Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 21. detsember 2020 nr 2-20-10066 J. K. hagi M. L. vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 4486 eurot kohtuistung 07.12.2020
Kohtunik
Silvi Maiste
Hageja Hageja lepingulised esindaja
J. K. (isikukood XXX, aadress XXX; e-post XXX) vandeadvokaat Robert Sarv (Advokaadibüroo EMERALDLEGAL; e-post [email protected]) advokaat Katrin Paulus (Advokaadibüroo EMERALDLEGAL; e-post [email protected])
Kostja
M. L. (isikukood XXX; aadress XXX; e-post XXX) A. M. (XXX; e-post XXX)
Kostja lepinguline esindaja
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Mõista M. L. (L.) J. K. (K.) kasuks varaline kahju summas 706 eurot.
3.Mõista M. L. J. K. kasuks mittevaraline kahju summas 300 eurot.
4.Välja mõista M. L. J. K. kasuks viivis põhinõudelt (300 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras alates M. L. vastu hagi esitamisest, so alates 13.07.2020 kuni põhinõude rahuldamiseni. Menetluskulude jaotus
5.Jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda.
6.Välja mõista M. L. J. K. kasuks menetluskulu 2198 eurot (koos käibemaksuga).
7.Välja mõista M. L. J. K. kasuks tasumata ja väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele
TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagiavaldus J. K. esitas kohtule hagi M. L. vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja XXX Facebooki grupis „XXX Ostan/Müün/Vahetan/Annan ära“ hageja loomade olukorra kohta järgmise postituse:
„XXX XXX XXX“.
Hageja hinnangul kaldkirjas väljatooduga kahjustas kostja oluliselt hageja mainet. Kostja, olles täiesti asjatundmatu, rikkus aga hageja maine, luues hagejast kuvandi kui XXX, kellega enam ei soovita koostööd teha või kelle peale ollakse äärmiselt pahane. See mõjutas hageja äritegevust ja vara, kuid ennekõike mõjutas avaldatud laim hageja vaimset heaolu ja sotsiaalseid suhteid ning tegi talle haiget. Hageja taotleb kostjalt mittevaralise kahju väljamõistmist kohtu õiglasel äranägemisel. Arvestades elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes ning hageja maine hävitamist, peab hageja õiglaseks hüvitiseks vähemalt 5 000 eurot. Samuti taotleb hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kohtu õiglasel äranägemisel määratud mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras. Ülaltoodud mittevaralise kahju hüvitamise nõudele lisandub ka kohtuvälise nõude esitamisega seotud õigusabikulude hüvitamise nõue. Vastavalt õigusteoorias avaldatud seisukohale tuleb kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamise kohustust jaatada eeldusel, et kulud on VÕS § 128 lg 3 mõttes mõistlikud, s.t need on võlausaldaja jaoks nõude maksmapanekuks sisuliselt vajalikud ja põhjendatud. Hagejale osutati õigusteenust nii esialgse õigusliku analüüsi tegemise, tekstianalüüsi, nõudekirja koostamise kui ka hiljem kostja vastuse analüüsi näol. Kõik tegevused kokku moodustasid õigusabikulu kokku summas 706 eurot. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele kogu ulatuses vastu, kuna leiab, et ei ole avaldanud ebaõigeid faktiväiteid ning puudub alus varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks ning viivise välja mõistmiseks. Kostja leiab, et ei ole käesolevas vastuses toodud asjaolusid ja asjas kogutud/esitatud tõendeid arvestades pannud toime hageja suhtes õigusvastast tegu. Asja materjalidest nähtub, et hageja ei ole XXX nõutud tingimusi. Hageja enda mitte nõuetekohane XXX- XXX, XXX, XXX, XXX jms tingis kostja postituse tegemise kohalikus kogukonnas, kuna teised XXX tegevused ei olnud andnud tulemust. Kostja pöördus enne postituse tegemist nii omaniku enda, kui ka järelevalvet teostava organi poole. Kuna XXX, kuid muutust ei olnud näha, palus kostja kohaliku kogukonna abi XXX. Kostja postituse tegemise eesmärk oli XXX, mis kandis ka tulemust. Peale XXX postitust XXX paranes väga kiirelt.
