Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Asjaolud Salderen LT OÜ esitas 22.10.2020 Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Võlgniku peamiseks tegevuseks oli alkohoolsete jookide ja muude kaupade hulgimüük xxxx ja Eestis, 2018. ja 2019. majandusaastad lõppesid miinusega. Lisaks eeltoodule on maksejõuetuse põhjuseks pikaajaline kohtuvaidlus Maksu- ja Tolliametiga. Võlgnevusi ei ole maksuameti ja tarnijate ees, üleval on tasumata arved ostjate poolt. Võlg krediidiasutuste ees on vähemalt 8 763 euro ulatuses. Avaldaja seaduslik esindaja ei ole suuteline võlga tasuma ka eraisikuna, kuna kaotatud kohtuvaidluses maksuametiga on seadusliku esindaja varale seatud hüpoteek summas 202 000 eurot. Vallas- ja kinnisvara võlgnikul puudub. Võlgnik on maksejõuetu, mistõttu tuleb välja kuulutada pankrot. 09.11.2020 nimetas kohus võlgnikule ajutise halduri. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 333,27 eurot, kohustusi on vähemalt 9 038,32 euro ulatuses. Tagasivõitmise võimalused võivad esineda - 2017.a tagastati lähikondsele laen summas 4 290 eurot ja 2019.a tagastati lähikondsele xxxx OÜ-le laen 4 800 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga - 2017.a tegi võlgnik juhatuse liikmele väljamakseid laenu tagastamiseks summas 4 290 eurot, mis võlgniku müügitulu 3 003 eurot silmas pidades vähendas väga oluliselt maksevõimet; 2017.a. lõpus võttis võlgnik laenu OÜ-lt xxxx 4 850 eurot, millega balansseeriti lähikondsele tehtud väljamaksed. Püsiv maksejõuetus saabus hiljemalt 2017.a lõpus. Koos aruandega esitas ajutine haldur taotluse tasu ja kulutuste hüvitise kindlaksmääramiseks. 10.12.2020 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2 500 eurot tähtajaga 21.12.2020 ning avaldas 10.12.2020 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 333,27 euro väärtuses ning kohustusi on vähemalt 9 038,32 euro ulatuses, võlgnik on seega maksejõuetu, kuna tema vara ei kata kohustusi. Tagasivõitmise võimalused võivad esineda, kuid nõuete perspektiiv ei ole selge ning nõuete esitamine eeldab rahaliste vahendite olemasolu. Tasutud ei ole ka pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks peab kohus kooskõlas ajutise halduri seisukohaga rasket juhtimisviga. PankrS § 28 lg 2 sätestab: „Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.“ Ajutise halduri poolt esile toodud asjaoludest nähtub 2017.a juhatuse liikmele (võlgniku jaoks lähikondne) laenu

tagastamine suuremas summas kui oli terve nimetatud aasta müügitulu, millega vähendati võlgniku maksevõimeta ja tekitati vajadus võtta uus laen. Maksejõuetuse tekkimise ajaks on 2017.a lõpp. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 9 tundi. Kuivõrd aruanne hõlmab ka istungile arvestatud aega 0,3 tundi, kuid menetlusosaliste nõusolekul istungit ei toimunud, siis arvestab kohus halduri põhjendatud ajakuluks 8,7 tundi. Arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Halduri tunnitasu 90 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kulud seisnevad büroo-, transpordi- ja sidekuludes ning päringute tegemises. Kohus peab tehtud kulutusi põhjendatuks. Võlgnik ajutise halduri tasule ja kuludele vastuväiteid ei esitanud. Kohus määrab halduri tasuks 939,60 eurot (sisaldab käibemaksu) ja kulutuste hüvitiseks 127,20 eurot. Haldur on taotlenud hüvitada tasu riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 sätestab: „Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).“ PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kuivõrd vara puudub ja deposiiti ei ole tasutud, mõistab kohus ajutise halduri tasust 397 eurot (lisandub käibemaks 79,40 eurot) välja riigi vahenditest.

Ülejäänud osa tasust ja kulutuste hüvitis – kokku summas 590,40 eurot (sisaldab käibemaksu) – mõistab kohus välja võlgnikult. Tasu ja kulutuste hüvitis maksta välja Bürooteenused ja Õigusabi OÜ arveldusarvele. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Dokumendid jäävad Toomas Kordmaa vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.