Välja mõista MBNET OÜ-lt (likvideerimisel) Avelors Pluss OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis alates 23.08.2019. a kuni 10.06.2020. a summas 1 849,68 eurot.
4.Välja mõista MBNET OÜ-lt (likvideerimisel) Avelors Pluss OÜ kasuks viivis põhinõudelt (s.o. 19 074,82 eurot) alates 11.06.2020. a kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta MBNET OÜ (likvideerimisel) kanda.
2.Välja mõista MBNET OÜ-lt (likvideerimisel) menetluskulud summas 3 518,50 eurot Avelors Pluss OÜ kasuks.
3.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb MBNET OÜ-l (likvideerimisel) tasuda Avelors Pluss OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 3 518,50 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 11.06.2020. a esitatud hagiavalduse kohaselt tegeleb Avelors Pluss OÜ metallkonstruktsioonide valmistusega ja klientidele toodangu tarnimisega. Hageja ja MBNET OÜ vahel on pikaajalised lepingulised suhted. Hageja valmistab Kostjale erinevaid metallkonstruktsioone ja detaile, Kostja vaatab neid üle, võtab töö vastu, peale seda tarnib Hageja toodangu Kostjale. Kostja maksab Hagejale tehtud töö eest esitatud arvete alusel.
2.Kostja esitas Hagejale tellimused (antud hagis on käsitletud Tellimused nr 19042, 19048-1, 19058-2), millistes on märgitud tellimuse ulatus, ajakava ja tellimuse maksumus. Hageja väljastas Kostjale arved, mida Kostja on jätnud osaliselt tasumata.
3.Tellimuse nr 19042 alusel on Hageja 23.07.2019.a esitanud Kostjale arve nr 1845 summale 9 948,78 eurot maksetähtajaga 22.08.2019.
4.Tellimuse nr 19048-1 alusel on Hageja esitanud Kostjale arved: 13.08.2019 arve nr 1854 summale 30 000 eurot maksetähtajaga 27.08.2019; 18.10.2019 arve nr 1867 summale 51 185 eurot maksetähtajaga 17.11.2019; 28.10.2019 arve nr 1868 summale 19 762,8 eurot maksetähtajaga 11.11.2019.
5.Tellimuse nr 19058-2 alusel on Hageja 28.02.20202 esitanud Kostjale arve nr 1887 summale 6 142,08 eurot maksetähtajaga 13.03.2020.
6.Hageja on täitnud oma kohustused Kostja ees, st valmistanud tellitud konstruktsioone ning tarninud neid Kostjale.
7.Arve nr 1845, maksmisele kuuluv summa 9 948,78 eurot, maksetähtaeg 22.08.2019.a (Tellimus nr 19042, Lisa 1). Arve on tasutud 03.09.2019.a summas 9 946,70 eurot, on jäänud
tasumata 2,08 eurot. Hageja soovib siinjuures selgitada, et Kostja on Hageja pangakontole 03.09.2019.a üle kandnud 39 946,70 eurot, millest 30 000 eurot on ettemaks arve nr 1854 alusel ning ülejäänud summa 9 946,70 eurot on arve nr 1845 tasumine (Lisa 7).
8.Arve nr 1854, maksmisele kuuluv summa 30 000 eurot, maksetähtajaga 27.08.2019.a (Tellimus nr 19048-1, Lisad 2,3). Hageja soovib siinjuures selgitada, et Kostja on Hageja pangakontole 03.09.2019.a üle kandnud 39 946,70 eurot, millest 30 000 eurot on ettemaks arve nr 1854 alusel ning ülejäänud 9 946,70 eurot on arve nr 1845 tasumine (Lisa 7). Seega on arve nr 1854 Kostja poolt ära tasutud.
9.Arve nr 1867, maksmisele kuuluv summa 51 185 eurot, maksetähtajaga 17.11.2019 (Tellimus nr 19048-1, Lisad 2,4). Selle arve alusel on Kostja teinud 2 ülekannet: 22.11.2019 summas 9 800 eurot ja 14.02.2020 summas 17 930,65 eurot (Lisa 7). Kokku on Kostja antud arve alusel maksnud 27 730,64 eurot. Tänaseks hetkeks võlgneb kostja arve nr 1867 alusel 23 454,35 eurot.
