Määruse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2020, Tallinn Kohtuasja number
2-18-135955
Kohtuasi
Osaühingu MAKET KINNISVARA hagi Maardu linn, Orumetsa tn 10 korteriühistu vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. mai 2020. a määrus (menetluse taastamise taotluse lahendamine)
Kaebuse esitaja ja liik
Maardu linn, Orumetsa tn 10 korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Osaühing MAKET KINNISVARA (registrikood 10846131), lepinguline esindaja Kaili Siilak Kostja Maardu linn, Orumetsa tn 10 korteriühistu (registrikood 80438101), lepingulised esindajad Indrek Põder ja Aire Põder
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Täiendada Harju Maakohtu 27. mai 2020. a määrust otsustusega, et menetluskulud jäävad Maardu linn, Orumetsa tn 10 korteriühistu kanda. Muuta maakohtu määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Jätta Maardu linn, Orumetsa tn 10 korteriühistu määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta Maardu linn, Orumetsa tn 10 korteriühistu kanda.
Maakohtu määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses.
4.1.Jätta Maardu linn, Orumetsa tn 10 korteriühistu kaja Harju Maakohtu 2. aprilli 2020. a tagaseljaotsuse peale rahuldamata ning asjas menetlus taastamata.
4.2.Jätta menetluskulud Maardu linn, Orumetsa tn 10 korteriühistu kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest ((TsMS) § 417 lg 4).
2-18-135955 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 177 lg 2).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing MAKET KINNISVARA (hageja) esitas 31. detsembril 2018 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Maardu, Orumetsa tn 10 korteriühistu (võlgnik, kostja, korteriühistu) vastu võla 1472 euro 41 sendi saamiseks. Maksekäsuosakond tegi võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Tsiviilasi edastati Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 9. aprillil 2019 kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja põhivõla 1472 eurot 41 senti ning hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 51 eurot 64 senti. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10. aprillist 2019 kuni põhivõla kohase tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt tegutses hageja vastavalt Maardu, Orumetsa tn 10 korteriomanike otsusele korteriühisuse valitsejana. 1. jaanuaril 2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) kohaselt tekkis juriidilise isikuna Maardu linn, Orumetsa tn 10 korteriühistu, kellega allkirjastati 5. märtsil 2018 elamu haldamise ja majandamise üleandmisevastuvõtmise akt. Kuna kostja ei sõlminud korterelamus vajalike teenuste pakkujatega uusi lepinguid ega võtnud üle ka hageja sõlmitud lepinguid, siis kokkuleppel kostja korteriomanikega jätkas hageja kostja korteriomanikele teenuste vahendamist käsundi alusel. Perioodil, mil hageja oli korteriühistu valitseja, jäi korteriomanikel täitmata korteriomandist tulenevaid kohustusi. Kokku jäeti hagejale valitsejaks olemise perioodil tasumata osutatud ja tarbitud teenuste ning seeläbi ühisuse funktsioneerimiseks vajalikke kulusid 3506 eurot 49 senti, millest perioodil 01.01.2018 kuni 31.10.2018 on tasutud 1525 eurot 12 senti. Võla jääk on 1981 eurot 37 senti. Esialgsest võlast 3506 eurot 49 senti moodustab suurem osa Orumetsa tn 10 korteri nr 8 omanike XX ja YY võlg 2764 eurot 87 senti ning korteri nr 4 omaniku CC võlg 594 eurot 90 senti. Hageja kogutud remondifond oli 5. märtsiks 2018, s.o elamu haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akti sõlmimise ajaks 1382 eurot 93 senti. See summa on kujunenud remondifondi tegeliku jäägi, 1484 euro 94 sendi tasaarvestamisel remondifondist maha arvestamata jäänud korteriühistu huvides osutatud teenuste arvetega summas 102 eurot 1 sent. 1. novembril 2018 teatas hageja kostjale tasaarvestusest ühisuse võla ja remondifondi jäägi vahel. Tasaarvestuse tulemusena on kostja võlg 598 eurot 44 senti (1981,37-1382,93). Ülejäänud võlg koosneb 2018. aastal hageja poolt teenuste vahendamisega seoses tasutud arvetest. Seda ei ole kostja hagejale hüvitanud. Perioodil 01.01.2018–31.10.2018 vahendas hageja kostjale teenuseid 2671 euro 8 sendi ulatuses. Kostja on sellest summast ära tasunud 1797 eurot 11 senti. Seega on kostja hagejale võlgu perioodil 01.01.2018–31.10.2018
2-18-135955 vahendatud teenuste eest 873 eurot 97 senti (2671,08–1797,11). Võlg on kokku 1472 eurot 41 senti (598,44+873,97). Hageja ning korteriomanike vahelistele suhetele kehtis valitsejaga sõlmitud leping, mis vastab käsunduslepingu tunnustele. Hageja täitis kõik oma kohustused korteriomanike ees ja kandis kulusid. Vastavalt KrtS § 66 lg-le 2 lähevad korteriühisuse õigused ja kohustused alates 1. jaanuarist 2018 üle korteriühistule.
