2.Välja mõista A Kilt A Vi kasuks hüvitis 3 500 (kolm tuhat viissada) eurot.
JeweLex e-post:
3.Välja mõista G Vilt A Vi kasuks hüvitis 1 500 (üks tuhat viissada) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
1.A V esitas 12.03.2020. a Viru Maakohtule hagi G Vi ja A Ki vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt mõisteti G V Viru Maakohtu 22.11.2019. a otsusega kriminaalasjas nr xxx süüdi karistusseadustiku § 291 ja § 123 lg 1 järgi. Sama otsusega mõisteti süüdi ka A K, kuid karistusseadustiku § 291, § 123 ja § 136 lg 1 järgi. Kostjad esitasid Viru Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebused, kuid Tartu Ringkonnakohus jättis oma 25.02.2020. a otsusega apellatsioonkaebused rahuldamata ning Viru Maakohtu 22.11.2019. a otsuse muutmata. Kokkuvõtvalt süüdistati kostjaid ja nad mõisteti süüdi selles, et nad sõitsid koos A Viga Ida-Viru Maakonnas, Jõhvi Vas, Linna külas, Jõhvi-Vasknarva tee 2. kilomeetril vasakut kätt asuvale metsavahelisele kõrvalteele ja peatasid sõiduki maanteest ligikaudu 500 meetri kaugusel metsas. Kasutades ebaseaduslikult füüsilist jõudu ja koheldes kannatanut viimase au ja väärikust alandavalt, haaras Amdrei K A Vi paremast õlast ja kaelast tugevasti kinni ja tõmbas ta politseisõidukist välja. Sellega tekitati A Vile füüsilist valu ja tervisekahjustused (parema õlaliigese piirkonna pindmised verevalumid ja kaela paremale poole pindmised nahaverevalumid). Pärast seda, kui kannatanu asus metsast välja maantee suunas liikuma, andis G V talle käsu tagasi pöörduda. Kui A V jõudis G Vi juurde, sirutas viimane A Vi suunas käe, milles hoidis gaasirelva. A Ki teadmisel ja nõusolekul kasutas G V seejärel kannatanu suhtes gaasirelva, mille tagajärjel kannatanu kaotas ajutiselt nägemisvõime ja orientatsiooni, kuna tundis silmades teravat valu ja tugevat pisaratevoolu. A Vil oli kostjatele teadaolevalt enne metsa viimist ja sinna jätmist tuvastatud narkojoove. Samuti oli hageja ka alkoholijoobes, tal puudus mobiiltelefon ja jope, mis jäid politseiautosse. Seoses nägemisvõime kaotusega oli A Vi iseseisev liikumisvõime ja orientatsioon takistatud. Seetõttu ei suutnud A V metsa vahel orienteeruda, eksis ära ja viibis eksinult metsas ajavahemikus 04.04.2017. a kella 20.50-st kuni 05.04.2017. a kella 06:00-ni, s.o 9 tundi ja 10 minutit. A Vi metsas viibimise ajal oli Jõhvi Vas õhutemperatuur vahemikus +2,1 kuni +5 kraadi. Korrakaitse seaduse § 77 kohaselt kui vahetu sunni kohaldamisega tekitatakse isikule kehavigastus, on korrakaitseorgan kohustatud tagama isikule esimesel võimalusel esmaabi andmise ning vajaduse korral kiirabi kutsumise. A K ja G V hagejale esmaabi ei osutanud ja kiirabi ei kutsunud. Nad lahkusid sündmuskohalt, jättes hageja abitus seisundis (alkoholi- ja narkojoobes, gaasirelva toimel tugevalt häiritud nägemis- ja liikumisvõimega, ilma mobiiltelefonita ja jopeta) metsa. Lisaks eelnevale võttis AK hagejalt seadusliku aluseta vabaduse. A Kil puudus seaduslik alus
04.04.2017. a alates kella 20:46-st A Vi politseisõidukis hoidmiseks ja temalt seadusliku aluseta vabaduse võtmiseks ning metsa toimetamiseks, kus kannatanu oli sunnitud viibima kokku 9 tundi ja 14 minutit.
2.Hageja hinnangul on kostjate rikkumised olulised, kuna kostjad olid ametiisikud, kes omasid relvi, mistõttu nad peaksid olema läbinud vastavad koolitused muuhulgas selle kohta, et kõrvalisi isikuid mitte ohtu seada jne. Ka teistel isikutel peaks olema kostjate suhtes pigem kindlustunne ja põhjendatud ootus, et isikud tegutsevad seaduslikult. A V ei olnud kellelegi ohtlik ja ootas sama ka teistelt isikutelt, kuid sellegipoolest sai tema vigastamine kuriteo tõttu võimalikuks. A V taotleb kohtult mõistliku ja õiglase hüvitise määramist, arvestades käesoleva juhtumi raskeid asjaolusid (üleelamisi öises metsas, arvestades õhutemperatuuri, hirmu eksimise pärast ning ka kartust enda elu pärast). Kõik toodud sündmuste kirjeldused viitavad tegudele, millel puudub õigustus. A Vil esineb siiani hirmuhoogusid seoses läbielatuga, eriti kui kohtub politseiametnikega tänaval, samuti paanikahoogusid. Tõenäoliselt tuleb tulevikus pöörduda eriarstide vastuvõtule ja puudub prognoos, kas üldse ja kuna õnnestuks hagejal taastada endine vaimne ja tervislik olukord.