10.Arve nr 1868, maksmisele kuuluv summa 19 762,80 eurot, maksetähtajaga 11.11.2019 (Tellimus nr 19048-1, Lisad 2,5). Kostja on 14.11.2019 maksnud antud arve alusel 15 000 eurot (Lisa 7). Tänaseks on Kostjal antud arve alusel tasumata 4 762,8 eurot.
11.Arve nr 1887, maksmisele kuuluv summa 6 142,08 eurot, maksetähtajaga 13.03.2020.a (Tellimus nr 19058-2, Lisa 6). Tänaseks hetkeks ei ole kostja antud arve kinni maksnud.
12.Kostja võlg Hageja ees moodustab hagi esitamise hetkeks kokku 34361,31 euro (2,08+23 454,35+4 762,80+6 142,08).
13.Kogu summa ei ole Kostja hagi esitamise hetkeks kinni maksnud, põhjendades seda asjaoluga, et Kostja soome tellijad ei ole talle vana projekti eest maksnud. 27.05.2020 on Hageja teinud Kostjale ettepaneku tasaarvelduseks. Kostja on Hagejale esitanud 2 arvet: arve nr 20200021 summas 12 286,49 eurot ning arve nr 2020023 summas 3 000 eurot, kogusumma 15 286,49 eurot. Hageja pakkus Kostja ja Hageja võlad teineteise ees tasaarveldada ning Kostja võlg hageja ees oleks 19 074,82 eurot. Kostja ettepanekuga ei nõustunud. Hageja nõuab tasaarvedusaktis märgitud summat.
14.Kostja ei ole tasunud Hagejale 4 arve eest 3 töövõtulepingu raames. Tasumata on jäänud lepingu nr 19042 arve nr 1845 summas 2,08 eurot lepingu nr 19048-1 arved nr 1867 summas 23 454,35 eurot ning arve nr 1868 summas 4 762,8 eurot lepingu nr 19058-2 arve nr 1887 summas 6 142,08 eurot.
15.Hageja on edastanud Kostjale 27.05.2020.a tasaarveldusakti, millega tasaarvestas Hageja nõuet Kostja vastu summas 15 286,49 eurot (Hagejale Kostja poolt esitatud arved nr 2020021 summale 12 286,49 eurot ning arve nr 2020023 summale 3 000 eurot). Hageja arvab, et tal on õigus vastastikused nõuded tasaarvestada VÕS § 197 lg 1 alusel. Peale tasaarvestamist moodustab Kostja võlg Hageja ees 19 074,82 eurot. Lähtudes ülaltoodust esitab Hageja Kostja vastu põhivõla tasumise nõude summas 19 074,82 eurot.
16.Vaatamata sellele, et Hageja poolt esitatud arvetel on viivise määraks märgitud 0,5% päevas, nõuab Hageja viivist seaduses ettenähtud suuruses. Kostja on viivitanud ka tellimuse nr 19048-1 arve nr 1854 maksmisega viivitanud, seega arvestab Hageja ka seda. Põhivõlgnevusele lisandub seisuga 10.06.2020.a sissenõutavaks muutunud viivise summa 1849,68 eurot. 13.10.2020. a taotleb hageja kostjalt ka TsMS § 367 alusel viivise väljamõistmist (tl 59). Kostja vastus
17.Kohtule 28.09.2020. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Kostja on masinaehitusliku allhanketeenust osutav ettevõtte, mille põhiklientide hulgas on aastast 2006 olnud OT OY, O OY, O AO (edaspidi ka O). Aastatel 2012-2019 on Outetec-i osakaal Kostja käibest olnud 70-85%. Hageja on Kostjalt tarninud alates aastast 2008 metallkonstruktsioone ja -detaile, mis on olulisteks osadeks Oile tarnitud konstruktsioonidest. Aastatel 2016-2019 on Kostja hankinud olulise osa Oile tarnitud konstruktsioonidest Hagejalt, viidatud perioodil kokku ligikaudu 1,49 miljoni euro eest.