Kostja väidab, et ei teinud postitust hetkel põhineval emotsiooni ajel, vaid selgitas välja, millised elementaarses nõuded peaksid XXX olema; kuulas ära teiste kõrvalseisvate isikute arvamuse, kes samuti sel XXX ja pidanud nende olukorda ebanormaalseks; pöördus abi saamiseks enne postituse tegemist erinevate spetsialistide poole. Kui kohus peaks leidma, et hageja XXX nõuetekohaselt (XXX), siis kostja märgib, et tutvudes internetis avaldatud infoga ja reaalselt nähtuga ei saanud kostja teada, et selline XXX on lubatud, mistõttu avaldas endale teadmata ebaõigeid faktiväiteid. Kohtuistung 07.12.2020 Hageja esindaja avaldas kohtuistungil, et nõue tuleneb XXX Facebooki grupis „ XXX Ostan/Müün/Vahetan/ Annan ära“ postitusest. Postituse sisu laimab hagejat ja on ebaõigeid faktiväiteid hageja kohta. Postitus on toodud hagivalduse punktis 6 ja hagiavalduse lisa 6 (kt lk 16) kuvatõmmis postitusest. Tõendist nähtuv, et M. L. on postituse teinud ja alla on ka kirjutatud M. L.. Kostja väidab postituses, et hageja on XXX ja toonud välja kus kohas see sündmus aset leidis. Kostja väidab, et seda on kuu aega tehtud. Kostja on väitnud, et selle aja jooksul on XX ja XXX. Hageja ei ole XXX ja neil oli piisava võimalus liikuda. Postitus põhineb kostja enda isiklikul hinnangul. Hageja on XXX XXX XXX aastast ja talle on teada XXX ja põhimõtted. Küsimus on selles, kas XXX olid XXX XXX võti mitte. Tegemist oli XXX XXX asukohaga ja seal oli pinnas tugev ja rekkaga saaks juurde minna. Tõenduseks, et hageja XXX ajutiselt sinna viis ja tegemist oli XXX XXX on hagiavalduse lisa 1- 4 (kt 9-12 ). Vestlusest ostjaga, kus ostja teatas, et XXX ostetakse ja hageja teatas ostjale, et viib XXX XXX XXX seal on XXX ja saab XXX. Hagiavalduse lisa 3 on foto, kui XXX just viidi platsile. Platsil on natukene vett ja pinnas on käidav. Hagiavalduse lisana 4 on kuvatõmmis osjaga, kus ostja teavitab, et loobub tehingu tegemisest. Hageja asus uut ostjat otsima ja ei pidanud vajalikuks viia tagasi. Hageja otsustas, et jätab XXX sinna kus oli ja käis iga päev XXX. Hagiavalduse lisa 5- XXX, mis kirjeldab hoolduse intervalli. XXX sai kostjale teatavaks, milline seisukord tema arvates on ja läks hageja koju XXX. Hageja kodus tekkis intsident, et kostja nõudis seletust, mis XXX. Kostja karjus ja lõugas hageja kodus – hagiavalduse lisad 7-8 helisalvestised, kui hageja läks XXX juurde ja nägi seal meesterahvast ja naisterahvast. Kohtumise käigus selgus, et naine, kes XXX juures oli, oli kostja ja kaasas oli meesterahvas. Nad küsisid, mis olukord XXX on ja miks nad XXX on ja miks nad seal nii viibivad. Kostja ja hageja jõudsid arusaamisele, et neid XXX vaid oodatakse ostjat. Hageja avaldas, et äraviimine toimub kahe nädala jooksul. Hageja ei andnud kostjale lubadust, et nad viiakse ära paari päeva pärast. Paar päeva enne, kui XXX ära viidi, tegi kostja postituse, mis oli hageja jaoks väga solvav- grupis oli üle 2000 liikme. Hiljem võeti hagejaga ühendust ja päriti aru hageja tegevuse kohta ( hagiavalduse lisad 47 (kt lk 27-30). Hagiavalduse lisa 9nõudekiri kahjuhüvitamiseks. Kostja eitas kahju tekitamist ja hakkas õigustama, miks XXX sellises seisus olid. Küsimus on, kas kostja poolt nähtuv oli XXX. Kostja vastus oli hagi lisa
10.Hagi lisades 11-26 on hageja toonud välja kostja poolt kasutatud väljendite tähendused. Väljendid olid negatiivse sisuga. Hagiavalduse lisad 15-16 fotod tõendina, et XXX seisukord oli hea. Puhas alus ja piisavalt ruumi. Lisa 17- video lõik, et näidata, kui suur on aedik. Hagiavalduse lisa 26- vestlus, kui hageja ja kostja kohtusid aediku juures. Hageja lubas XXX ära viia mõne nädala jooksul. Lisad 32-33 on esitatud andmed avalikest andmebaasidest VÕS 134 lg 6 kohaselt tuleb arvestada ka kostja majanduslikku seisu. Kostja majanduslik seis võimaldab kahjuhüvitise välja mõistmist. Kostja on avaldanud hageja kohta mitmes postituses ebaõigeid fakti väiteid. Hageja on pidanud avalikkuse ees selgitama oma käitumist. Hageja ei pea hakkama tõendama kahju tekkimist. Lisaks mittevaralisele kahjule on esitatud varalisekahju hüvitamiseks ja hageja soovib kohtueelsete kulude hüvitamist varalise kahjuna.
