Mõista XXXilt välja viivised määraga 0,06% päevas põhivõlgnevuselt 1248 eurot Eesti Energia Aktsiaseltsi kasuks alates 15.09.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 676,67 eurot.
Menetluskulud
5.Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
6.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.27.08.2018 sõlmisid Elektrilevi OÜ (edaspidi ELV) ja XXX (edaspidi kostja) liitumislepingu nr 312215 tarbimiskoha aadressile Tartu maakond, Tartu vald, XXX võrguühenduse loomiseks (liitumispunkti välja ehitamiseks). Lepingu punkti 3.2 kohaselt kostja on kohustatud tasuma liitumise eest kahel korral: esimene osamakse summas 1 320 eurot ja teine osamakse summas 1 248 eurot.
2.Liitumispunkt oli ELV poolt vastavalt sõlmitud lepingule nõuetekohaselt välja ehitatud. Esimene osamakse summas 1 320 eurot kostja poolt oli nõuetekohaselt tasutud. Kostja keeldus teise osamakse (arve nr 745963457156) tasumisest, sest asus seisukohale, et ELV poolt välja ehitatud liitumispunkt ei ole kooskõlas kostja liitumistaotluses märgitud koordinaatidega. Teise osamakse arve nr 745963457156 muutus sissenõutavaks 14.08.2018.
3.Lepingu punkti 3.2 kohaselt liituja maksab viimase osamakse vastavalt arvele. 06.08.2018 ELV esitas kostjale viimase osamakse arve nr 745963457156, mille kohaselt kostja peab tasuma 1 248 eurot. Lepingu punkti 5.1 kohaselt liitumiselepingu lahutamatu osa on Elektrilevi OÜ liitumislepingu tüüptingimused. Tüüptingimuste punkti 1.2 kohaselt tüüptingimused on liitumislepingu lahutamatu osa, sõltumata nende lisamisest liitumislepingule. Eeltoodud arvesse võttes kostja ja ELV vahel sõlmitud lepinguga tekkis võlasuhe, mille kohaselt ELV oli kohustatud lepingus sätestatud tingimustel ehitama kostjale välja võrguühenduse ning kostja kohustus teostatud töö eest tasuma.
4.Liitumistaotluses palus kostja võrguühenduse loomist aadressile XXX, Tartu vald, Tartu maakond, katastriüksuse number XXX. Kostja soov oli, et liitumispunkt oleks paigaldatud järgmises kohas: L-EST koordinaadid: X=XXX Y=XXX. Hageja selgitab, et kostja esitatud taotlusel esitatud koordinaadid on võrguettevõtjale sisend, mille alusel koostatakse liitumislepingu pakkumine. Liitumispunkti asukoha määramine toimub vastavalt liitumislepingus ja liitumistingimustes kirjeldatule. TT punkti 3.4. esimese lause kohaselt võrguettevõtja määrab liitumislepingus liitumispunkti asukoha.
5.Liitumislepingus, mille kostja on allkirjastanud 26.06.2018, on ELV ja kostja kokku leppinud liitumispunkti asukohaks ostja toitekaabli kingadel liitumiskilbis, mis asub võrguettevõtja mastil. Vastavalt sõlmitud liitumislepingule ELV ehitas liitumispunkti välja ning liitumiskilp paikneb kinnistul asuval õhuliini mastil nr 12. Seega liitumispunkt on ehitatud XXX kinnistule, võrguettevõtja olemasolevale mastile. Tüüptingimuste punkti 6.8 kohaselt, kui liituja on jätnud kohustuse täitmata, on võrguettevõtjal õigus nõue loovutada ja/või anda see sissenõudmiseks üle kolmandale isikule. Sama punkti teise lause järgi liituja on kohustatud hüvitama võrguettevõtjale ja/või kolmandale isikule nõude sissenõudmisega tekkinud kulud. ELV on hagejale tasunõuded loovutanud ning väljastanud selleks kinnituskirja.
6.Tüüptingimuste punkti 6.5 kohaselt, kui liituja hilineb liitumislepingus kokkulepitud tähtpäevaks liitumistasu või tarbimis- ja tootmistingimuste muutmise tasu maksmisega, maksab ta võrguettevõtjale viivist 0,06% tasumata summast iga maksmisele kuuluva summa tasumisega viivitatud päeva eest. Tulenevalt sellest, et käesoleva hagi esemeks on lepingust tulenev rahaline nõue, siis tuleb arvestada lepingujärgse viivisemääraga 0,06%. Arve nr 745963457156 muutus sissenõutavaks 14.08.2018. Hagiavalduse esitamise päevaks, s.o 14.09.2020 sissenõutavaks on muutunud viivis summas 571,33 eurot.
7.Hageja peab kostja väidet kinnistu omaniku nõusoleku puudumise kohta eksitavaks. 24.05.2018 koostatud volikirja kohaselt volitas kinnistu omanik kostjat sõlmima Elektrilevi OÜ-ga võrgulepingut tarbimiskoha aadressile XXX Tartu vald, Tartu Maakond (XXX). Volitus kehtis kuni 26.06.2018. Elektrilevi OÜ ja Kostja sõlmisid Liitumislepingu nr 312215 26.06.2018, seega oli kostjal õigus ja kehtiv volitus eelnimetatud lepingu sõlmimiseks.
8.Hageja palub hagi rahuldada ning mõista kostjalt välja põhivõlgnevus summas 1 248,00 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud lepingust tulenev viivis summas 571,33 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv lepingust tulenev viivis (0,06% päevas) põhinõude summalt alates hagiavalduse esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa. Kostja vastuväited hagile
9.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostjale ei olnud teada, et kinnistul asub õhuliini mast ning liitumispunkti asukoht ei vastanud kostja tahtele lepingu sõlmimisel. Kuivõrd leping ei täpsustanud liitumispunkti koordinaate, siis eeldas kostja põhjendatult, et liitumispunkt rajatakse kinnitu piirile. Kuivõrd liitumispunkti asukohta on ELV omavoliliselt ning kostjat teavitamata muutnud, ei vasta ELV sooritus poolte ühisele tahtele lepingu sõlmimisel. Seejuures peab kostja ELV tüüptingimust, mis lubab ELV-l liitumispunkti asukohta omatahtsi suvaliselt muuta, vastuolus olevaks hea usu põhimõttega, kostja õigusi ebamõistlikult kahjustavaks ning tühiseks mh VÕS § 42 lg 2 pde 13, 14 ja 16 tähenduses.
10.Veelgi enam, ELV poolne lepingu täitmine ei ole nõuetekohane seetõttu, et ELV-l ei ole liitumispunkti rajamiseks tema poolt omavoliliselt valitud asukohta kinnistu omaniku nõusolekut ega piiratud asjaõigust. Kostja teada on kinnistu omanik vastu liitumispunkti asukohale tema kinnistul asuval võrguettevõtja mastil. Kui kinnistu omanikul on seadusest tulenev talumiskohustus olemasoleva masti talumiseks, siis mistahes talumiskohustust juurdeehituse suhtes, sh liitumispunkti rajamiseks teostatud ehitustegevuse ja kinnistule püstitatud rajatise osade suhtes kinnistu omanikul talumiskohustus puudub. Samuti ei ole liitumispunkti tarbeks lepitud kinnistu omanikuga kokku piiratud asjaõiguse seadmiseks ELV kasuks. Liitumispunkti sellist väljaehitamist, mis on vastuolus seaduses sätestatud nõuetega ning mille sihtotstarbekohasekasutamise võivad välistada kinnistu omaniku võimalikud nõuded ELV vastu, ei saa pidada kohaseks täitmiseks. Kostja on niisiis õigustatult keeldunud omapoolse kohustuse täitmisest ning palub hagi rahuldamata jätta.
11.Kuivõrd põhjendamatu on hageja põhinõue on alusetu, palub kostja jätta rahuldamata ka hageja viivisenõude. Kui kohus peaks põhinõude rahuldama, palub kostja kohtul vähendada viivist, kuivõrd arvestades põhinõude suurust ja viivituse kestvust ning hageja õiguseelneja enda tegevust liitumispunkti asukoha omavolilisel muutmisel, on viivise suurus vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtuotsuse põhjendused
12.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
13.Asjas puudub vaidlus, et 27.08.2018 sõlmisid Elektrilevi OÜ ja kostja liitumislepingu nr 312215 (tlk 4-6) tarbimiskoha aadressile Tartu maakond, Tartu vald, XXX võrguühenduse loomiseks (liitumispunkti välja ehitamiseks). Lepingu punkti 3.2 kohaselt kostja on kohustatud tasuma liitumise eest kahel korral: esimene osamakse summas 1 320 eurot ja teine osamakse summas 1 248 eurot. Liitumispunkt on Elektrilevi OÜ poolt välja ehitatud. Esimene osamakse summas 1 320 eurot on kostja poolt nõuetekohaselt tasutud. Kostja keeldus teise osamakse (arve nr 745963457156) tasumisest, sest asus seisukohale, et Elektrilevi OÜ poolt välja ehitatud liitumispunkt ei ole kooskõlas kostja liitumistaotluses märgitud koordinaatidega. Teise osamakse arve nr 745963457156 muutus sissenõutavaks 14.08.2018.
14.Hageja palub välja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus summas 1 248,00 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud lepingust tulenev viivis summas 571,33 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv lepingust tulenev viivis (0,06% päevas) põhinõude summalt alates hagiavalduse esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa.
15.Kohus leiab, et hageja põhinõude alus saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel, kui võlgnik on lepingut rikkunud, on võlausaldajal õigus nõuda lepingu täitmist. Antud juhul puudub vaidlus küsimuses, et kostja kohustus 27.08.2018 liitumislepingu alusel hagejale tasuma kokku 2568 eurot, kuid kostja on tasunud üksnes esimese osamakse 1320 eurot ja teine osamakse summas 1248 eurot on senini tasumata.
16.Kostja on esitanud vastuväited, et liitumispunkt ei ole rajatud kostja soovitud asukohta ning liitumislepingu sätted, mis võimaldavad liitumispunkti asukohta muuta, on tühised tüüptingimused. Kohus märgib, et nähtuvalt liitumislepingu punktist 2.2 on lepingu pooled kokku leppinud, et liitumispunkti asukoht on ostja toitekaabli kingadel liitumiskilbis, mis asub võrguettevõtja mastil (tlk 4). Kostja ei vaidlusta asjaolu, et liitumislepingu alusel on liitumispunkt rajatud, kuid kostjale ei sobi asjaolu, et liitumispunkt ei asu kinnistu piiril. Kostja selgituste kohaselt ei olnud kostjale teada, et kinnistul asub õhuliini mast. Kohtu hinnangul on Elektrilevi OÜ nähtuvalt eeltoodud asjaoludest täitnud liitumislepingu punktist 2.2 tuleneva kohustuse, kuna liitumispunkt on paigaldatud toitekaabli kingadel liitumiskilpi, mis asub võrguettevõtja mastil. Asjaolu, et kostja ei olnud olemasolevast õhuliini mastist teadlik, ei tähenda, et Elektrilevi OÜ oleks lepingust tulenevat kohustust rikkunud. Võttes arvesse, et Elektrilevi OÜ ei ole lepingus sätestatud liitumispunkti asukohta muutunud, on kohtu hinnangul asjakohatud kostja vastuväited, mis käsitlevad liitumispunkti asukoha muutmist võimaldavate tüüptingimuste tühisust ning kohus neid täiendavalt ei analüüsi.
17.Kostja on esitanud ka vastuväite, et Elektrilevi OÜ-l puudus liitumispunkti rajamisel XXX kinnistu omaniku nõusolek. Kohus märgib, et nähtuvalt kinnistusraamatu väljavõttest (tlk 55 pöördel) oli XXX Tartu vald kinnistu omanik XXX kuni 01.07.2018. Samuti nähtub 24.05.2018 volikirjast (tlk 33), et XXX on väljastanud kostjale volituse, mille kohaselt on kostjal õigus sõlmida Elektrilevi OÜ-ga XXX kinnistu osas võrgulepinguid kuni 26.06.2018. Võttes arvesse, et kostja on allkirjastanud liitumislepingu 26.06.2018 (tlk 6), siis oli lepingu sõlmimise ajal XXX
Tartu vald kinnistu omaniku XXX nõusolek olemas ning kostja vastupidised väited on põhjendamatud.
18.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Elektrilevi OÜ on andnud kinnituse selle kohta, et võrguteenuse osutamisega seotud nõuded on loovutatud Eesti Energia AS-ile (tlk 11). Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.
19.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 alusel hagejale tasuda põhivõlgnevus ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1248 eurot, mis on kajastatud arvel nr 745963457156 (tlk 7).
20.Hageja on esitanud kostja vastu ka viivisenõude. Hageja nõuab kostjalt viiviseid põhivõlgnevuselt 1248 eurot tüüptingimuste punktis 6.5 (tlk 9 pöördel) sätestatud viivisemääras, mis on 0,06% päevas. Hageja palub sissenõutavaks muutnud viivised välja mõista perioodil 14.08.2018-14.09.2020 summas 571,33 eurot. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt nõuda viivist lepingus sätestatud määras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda perioodil 14.08.2018-14.09.2020 (763 päeva) viivist põhivõlgnevuselt 1248 eurot viivisemääraga 0,06% päevas, mis on 571,33 eurot. Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista 14.09.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 571,33 eurot.
21.Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 1248 eurot määraga 0,06% päevas alates 15.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue. Võttes arvesse, et kostjalt on hageja kasuks juba välja mõistetud viivised summas 571,33 eurot, ei tohi täiendavad viivised ületada 676,67 eurot.
22.Seoses kostja taotlusega viivise vähendamiseks märgib kohus järgmist. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-162-12 p-s 20 asunud seisukohale, et VÕS § 162 reguleerib leppetrahvi vähendamist, kuid VÕS § 113 lg 8 kohaselt tuleb VÕS § 162 järgi lahendada ka viivise vähendamise taotlus. Olulised põhimõtted viivise vähendamise taotluse lahendamise jaoks tulenevad Riigikohtu 14. juunil 2005 tsiviilasjas nr 3-2-166-05 tehtud otsusest. Riigikohus leidis, et viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes (otsuse p 16). Siiski peavad kohtulahendist nähtuma ja olema kontrollitavad kohtu motiivid, miks viivist vähendati. Arvestada tuleb ka üldist praktikat viivise väljamõistmisel, sest ka lepingulistes suhetes osalejate jaoks peab üldjoontes olema ettenähtav, kas ja millises ulatuses kohtud nende viivisenõudeid aktsepteerivad (otsuse p 20). Viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise vähendamist. Erandina peab põhivõlast suurema viivisenõude korral tõendama vastava kahju olemasolu võlausaldaja, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist (otsuse p-d 18 ja 19).
23.Kohus leiab, et kostja ei ole antud juhul toonud kohtu ette asjaolusid, mis tingiksid viivise vähendamise. Hageja taotletava viivise määr ei ole ebamõistlikult suur, samuti ei ületa viivise summa põhinõude suurust. Kostja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid ja tõendeid, millest ilmneks, et viivise suurus on kostja majanduslikku olukorda arvestades ebaproportsionaalselt mahukas. Seega asub kohus seisukohale, et hageja nõutav viivis ei ole ebamõistlik ega vastuolus hea usu põhimõttega ning kostja taotlus viivise vähendamiseks tuleb rahuldamata jätta.
24.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 2 092,64 eurot. Menetluskulud
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
26.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.