Võlaõigus › Töövõtulepingud

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue Hageja leppis 2018.a. kevadel kostjaga kokku hooldustööde tegemises hagejale kuuluva sõiduauto Porsche Panamera 4S (VIN xxx) suhtes. Hageja huvi oli, et kostja teostaks sõidukile tehnilise kontrolli enne pikemat välisreisi Hispaaniasse. Sõiduki läbisõit oli sel hetkel umbes 82 000 kilomeetrit ja sõiduki tehnilise olukorra kohta kaebusi ei olnud. Pärast teenindusest lahkumist sai sõidukiga sõita umbes 30 kilomeetrit, enne kui armatuurlaual süttisid mitmed hoiatustuled – mootoritöö oli häiritud, nelikvedu ei töötanud ning käigukast vahetas käike tavapäratult järsku. Sõiduk viidi seejärel ülevaatuseks kohe tagasi teenindusse. Paari tunni möödudes läks kostja töötaja X X sõidukiga proovisõitu tegema, misjärel teatas, et ta ei ole käigukasti tööga rahul ja nad peavad lisatöid teostama. Sõidukit kontrolliti veel umbes poolteist tundi ning pärast uut proovisõitu anti see kliendile üle ja kinnitati, et sõiduk on tehniliselt korras. Ühtlasi selgitati, et tõrked tekkisid ajutise tarkvaraprobleemi tõttu. Samal päeval hakati sõidukiga Hispaania poole sõitma, kuid Leedus süttis armatuuril taaskord mootori veateade. Sellest teavitati telefoni teel viivitamatult kostjat ning koos otsustati, et kuna sõiduk iseenesest töötas, võib sellega edasi sõita ning võimaluse tekkides Porsche esinduses lasta üle vaadata. Selleks ajaks, kui sõiduk Hispaaniasse jõudis, esines armatuuril juba mitmeid veateateid. Sõidukile teostati Hispaanias remonttööd. Kostja rikkus töövõtulepingut, teostades hooldustööd hageja sõidukile ebakvaliteetselt. Kostja paigaldas esidiferentsiaali tagasi selliselt, et sellest voolas välja kogu õli. Seoses sellega tekkisid sõidukile kahjustused, mille parandamiseks olid vajalikud remonttööd kogusummas 7 169,55 eurot. Selleks, et kindlustusandjal oleks võimalik sõiduki ja selle puudustega tutvuda, tuli sõiduk transportida Hispaaniast Eestisse. Kindlustusandja kaalus agendi saatmist Hispaaniasse, kuid loobus sellest ja poolte kokkuleppel toodi sõiduk Eestisse, et vältida täiendavaid kulusid. Ka kostja ise soovis sõiduki transportimist Eestisse. Seoses transpordiga tekkis kulu 1 440 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 8 609,55 eurot, viivis 589,28, viivis summalt

169,55 eurot VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 15.07.2019 kuni kohustuse täitmiseni ning viivis summalt 1 440 eurot VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Kostja seisukohad Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Pooltel oli kokkulepe sõidukile konkreetsete tööde teostamiseks. Kostja ei pidanud tagama, et sõidukil enam rikkeid ei esine või et sõiduk edaspidi enam ei kulu, sõltumata sellest, kas ja kuidas hageja kavatseb seda kasutada. Ühe töö käigus võisid mehaaniku arvates jääda esisilla reduktori poldid õige jõuga kinni pingutamata. See ei ole tuvastatud fakt, vaid mehaaniku arvamus. Isegi kui poldid jäid piisavalt pingutama, ei põhjustanud see otseselt ja vahetult sõiduki kahjustumist, sest kaheksast poldist koosnev poltliide lõdveneb sõidu käigus aegamööda, mitte ei paisku lahti ühekorraga. Juba Leedus ilmnenud lõtk viis reduktori purunemiseni alles Hispaanias. Kostjale etteheidetava puudusega töö otseseks tagajärjeks on üksnes poltliite kinnitamise maksumus