Lisaks sellele soovib hageja, et kostjalt mõistetakse välja viivis kahjuhüvitiselt. Mittevaralise kahju nõue, et kohus mõistaks välja suurusjärgus 5000 eurot. Kostja esindaja avaldas kohtuistungil, et kostja on oma kirjalikud seisukohad esitanud kohtule ja jäävad nende juurde. Kostja tunnistab, et on XXX teinud Facebooki grupis postituse. Ta tegi seda oma südametunnistuse järgi leides mõistliku isikuna, et tegemist ei olnud kõrvalt vaadates tavapärase hooldusnõudeid järgiva XXX pidamisega. Enne Facebooki postitust on kostja kontrollinud ära selgitavad XXX kuna tal puuduvad eripärased teadmised. Postitusele on kostja lisanud ka fotomaterjalid, mis ilmestavad kostja seisukohta, et ta ei ole vabatahtlikult midagi välja mõelnud. Antud fotod on esitatud ka kohtumaterjalide juurde. Ta on selgitanud, millistel andmetel nad on leidnud, et XXX XXX XX XXX nõuded ei olnud täidetud. Hageja on hagis toonud välja, et kostja esitatud fotod olid eesmärgi pärased halvas valguses. Kostja täiendava vastuse lisana on 05.08.2020 teisest küljest sama hetke seisuga fotod esitanud. Kostja leiab, et hagi on põhjendamatu ja palub jätta nõue täies ulatuse rahuldamata. Kohtu põhjendused
1.Kohus on seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
2.Esmalt käsitleb kohus mittevaralist nõuet ning järgnevalt varalist nõuet ning viimasena menetluskulude jaotust. I
3.Hageja esitas kostja vastu au teotamisest tuleneva kahju hüvitamise nõude.
4.Hageja nõue võib kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043 alusel koosmõjus VÕS § 1045 lgga 1. VÕS § 1043, mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043). Isikuõiguste rikkumisega kahju tekitamine on õigusvastane (VÕS § 1045 lg 1 p 4). Isiku õiguste rikkumise üheks vormiks on au teotamine, mis võib toimuda avaldades isiku kohta ebaõigeid faktilisi andmeid või ebakohaseid hinnanguid. Eeltoodust tulenevalt on isikuõiguste rikkumise korral avaldajal kahju hüvitamise kohustus, kui avaldaja süülise õigusvastase teoga põhjustas kannatanule kahju. Seega peab kohus tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (ebakohaste väärtushinnangute avaldamine), teo õigusvastasuse ja kostja süü. Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel ning hindab rikkuja ja kannatanu kaitstud hüvesid ja huve (VÕS § 1046 lg 1 ls 2 ja lg 2 ls 2). Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050 lg 1).
5.Vaidlus puudub asjaolu üle, et kostja avaldas XXX Facebooki grupis „XXX Ostan/Müün/Vahetan/Annan ära“ hageja XXX olukorra kohta järgmise postituse: „XXX
XXX XXX “.
6.Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid (RKTKo 3-2-1-18-13, p 22). Seetõttu ei pea hageja tõendama, et talle on tekkinud mittevaraline kahju, vaid piisab kui ta tõendab isikuõiguste rikkumist. Isikuõiguste rikkumine on võimalik isiku au teotamisega ning isiku kohta ebaõigete andmete avaldamisega (VÕS § 1046 ja § 1047). Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Teatud väited võivad olla nii faktiväited kui ka väärtushinnangud sõltuvalt sellest, mis kontekstis ja kellele need on esitatud (RKTKo 3-2-
1-5-07, p 27). Riigikohtu 11. veebruari 2004. a lahendi tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04 kohaselt isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärus on kohtumenetluses tõendatav. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega, väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust, ja kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid (vt Riigikohtu 31. mai 2006. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 p 10).