3.Tsiviilasjas nr 2-17-13644 ei ole menetluses sama nõue. Viidatud tsiviilasjas on hageja Maardu linn, Orumetsa tn 10 korteriühistu, kes on praeguses asjas kostjaks. Tsiviilasja nr 2-1713644 saab käsitada kostja regressinõudena tegelike võlgnike (korteri nr 8 omanike XX ja YY) vastu.
4.Kostja palus 28. juuli 2019. a kuupäevaga vormistatud dokumendis jätta hagi läbi vaatamata, kuna hageja ja kostja vahel puudub leping. Hageja oli valitud maja valitsejaks piirangutega, kõik tegevused pidi hageja esitama kooskõlastamiseks. Hageja nõuded tulenevad heaks kiitmata tegevustest. Hageja ning X ja YY vahel oli juba käimas kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-17-13644. Kuna selles asjas ei olnud kohus veel otsust teinud, ei olnud võlg muutunud sissenõutavaks. Seega ei saanud hageja tõendada, et selline võlg on olemas. 25. septembril 2018 vabastati hageja korteriühistu valitseja ülesannetest ebaseadusliku ja amoraalse käitumise, petmiste ning kostja õiguste rikkumise ja kostjale kahju tekitamise tõttu. Kostja ei aktsepteeri hageja tõendeid, kuna need on võltsitud. Kostja soovis esitada vastuhagi ning palus määrata selleks täiendava tähtaja. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda.
5.Kohtuistungile 04.03.2020 kostja ei ilmunud. Hageja taotles asjas tagaseljaotsuse tegemist. Harju Maakohus rahuldas 2. aprilli 2020. a tagaseljaotsusega hagi ning mõistis kostjalt välja põhivõla 1 472 eurot 41 senti ja 9. aprilli 2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 51 eurot 64 senti. Samuti mõistis maakohus kostjalt välja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
6.Kostja esitas 4. mail 2020 tagaseljaotsuse peale kaja TsMS § 415 lg 1 p 3 alusel ning palus menetluse taastada. Kaja põhjenduste kohaselt teatas kostja maakohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ning põhistas seda. Kostja vastas ka hagile ning teatas kohtule, et soovib esitada vastuhagi. Kostja esitas vastuse hagile tähtaegselt. Maakohus kutsus menetlusosalised
4.märtsil 2020 toimuvale eelistungile. Kostja juhatuse liige XX teatas maakohtule 25. veebruaril 2020 e-kirjaga, et tema ning teised kostja seaduslikud esindajad ei saa 4. märtsil 2020 toimuvale kohtuistungile tulla. Kaks kostja juhatuse liiget elavad väljaspool Eestit ning kohtukutses märgitud ajaks ei ole neil võimalik kohtusse ilmuda. Kostja taotles istungi edasilükkamist ja uue istungiaja määramist. Maakohus jättis 27. veebruaril 2020 saadetud ekirjaga kostja taotluse istungi aja edasilükkamiseks rahuldamata, põhjendusega, et taotlus on põhjendamatu. 3. märtsil 2020 esitas kostja juhatuse liige uue taotluse istungiaja muutmiseks põhjendusega, et kostja juhatuse liikme QQ volitused lõppesid 31. detsembril 2019, juhatuse liige WW elab Venemaal ning COVID-19 suure nakkusohu tõttu ja Venemaa Föderatsiooni Tervishoiuministeeriumi soovitusi järgides ei ole tal võimalik Eestisse kohtuistungile tulla. Kostja juhatuse liige XX viibib istungi toimumise ajal Rootsis ning ei saa kohtuistungist osa võtta tervislikel põhjustel (peale rasket haigust on ta arstide pideva kontrolli all). XX esitas oma väidete tõendamiseks maakohtule dokumentaalsed tõendid arstivisiitide broneeringute kohta – kirurgi, terapeudi ja psühholoogi vastuvõtuajad Rootsis. Kostja esindaja palus maakohtul võtta