ca 1 200 eurot, millise kahju on kostja hagejale juba hüvitanud. Ülejäänu on hageja iseenda tegevuse tagajärg, kuna hageja ei katkestanud probleemide tekkides sõitu ega pöördunud lähimasse Porsche esindusse, vaid selle asemel sõitis autoga veel 4 000 km. Kahjunõue tuleks seoses hageja tegevusega vähendada nullini. Transpordikulu on tõendamata, kostja ei ole tellinud ega soovinud sõiduki transporti Eestisse. Hageja ei ole tõendanud, et ta ei saa kostjalt nõutavatelt kuludelt sisendkäibemaksu maha arvata. Hageja ei ole kostjale lepingujärgsete tööde eest tasunud. Juhul kui kohus peab hageja nõudeid

mingis ulatuses põhjendatuks, tasaarvestab kostja hageja nõuded oma nõudega töövõtulepingu alusel tasu saamiseks, samuti viivisenõudega. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Hageja ja kostja sõlmisid 2018.a. lepingu, millega kostja kohustus teostama töid hageja sõidukile Porsche Panamera 4S ning hageja maksma kostjale selle eest tasu. Nimetatud asjaolu üle pooled ei vaidle. VÕS (võlaõigusseadus) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja on välja toonud, et kostja kohustus lepinguga hooldustööde teostamiseks, kostja väitel pidi kostja tegema konkreetsed kokkulepitud tööd. Kohtule on esitatud 05.02.2018 sõiduki kasutaja H B e-kiri kostjale (kd I, lk 80), mille kohaselt on H. B viidanud Auto 100-s autole tehtud testile ning seal tuvastatud puudustele ning avaldanud soovi kõik need korda teha, kokku 10 nimetust töid. Kohus tuvastab 05.02.2018 e-kirja alusel, et pooled leppisid kokku, et kostja kõrvaldab sõidukilt järgmised puudused: niiskus külje suunatules, puudus juhipoolse küljeakna liikumisega, roolivõimu õli vähesus, tagumised klotsid vajavad vahetust, PE tõsteklots on lahtiselt, õlileke mootori all, eesmine suur põhjakate vajab kinnitamist, niiskus vasakpoolsetes numbrituledes, rihma pinguti amort vajab vahetust, mootor vajab õlivahetust. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja heidab kostjale ette, et lepingujärgsed tööd ei olnud tehtud kvaliteetselt. VÕS § 641 lg 1 1. lause kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele. VÕS § 77 lg 1 järgi peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kuivõrd esitatust ei nähtu, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppeid kvaliteedi osas, asub kohus seisukohale, et kostjal oli kohustus teha lepingujärgsed tööd vähemalt keskmise kvaliteediga. Hageja on välja toonud, et kostja ei teostanud töid kvaliteetselt, kuna tööde teostamiseks tuli eemaldada ja hiljem tagasi paigaldada esidiferentsiaal. Kostja paigaldas esidiferentsiaali tagasi valesti. Pooled ei vaidle, et kostja teostatud tööd hõlmasid esidiferentsiaali tagasi paigaldamist. Kohtule on esitatud seoses sõiduki kahjustustega asjatundja mehaanikainseneri R P arvamus nr 848/2018 (kd I, lk 83-84p) ja selle täiendus 848/2018-1 (kd I, lk 163p-204). Asjatundja arvamuse aluseks on märgitud mh dokumendid remondi kohta. Arvamuses on koostatud sündmuste kronoloogia, mille kohaselt teostas kostja tööd 21.02.2018-28.02.2018, eemaldades mootori, käigukasti ja esisilla reduktori. Sõiduk väljastati 28.02.2018. 08.03.2018 on sõidukiga pöördutud Hispaanias asuvasse töökotta, kus tuvastati, et esisilla reduktor on koostamise käigus lahti jäänud. Nähtuvalt kostja kindlustusandja 06.07.2018 otsusest (kd I, lk 15-15p, sama lk 154-154p) teostas hageja sõidukile vahetult töid kostja töötaja A J, kes selgitas kindlustusandjale, et keeras töö käigus mootori küljest ära reduktori ning pärast paigaldas selle tagasi. Pärast reduktori külge keeramist peab ära pingutama reduktori poldid. On võimalik, et purunenud esimene diferentsiaal jäi õige pingutusjõuga kinnitamata. Võttes arvesse, et kostja lõpetas tööde teostamise, mis hõlmasid