7.Kohus on seisukohal, et kostja on oma kommentaariga esitanud faktiväiteid hageja tegevuse kohta.
8.Hageja nõuab talle isikliku õiguse rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue on materiaalõiguslikult kvalifitseeritav õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1047 järgi. Hageja nõue seondub ka au teotavate ebaõigete andmete avaldamisega, mistõttu tuleb teo õigusvastasus tuvastada täiendavalt VÕS § 1047 lg-te 1-3 alusel. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043). Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitatid kannatanu isikliku õiguse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 4). Isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma (VÕS § 1047 lg 1). Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele (VÕS § 1047 lg 2). Hoolimata VÕS § 1047 lg-tes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3). Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane (VÕS § 1047 lg 4). VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
9.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kostja eelmainitud postituse Facebooki tegi.
10.Edasi käsitleb kohus kostja esitatud väiteid, millele on hageja hagiavalduses tuginenud. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kostja esitatud artiklis sisaldusid järgmised ebaõiged faktiväited: - kostja faktiväite, nagu toimuks XXX XXX; - kostja faktiväide, nagu oleks XXX juba kuu aega XXX XXX; - kostja faktiväide, nagu oleks hageja XXX XXX XXX XXX, XXX ja XXX, üksteise otsas (sest puudub võimalus liikuda), XXX XXX XXX ja XXX XXX nina ees; - kostja faktiväide, nagu seisavad XXX (hageja tegevuse tagajärjel) XXX nagu XXX; - kostja faktiväide, nagu oleks hageja kostjale Eesti Vabariigi aastapäeval lubanud, et XXX viiakse paari päeva pärast ära.
Hageja hinnangul on eelnimetatud faktiväited ebaõiged seetõttu, et XXX ei ole XXX. Kostja lähtus isiklikust subjektiivsest arvamusest, et tegu on XXX XXX. Seejuures oli tegu eksliku arvamusega, mis põhines kostja pahatahtlikkusel. Kostja ei ole kunagi kordagi tõendanud, et tegelikkuses on XXX XXX aset leidnud. Kostja subjektiivsete väidete ja isegi tehtud fotode alusel ei ole seda võimalik väita. Hageja tõi XXX küll kõnealusesse asukohta XXX, kuid XXX ei olnud kuu aega kohutavas olukorras. Nähes XXX äsjase suure vihma järel, mis tekitas ümbruskonnas ja aedikus mõneti mudasema vaatepildi ning aediku ümbruses suure vee, järeldas kostja, et XXX elavadki kogu aeg selliselt ning see on neile väga halb. Tegelikkuses möönis ka kostjaga kaasas olnud meesterahvas hagejaga vesteldes, et enne vihma oli olukord hea. Samuti ei tee korraks tekkiv suurem vesi XXX halba. XXX oli kõik vajalik olemas ning nende aedik ei olnud liiga väike. Hageja käis XXX vett andmas igapäevaselt ning heina keskmiselt üle päeva, samuti regulaarselt silo. XXX oli piisavalt ruumi liikuda. Hageja ei lubanud kostjale XXX paari päeva jooksul ära viia. Juba vestluse ajal oli hagejale teada, et XXX võidakse ära viia alles järgmisel nädalal ehk alates XXX arvestades hiljemalt XXX. Tegelikkuses sai ostja XXX järgi tulla XXX. Paaripäevane hilinemine ei ole kuidagi märkimisväärne. Kostja on aga avaldanud hageja kohta teadlikult valeväite, luues lugejale mulje, et hageja ei ole täitnud lubadust viia XXX ära paari päeva jooksu.