3.Hagejal on raske nimetada täpset summat, milline oleks õiglane kostjatelt välja mõista, kuid arvestades kohtupraktikat võiks sellisel juhul olla hüvitise suuruseks umbkaudu 10000 eurot, kuna kostjate tegevus põhjustas hagejale üleelamisi terveks eesseisvaks eluks, arvestades siinjuures sedagi, kelle poolt on kahju tekitatud, seega põhjustatud kahju tõsidust.
KOSTJATE VASTUSED
4.A K kirjalikus vastuses hagile (tl52-53) märgib, et hagi on põhjendamatu ja kahtlustäratav. Haguivalduses toodud kirjeldus hingeliste üleelamiste kohta on ebaselge ja kahtlustäratav, kuna hageja ei ole peale juhtumit pöördunud kohe arsti või kiirabi poole, vaid tegeles oma asjadega peaaegu terve päev. Hagiavalduses toodud väide hageja edasise tervisliku prognoosi kohta on kahtlane, kuna kolme aasta jooksul ei ole hageja pöördunud eriarstide või muude spetsialistide poole abi saamiseks. On kahtlane, et hagejal esineb hirmu-ja paanikahoogusid, kui ta kohtub politseiametnikega tänaval, sest peale kirjeldatud sündmust (04.04.2017. a) on A V korduvalt politseiametnike orbiidis, kuna tema poolt on toime pandud erinevad väärteod ja kuriteod, näiteks perevägivald. Kolme aasta jooksul on hageja korduvalt kohtunud ja vestelnud patrullpolitseinike kui ka uurijatega. Samuti on politseiametnikud korduvalt viinud hagejat Jõhvi arestimajja.
5.Sisuliselt analoogilise vastuse esitas hagile ka G V (tl 55-56).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning määrab mittevaralise kahju eest hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel.
7.Asja materjalidest nähtub, et hagis kirjeldatud 04.04-05.04.2017. a aset leidnud sündmused on tõendatud kriminaalasjas nr xxx jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 25.02.2020. a
kohtuotsusega (jõustus 18.05.2020. a Riigikohtu määrusega, kassatsioonkaebuseid ei võetud menetlusse).
8.Kohtuotsusest kriminaalasjas nr xxx nähtub, et A Kit süüdistati KarS § 291 järgi selles, et olles patrullpolitseiniku ametikohal, pani koos G Viga, kes oli abipolitseinikuna kaasatud patrulltoimkonda, toime võimuliialduse järgmiselt. A K, olles 04.04.2017. a kella 20.23 paiku teenistuses ja täitmas graafikujärgselt oma ametiülesandeid ühes patrulltoimkonnas koos abipolitseinik G Viga, pidas Jõhvis aadressil xxx asuva kaupluse „xxx“ juures kinni alkoholijoobes A Vi. Süüdistatavad paigutasid A Vi eravärvides politseisõidukisse xxx xxx registreerimismärgiga xxx ja koostasid kella 20.46 paiku A Vi suhtes NPALS § 151 lg 1 alusel kiirmenetluse otsuse nr xxx, määrates viimasele karistuseks rahatrahvi summas 300 eurot. A V nõustus kiirmenetluse ja karistusega, ta ei olnud endale ega teistele ohtlik ja samuti ei nähtu kiirmenetluse otsusest ega indikaatorvahendi kasutamise protokollist, et ta oleks võinud põhjustada vahetut ohtu. Pärast kiirmenetluse otsuse tegemist sõitsid süüdistatavad koos A Viga Ida-Viru Maakonnas, Jõhvi Vas, Linna külas, Jõhvi-Vasknarva tee 2. kilomeetril vasakut kätt asuvale metsavahelisele kõrvalteele ja peatasid sõiduki maanteest ligikaudu 500 meetri kaugusel metsas. Kasutades ebaseaduslikult füüsilist jõudu ja koheldes kannatanut viimase au ja väärikust alandavalt, haaras A K A Vi paremast õlast ja kaelast tugevasti kinni ja tõmbas ta politseisõidukist välja. Sellega tekitati A Vile füüsilist valu ja tervisekahjustused (parema õlaliigese piirkonda pindmised verevalumid ja kaela paremale poole pindmised nahaverevalumid). Pärast seda, kui kannatanu asus metsast välja maantee suunas liikuma, andis G V talle käsu tagasi pöörduda. Kui A V jõudis G Vi juurde, sirutas viimane A Vi suunas käe, milles hoidis gaasirelva. A Ki teadmisel ja nõusolekul kasutas G V seejärel kannatanu suhtes gaasirelva, mille tagajärjel kannatanu kaotas