diferentsiaali tagasi paigaldamist, 28.02.2018, et esisilla reduktor on lahti tuvastati juba 08.03.2018, ning et kostja töötaja pidas võimalikuks poltide piisavalt pingutamata jätmist, tuvastab kohus asjatundja arvamuse ning kindlustusandja otsuse alusel, et kostja paigaldas poldid tagasi selliselt, et reduktor ei olnud mootori külge kinnitatud jäigalt. Asjatundja arvamuse kohaselt lagunes esisilla jõuülekanne koost, kuna sõidukit kasutati korrektselt pingutamata esisilla reduktori kinnituspoltidega. Kohus leiab, et kuivõrd esidiferentsiaal paigaldati tagasi viisil, mis ei võimaldanud sõidukit edaspidi sõitmiseks seda kahjustamata kasutada, ei olnud töö tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga ning kostja, jättes reduktori poltidega jäigalt kinnitamata, rikkus lepingut. VÕS § 642 lg 1 kohaselt töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 järgi kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Vastavalt VÕS § 127 lg 4 isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja on välja toonud, et kostjapoolse lepingurikkumise tõttu tekkisid sõidukile kahjustused, mille kõrvaldamiseks olid vajalikud remonttööd kogusummas 7 169,55 eurot. Samuti tekkis kahju kindlaks tegemiseks kulu 1 440 eurot. Pooled vaidlevad, kas hageja poolt väidetav kahju on põhjuslikus seoses kostjapoolse lepingurikkumisega. Kahju ulatuse tõendamiseks seoses remonttöödega on hageja esitanud Promosol Siglo XXI SLU 13.03.2018 arve nr 000044 (kd I, lk 12, tõlge lk 40; sama lk 136, tõlge lk 137) summas 941,09 eurot ja 13.04.2018 arve (kd I, lk 13-14, tõlge lk 43, 46; sama kd I, lk 142, 146, tõlge lk 143, 147) summas 7 501,55 eurot. 13.03.2018 arve hüvitamist nõuab hageja täies ulatuses ning 13.04.2018 arvet osas, millest on maha arvatud järgmised arvel kajastatud tööd: eelmised kettad, esimesed piduriklotsid, esipidurite täiskomplekti vahetamine ja mootorianduri vahetamine, kokku summas 6 228,46 eurot. Hageja väitel on kostja loobunud vastuväidetest kahju ulatusele 25.04.2018 e-kirjaga ning esitades omapoolsed selgitused kindlustusandjale. Nähtuvalt 25.04.2018 e-kirjast (kd I, lk 131) on kostja teatanud sõiduki kasutajale, et kostjal on kindlustus, mis korvab tehtud tööde käigus tekkinud vead. Kahju hüvitamiseks on vaja esitada nõue. Nähtuvalt kindlustusandja 06.07.2018 otsusest on kindlustusvõtja esindaja X X kindlustusandjale mh selgitanud, et: „Vaadates Hispaania remondiarveid, siis võib nõustuda arve 000081 esitatud varuosade ja tööde nimekirjaga. Kuid arve 000090 on põhjendamatud töid ja materjalid millede vahetud ei ole seotud esimese diferentsiaali kinnitamata jätmisega summas 1273.09 EUR. Nendeks on esimesed piduri detailid ja mootori pöörete andur. Need detailid on arve parandusel märgitud kollaseks ja ei ole kuidagi seotud Carmus OÜ eelnevalt teostatud töödega. Parandatud arve on esitatud nimega „ülevaadatud Hispaania arve Carmuse poolt.pdf“.