11.Kostja on avaldanud, et käitus postituse edastamisel XXX heaolu/ebaväärikuse määramisel “mõistliku isiku” teadmiste põhjal. Kostja postituse eesmärk ei olnud kindla isiku kahjustamine vaid XXX XXX XXX kiire lahendamine (dtl 42). Hageja leiab, et kostja poolt tajutu ei ole faktiline asjaolu ega üldsuse poolt tajutu. Kostja tõi oma vastuses välja, et tema tavapärase mõistliku isikuna ei näinud ega tajunud alates XXX – XXX hageja XXX mööda käies nende heaolu. Seeläbi püüab kostja ilmselt väita, justkui ei saanud ka üldsusele olla tajutav XXX heaolu. Tegelikkuses on kostja poolt väidetavalt „tajutu“ kostja isiklik seisukoht, mitte faktiline asjaolu (tegeliku elu sündmus) ega üldsuse poolt tajutu. Kostja ei ole tõendanud, et XXX heaolu oleks olnud vastuolus mistahes nõuetega või et XXX tundsid ennast halvasti. Kostja isiklik arvamus, mis on kujunenud ilmselgelt teadmatusest, ei saa peegeldada ka üldsuse arvamust. Kostja on ajanud sassi tema isikliku subjektiivse arvamuse ning fakti.
12.Hageja hinnangul on poolte vaheline põhiline vaidlus taandunud sellele, kas XXX olid XXX XXX või mitte ja kas hageja on XXX XXX või jätnud täitmata XXX nõudeid. Hageja on seisukohal, et kostja avaldatud faktiväited on hageja au teotav (rikub tema isiklikke õigusi). Väited viitavad XXX XXX XXX KarS § 264 mõttes. Seega viitab kostja, et hageja on justkui toime pannud kuriteo. Seega on hageja au teotamine eriti suure kaaluga. Ei saa olla vaidlust, et keskmisele mõistlikule lugejale loob artiklis kasutatud väljendusviis mulje, et hageja ongi XXX XXX.
13.Kahju hüvitamise üldpõhimõtete kohaselt peab kahju olemasolu ja suurust tõendama kahjustatud isik. Isikliku õiguse kaitseks esitatud hagi lahendamisel tuleb kohtul siiski silmas pidada, et mittevaralise (ehk moraalse) kahju mõistel on kaks väärtushinnangulist aspekti: isiklik ja ühiskondlik. Mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist tegevust ja psüühilist seisundit. Moraalse kahju (õigustamatud kannatused) olemasolu selles tähenduses eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada (vt nt Riigikohtu 17. oktoobri 2001. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1105-01). Mittevaralise kahju puhul, kus kahjuks on isiku hingelised kannatused, ei ole kahju tekkimine kolmandate isikute poolt seega üheselt kontrollitav, küll saab hageja põhistada temale tekkinud negatiivseid tagajärgi.
14.Põhiseaduse § 17 kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada. Inimese au ja head nime loetakse seejuures isiku inimväärikuse osaks. Au ja väärikuse riive võib erialakirjanduses toodud käsitluste kohaselt aset leida nii mitteavalikult (üksikisikute vahel) kui ka avalikkuse ees. Au teotamine võib toimuda inimesele antud hinnangutega, temale ja tema kohta öelduga, samuti isiku panemisega au ja väärikust riivavasse, alandavatesse (ehk teotavatesse) oludesse kui ka selliste tegudega isiku suhtes, mis pole otse füüsiliselt suunatud tema vastu, kuid mille eesmärk on tema au riivamine, alandamine, kahjustamine või teotamine.
15.Kohtu hinnangul on kostja oma õigusvastase käitumisega hagejale põhjustatud mittevaralise kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 järgi eeldab kostja vastutus isikuõiguste rikkumise korral tema süüd. VÕS § 1050 lg 1 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Samuti eeldatakse mittevaralise kahju tekkimist. Vastavalt VÕS § 1050 lg-le 2 arvestatakse isiku süü hindamisel muu hulgas tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi. VÕS § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Süü kindlakstegemine toimub delikti üldkoosseisu puhul põhimõtteliselt kahes etapis: esmalt tuleb kindlaks teha, et kahju põhjustati tahtlikult või välisest hooletusest (VÕS § 1050 lg 1), mittetahtliku delikti puhul tuleb seejärel veel hinnata, kas esineb sisemine hooletus, st kas väline hooletus on subjektiivselt vabandatav (VÕS § 1050 lg 2). Käesoleva juhtumi puhul tuleb märkida, et ülalviidatud VÕS § 1047 lg 3 sisaldab (andmete avaldaja) nõutava hoolsuse standardit õigusvastasuse tunnusena.
16.Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja esitatud väited on ebaõiged faktiväited. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks rikkunud XXX või XXX muul moel XXX. Kostja väidab, et aedik, milles XXX viibisid oli liiga väike. Kostja ise kirjutab, et XXX rühmas pidamiseks tuleb arvestada ühe XXX kohta 3m2 (dtl 193). Samas on kostja ringi pindala arvutanud valesti. Kostja on oma arvutustulemusel leidnud, et vaidlusaluste XXX pidamiseks oleks pidanud aediku suurus olema vähemalt 48m2 suur, so hageja aedikust 44% suurem ala. Hageja on aga ringi pindala arvutanud korrektselt ning saanud aediku suuruseks ligikaudu 57,95m2, mis on tunduvalt suurem, kui kostja enda avaldatu (dtl 220). Hageja on esitanud XXX hooldusarvestuse. Kostja hinnangul esitatud arvestus ei kinnita XXX regulaarset ja nõuetekohast hooldust. Kostja on seisukohal, et XXX hooldamine ei olnud nõuetekohane. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole pädev hindama XXX hooldamise regulaarsust, sest tal puuduvad vastavad erialased teadmised. Oma teadmiste puudumist on ka kostja ise korduvalt kinnitanud. Kostja ei saa pelgalt XXX vaatlemisega anda hinnanguid XXX hooldamise regulaarsusele ning selle piisavusele. Hageja näol on tegemist kutsetunnistust omava isikuga, kellel on vastavad erialased teadmised XXX. Kohtul puuduv alus kahelda hageja poolt koostatud hooldusarvestuses ja selle nõuetekohasuses ning kostja ei ole tõendanud vastupidist. Samuti ei tõenda kostja fotod XXX XXX. Kohus ei saa nimetatud fotode põhjal asuda seisukohale, et hageja oleks XXX XXX või XXX nõudeid rikkunud ning seda kõike teinud pika aja vältel. Foto tõendab foto tegemise hetke olukorda. Hageja on selgitanud, et suure vihma korral on loomulik, et mingil hetkel on XXX aedikus märg, kuid see ei tähenda, et XXX olid hoolitsemata. Samuti ei ole ajutine vesi aedikus XXX kuidagi kahjulik. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud hageja tegevuses/tegevusetuses XXX XXX ning kostja ei ole pädev ka sellist hinnangut andma.
17.Kohus leiab, et juhul, kui kostjal tekkis arusaam, et XXX ei kohelda nõuetekohaselt, tulnuks kostjal ära oodata pädevate isikute seisukoht selles osas. Kostja kinnitab, et pöördus mitme isiku poole seoses sellega, et tema meelest ei olnud XXX XXX XXX.
Kostja ei ole avaldanud, millist tagasisidet ta nimetatud isikutelt sai. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et kostja pöördus VAT spetsialisti R. K. poole. Kostja väidab, et midagi ei muutunud peale VAT spetsialisti poole pöördumist. Kostja õigustabki postituse tegemist asjaoluga, et ei saanud mujalt abi ning postituse tegemine oli kostja ainus võimalus XXX abistamiseks. Kostja ei ole kohtule avaldanud, mida VAT spetsialist tegi või tegemata jättis või millist tagasisidet kostja spetsialistilt sai. Kostja oleks pidanud ära ootama pädeva ametniku seisukoha. Isegi juhul, kui nimetatud ametnik ei reageerinud, oleks kostja võinud teavitada asjaoludest mõnda teist pädevat isikut, mitte asuma andma hinnanguid XXX kohta, kui tal vastavad erialased teadmised puuduvad. Tulenevalt kostja tegevusest asub kohus seisukohale, et kostja tegevuse eesmärgiks oli hageja maine kahjustamine, soovides selle läbi saavutada XXX XXX XXX lõpetamist.
18.Samuti ei ole leidnud käesolevas vaidluses tõendamist asjaolu, et hagejale oleks tehtud ettekirjutusi seoses XXX XXX XXX. Kohus nõustub hagejaga selles osas, et kostja kirjutatud postitus lõi hagejast negatiivse kuvandi ning jättis hagejast mulje kui XXX XXX, rikkudes sellega hageja mainet XXX
19.Kohtuistungil 07.12.2020 hageja esindaja avaldas kohtuistungil, et tegemist oli XXX ajutise asukohaga ja tegemist oli XXX XXX. Kuna ostja teavitas hagejat, et loobub tehingu tegemisest, hageja asus uut ostjat otsima ja ei pidanud vajalikuks XXX viia tagasi. Ta käis iga päev XXX hooldamas, kuni leidis uue ostja.
