seisukoha esitamine kindlustusandjale, ei kujuta kostja deklaratiivset võlatunnistust. Kostja taganemine hagejale antud deklaratiivsest võlatunnistusest ja hilisem täiendavate vastuväidete otsimine, on vastuoluline käitumine, mis peaks VÕS § 6 kohaselt olema välistatud.
4.3.Maakohus tuvastas ebaõigesti puudustega tööga põhjustatud kahju suuruse. Kohtuotsusest jääb arusaamatuks, mis põhjusel käsitles maakohus ekspert RP arvamust lõpliku tõena. Ekspert RP võis arvata, et mootorikarteri tihendustööd ei seondu diferentsiaali puuduliku kinnitamisega. Samas tuli kostja esindaja EL ütluste kohaselt diferentsiaali remondiks eemaldada nii mootor kui käigukast, mis loob otsese seose mootori ja diferentsiaali vahel. Arvestades kostja varasemat vastutuse omaksvõttu, pidi kohus RP arvamuse kõrvale jätma. 5 (10)
Maakohus jättis 8. novembri 2019 istungil rahuldamata hageja 15. juuli 2019 taotluse AJ ja EL kindlustusandjale edastatud selgituste terviktekstide väljanõudmiseks. Maakohus on otsuse tegemisel siiski väljavõtteid nendest tõenditest hinnanud ning teinud väljavõtete alusel järeldusi hageja kahjuks. Selleks, et saada tervikpilt kostja töötaja ja esindaja seisukohavõttudest hüvitamiseks esitatud kahju põhjendustest, oleks kohus pidanud välja nõudma mõlemad tõendid. Maakohus jättis välja nõudmata ka EL viseeritud versioonid hageja poolt hüvitamiseks esitatud arvetest, millel EL märkis esidiferentsiaali puudulikku kinnitamisega mitteseotud tööd kollase markeriga ja esitas kindlustusandjale koos selgitustega. Jääb arusaamatuks, millele tuginedes leidis maakohus, et EL kui eksperdi avaldused ja selgitused ei oma asjas tähtsust. Lisaks asus maakohus tõendeid hindamata ja nende sisu teadmata seisukohale, et nendega ei saa tõendada, kas esidiferentsiaali korrektne kinnitamata jätmine on põhjuslikus seoses konkreetse varuosa või remonttöö tegemise vajadusega. Selgitused esitati spetsialistide poolt kirjalikus vormis. Need tõendid sisaldavad kindlasti olulist teavet selle kohta, milline remonttöö kostja poolt põhjustatud kahjustuste kõrvaldamiseks oli põhjendatud ja milline mitte. Järelikult on maakohus põhjendamatult jätnud kogumata asjas tähtsust omavad tõendid. Hageja esitas ringkonnakohtule taotluse samade tõendite kogumiseks. Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata sõiduki transpordikulude hüvitamise nõude. Hageja tugines maakohtus sellele, et kokkuleppel kindlustusandja ja kostjaga transportis ta sõiduki Eestisse, kulutades selleks 1440 eurot. Hageja püüdis oma väidet kokkuleppe olemasolu kohta tõendada HB ütlustega, mida kostja püüdis kummutada EL ütlustega. Maakohus rikkus hageja väite mittetõendatuks lugemisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevat tõendi objektiivse ja igakülgse hindamise kohustust. Kohtu ülesanne on tunnistajate ütluste vastuolud ületada ja selgitada välja, kumma tunnistaja ütlused on usaldusväärsed. Kui kohus oleks tõendeid sisuliselt hinnanud, oleks ta veendunud, et HB ütlused on usaldusväärsed ja kooskõlas teiste tõenditega. EL küll väitis, et ta ei tea sõiduki Eestisse toomise kokkulepetest midagi, ent kinnitas, et kindlustusandja kutsus teda pärast sõiduki Eestisse transportimist autot üle vaatama. Seega soovis kindlustusandja ilmselgelt auto ülevaatuse käigus veenduda, kas kostjale hüvitamiseks esitatud arvetel kajastatud tööd on tehtud. Tegemist on ilmselgelt osaga kahjukäsitlusest, kasvõi järelkäsitluse vormis, ning sellest tulenevalt on ilmselgelt usutavad HB ütlused selle kohta, et tal oli sõiduki Eestisse transportimise kohta kokkuleppe nii kindlustusandja kui kostjaga.