2-18-135955 arvesse tekkinud eriolukorda ning taotluses esitatud mõjuvaid põhjuseid istungiaja edasilükkamiseks. Kostja möönis, et esitatud tõendid arstivisiitide kohta ei vasta TsMS § 422 lg 2 alusel kehtestatud tõendi vorminõuetele (tõend on rootsikeelne), kuid seda põhjusel, et arstivisiidid olid välisriigis. Kostja hinnangul oleks kohus pidanud eelistungi edasi lükkama ning määrama kostjale tähtaja tõendite tõlgete esitamiseks. Maakohus kostja taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks enne eelistungi toimumist ei lahendanud. Seetõttu oli kohtu poolt tagaseljaotsuse tegemine kostjale üllatuslik. Maakohus lahendas kostja istungi edasilükkamise taotluse eelistungil, jättes istungi edasilükkamise taotluse rahuldamata. Maakohus leidis, et kostja Rootsis viibival juhatuse liikmel ei olnud mõjuvaid põhjuseid kohtuistungile ilmumata jätmiseks. 4. märtsi 2020. a eelistungi protokollist ei nähtu, millistest asjaoludest tingitult asus maakohus seisukohale, et kostja taotluses esitatud asjaolud ei ole mõjuvaks põhjuseks istungile tulemata jäämisel. Protokollist nähtuvalt on maakohus jätnud sisuliselt kostja taotluse lahendamata ning kostja mõjuva põhjuse tõendamiseks esitatud tõendid hindamata. Kostja hinnangul ei ole maakohus lahendanud tema 3. märtsi 2020 taotlust vastavalt seaduses ettenähtud korrale. Maakohtul ei olnud TsMS § 413 lg 3 p-st 2 ning § 415 lg-st 3 tulenevalt alust tsiviilasja tagaseljaotsusega lahendada. Kuigi tagaseljaotsuse põhjendustest ei nähtu tagaseljaotsuse tegemise põhjus, siis eelduslikult oli selle tegemise põhjuseks see, et kostja ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Kostja leiab, et maakohus on valesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõigust. Kostja esitas vastuse hagile tähtaegselt, s.o 28.07.2019. Vastuses hagiavaldusele teatas kostja seaduslik esindaja, et tal on vastuväited hagi menetlusse võtmise suhtes ning et hagi tuleb jätta läbi vaatamata või rahuldamata. Samuti teatas kostja, et soovib esitada vastuhagi ning palub selleks maakohtult täiendavat tähtaega. Samuti on kostja teavitanud maakohut, et juhul, kui kohus peab õigeks menetlust jätkata, siis taotleb kostja tunnistajate ülekuulamist kohtuistungil ning täiendavate tõendite esitamist. Maakohus ei andnud kostjale täiendavat tähtaega vastuhagi, täiendavate taotluste ja tõendite esitamiseks. Seega ei olnud tagaseljaotsuse eeldused TsMS § 407 lg 1 kohaselt täidetud. Tagaseljaotsuse tegemise eeldused ei olnud täidetud ka põhjusel, et kohtuistungi kutse on kätte toimetatud ainult ühele kostja seaduslikule esindajale XX-le. Praegusel juhul on alus menetluse taastamiseks sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kuivõrd maakohus on teinud tsiviilasjas tagaseljaotsuse rikkudes TsMS sätteid (§ 413 lg 3 p 2 ja § 415 p 3). Kostja esitas täiendavad sisulised vastuväited hagile, leides, et hagi on paljasõnaline ja tõendamata.
7.Hageja palus jätta kaja rahuldamata. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus jättis 27. mai 2020. a määrusega kostja avalduse menetluse taastamiseks rahuldamata. Maakohtu põhjenduste kohaselt toimetati kostjale kohtukutse kätte 4. veebruaril 2020. Kostja seaduslik esindaja taotles istungi edasilükkamist kahel korral, 25. veebruaril 2020 ja 3. märtsil 2020. Koos taotlusega esitas kostja esindaja rootsikeelsed dokumendid. Maakohtu hinnangul ei olnud kostjal mõjuvat põhjust istungilt puudumiseks. Kostja ei märkinud istungilt puudumiseks seaduses loetletud mõjuvaid põhjuseid, vaid tõi välja, et kaks kostja seaduslikku esindajat ei ole istungi toimumise ajal Eestis (ühel neist oli planeeritud arstivisiit) ning kolmanda juhatuse
2-18-135955 liikme volitused on lõppenud. Kohus selgitas kostjale 6. novembril 2019 saadetud kirjas, et kohtumenetlus toimub TsMS § 32 lg 1 kohaselt eesti keeles ning kohtule tuleb esitada eestikeelseid dokumente. Kostja oli sellest teadlik, kuid sellest hoolimata esitas istungilt puudumise põhjendamiseks võõrkeelseid tõendeid. Samuti oli kostjal võimalik oma arstivisiidi aega valida. Esitatud taotlusest ei nähtu, et tegu oleks olnud erakorralise visiidiga. Kostja pole tõendanud, et ta arstivisiidil üldse käis. Mõjuvaks põhjuseks istungilt puudumiseks ei ole kostja seaduslike esindajate välismaal elamine, kuna neil oli võimalus istungi ajaks Eestisse tulla või leida kostjale lepinguline esindaja. Kuu aega on piisav aeg lepingulise esindaja leidmiseks. Asjakohatu on viide COVID-19 viiruse levikule, kuna kohtuistung toimus enne eriolukorra väljakuulutamist Eestis 12. märtsil 2020. Istungi toimumise ajal rahvusvaheline liiklus toimis. Kostja ei ole tõendanud, et seaduslikel esindajatel olid probleemid Eestisse tulekuga, põhjenduseks oli toodud välismaal elamine. Maakohus hindas kaja lahendamisel ka hagi õiguslikku põhjendatust. Kostja leiab ekslikult, et hagi on õiguslikult põhjendamata ja tõendamata. Tagaseljaotsusega saab kohus hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses (TsMS § 407 lg 1). Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud ning hagejal ei ole vaja oma väiteid tõendada. Kostja esitatud vastuväited ja tõendid tuleb tähelepanuta jätta. Seega ei oma tähtsust, et kostja esitas menetluses mingeid vastuväiteid. Maakohus tugines hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel järgmisele: hageja tegutses vastavalt Maardu, Orumetsa tn 10 korteriomanike otsusele korteriühisuse valitsejana; tulenevalt 01.01.2018 jõustunud KrtS-st tekkis juriidilise isikuna Maardu linn, Orumetsa tn 10 korteriühistu, kellega sõlmiti 05.03.2018 elamu haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akt; kostja ei sõlminud korterelamus vajalike teenuste pakkujatega uusi lepinguid ega võtnud üle ka hageja sõlmitud lepinguid; kokkuleppel Orumetsa tn 10, Maardu korteriomanikega jätkas hageja korteriomanikele teenuste vahendamist käsundi alusel; perioodil, kui hageja oli Orumetsa tn 10, Maardu valitseja, jäi korteriomanikel täitmata korteriomandist tulenevaid kohustusi summas 3506 eurot 49 senti. Hagiavalduse kohaselt moodustus võlg hagejale korteriomandi huvides teostatud teenuste arvetest ning korteriomanikele teenuste vahendamisega seotud hageja poolt tasutud arvetest 2018. aastal. Kui korteriomanikud on sõlminud teenuste osutamise lepingud teenuse pakkujaga ühiselt ise või valitseja kõigi korteriomanike nimel ning teenuse pakkuja esitab tarbitud teenuse eest arveid korteriomanikele ühiselt või valitseja vahendusel, vastutavad korteriomanikud lepingu täitmise eest eelduslikult solidaarselt. Vastavalt KrtS § 66 lg-le 2 läksid korteriühisuse õigused ja kohustused üle korteriühistule alates 1. jaanuarist 2018. Korteriühistu vastutab seaduse alusel tekkinud õigusjärgluse alusel ühisuse poolt täitmata jäänud kohustuste eest (TsÜS § 6 lg-d 1 ja 2). Eelnevat arvestades leidis maakohus, et kuna hageja täitis korteriomanike ees käsundi alusel kohustusi (VÕS § 619, § 628 lg 2) ning kandis kulutusi, mida kostja ei ole hagejale hüvitanud, siis on hageja nõue põhjendatud ning kostja kohustub tasuma hagejale võla 1472 eurot 41 senti ning sissenõutavaks muutunud viivise 51 eurot 64 senti, samuti viivise põhivõlalt alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni (VÕS § 113 lg 1). Kostja oli teadlik sellest, et hageja
2-18-135955 vahendas talle teenuseid, seega pidi kostja ka aru saama, et tal tuleb osutatud teenuste eest arvete alusel hagejale tasuda. Kostja seda ei teinud. Määruskaebus
9.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu 27. mai 2020. aasta määruse (vaidlustatud määrus) tühistada ning määruskaebuse rahuldada. Kostja palub saata asja tagasi maakohtule menetluse taastamiseks. Alternatiivselt palub kostja kaja rahuldada, menetluse taastada ning saata asja tagasi maakohtule edasiseks menetlemiseks. Maakohus on oma määruses ekslikult leidnud, et kostjal ei olnud mõjuvat põhjust kohtuistungilt puudumiseks. Kostja taotles 25. veebruaril 2020 e-kirja teel 4. märtsile 2020 kavandatud istungi edasilükkamist, kuid maakohus jättis selle taotluse e-kirjaga rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda menetluslikke otsuseid teha kirjaga. Kostja esitas teistkordse taotluse istungi edasilükkamiseks 3. märtsil 2020, põhjendades taotlust sellega, et kaks juhatuse liiget viibivad välismaal ning ühe juhatuse liikme volitused lõppesid
31.detsembril 2019. Ühel välismaal viibival juhatuse liikmel oli eelistungi toimumise ajal arstivisiit, mille tõendamiseks ta esitas dokumentaalsed tõendid rootsi keeles (arstide vastuvõtud Rootsis 03.03.2020, 4.03.2020 ja 6.03.2020 – kirurg, terapeut ja psühholoog). Kostja möönab, et tõendid ei vasta TsMS § 422 lg 2 alusel sätestatud vorminõuetele, kuna need on väljastatud välisriigis. Teine, Venemaal elav juhatuse liige ei saanud Eestisse kohtuistungile tulla COVID-19 viiruse suure nakkusohu tõttu. Need olid mõjuvad põhjused eelistungi edasilükkamiseks. Maakohus oleks pidanud kostjale määrama tähtaja arstitõendi tõlgete esitamiseks. Riigikohus on leidnud, et kohus peab kooskõlas TsMS § 306 lg-tes 1 ja 5 sätestatuga menetlusosalisele kätte toimetama mh määruse, millega pikendatakse kohtu määratud menetlustähtaega. Maakohus ei vastanud kostja taotlusele istungi edasilükkamiseks enne eelistungi toimumist. Seetõttu oli tagaseljaotsuse tegemine kostjale üllatuslik. Tagaseljaotsuse tegemisel peab kohus omal algatusel kontrollima muu hulgas ka TsMS § 413 lg-s 3 sätestatut. Hageja ei ole maakohtule esitanud ühtegi tõendit, mille kohaselt oleks hageja ja kostja vahel alates 1. jaanuarist 2018 või hiljemalt 6. märtsist 2018 (pärast elamu haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist) kokkulepe, mida võiks tõlgendada käsunduslepinguna. Maakohus ei ole tagaseljaotsust tehes vastupidist tuvastanud ning ei ole selliseid asjaolusid tuvastanud ka kaja rahuldamata jätmise määruses. Kostja üldkoosolek otsustas, et perioodiks 01.01.2018–31.12.2018 ei valita valitsejaks hagejat. Elamu haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt on üleandja (hageja) lõpetanud akti allkirjastamise hetkeks kõik kostja ekspluatatsiooni ja elanike teenindamisega seotud lepingud. Seega on hageja oma allkirjaga kinnitanud, et kõik lepingud hageja ja kostja vahel on lõppenud. Hageja hagi on tõendamata. Kostja vastas hagile tähtaegselt (28. juulil 2019) ning teatanud, et tal on vastuväited hagi menetlemise osas ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata või rahuldamata. Samuti teatas kostja, et
2-18-135955 soovib esitada vastuhagi. Maakohus ei ole andnud kostjale täiendavat tähtaega vastuhagi, taotluste ja tõendite esitamiseks. Menetluse edasine käik
10.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning küsis sellele hageja seisukohta.
11.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Kohus ei ole rikkunud tagaseljaotsuse tegemisega hagi rahuldamise materiaalõiguslikke eeldusi.
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
13.Ringkonnakohus andis kostjale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks, paludes kostjal esile tuua asjaolud, millest nähtuks, mis põhjusel ei saanud kostja esindaja maakohtule istungile tulemise takistustest õigeaegselt teada anda ning tuua esile asjaolud, millest nähtuks, et istungile tulek oli mõjuval põhjusel takistatud.
14.30. septembril 2020 esitas kostja täiendavad selgitused ja tõendid (varem esitatud rootsikeelsete dokumentide tõlked).
15.Ringkonnakohus küsis hageja seisukohta kostja esitatud tõenditele. Hageja hinnangul ei tõenda kostja esitatud dokumendid, et kostjal juhatuse liikmetel oli mõjuv põhjus istungilt puudumiseks. Hageja palus jätta kostja esitatud dokumendid vastu võtmata, kuna nende ehtsuses ei saa kindel olla. Tõlgetest ei nähtu, kes on nende koostaja ja kas ta vastutab nende õigsuse eest.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 ja 21 alusel koosmõjus §-iga 659 tuleb muuta määruse põhjendusi, samuti täiendada maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas, jättes maakohtu kaja menetlemise kulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Muus osas jääb maakohtu määruse resolutsioon muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
17.Esmalt hindab ringkonnakohus, kas kostjal oli mõjuv põhjus kohtuistungilt puudumiseks.
17.1.Kostja hinnangul leidis maakohus ekslikult, et kostjal ei olnud mõjuvat põhjust kohtuistungilt puudumiseks. Kostja põhjendas istungi edasilükkamise taotlust sellega, et kostja kaks juhatuse liiget ei viibi istungi toimumise ajal Eestis. 3. märtsil 2020 esitatud uues istungi edasilükkamise taotluses tõi kostja esile täiendavad asjaolud, millele ta esialgses taotluses ei tuginenud. Kostja põhjendas uut taotlust sellega, et üks kostja juhatuse liikmetest, WW, elab Vene Föderatsioonis ning ei saa kohtuistungile tulla viiruse COVID-19 nakkusohu ning sellega seotud võimalike tagajärgede tõttu. Samuti on juhatuse liikmel olnud raskusi reisidokumentide vormistamisega ning lähim võimalik aeg reisimiseks saab olla juuni keskpaigas. Põhjendusena on viidatud ka Venemaa Föderatsiooni Tervishoiuministeeriumi soovitustele, millest tulenevalt ei olnud Eestisse reisimine ja kohtuistungil osalemine võimalik. Teise juhatuse liikme, XX osas selgitas kostja, et XX on tervislikel põhjustel Rootsis, kus talle on 3. märtsiks 2020, 4. märtsiks 2020 ning 6. märtsiks 2020 broneeritud kirurgi, terapeudi ja psühholoogi vastuvõtu ajad.
17.2.Ringkonnakohus hindab kostja 30. septembril 2020 esitatud täiendavate selgituste ja tõendite alusel kõigepealt seda, kas juhatuse liikmel WW-l oli mõjuv põhjus kohtuistungilt puudumiseks.
2-18-135955
17.3.Ringkonnakohus palus määruskaebuse lahendamiseks esitada kostjal tõendi, millest nähtuks, millised takistused ilmnesid WW-l Venemaalt Eestisse reisimiseks vajalike reisidokumentide vormistamisel ning millise dokumendiga seoses ning millal sai juhatuse liige neist takistustest teada.
17.4.Kolleegiumi hinnangul ei ole WW istungilt puudumise põhjuseid veenvalt põhistanud ega tõendanud. Kostja ei ole tõendanud väidet, et juba veebruarikuus edastati erinevates riikides soovitusi mitte reisida seoses COVID-19 kiire levikuga. Tõendamata on, et soovituste tõttu tekkis elanikkonnas paanika ning erinevate transpordivahendite hinnad tõusid kordades kallimaks ning neid ei olnud võimalik soetada. Oma väidete tõenduseks ei esitanud kostja juhatuse liige ühtegi tõendit.
17.5.COVID-19 viiruse leviku kohta Terviseameti avaldatud teabest nähtub, et 2020. aasta märtsi alguses ei olnud viirus Eestis laialdaselt levinud ning Eestis kehtestati eriolukord alles
12.märtsil 2020 (RT III, 13.03.2020, 1). 3. märtsiks 2020 oli Eestis registreeritud ainult mõni üksik COVID-19 viiruse haigusjuht1. Samuti ei olnud Venemaa selleks hetkeks kehtestanud ühtegi reisipiirangut.2 Et WW väited takistuste kohta reisimisel, samuti reisipiletite hindade hüppelise tõusu kohta, on tõendamata, ei ole kostja WW puhul esile toodud mõjuvat põhjust kohtuistungilt puudumiseks.
18.Teisel juhatuse liikme, XX osas palus ringkonnakohus kostjal esile tuua järgmised asjaolud: 1) millal ilmnes juhatuse liikmel vajadus Rootsi arstivisiidile minna; 2) millal broneeris juhatuse liige arsti visiidi Rootsi; ning 3) kas visiidi broneerimisel teavitas juhatuse liige haiglat, et samaks ajaks on määratud kohtuistung ja kas palus teist aega ning millal oli haiglal võimalik teist aega pakkuda. Kostja juhatuse liige selgitas, et XX on seljapiirkonna pikaajaliste terviseprobleemidega ootejärjekorras operatsioonile ning seetõttu on ta pideva arstide järelevalve all. Rootsis teavitatakse arstide korduvvisiitide aegadest lihtkirjaga, mis saadetakse kodusele aadressile 1– 2 nädalat enne määratud vastuvõtuaega. Kostja juhatuse liige sai 21. veebruaril 2020 teada, et talle on broneeritud psühholoogi vastuvõtt 3. märtsile 2020 ning perearsti vastuvõtt 6. märtsile 2020. Juhatuse liikme selgituste kohaselt püüdis ta arstide vastuvõttude aegu muuta, kuid see ei õnnestunud. Uued võimalikud vastuvõttude ajad olid alles 27. ja 29. aprillil 2020. Kostja juhatuse liikmele ei olnud see vastuvõetav, et kohtuistungi tõttu saab ta uuesti perearsti vastuvõtule alles kahe kuu pärast. Samuti väitis kostja juhatuse liige, et helistas 29. veebruaril 2020 kirurgile ning püüdis broneeritud vastuvõtuaega, edasi lükata, kuid vestluse käigus selgus, et järgmine võimalik vastuvõtuaeg kirurgi juurde on alles 15. mail 2020.