20.Kohtuistungil avaldas hageja esindaja, et XXX läks kostja hageja koju XXX kohta aru pärima. Hageja kodus tekkis intsident, et kostja nõudis seletust, mis XXX XXX. Kostja ja hageja jõudsid arusaamisele, et neid XXX seal nii ei peeta, vaid oodatakse ostjat. Hageja avaldas, et äraviimine toimub kahe nädala jooksul. Hageja ei andnud kostjale lubadust, et nad viiakse ära paari päeva pärast. Paar päeva enne, kui XXX ära viidi, tegi kostja postituse.
21.Kostja on kohtu arvates õigustatud kriitika piiri tarbetult ületanud sooviga hagejat kahjustada. Nõustuda tuleb hagejaga, et kostja loodud negatiivne kuvand hagejast võib mõjutada hageja töötamist XXX ning vähendada hageja võimalusi XXX tegutseda, sest kolmandad isikud ei pruugi soovida temaga koostööd teha. Ebaõigete andmete avaldamisega hagejale kahju tekitamise tõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist.
22.Kohus leiab, et hageja nõue hüvitada talle mittevaraline kahju, on põhjendatud ning kohus mõistab mittevaralise kahju hüvitamiseks kostjalt välja 300 eurot. VÕS § 134 lg 2 alusel tuleb muu hulgas isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule maksta mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 6 järgi isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
23.VÕS § 127 lg 6 esimene lause sätestab kohtu diskretsiooniõiguse mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise suuruse määramisel. Selle sätte järgi otsustab hüvitise suuruse kohus, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral. Sama põhimõtte kehtestab ka TsMS § 233 lg 1, mille kohaselt juhul, kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse
kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. TsMS § 366 võimaldab mittevaralise kahju hüvitamise hagis nõutava hüvitise summa märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Praegusel juhul on hageja seda taotlenud.
24.Kohtupraktikas on selgitatud, et kuna mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, on vastava kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Selleks, et määrata õiglane hüvitis, tuleb ennekõike arvestada rikkumise laadi, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises ja muid asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (Vt Riigikohtu 26. novembri 2010. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-83-10, p 13).
25.Hindamaks õiglast kahjuhüvitise suurust võtab kohus arvesse poolte esile toodu selle kohta, kus ja millises vormis on kostja andmed avaldanud, kas esitatud andmed on põhjendatud ja kas hageja kohta andmete avaldamine on tekitanud hagejale kahju.
26.Mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Kohtute praktikas on ühekordse isikuõiguste rikkumise korral mõistetud mittevaraline kahju välja vahemikus 100-2000 eurot. Kohus leiab, et käesoleval juhul saab mittevaralise kahju mõistlikuks summaks pidada 300 eurot. Kohus on veendunud, et 300 euro hüvitise väljamõistmine mõjutab hoiduma edasisest kahju tekitamisest ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 300 eurot.
27.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kooskõlas VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
28.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (300 eurot) VÕS § 113 sätestatud määras alates 13.07.2020, so alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. II
29.Samuti rahuldab kohus hageja hagi varalise kahju hüvitamise nõudes ja mõistab M. L. J. K. kasuks välja 706 eurot.
30.Hageja nõutav kahju on otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes. Riigikohus on öelnud, et kohtueelsed õigusabikulud on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (vt Riigikohtu 14. oktoobri 2014. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-184-14). Kohtupraktikas on leitud, et kohtueelsed õigusabikulud, mida isik on teinud selleks, et oma õiguste rikkumist kõrvaldada, on eeltoodu alusel iseenesest hüvitatavad (vt
nt Riigikohtu 26. jaanuari 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-16, p 28). Üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (vt Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13810, p 29).
31.Käesoleval juhul ei oleks hagejal tekkinud vajadust pöörduda advokaadi poole seoses õigusabiteenuse osutamisega juhul, kui kostja poleks avaldanud ebaõigeid faktiväiteid hageja kohta. Seega oli kostja õigusrikkumine põhjus, miks hageja pidi advokaadi abi kasutama. Nõude või vastuväidete maksmapanekuks on tihti vajalik kasutada professionaalse õigusnõustaja abi. Seda eeskätt olukorras, kus isik ise ei oma selleks õigusalaseid eriteadmisi. Viimati on Riigikohus 28. septembri 2020. a lahendis tsiviilasjas nr 2-16-8751 p-s 28 märkinud, et professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega (Riigikohtu 3. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1913, p 11).