4.4.Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 139 lg-t 1. Kostja, kostja asjatundja RP ja kostja kindlustusandja väitel oleks saanud mootoritule süttimisel lähimasse Porsche esindusse pöördumisel diferentsiaali puudulikku kinnituse koheselt tuvastada, kinnituspoldid korralikult kinni keerata ning vea enne diferentsiaali kahjustumist kõrvalda. Selle väite lükkavad ümber MA ütlused, et diferentsiaali puudulik kinnitamine ei saa olla mootoritule süttimise põhjuseks ning mootoritule süttimise põhjuste väljaselgitamiseks rakendatud protseduuride käigus sellist viga ei avastataks. Ka EL-ga peetud telefonikõne salvestis kinnitab, et pikaajalise kogemusega asjatundja EL ei pidanud mootoritule süttimist oluliseks ega andnud soovitust lähimasse teenindusse pöörduda, vaid üksnes kinnitas sellise käitumise mõistlikkust pärast seda, kui HB ise selle kohta küsis. Lisaks on kostja ja tema asjatundja RP väitnud, et HB 2. märtsi 2018 e-kirjas märgitud ja Poolas tekkinud sümptomid (jõnksud, kolksud) viitavad ebaõigesti kinnitatud diferentsiaalile. Kostja väidab, et tundes kolksatusi, oleks tulnud pöörduda lähimasse teeninduspunkti, kus viga oleks tuvastatud ja kõrvaldatud. Ka selle argumendi lükkab oma ütlustega ümber MA, kes, kuulanuna HB ja EL telefonivestlust ning lugenud HB 2. märtsi 2018 e-kirjas esile toodud sümptomeid, ei seostanud neid diferentsiaaliga, vaid probleemiga käigukasti või mootori töös. MA kinnitas, et ka selliste sümptomite esinemisel ei näe tööprotseduurid ette diferentsiaali või selle kinnituste kontrollimist.
6 (10)
Lisaks ei olnud maakohtul võimalik olemasolevate tõendite alusel asuda kindlale seisukohale, et diferentsiaal oli Leedus või Poolas sellises seisukorras, et selle poltide kinnitamine oleks ära hoidnud edasise kahju. Maakohtu seisukoht on spekulatiivne ja põhineb tunnistajate ütluste meelevaldsel tõlgendamisel. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis võimaldaks tõsikindlalt tuvastada, et lähimasse teeninduspunkti pöördumine Leedus või Poolas oleks kahju ära hoidnud.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta kaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7.Hageja nõuab kostjalt töövõtulepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus tuvastas, et kostja on töövõtulepingut rikkunud, jättes hageja autol esidiferentsiaali (reduktori) nõuetekohaselt kinnitamata.
8.Hageja nõuab kostjalt auto remondi- ja transpordikulude hüvitamist koos käibemaksuga. Kostja väitel tuleks kahju hüvitise suuruse määramisel võtta arvesse kulud ilma käibemaksuta, kuna hageja saab käibemaksukohustuslasena tasututud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti lähtunud kahju suuruse tuvastamisel hageja tehtud kuludest ilma käibemaksuta. Kostja on tõendanud asjaolu, et hageja on käibemaksukohustuslane. Samuti on kostja esitanud liiklusregistri väljavõtte, millest nähtub, et liiklusregistrisse on kantud märge selle kohta, et sõiduk on määratud töösõitudeks. Tulumaksuseaduse § 48 lg 82 kohaselt kantakse selline märge liiklusregistrisse juhul, kui sõiduautot kasutatakse üksnes tööülesannete täitmiseks ja seoses ettevõtlusega. Sellises olukorras ei kohaldu käibemaksuseaduse (KMS) § 30 lg 4 p 5 kohaselt KMS § 30 lg-s 3 sätestatud sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang ning võib eeldada, et hageja võis auto remondikulult tasutud käibemaksu KMS § 29 lg 1 kohaselt enda maksustatavast käibest maha arvata. Vastupidist peab tõendama hageja. Hageja on esitanud üksnes paljasõnalise väite, et sõit Hispaaniasse ei olnud seotud tema ettevõtlusega. Hageja ei ole seda väidet tõendanud. Tunnistaja HB ütlustest seda järeldada ei saa. Pigem võib tunnistaja ütlustest järeldada, et autoga Hispaaniasse sõit oli seotud hageja ettevõtlusega, kuivõrd tunnistaja ütles, et ta osutab hagejale tööalaselt teenuseid.