Hageja on seisukohal, et kindlustusandjale esitatud selgitused koostoimes 25.04.2018 e-kirjaga on deklaratiivne võlatunnistus, millega kostja loobub vastuväidetest. Kohus hagejaga ei nõustu. VÕS § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. 25.04.2018 e-kirjast ei nähtu, et kostja võtaks hageja ees kohustuse kahju hüvitamiseks. Kostja palub üksnes esitada nõue ning viitab kindlustuse olemasolule. Konkreetses ulatuses kahju hüvitamise kohustuse võtmist ei nähtu ka ülejäänud kohtule esitatud poolte 2018.a. märtsist aprillini toimunud e-kirjavahetusest (kd I, lk 131-135) ega ka 21.09.2019 kättesaamiskinnitusest (kd I, lk 23). 04.04.2018 on kostja küll kirjutanud, et võtab õlilekke eemaldamise enda kanda, kuid kokku lepitud ei ole, millised tööd ja millistes summades on selleks vajalikud. Puutuvalt kindlustusandjale antud selgitustesse leiab kohus, et kolmandale isikule antud selgitusega ei saa kostja olla avaldanud tahet hagejaga kokku leppida, et kostja loobub osaliselt oma vastuväidetest hageja kahju hüvitamise nõudele. Selgituses on ka üksnes märgitud, millised tööd või varuosad seonduvad kostja poolt sõiduki suhtes teostatud töödega, seostatud ei ole aga sõidukile tekkinud kahjustusi ja seda, millised tööd olid vastava kahjustuse kõrvaldamiseks vajalikud. Kohus on 14.06.2019 eelistungil selgitanud, et hagejal tuleb mh tõendada millised kahjustused sõidukile tekkisid ning põhjuslik seos lepingurikkumise ja hagejal väidetavalt tekkinud kahju vahel, sh et valesti tagasi paigaldatud diferentsiaal tekitas iga väidetava kahjustuse ning et tehtud tööd olid vajalikud kahjustuste kõrvaldamiseks. Hageja tõendeid esitanud ei ole. Kohus selgitas 08.11.2019 eelistungil, et asjaolu, et töötajad on märkinud kindlustusandjale antud selgitustes, et mingid parandustööd on põhimõtteliselt seotud nende töödega, mida teostas kostja, ei võimalda tõendada, kas konkreetne puudus mingis töös tekitas konkreetse kahjustuse sõidukile. Kostja väitel ei seondu kõik remonttööd kahjustustega, mis tekkisid sellest, et poldid jäid piisavalt pingutamata. Nähtuvalt asjatundja arvamuse täiendusest 848/2018-1 (kd I, lk 163p-204), kajastuvad arvel nr 000044 mootori karteri tihendamistööd. Asjatundja on välja toonud, et Hispaanias avastatud õlileke tekkis, kuna poltliidete suurte lõtkude tõttu esisilla reduktori korpus lõpuks purunes ja purunenud korpusest hakkas välja lekkima esisilla reduktoris olnud õli. Arvel toodud tööd mootori karteri tihendamiseks ei olnud vajalikud õlilekke kõrvaldamiseks, kuna õli lekkis esisilla reduktorist. Kohus tuvastab asjatundja arvamuse alusel, et 13.03.2018 arvel nr 000044 kajastatud remonttööd ei olnud vajalikud selleks, et kõrvaldada sõidukilt kahjustused, mis tekkisid seoses sellega, et kostja jättis reduktori poltidega jäigalt kinnitamata. Arve nr 000067 osas on asjatundja täiendavas arvamuses märgitud, et reduktori purunemisel tekkinud kahjustuste kõrvaldamisega on seotud tööd ja varuosad esisilla reduktori, mootori toe ja veovõllide asendamiseks, milliseid töid kajastavate ridade summa on arvel 4 925,94 eurot. Kohus tuvastab asjatundja arvamuse alusel, et 13.04.2018 arvel 000067 kajastatud töödest olid vajalikud kostjapoolse lepingurikkumise tagajärjel tekkinud kahjustuste kõrvaldamiseks tööd kogusummas 4 925,94 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on välja toonud, et ta tegi kulutusi sõiduki toomiseks Eestisse 1 440 eurot, mis oli vajalik, et kokkuleppel kostja ja kindlustusandja transportida sõiduk Eestisse, et kindlustusandja saaks selle üle