32.Kohtueelsed õigusabikulud on praegusel juhul hüvitavad VÕS § 127 lg 2 järgi. VÕS § 127 lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Vaidlust ei ole, et enne hagiga kohtusse pöördumist, pöördus esindaja kaudu otse kostja poole au teotamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamise nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Praegu on hagejale kahju tekkimine põhjuslikus seoses, sest hageja ja kostja vahel tekkinud õigusliku vaidlusega seoses pidi hageja tegema kulutusi õigusabile. Seega on hageja nõue põhjendatud.
33.Kohtu hinnangul on kohtumenetluseelsed õigusabikulud summas 706 eurot mõistliku suurusega. Hageja on kohtule esitanud arve nr XXX ja arve nr XXX, millest nähtub, et hagejal on tekkinud kohustus nimetatud summas õigusabi eest tasuda (dtl 82-85). Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Menetluskulude jaotus
34.Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3).
35.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, peab kohus TsMS § 162 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud kostja kanda.
36.Hageja on esitanud 10.12.2020 oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja menetluskuludeks on riigilõiv hagiavalduse esitamisel summas 350 eurot ning õigusabikulud summas 2984,01, kokku 3334,01 eurot.
37.Kostja on esitanud hageja menetluskuludele vastuväite 14.12.2020. Kostja leiab, et hageja hagiavalduse koostamisele kulunud aeg on ülemäärane arvestades seda, et hagi sisu kattub juba kohtueelses menetluses esitatud nõude sisuga vähemalt 2/3 ulatuses (1 h 47 min) ning mille eest õigusabi kulu on esitatud juba varalise nõudena hagis. Seega palub hageja kostjalt välja mõista esindaja tasu ühe ja sama töö eest varalise kahjuna ja menetluskuludena ehk topelt. Hageja hagiavalduse koostamisele kulunud aeg on ülemäärane TsMS § 175 lg 1 mõttes ning kuulub vähendamisele, kuna kattub varalise nõude aluseks oleva kohtuvälise menetluskuluga (dtl 290).
38.TsMS § 175 lg 1 ning lg 11 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks ebamõistlikult suured. Kohus kontrollib käesolevaga hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
39.Kohus, tutvunud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see on põhjendatud osaliselt.
40.Kohtu hinnangul on hageja esindaja tunnihind 140 eurot (ilma käibemaksuta) aktsepteeritav. Hagejate esindaja on oma menetluskulude nimekirjas väljatoonud, et kokku kulus tal 17 tundi ja 45 minutit hageja menetlusdokumentide koostamiseks. Kohus on seisukohal, et eelkõige kuulub hüvitamisele lepingulise esindaja aeg, mis on kulunud sisuliste ning argumenteeritud ja asjakohaste seisukohtade väljendamiseks kirjalikes menetlusdokumentides. Kohus leiab, et esindaja ajakulu on kohati ülepaisutatud. Nimelt oli hageja vastus kohati kordus hagiavaldusest, seega ei saanud kuluda dokumentide koostamiseks sellisel määral töötunde (vastuse koostamiseks on hageja esindaja märkinud üle 8 tundi). Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et hageja esindaja koostas kirjalikest dokumentidest hagiavalduse ja ühe vastuse kostja seisukohale ning menetluskulude nimekirja. Tegu oli küllaltki lühikese kohtumenetlusega ning koostada tuli ainult paar kirjalikku dokumenti. Kostja on oma vastuväites juhtinud tähelepanu ka asjaolule, et varalise nõude aluseks olnud nõudekirja koostamine on kohati kordus ka hagiavalduses. Kohus ei saa nõustuda kostjalt hageja kasuks menetluskulude topelt väljamõistmisega. Tulenevalt eeltoodust menetlusdokumentide koostamiseks on kohtu hinnangul põhjendatud hagejale hüvitada õigusabikulud 11 tunni ulatuses, kokku 1848 eurot (koos käibemaksuga). Lisaks eelnevale tuleb kostjal hagejale hüvitada ka riigilõiv summas 350 eurot. Eeltoodut silmas pidades on kohtu arvates hageja õigusabikuludest põhjendatud kulud kokku summas 2198 eurot (1848 + 350).
41.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
42.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.