9.Pooled vaidlevad ka selle üle, millised Hispaanias auto remontimiseks tehtud kulutused on põhjuslikus seoses kostja lepingurikkumisega. Eelkõige vaidlevad pooled arvel nr 000044 kajastuvate kulude üle. Arvel nr 000067 kajastuvatest kuludest vaidlevad pooled üksnes kütusekulu üle.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja kindlustusandjale esitatud selgitused koostoimes 25. aprillil 2018 hagejale saadetud e-kirjaga ei ole deklaratiivne võlatunnistus. Deklaratiivne võlatunnistus on oma olemuselt võlgniku tahteavaldus, millega ta kinnitab olemasolevat võlga ja loobub vastuväidetest nõudele (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-21-21-06, p 15). Oma olemuselt saab deklaratiivne võlatunnistus väljenduda võlausaldajale tehtud tahteavalduses või võlausaldajaga sõlmitud lepingus, mitte kolmandatele isikutele avaldatus. Kostja 25. aprilli 2018 kirjas on kostja töötaja hagejale kirjutanud üksnes, et kostjal on kindlustus, kes tegeleb kahju hüvitamisega ja et hagejal tuleks esitada kirjalik nõudeavaldus. Sellest ei nähtu, et kostja oleks hageja nõuet tunnistanud. Küll aga saab poolte kirjavahetust ja 7 (10)
kindlustusandja otsust, millest nähtub, mida kostja kindlustusandjale avaldas, käsitleda dokumentaalsete tõenditena.
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hinnates arvel nr 000044 kajastatud tööde põhjuslikku seost lepingu rikkumisega omistanud põhjendamatult liiga suure tähenduse asjatundja arvamusele ja jätnud põhjendamatult arvestamata poolte kirjavahetuse ja kostja kindlustusandjale avaldatud seisukohtadega. Asjatundja arvamusest nähtub see, et asjatundja hinnangul ei olnud Hispaanias vaja karterit tihendada, kuna õlileke oli tingitud reduktori purunemisest ja see sai kõrvaldatud reduktori asendamisega. Ringkonnakohus märgib, et karteri tihendamise kulu moodustas arvest nr 000044 üksnes väikse osa (80 eurot). Lisaks sellele kajastuvad arvel nt mootori puhastamine ja autodiagnostika, mis on ilmselgelt vajalik kulu. Samas nähtub kostja kindlustusandja tehtud otsusest, et kostja on kindlustusandjale avaldanud, et arvel sisalduvad kulud on põhjendatud. Seejuures oli kostjale selleks hetkeks teada, millised tööd arvel kajastuvad, st kostja pidas ise põhjendatuks ka karteri tihendamist. Ka kostja töötaja EL ütlustest nähtub, et kostja oli teadlik arvel sisalduvatest töödest ja pidas seda seotuks endapoolse rikkumisega. Arvestades asjaolu, et ka kostja töötajad, sh EL omavad autoremondi vallas eriteadmisi, ei ole põhjust pidada asjatundja arvamuses avaldatut nende arvamusest õigemaks. Pigem olid kostja töötajatel täpsemad teadmised sellest, millised tööd kostja oli teinud ja milline kahju võib sellega seonduda. Seega leiab ringkonnakohus, et ka arvel nr 000044 kajastuvad tööd on põhjuslikus seoses kostja lepingurikkumisega.