vaadata. Hageja käsitluse kohaselt on tegemist kuluga kahju kindlaks tegemiseks. Kostja vaidleb vastu, et kahju kindlaks tegemiseks tulnuks sõiduk Eestisse tuua või et selleks oleks olnud kokkulepe. Selleks ajaks kui sõiduk Eestisse toodi, oli kindlustusandja juba otsuse teinud. Transpordikulu tõendamiseks on hageja esitanud T OÜ 03.09.2018 arve (kd I, lk 22; sama lk 156) transporditeenuse eest summas 1 440 eurot. Kohus on kuulanud tunnistajana üle sõiduki kasutaja H B (ütlused kd II, lk 32-34). Tunnistaja ütluste kohaselt otseseid kokkuleppeid, kuidas kahju kindlaks tehakse, ei olnud. Nii X X kostja esindajana kui kindlustusandja soovisid sõidukit Eestisse ülevaatamiseks. Tunnistaja rääkis nendega telefoni teel. Kohus on kuulanud tunnistajana üle ka X

Xe (ütlused kd II, lk 34-36). E. Xe väitel rääkis ta H. Bga telefoni teel vahetult pärast auto kätte andmist paari päeva jooksul. Edaspidine suhtlus toimus kirjavahetuse teel. E. Xe väitel ei ole ta rääkinud H. Bga auto Eestisse toomisest. Tunnistajate ütlused on seega vastuolus osas, mis puudutab kokkulepet sõiduki Eestisse toomiseks. Kohtu hinnangul puudub alus pidada ühe tunnistaja ütluseid teise omadest usaldusväärsemateks. Seetõttu asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et tal oli kostjaga kokkulepe sõiduki Eestisse toomiseks või et kostja seda vähemalt soovis. Kohus leiab, et küsimus sellest, millises ulatuses hüvitab kostja kindlustusandja kostja poolt tekitatud kahju, ei seondu kahju ulatuse kindlaks tegemisega. Kahju, mis hagejal tekkis seoses sõiduki remontimisega Hispaanias, pidi hagejale selguma Hispaania töökoja remondiarvetest. Isegi kui asuda vastupidisele seisukohale, nõustub kohus kostjaga, et asjas esitatust ei nähtu, et sõidukit oli vaja tuua Eestisse seoses kindlustusandjaga. Nähtuvalt kindlustusandja otsusest kahju hüvitamise kohta, on see tehtud juba 06.07.2018, transpordiarve on esitatud aga alles septembris. Kindlustusandja otsusest nähtuvalt on see tehtud lähtuvalt hageja esitatud nõuetest ja nendele vastavatest kostjapoolsetest selgitustest. Otsuses ei ole märgitud, et kindlustusandja oleks sõiduki üle vaadanud või sooviks seda teha hüvitamise ulatuse määratlemiseks tulevikus. Hageja väljatoodu, et kindlustusandja vaatas sõiduki üle pärast selle Eestisse saabumist, ei muuda seda, et kindlustuse otsus hüvitamise kohta oli tehtud juba 2018.a. juulis. Seetõttu asub kohus seisukohale, et transpordikulu ei olnud vajalik kahju ulatuse kindlaks tegemiseks. Pooled vaidlevad, kas hageja kahjuks on ka remondikuluga seoses tasutud käibemaks. Riigikohus on lahendis 2-17-11269 (p 12.2) selgitanud, et kooskõlas VÕS § 127 lg-tes 1 ja 5 sätestatuga tuleb kostjalt kahjuhüvitise väljamõistmisel arvestada mh seda, kas hagejal on õigus arvata tekkinud kuludelt sisendkäibemaks maha (st ta on käibemaksukohustuslane ning uue tõstuki soetamise ja asendustõstukite kasutamise kulu on tema maksustatava käibega seotud kulu). Kui hagejal on õigus tekkinud kuludelt sisendkäibemaks maha arvata, ei ole käibemaksu osa kulu, mille kostja peaks talle hüvitama. Vaidlus puudub, et hageja on käibemaksukohustuslane, see nähtub ka kostja esitatud väljavõttelt käibemaksukohustuslaste numbri kohta (kd I, lk 85p). Hageja väitel ei saa ta sisendkäibemaksu maha arvata, kuna reisil Hispaaniasse ei kasutatud sõidukit seoses hageja majandustegevusega. Kostja on esitanud väljavõtte liiklusregistri andmetest (kd I, lk 204p), milles on vaidlusaluse sõiduki kohta märgitud, et see on määratud töösõitudeks. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et reisil Hispaaniasse ei kasutatud sõidukit seoses hageja majandustegevusega. Kohus nõustub kostjaga, et asjaolu, et sõiduki kohta on liiklusregistrisse märgitud määratus töösõitudeks viitab vastupidisele. Kohus asub seisukohale, et seoses kostjapoolse lepingurikkumisega tekkis hagejal kahju 4 925,94 eurot, so arvel 000067 kajastuvad kulutused sõiduki parandamiseks ilma käibemaksuta. VÕS § 139 lg 1 kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Kostja leiab, et hageja oleks saanud kahju olulises ulatuses ära hoida, kui sõiduki kasutaja oleks pöördunud lähimasse Porsche esindusse, kui sõidukiga tekkisid probleemid. Hageja väitel tulnuks diferentsiaal ja sellega ühendatud komponendid välja vahetada sõltumata sellest, kui pikk vahemaa

enne teenindusse pöördumist sõidukiga läbitud oli. Poltide ebapiisav pingutatus ei anna mingeid sümptomeid ning seda ei oleks avastatud ka juhul, kui sõiduki kasutaja oleks kohe Porsche esindusse pöördunud. Kohtule on esitatud H. B ja E. Xe telefonikõne salvestis (15.07.2019 hagi tervikteksti lisa 1), millest nähtuvalt tekkisid sõidukiga probleemid, kui H. B hakkas Leetu jõudma: süttis check engine tuli. Muid probleeme sel hetkel sõidukiga ei esinenud. Asjatundja täiendava arvamuse kohaselt näeb sõiduki kasutusjuhend (kd I, lk 176-203p) ette, et kui kollane mootori kujutisega märgulatern põleb, peab sõiduki juht pöörduma esimesel võimalusel kvalifitseeritud remonditöökoja poole. Kohus leiab, et H. B, helistades seoses tule süttimisega kostja töötajale ning küsides nõu, toimis vastavalt kasutusjuhendile. H. B küsis, kas kõige targem oleks Leedu Porsche esindusse sõita ning E. X nõustus sellega, märkides, et sealt võiks korraks läbi sõita, et pandaks pistik külge. Kõnest ei nähtu, et E. X oleks pidanud check engine tule süttimist oluliseks probleemiks, mis seonduks kahju tekkimise võimalusega. E. X ei hoiatanud H. Bt kahju tekkimise ohu eest, kui ta kas jätkab sõitmist või ei pöördu esindusse viivitamata. Nimetatut arvesse võttes leiab kohus, et sõiduki kasutajale ei ole etteheidetav, et ta ei katkestanud sõitu ega pöördunud viivitamata Leedu Porsche esindusse vahetult pärast seda, kui check engine tuli süttis. Viidatud kõne toimus hageja väljatoodu kohaselt õhtusel ajal 20-21 paiku Leedu piiri lähedal. Pärast seda sõitis hageja umbes 300 km Leedust Poolani, kui hakkasid ilmnema täiendavad vead, mille kohta H. B saatis E. Xele e-kirja (kd I, lk 81). Selle kohaselt on H. B 02.03.2018 kell 12:08 E. Xele kirjutanud, et nüüd mootor juba loperdab ja jõnksutab. Lisaks juba alguses oli käiguvahetus veits imelik ning nüüd 2-3-4 vahetus on kohati sellise jõnksuga nagu midagi lendaks laiali kohe. E. X vastas sellele e-kirjale kell 12:23, paludes sõiduki kasutajal esimesel võimalusel pöörduda Porsche esindusse, defekteerimaks, mis viga autol küljes on (kd I, lk 81p). Kostja on kohtule esitanud kaardi (kd I, lk 82), millel on märgitud Porsche esinduste asukohad teekonnal Leedust Hispaaniani. Poolas ja edaspidisel teekonnal on kaardilt nähtuvalt mitmeid esindusi. Vaidlus puudub, et sõiduki kasutaja pärast E. Xe e-kirja saamist lähimasse Porsche esindusse ei pöördunud, vaid sõitis Hispaaniasse. Asjatundja arvamuses on märgitud, et kui kostja töökojas oli sõiduki läbisõit 82 427 km, siis Hispaania töökojas fikseeriti 08.03.2018 läbisõiduks 87 081 km. Hageja väitel oli diferentsiaal pöördumatult kahjustunud juba siis, kui H. B helistas E. Xele Leedu piirilt. Hageja väitel põhjustas diferentsiaali puudulik kinnitamine õlilekke, ilma õlita suureneb hüppeliselt diferentsiaali temperatuur ja kulumine, metall termomuundub. Kohtu hinnangul ei ole hageja nimetatud väited tõendatud. Hageja on küll esitanud foto (kd I, lk 93) selle kohta, et sõiduki põhi oli Hispaaniasse jõudes õline, kuid foto alusel ei ole võimalik tuvastada, miks põhi õline oli. Asjatundja täiendavas arvamuses on märgitud, et asjassepuutuv sõiduk on ehitatud selliselt, et esisilla reduktor on homogeenne sõlm, millel puudub tihendpind mootori ja reduktori korpuste vahel. Samas on märgitud, et seetõttu ei teki esisilla reduktori ja mootori korpuste vaheliste poltliite lõtku korral õlileket ei mootorist, käigukastist ega esisilla reduktorist; õlileke tekkis, kui poltliidete suurte lõtkude tõttu esisilla reduktori korpus lõpuks purunes ja purunenud korpusest hakkas lekkima esisilla reduktoris olnud õli. Asjatundja märkis, et fotodel reduktori korpusest puuduvad sõlme ülekuumenemisele viitavad värvuse muudatused. Kohus on eriteadmistega tunnistajana üle kuulanud Auto 100 AS hooldusnõuniku M A (ütlused kd II, lk 28p-32), kes on autoinsener, keda on koolitatud Porsche tehases. Ka M. A ei leidnud, et fotol purunenud korpusest oleks tundemärke ülekuumenemise kohta. M. A pidas küll võimalikuks, et diferentsiaali poltidest lahti olek võib iseenesest sellega seotud komponente kahjustada, kuid tõendatud ei ole, et käesoleval juhul oleksid tekkinud sõidukile kahjustused ainult seetõttu, et poldid olid lõdvalt kinnitatud (kahjustus tekkis asjatundja arvamuse kohaselt, kui reduktori korpus ebapiisavalt pingutatud poltide tõttu murdus). Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et diferentsiaal oli pöördumatult kahjustatud juba Leedu piiril.

Hageja väitel ei viidanud sõidukil esinenud sümptomid diferentsiaali probleemidele. Pooled vaidlevad, kas poltide ebapiisav kinnitamata jätmine oleks esinduses ilmnenud. Nähtuvalt M. Ai ütlustest diferentsiaali probleemidele ei viita check engine tule põlemine, mootori ebaühtlane töö, ebaühtlane käiguvahetus. Vigasest diferentsiaalist annab märku mehaaniline ragin või kolin. Diferentsiaal ei anna elektroonilisi signaale mootori juhtplokile, kui poldid on natuke lahti. See, kas tehnik saab autoga sõites aru, et diferentsiaal on lahti, sõltub, kui lahti see on. Kui tükk murdub lahti, võib kuulda olla mingeid kolakaid, kuid mitte tingimata. Diferentsiaal, millest lekib õli, ei ole kasutatav. On võimalik, et diferentsiaal on kinnituspoltidest lahti, kuid juht ei tunne midagi. Asjatundja R. P on oma täiendavas arvamuses märkinud, et poltliite lõtvumisel pole esisilla reduktor mootori külge enam jäigalt kinnitatud ning tekib lõtk, mis väljendub käiguvahetusel, kiirendamisel ja aeglustamisel kostuvates kolksatustes. Lõtku tõttu tekivad löökkoormused kanduvad edasi sõiduki konstruktsioonidele ning on sõidukis viibijatele kuuldavad ja tuntavad. Kohus leiab, et M. Ai ja R. P selgitused diferentsiaali kohta ei ole teineteisega iseenesest vastuolus. M. Ai ütlustest selgub, et diferentsiaali lahtioleku tajutavus sõltub sellest, kui lahti see on. R. P kirjeldatud löökkoormus sõltub lõtku ulatusest, seega juhul, kui poldid ei ole piisavalt lahti, ei pruugi see olla sõitjale tajutav. H. B 02.03.2018 e-kirjas on märgitud, et mootor loperdab ja jõnksutab ning et käiguvahetus toimub jõnksuga. H. B ei ole märkinud raginat ega kolinat, mis M. Ai ütluste kohaselt viitaksid vigasele diferentsiaalile. Kohus järeldab sellest, et 02.03.2018 ei olnud diferentsiaal veel vigastatud. Ka ei ole e-kirjas märgitud kolksatusi, jõnksatused käiguvahetusel on kohatised, seega