18.Seni selgusetuks jäänud põhjustel muutus 2019 augustist alates Hageja poolne tähtaegadest ja kvaliteedinõuetest kinnipidamine oluliselt halvemaks, mis on põhjustanud Kostjale suuri probleeme kahe projekti osas: 19037 O Garpenberg paksendaja (olulised kvaliteediprobleemid) ja 19048 O Magadan flotamasinad (kvaliteediprobleemid ja oluline hilinemine tähtaegades). Hageja ei ole adekvaatselt reageerinud Kostja korduvatele tähelepanu juhtimistele nii kvaliteedi kui ajakava probleemide osas.
19.Hageja on oma tegevusega põhjustanud Kostjale oluliselt suurema kahju, kui on Hageja nõue Kostja vastu. Kahjunõuded on seotud eelpool mainitud projektidega 19037 ja 19048. Kostja juhatus peab jätkuvalt aktiivselt läbirääkimisi Oiga, selgitamaks Oi kahjunõude põhjendatust, kuid lõpliku nõude selginemisel esitab Kostja omakorda kahjunõude Hageja vastu koos tasaarvestuse avaldusega, mille tulemusena Hageja nõue täielikult lõpeb.
20.Esiteks aga märgime, et Hageja põhinõude 19 074,82 eurot ja kõrvalnõuete 1849,68 eurot kujunemine jääb hagiavaldusest ebaselgeks. Hageja toob nõuete alusena tellimustega nr 19042, 19048-1 ja 19058-2 seotud arved. Hageja kirjeldab, kuidas 27.05.2020 tegi ta Kostjale ettepaneku tasaarvestada oma nõuded Kostja nõuetega summas 15 286,49 eurot, kuid Kostja olevat ettepanekust keeldunud – selline sõnastus viitab, et Hageja ei teinud otsest tahteavaldust tasaarvestamiseks, vaid pigem justkui avaldas soovi lihtsalt läbi rääkida. Samas hiljem aga Hageja väidab, et konkreetselt siiski tasaarvestas nõuded. Kokkuvõttes jääbki ebaselgeks, mis hetkel täpselt Hageja nõuded tasaarvestas ning mis ulatuses mingi kindel nõue siis pidi tasaarvestuse tulemusena lõppema. Seetõttu jääb arusaamatuks ka 1849,68eurose viivisenõude arvutuskäik. Juhime tähelepanu, et hagiavalduse p-s 3.2 olevast tabelist ei nähtu, et Hageja oleks viiviste arvutamisel üldse mingiski ulatuses tasaarvestusega arvestanud. Märgime, et vastavalt VÕS § 197 lg-le 2 lõpevad poolte nõuded tasaarvestuse tulemusena kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada.
21.Kostja väiksem kahjunõue Hageja vastu tuleneb tellimusest nr 19048-1. Nimetatud tellimuses on pooled leppinud töö tegemises neljas osas, mille tarneajad olid järgmised: - 26.08.2019 esimese seadme detailide tarneaeg;
- 02.09.2019 esimese seadme viimaste detailide tarneaeg; - 9.09.2019 teise seadme detailide tarneaeg; - 16.09.2019 teise seadme viimaste detailide tarneaeg.
22.Hagejalt tarnitavate seadmete detailide vastuvõtmise järgselt pidi Kostja teostama nende kummeerimise ning tarnima O’i hiljemalt 07.11.2019. Hageja kokkulepitud tähtaegadest kinni ei pidanud. Esimese seadme viimaste detailide tarne oli 25.09.2019 ehk 23 päeva hiljem ning teise seadme viimaste detailide tarne 11.10.2019 ehk 26 päeva hiljem (Lisa 1 – Kostja koostatud tabelkujul ülevaade Hageja poolsest hilinemisest tekkinud kahju osas, milles on toodud kuupäeviti sündmuste käik, sündmus, viide tõendile ning ajaline teostus, viited menetlusdokumendi lisale on märgitud punaselt). Esitatud ülevaates toodu kohaselt tekkisid Kostjal täiendavad lisakulud: 1) kummeerimiseks palgatud meeskonna tasu – töö puudumine ettenähtud ajal põhjustas selle, et meeskonnale pidi leidma juhuslikku tegevust umbes 2 nädalat. Töötajate A. M., V. P., J. V., A. G. ja A. T. brutotöötasu koos töötuskindlustuse, kogumispensioni ja tulumaksuga summas 5 086 eurot (Lisa 5(2) – palgaleht august 2019); 2) kiirustamisest tingitud ebatäpsused konstruktsiooni geomeetrias põhjustasid lisatööd montaažil, demontaažil ja pakkimisel summas 2 509 eurot (Lisa 3 – Unibox arve lisatööde kohta); 3) värvikoja rendiarve summas 1500 eurot (Lisa 5(1) – kuu rendiarve) ja oktoobri kuu kütusearved koja kütmiseks summas 1057,47 eurot ja 1053,71 eurot (Lisa 4(1) – kütusearve M1909573; Lisa 4(2) – kütusearve M1910047). Kostjale Hageja poolt põhjustatud kahju tellimuse 19048-1 teostusel on kokku 11 206,18 eurot (5086+2509+1500+1057,47+1053,71). Kostja kavatseb nimetatud summa ulatuses tasaarvestada Hageja nõuded, kui Hageja nõudeid puudutavad ebaselgused on kõrvaldatud.
23.Kostja suurem kahjunõue Hageja vastu tuleneb projektiga nr 19037 seotud tellimustest nr 19037-1, 19037-2 ja 19037-04. Hageja valmistatud detailidel esinesid kvaliteediprobleemid, mille lahendamise palveid Hageja sisuliselt ignoreeris. Kostja saatis 10.12.2019 Hagejale edasi kvaliteediaruande, kommentaariga „Kuidas sellega saab? Vaja korda teha, nii kindlasti ei saa objektile saata“, millele Hageja saatis vastu tabeli viivituses arvetega, kommentaariga „Aga kuidas sellega saab??? Nii ka ei lähe“ (Lisa 6 – poolte 10.12.19 e-kirjavahetus kvaliteediprobleemidest). Hagejale edastatud kvaliteediaruande (Lisa 7 – kvaliteediaruanne 19037-004-Loksa (Avelors)) kohaselt oli Hageja töödele tehtud kvaliteedikontrolli käigus tuvastatud mitmeid puuduseid. Hageja valmistatud töö ei vastanud Kostja tellimuses nr 19037- 1 esitatud nõuetele ning standardile ISO EN 8501-3. Kostjal tekkisid täiendavad kulud puuduste kõrvaldamisel, lisaks on tellijal (O) täiendavad nõuded Kostja vastu tulenevalt tarnitud tellimuse mittevastavusest lepingutingimustele. O, saanud Hageja valmistatud toote kätte, esitas 2020. aasta alguses Kostjale esmase reklamatsiooni. Oi vastavatest reklamatsioonidest ongi tingitud Kostja poolt Hagejale esitatud arve nr 2020021 summas 12 286,49 eurot (Lisa 8 – arve 2020021) ja arve nr 2020023 summas 3000 eurot (Lisa 9 – arve 2020023), milledele Hageja oma hagiavalduses tasaarvestuse kontekstis viitab. Pärast esmast reklamatsiooni O jätkas kvaliteediprobleemidega tegelemist ning jõudis kahjusummani 89 000 eurot, mida Kostjalt nõuab. Kostja päringu peale saadeti ühtlasi tabel Oi arvestusega (Lisa 10(1) – O ja MBNET kirjavahetus; Lisa 10(2) – O 16.09.2020 kirja manus - Boliden Garpenberg – Steelwork repair costs_Rev1). Kostja juhatus peab jätkuvalt aktiivselt läbirääkimisi Oiga, selgitamaks kahjunõude põhjendatust ning üritades kahju Kostjale vähendada. Hageja nõuetega. Hetkeseisuga pole veel lõpuni selge, kui suure nõude O. Kostja vastu esitab, kuid Kostja nõue Hageja vastu, mis sellega paratamatult kaasneb, eelduslikult ületab olulisel määral nõuet, mis Hageja on esitanud Kostja vastu. Kokkuvõttes
on Kostja seisukohal, et Hageja nõude kujunemine jääb hagiavaldusest ebaselgeks ning sõltumata põhinõude ja viiviste lõplikust suurusest on Kostjal Hageja vastu kahju hüvitamise nõue, mis ületab Hageja nõudeid Kostja vastu. Kostja kavatseb nõuded detailide selginemisel tasaarvestada, mispuhul Hageja hagi tuleb jätta rahuldamata Hageja nõuete lõppemise tõttu. Kohtu põhjendused
24.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
25.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud töövõtuleping, mille alusel kohustus hageja valmistama kostjale erinevaid metallkonstruktsioone ja detaile.
26.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hagiavalduse kohaselt on hageja täitnud kostja tellimused nr 19042, 19048-1, 19058-2. Tellimuste alusel on hageja koostanud arved nr 1845, 1854, 1867, 1868, 1887. Kostja on jätnud arvest nr 1845 tasumata 2,08 eurot, arve nr 1854 on tasutud, arvest nr 1867 on tasumata 23 454,35 eurot, arvest nr 1868 on tasumata 4 762,8 eurot, arve nr 1877 on tasumata. Hageja leiab, et töövõtja tasunõue on muutunud kooskõlas VÕS § 637 lg 4 sissenõutavaks, kostja hagejale teostatud tööde osas mõistliku tähtaja jooksul ühtegi sisulist pretensiooni esitanud ei ole. Hageja on edastanud kostjale 27.05.2020.a tasaarveldusakti, millega tasaarvestas hageja nõuet kostja vastu summas 15 286,49 eurot (hagejale kostja poolt esitatud arved nr 2020021 summale 12 286,49 eurot ning arve nr 2020023 summale 3 000 eurot). Pärast tasaarvestamist moodustab kostja võlg hageja ees 19 074,82 eurot.
27.Kostja ei eita arvete tasumata jätmist, kuid põhjendab tasumata jätmist sellega, et hageja poolt teostatud tööd olid puudustega ning kostja ei ole töid teostanud tähtaegselt. Hageja tegevuse tulemusel on kostjale tekkinud oluline kahju (tl 31-33).
28.VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.06.1998. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmisevastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kohus peab seega
kindlaks tegema, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku.
29.Kohtu hinnangul ei ole kostjal põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Kostja väiteid selle kohta, et ta on hagejale korduvaid pretensioone esitanud ning tööd on teostatud oluliste puudustega, kohus veenvaks ei pea.
30.Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et ajakavalised puudused ei ole tekkinud hageja viivituse tõttu. Hageja on esile toonud, et kostja ise vastutas transpordi eest ning teostas transpordi enda äranägemise järgi plaanitust hiljem. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul alusetud kõik kostja etteheited selle kohta, et hageja oleks pidanud korrektemalt tähtaegu jälgima. Käesoleval juhul puuduvad tõendid selle kohta, et kostjal oleks tekkinud väidetav suur kahju tähtaegade järgimata jätmise tõttu. Seega on hageja oma lepingulised kohustused täitnud ja kostja on saanud tellitud detailid, jätnud aga nende äraveo tähtaegselt korraldamata.
31.Kostja väited selle kohta, et konstruktsioonid ja detailid ei vasta lepingule on jäänud paljasõnaliseks ja käesolevas menetluses tõendamata. VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija.