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohus lähtus ekslikult arvel nr 000067 kajastatud kulude põhjendatuse hindamisel üksnes asjatundja arvamuses märgitust. Asjatundja arvamuse kohaselt olid arvel kajastatud töödest reduktori vahetamisega seotud tööd summas 4925,94 eurot ja sellega ei olnud seotud tööd summas 1273,13 eurot, kokku seega 6199,07 eurot. Arvel nr 000067 on aga tööde maksumus ilma käibemaksuta kokku 6199,63 eurot. Seega on asjatundja arvamuses ilmselt mingit arvutuslikud eksimused komakohtadega. Samas koostoimes kinnitavad nii asjatundja arvamus kui ka kostja töötajate kindlustusandjale antud info, et arvel nr 000067 kajastatud töödest ei ole kostja lepingurikkumisega seotud pidurite ja mootori anduriga seotud tööd, mis kajastuvad arve esimese lehekülje alumisel kaheksal real. Nende tööde maksumus on kokku 1273,09, mis kattub kostja poolt kindlustusandjale öelduga. Seega ülejäänud kulu 4926,54 eurot on tingitud kostja lepingurikkumisest. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et arvel kajastatud kütusekulu ei ole hüvitatav kahju. Mõlemalt arvelt nähtub, et autoga on tööde kontrollimiseks sõidetud, st parandamistöödega on seotud ka vastav kütusekulu.
13.Ringkonnakohus märgib, et oluline ei ole asjaolu, kas Hispaanias tehtud tööd olid kvaliteetsed. VÕS § 132 lg 3 kohaselt hõlmab asja kahjustamise puhul kahjuhüvitis mõistlikke asja parandamise kulusid. Seejuures on oluline, kas asja parandamiseks tehtud tööd on vajalikud ja põhjuslikus seoses kahjuga, mitte aga tehtud tööde kvaliteet. Juhul, kui parandustöid tehti ebakvaliteetselt, tekkisid hagejal töid teinud isiku vastu lepingurikkumisest tulenevad nõuded. See, et parandustöid teinud isik on oma kohustusi hageja ees rikkunud ei saa aga kuidagi vabastada kostjat tema enda kahju hüvitamise kohustusest, kuivõrd see ei muuda asjaolu, et algsed parandustööd olid iseenesest vajalikud.
14.Hageja nõuab kostjalt ka auto Hispaaniast Eestisse transportimise kulu hüvitamist. Pooled vaidlevad selle üle, kas see on seotud kostja lepingurikkumisega. Täpsemalt vaidlevad pooled selle üle, kas auto Eestisse transportimist nõudis kostja või tema kindlustusandja. Selles osas on tunnistajad HB ja EL andnud vastuolulisi ütlusi. Ringkonnakohus nõustub hageja etteheitega maakohtule, et maakohus on jätnud need vastuolud kõrvaldamata. Samas nõustub ringkonnakohus maakohtu lõppjäreldusega. Nimelt hinnates tunnistajate ütlusi koostoimes teiste tõenditega, on ringkonnakohtu hinnangul EL ütlused usaldusväärsemad. Nimelt on auto toodud Eestisse pärast seda, kui kostja kindlustusandja oli enda otsuse kahju hüvitamise kohta juba teinud. Seega ei ole usutav, et kostja või kindlustusandja oleks nõudnud pärast seda veel 8 (10)
auto ülevaatamist. Samuti on HB ütlused vastuolulised. Nimelt kinnitas ta samuti, et auto oli vaja Eestisse tuua käigukasti vahetuseks. Seega ei ole HB ütlused piisavad tõendamaks, et auto oli vaja Eestisse tuua kahju suuruse kindlakstegemiseks kostja või kindlustusandja nõudel. Muid tõendeid hageja esitanud ei ole. Ringkonnakohus märgib, et ka see viitab sellele, et EL ütlused on usaldusväärsemad. Olukorras, kus hagejal oleks olnud kostja või kindlustusandjaga kokkulepe sõiduki Eestisse toomiseks, oleks tõenäoliselt pidanud sellest jääma mingeid täiendavaid jälgi, kas e-kirjade või telefonikõnede näol, kas kõnede väljavõtte või salvestusena (arvestades asjaolu, et HB on vähemalt ühe kostjaga peetus telefonikõne salvestanud, tervikhagi lisa 1).