18.1.XX täiendavalt esitatud tõenditest ja selgitustest alusel võib järeldada, et tema arstivisiidid ei olnud seotud ootamatu haigestumisega, mis vajas kiiret arstiabi. XX väited arstivisiitide broneerimise ja muutmise osas on vastuolulised. Kostja juhatuse liige selgitas, et Rootsis teavitatakse patsiente arstide vastuvõtuaegadest 1–2 nädalat ette lihtkirjaga patsiendi kodusel aadressil ning neid aegu ei ole võimalik muuta. Sama selgituse kohaselt sai ta kirurgi vastuvõtu ajast teada lihtkirjaga edastatud teavitusest alles 29. veebruaril 2020 (vt dtl 284), s.o ainult 3 päeva enne vastuvõtu toimumist.
https://www.koroonakaart.ee/ee - vt haigusjuhud maakonniti, alates 26. veebruar 2020. https://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/kreml-venemaal-koroonaviiruse-epideemiat-tanu-valitsuseleei-ole?id=89364657
2-18-135955 Kostja juhatuse liige ei ole esitanud ühtegi tõendit vastuvõtuaegade muutmise püüdluste kohta (nt e-kirjavahetus). v.a väide telefonivestluse kohta kirurgiga. Kostja juhatuse liige XX tõi oma selgitustes üksnes esile, et sai perearsti ja psühholoogi vastuvõtu aegadest teada 21. veebruaril 2020 ning püüdis neid aegu 24. veebruaril 2020 muuta, kuid see ei õnnestunud (dtl 284). Samas,
25.veebruaril 2020 maakohtule esitatud istungi edasilükkamise taotluses ei ole kostja esindaja neid istungile tulemise takistusi sõnagagi maininud. Eelnevaid asjaolusid ning kostja esindaja 30. septembril 2020 esitatud tõendeid kogumis arvesse võttes leiab kolleegium, et XX ei ole esile toonud mõjuvat põhjust kohtuistungilt puudumiseks.
18.2.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et kostja kummalgi seaduslikul esindajal ei olnud mõjuvat põhjust kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Seega jättis maakohus põhjendatult kostja istungi edasilükkamise taotluse TsMS § 422 lg 1 alusel rahuldamata.
19.Kostja heidab määruskaebuses maakohtule ette, et maakohus ei lahendanud kostja 3. märtsil 2020 esitatud istungi edasilükkamise taotlust enne eelistungi toimumist, vaid alles istungil, ning seetõttu oli tagaseljaotsuse tegemine kostjale üllatuslik.
19.1.TsMS § 345 kohaselt, kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline, tunnistaja, ekspert või tõlk ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 345 kohaselt tähendab mõiste „õigel ajal“ menetlusosalise kohustust teatada kohtusse ilmumise takistusest esimesel võimalusel. Kui menetlusosaline ei teata kohtusse ilmumise takistusest õigel ajal, ei saa kohtult eeldada, et kohus lahendab taotluse enne kohtuistungit (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 2. veebruari 2009. a määruse asjas nr 3-2-1-146-08, p 13).
19.2.Kostja juhatuse liige teavitas maakohut istungile ilmumise takistusest päev enne istungit ning esitas oma väidete tõendamiseks rootsikeelsed dokumendid. Selliselt taotlust esitades ei käitunud kostja heauskselt järgmisi asjaolusid arvestades. 03.03.2020 esitatud taotluses kordas kostja osaliselt samu põhjendusi, millega ta oli varasemalt 25.02.2020 palunud istungi edasi lükkamist. Neile põhjendustele oli maakohus vastanud 27.02.2020 määrusega, jättes kostja taotluse rahuldamata. Kostja pidi arvestama, et samu põhjendusi uuesti esitades kohtu seisukoht ei muutu. Uue mõjuva põhjusena esitas kostja 03.03.2020 toimuma pidanud psühholoogi vastuvõtu. Sellest sai kostja enda selgituse kohaselt teada juba 21.02.2020 (dtl 284) ning oleks saanud selle info esitada juba oma esimeses taotluses. Seejuures ei lisanud kostja arsti vastuvõtte kajastavate dokumentide tõlget eesti keelde. Dokumendid on oma sisu poolest sellised, et ilma tõlketa ei olnud võimalik mõjuva põhjuse olemasolu hinnata. Et kostja jättis täitmata kohustuse teavitada istungile ilmumise takistustest õigel ajal, ei saa ta tugineda asjaolule, et maakohus ei teavitanud kostjat taotluse puudustest või taotluse rahuldamata jätmisest enne kohtuistungit. Selles olukorras ei rikkunud maakohus oluliselt menetlusnorme, kui lahendas kostja taotluse alles istungil.
20.Teiseks kontrollib ringkonnakohus, kas tagaseljaotsuse tegemise formaalsed eeldused olid täidetud ja kas hagi on õiguslikult põhjendatud. Tagaseljaotsusega hagi rahuldamise eelduseks on nii formaalsete eelduste täitmine kui ka hagi õiguslik põhjendatus (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. mai 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐21‐17, p 14).
20.1.Maakohus viitas tagaseljaotsuse tegemise alusena ekslikult TsMS § 407 lg-le 1, mis sätestab tagaseljaotsuse tegemise hagile vastamata jätmise korral. Ringkonnakohus saab selle vea parandada. Asjaoludest nähtuvalt tegi maakohus tagaseljaotsuse kohtuistungile ilmumata jätmise tõttu vastavalt TsMS §-le 410. Tagaseljaotsuse tegemise formaalsed eeldused TsMS § 410 järgi on täidetud. Kostja ei ilmunud kohtuistungile ning hageja on istungil palunud lahendada hagi tagaseljaotsusega. Vale õigusliku aluse kohaldamine ei ole selline
2-18-135955 menetlusõigusenormi rikkumine, mille tõttu tuleks maakohtu otsus tervikuna tühistada, sest muud tagaseljaotsuse tegemise formaalsed eeldused on praegusel juhul täidetud.
20.2.Asjas ei esine ühtegi TsMS § 413 lg-s 4 toodud välistust tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostja on aegsasti istungile kutsutud ning koos kutsega on kostjale selgitatud istungile ilmumata jätmise tagajärgi (TsMS § 413 lg 3 p 1) (dtl 114). Eelnevalt on kohus tuvastanud, et kostjal ei olnud mõjuvat põhjust kohtuistungile ilmumata jätmiseks TsMS § 413 lg 3 p 2 mõttes (käesoleva otsuse p-d 17–18). Kostja ei ole kohtule esitatud vastuses nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 413 lg 3 p 3).
20.3.TsMS § 413 lg 1 kohaselt teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Riigikohus on selgitanud, et hagi õiguslikku põhjendatust tuleb kohtul kontrollida omal algatusel nii tagaseljaotsuse tegemisel kui ka selle peale esitatud kaja või edasises menetluses esitatud määruskaebuse lahendamisel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-14, p 14 ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. mai 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐21‐17, p 18).
20.4.Maakohus hindas hagi õiguslikku põhjendatust kaja rahuldamata jätmise määruses VÕS § 619 (käsundusleping) ja § 108 lg 1 järgi. Ringkonnakohus nõustub hagi õigusliku põhjendatuse osas maakohtuga ning maakohtu määruse põhjendusi ei korda (TsMS § 654 lg 6).
20.5.Kolleegium ei hinda määruskaebuse väiteid, et hagi on paljasõnaline ja põhjendamatu. TsMS § 413 lg 1 järgi lähtub kohus hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel üksnes hageja menetluses esile toodud asjaoludest ja eeldab nende asjaolude tõendatust. Seejärel kontrollib kohus, kas hageja esile toodud asjaolude kogumile leidub õigusnorm, mille alusel on võimalik hageja nõue rahuldada. Kostja esile toodud asjaolusid ning poolte esitatud tõendeid saaks kohus hinnata asja sisulisel lahendamisel.
20.6.Maakohus ei pidanud andma kostjale tähtaega vastuhagi esitamiseks. Toimiku materjalidest nähtuvalt on maakohus hagi menetlusse võtmise määruses kostjale selgitanud vastuhagi esitamise võimalust (dtl 59, p 5). Seadus ei kohusta määrama vastuhagi esitamiseks eraldi tähtaega, see on kostja võimalus ning seda saab kasutada kuni eelmenetluse lõpuni (TsMS § 373 lg 1). Maakohus on andnud kostjale täiendava tähtaja hagile vastamiseks (dtl 64), samuti tähtaja kostja esitatud dokumentide tõlgete esitamiseks (dtl 107). Seega ei alust ole kostja väidetel selle kohta, et maakohus ei võimaldanud tal esitatud dokumente täpsustada ning soovi korral ka vastuhagi esitada.
21.Et tagaseljaotsuse tegemise formaalsed eeldused on täidetud ja hagi on õiguslikult põhjendatud, on maakohus õigesti jätnud kaja rahuldamata ning menetluse taastamata. Seega tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ning menetlus jätta taastamata ringkonnakohtu määruses täpsustatud põhjendustel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
22.TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse või teistmisavalduse esitaja, kui kaebus või teistmisavaldus jääb rahuldamata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
23.TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus
2-18-135955 menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Kuna praeguses asjas ei ole maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus. Maakohus määrab menetluskulud kindlaks mõistliku aja jooksul pärast praeguse määruse jõustumist.
24.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.