32.TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtule on esitatud vaidlusalused arved, tellimuslehed ja e-kirjavahetus (tl 7-9, 44, 65, 67-70). Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks hagejale teatanud töös esinevatest puudustest. Vastavalt tellimuslehele oli tarnija kohustus lisada lõpparvele ning esitada tellijale materjalide, keevitajate sertifikaadid, mõõtekaardid ja kontrollmontaaži fotod. Kostja ei ole väitnud, et hageja oleks seda kohustust rikkunud. Seega oli kostjal võimalik tööde kvaliteediga koheselt partii üleandmisel tutvuda ning pretensioonid esitada. Kostja seda ei teinud, mis kohtu hinnangul viitab sellele, et tegelikkuses olulisi puuduseid töös ei esinenud. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlusalused tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuks ning hageja arvetest nr 1845, 1867, 1868, 1887 tulenev tasunõue on sissenõutavaks muutunud.
33.Kostja vastuväite kohaselt on temal hageja tegevuse tulemusena tekkinud kogukahju summas 172 610 eurot, mille kostja tasaarvestab hageja nõudega kui kohus peaks hageja nõudeid põhjendatuks pidama (tl 103-104). VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul täidetud tasaarvestuse õiguse tekkimise eeldused, s.t. kostjal puudub sissenõutavaks muutunud nõue hageja vastu. Kohus on käesolevas menetluses tuvastanud, et hagejal on sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu. Käesolevas menetluses ei ole tõendamist leidnud hagejapoolne töövõtulepingu rikkumine, mistõttu ei ole kostjal tekkinud kahju hüvitamise nõuet hageja vastu. Kohtu hinnangul puudub kostjal seega õigus keelduda lepingujärgse tasu maksmisest ning hageja tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostjal on võlaõigusseaduse ja
pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda saadud tööde eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 19 074,82 eurot.
34.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja arvest nr 1845 tulenev nõue muutus sissenõutavaks 23.08.2019, a arvest nr 1854 tulenev nõue muutus sissenõutavaks 28.08.2019. a, arvest nr 1867 nõue muutus sissenõutavaks 18.11.2019. a, arvest nt 1868 tulenev nõue muutus sissenõutavaks 12.11.2019. a ja arvest nr 1887 tulenev nõue muutus sissenõutavaks 14.03.2019. a. Hageja on esitanud kostja tasumiste ja enda viivisenõude kujunemise kronoloogia (tl 5-6). Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele.
35.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et kohus ei peaks hageja nõuet menetlema. Hagi hind küll suureneb hageja täiendava viivisenõude tõttu, kuid hageja poolt on tasutud korrektselt riigilõiv, mistõttu ei ole kohtul õiguslikku alust jätta nõue menetlemata. Kostjalt kuulub väljamõistmisele perioodil 23.08.2019. a kuni 10.06.2020. a sissenõutavaks muutunud viivis summas 1 849,68 eurot ning viivis hagis esitatud põhinõudelt alates 11.06.2020. a kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Menetluskulude jaotus 36. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
37.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad
käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
38.Hageja on tasunud riigilõivu summas 900 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 22 454,50 eurot tasumisele riigilõiv 900 eurot. Hageja tasus 50 eurot riigilõivu hagi tagamise avalduselt. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 900 eurot. Hagi tagamise taotluse jättis kohus rahuldamata, mistõttu jääb 50 eurot hageja enda kanda.
39.Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 2 412,50 eurot. Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust kokku 16,05 tundi. Hageja kasutas esindaja teenust hagiavalduse koostamiseks, kostja vastusele seisukohtade koostamiseks (tl 91-92). Lisaks kulus hagejal 6 eurot registripäringu tegemisele. Kostja menetluskulud moodustavad 3 870 eurot 21,5 töötunni eest. Kostja ei nõustu hageja kohtueelsete menetluskuludega ning hagi tagamise taotlusega seotud menetluskuludega (tl 121).
40.Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-138-10 ja 3-2-1-84-14 asunud seisukohale, et ka kohtueelne õigusabikulu kuulub hüvitamisele. Kohus jätab kostja vastuväite hageja menetluskuludele selles osas rahuldamata.
41.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esindajad osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 150 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 150 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda oluliselt. Hageja on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik osaliselt tühistatud TRK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.