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendamatult vähendanud kahjuhüvitist VÕS § 139 alusel. Maakohus on tuvastanud, et probleemid, mis autoga Leedus ja Poolas ilmnesid, ei olnud seotud halvasti kinnitatud esidiferentsiaali, vaid käigukasti ja mootori probleemidega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles osas. Hinnates HB saadetud e-kirja, telefonikõne salvestust, tunnistaja MA ütlusi ja asjatundja arvamust koostoimes, ei ole alust jõuda teistsugusele järeldusele. Ringkonnakohus nõustub aga hagejaga, et maakohtu järeldus, et juhul, kui hageja oleks pöördunud käigukasti ja mootori probleemidega Porsche esindusse, oleks käigukasti vahetamise käigus avastatud ja parandatud ka diferentsiaali mittenõuetekohane kinnitus, on oletuslik ja ei põhine tõenditel. Nimelt pole alust arvata, et juhul, kui hageja oleks pöördunud Porsche esindusse ja seal oleks tuvastatud käigukasti probleem, oleks hageja lasknud käigukasti kohe vahetada. Pigem võib järeldada vastupidist. Nimelt ei vahetanud hageja katkist käigukasti isegi mitte Hispaaniasse jõudes, vaid käigukast vahetati autol alles siis, kui auto oli Eestis tagasi. Seega ei ole põhjendatud maakohtu järeldus, et diferentsiaali vale kinnitus oleks avastatud käigukasti vahetusel. Seega leiab ringkonnakohus, et kostja ei ole tõendanud VÕS § 139 lg 1 kohaldamise eelduseks olevaid asjaolusid.
16.Hageja kahju suurus, mille kostja lepingurikkumine põhjustas, on eeltoodust tulenevalt arvel nr 000044 kajastuv kulu ilma käibemaksuta, millele lisandub arvel nr 000067 kajastuv kulu, millest on maha arvatud pidurite ja mootorianduriga seotud tööd. Kokku on hageja kahju 5704,3 eurot (4926,54+777,76). Kostja võttis ringkonnakohtu istungil omaks asjaolu, et hageja on talle kahjuhüvitisena maksnud 4875,12 eurot. Seega selles osas on kostja enda kahju hüvitamise kohustuse täitnud ja kohustus on selles osas lõppenud. Hüvitamata on kahju 829,18 eurot.
17.Kostja on teinud menetlusliku tasaarvestusavalduse puhuks, kui hageja nõue on põhjendatud. Kostja tasaarvestab hageja nõude enda töövõtulepingujärgse tasu nõudega. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja pidi töövõtulepingu järgi tasuma kostjale 2608,2 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja nõue on lõppenud nõudest loobumisega. Hageja ainsaks tõendiks, millele ta seejuures tugineb on tunnistaja HB ütlused. Samas on need ütlused vastuolus tunnistaja EL ütlustega. Ringkonnakohtu hinnangul on EL ütlused selles küsimuses usaldusväärsemad. Sarnaselt kokkuleppega auto Eestisse toomise kohta leiab ringkonnakohus, et kui kostja oleks enda tasunõudest loobunud, oleks sellest tõenäoliselt pidanud jääma mingeid täiendavaid jälgi, kas e-kirjade või telefonikõnede näol, kas kõnede väljavõtte või salvestusena. Selliste tõendite puudumine viitab sellele, et kokkulepet nõudest loobumiseks ei olnud olemas. Hageja ei ole kostja nõudele muid vastuväiteid esitanud. Kuivõrd tasaarvestuseks kasutatud kostja tasunõue on hageja hüvitamata kahju hüvitamise nõudest suurem, on hageja nõue VÕS § 197 lg 2 järgi lõppenud. Seega on maakohtu otsus lõppjäreldustes hagi rahuldamata jätmise kohta õige.
18.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin