2-20-139555
Kohtuasja number
2-20-139555
Määruse tegemise aeg ja koht
23. detsember 2020, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtuasi
Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi avaldus A K vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja:
Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (rk 10625474)
Avaldaja esindaja: Aleksei Arno (lepinguline esindaja) Võlgnik:
A K (ik XXX)
tähtaeg 20.01.2021 20.02.2021 20.03.2021 20.04.2021 20.05.2021 20.06.2021 20.07.2021 20.08.2021 20.09.2021 20.10.2021 20.11.2021 20.12.2021 20.01.2022 20.02.2022 20.03.2022 20.04.2022
summa (euro)
1(5)
2-20-139555
20.05.2022 20.06.2022 20.07.2022 20.08.2022 20.09.2022 20.10.2022 20.11.2022 20.12.2022 20.01.2023 20.02.2023 20.03.2023 20.04.2023 20.05.2023 20.06.2023 20.07.2023 20.08.2023 20.09.2023 20.10.2023 20.11.2023 20.12.2023 20.01.2024 20.02.2024 20.03.2024 20.04.2024 20.05.2024 20.06.2024 20.07.2024 20.08.2024 20.09.2024 20.10.2024 Kokku:
2-20-139555
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Pärnu Maakohus 22. detsembri 2020 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude võlgniku vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohtumääruse kohaselt esitasid avaldaja ja võlgnik kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu. Seoses kompromisslepingu esitamisega andis kohus asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule. Kohus tuvastas, et avaldaja ja võlgnik esitasid 22. detsembril 2020 kohtule kokkuleppe ja taotluse menetluse lõpetamiseks.
Kohus, tutvunud poolte avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 486 lg 1 p 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. TsMS § 486 lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut 3(5)
2-20-139555 tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. TsMS § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus tuvastas, et pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku avalikku- ega menetlusosaliste huvi; kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi. Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada kooskõlas TsMS § 168 lg 3 vastavalt kokkuleppele (s.o võlgnik hüvitab avaldajale avaldaja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud pool riigilõivust ja menetluskulud). Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätab kohus menetlusosaliste endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Pooled on menetluskulude jaotuse ja hüvitamise osas kokku leppinud, kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hageja esitas kohtule taotluse poole riigilõivu tagastamiseks seoses kompromissi sõlmimisega. Kohus lahendab menetluskulude tagastamise eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamine Menetlusosalised avaldasid, et loobuvad edasikaebamise õigusest. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus on seisukohal, et määruskaebuse esitamise õigusest saab loobuda vaid hagimenetluses. TsMS § 475 lg 1 p 1 kohaselt on maksekäsu kiirmenetlus hagita asi. Seega on kompromissi puhul tegemist kokkuleppega hagita menetluses ning hagita menetluse menetlusosalised ei saa sealjuures loobuda edasikaebamise õigusest menetlust lõpetava määruse peale. Kohus jätab menetlusosaliste taotluse edasikaebeõigusest loobumiseks rahuldamata. 4(5)
2-20-139555
Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.