kasutaja ei tajunud pidevaid lööke. Nimetatu viitab sellele, et 02.03.2018 oli lõtk veel piisavalt vähene, et juht vastavaid sümptomeid ei tajuks. Ometi ei võimalda see teha järeldust, et esinduses ei oleks poltide ebapiisav kinnitatus ilmnenud. M. A on selgitanud, et diferentsiaali vaatamiseks tõstetakse auto üles, diferentsiaal asub mootori all ja on põhjakattega varjatud. H. B viitas oma e-kirjas probleemidele mootori ja käigukasti töös. M. A on selgitanud, et käigukasti puhul Porsche esinduses defekteerimiseks, kui käigukast ei vaheta käike sujuvalt, käigukasti ei remondita, vaid see vahetatakse välja. Seega kui H. B oleks 02.03.2018 kirjeldatud probleemidega pöördunud esindusse, oleks sõiduk käigukasti vahetamiseks üles tõstetud ja põhjakate eemaldatud. Sõiduki üles tõstmisel oleks ilmnenud, et diferentsiaal on lahti. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kui sõiduki kasutaja oleks pöördunud 02.03.2018 Porsche esindusse, oleks selgunud, et poldid on kinnitatud ebapiisavalt. Nähtuvalt asjatundja arvamusest enne seda, kui esisilla reduktori korpus oli purunenud, piisanuks kostjapoolse puudusega töö parandamiseks sellest, kui reduktori kinnituspolte oleks pingutatud. Sellise töö maksumus on asjatundja täiendava arvamuse kohaselt Baltikumis ja Poolas suurusjärgus 1 190,68 eurot. Kohus nõustub kostjaga, et esineb alus kahjuhüvitise VÕS § 139 lg 2 alusel vähendamiseks kuni nimetatud summani, sest sõiduki kasutaja jättis tegemata toimingu, mis oleks kahju vähendanud: jättis pöördumata 02.03.2018 lähimasse Porsche esindusse. Seda oleks võinud temalt mõistlikult oodata, sest kostja oli oma e-kirjaga juhtinud vastavale vajadusele tähelepanu. Samuti on kohtu hinnangul mõistlikule isikule arusaadav vajadus olukorras, kus ühtaegu põleb nii check engine, loperdab mootor kui sõiduk vahetab käike selliselt, nagu midagi lendaks laiali kohe, mitte sõita sõidukiga mitu tuhat kilomeetrit, vaid pöörduda viivitamata teenindusse. Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole õigustatud kahju hüvitamist nõudma enamas ulatuses kui 1 190,68 eurot. Kostja on esitanud maksekorralduse (kd I, lk 163), millest nähtuvalt on kostja hagejale 04.09.2018 tasunud 4 875,12 eurot hüvitist vastavalt kindlustuse otsusele. Vaidlus puudub, et kindlustuse otsus

hõlmab remondiarvelt 000067 nähtuvaid kulutusi. Kohus tuvastab maksekorralduse alusel, et kostja on hagejale tekitatud kahju hüvitanud. Hageja on arvestanud seoses arvega 000067 viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 06.07.2018. Hageja võimalik viivisenõue perioodi 06.07.2018-04.09.2018 eest on 04.09.2018 makstud hüvitisega igal juhul täidetud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. Asjas puudus vaidlus selle üle, et hageja on esitanud kostjale erinevaid nõudeid kahju hüvitamiseks, mille tõendamiseks on hageja esitanud 29.04.2018, 07.06.2018 ja 20.09.2018 nõudekirjad (vastavalt kd I, lk 6, sama kd I, lk 140; kd I, lk 8-10, sama kd I, lk 150-152; kd I, lk 17-18). Seoses 10.05.2018 ja 30.05.2018 arvetega (vastavalt kd I, lk 20, tõlge lk 49; kd I, lk 2121p, tõlge lk 52-53) ei ole hageja nõudeid esitanud. Samuti ei ole hageja nõudnud käigukastiga seotud kulutuste hüvitamist, mille osas tehtud töid kajastavad Auto100 arved (kd I, lk 94-97p). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda. Samuti ei hinda kohus kostja arvet tööde eest (kd I, lk 80p), kuna see tõend on esitatud seoses menetlusliku tasaarvestuse vastuväitega. Menetluskulude jaotus TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.