ajutiselt nägemisvõime ja orientatsiooni, kuna tundis silmades teravat valu ja tugevat pisaratevoolu. A Vil enne metsa viimist ja sinna jätmist tuvastatud narkojoove. Samuti oli ta ka enda sõnul alkoholijoobes, tal puudus mobiiltelefon ja jope, mis jäid politseiautosse. Seoses nägemisvõime kaotusega oli kannatanu iseseisev liikumisvõime ja orientatsioon takistatud. Seetõttu ei suutnud A V metsa vahel orienteeruda, eksis ära ja viibis eksinult metsas ajavahemikus 04.04.2017. a kella 20.50-st kuni 05.04.2017. a kella 06:00-ni, s.o 9 tundi ja 10 minutit. A Vi metsas viibimise ajal oli Jõhvi Vas õhutemperatuur vahemikus +2,1 kuni +5 kraadi. A K ja G V kannatanule esmaabi ei osutanud ja kiirabi ei kutsunud. Nad lahkusid sündmuskohalt, jättes kannatanu abitus seisundis (alkoholija narkojoobes, gaasirelva toimel tugevalt häiritud nägemis- ja liikumisvõimega, ilma mobiiltelefonita ja jopeta) metsa.
9.Maakohtu otsusega tunnistati G V süüdi KarS § 291 ja § 123 lg 1 järgi ning talle mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui G V ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkusel katseajal toime uut kuritegu. A K tunnistati süüdi KarS § 291, § 123 lg 1 ja § 136 lg 1 järgi ning talle mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui A K ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkusel katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid- ja kohustusi. Viidatud kohtuotsusega on tõendatud kostjate tegude õigusvastasus ja süülisus.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Vastavalt VÕS § 134 lg 2, isikule kehavigastuse tekitamisest ja/või tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise
kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kujunenud kohtupraktika järgi tuleb mittevaralise kahju olemasolu kehavigastuse/tervisekahjuste tekitamise korral eeldada, mistõttu ei pea hageja mittevaralise kahju olemasolu ise tõendama.
11.Kohtu hinnangul olid kostjate rikkumised olulised, kuna kostjad olid ametiisikud, kes omasid relvi, mistõttu nad peaksid olema läbinud vastavad koolitused muuhulgas selle kohta, et kõrvalisi isikuid mitte ohtu seada. Ka teistel isikutel peaks olema kostjate suhtes pigem kindlustunne ja põhjendatud ootus, et isikud tegutsevad seaduslikult. A V ei olnud kellelegi ohtlik ja ootas sama ka teistelt isikutelt, kuid sellegipoolest sai tema vigastamine kuriteo tõttu võimalikuks.
12.Mittevaralise kahju hüvitamiseks peab vastavalt asjaoludele olema mõistlik rahasumma. Patsiendikaardist (tl 28-30) nähtub, et 05.04.2017. a fikseeriti hagejal järgnevad tervisekahjustused: pindmine õla- ja õlavarrevigastus, õla-ja õlavarre kontusioon, pindmine kaelavigastus, kaela pindmised hulgivigastused, lahtine säärehaav, sääre lahtised hulgihaavad. Hageja kohtus vande all antud ütlustest tuleneb, et säärehaavade teket ta täpselt ei mäleta, kuid ta võis need saada pimedas metsas ekseldes. Kohus leiab, et kostja 2 poolt hagejale tekitatud vigastused on kerget laadi, mis ei põhjustanud hageja töövõime kaotust, mistõttu tervise kahjustamise eest hüvitise määramisel tuleks piirduda vaid väikese hüvitise määramisega. Samas tuleb käesolevas asjas arvestada ka muid isikuõiguse rikkumisi (alusetu vabaduse võtmine, põhjendamatu füüsilise jõu kasutamine, kannatanu abita jätmist) ning hüvitise suures määrata kõikide isikuõiguste rikkumiste eest ja kehavigastuste tekitamise eest komplektselt.
13.Kohus määrab mittevaralise kahju eest hüvitise suuruseks kokku 5 000 eurot. Kohtu arvates on nimetatud summa õiglane ja vastab rikkumiste laadile, raskusele ja kostjate süü astmele. Kostjad olid hagejale kahju tekitamise ajal politseiteenistuses ning patrulltoimkonnas. Politseiametnikud on oma töö iseloomust tulenevalt kohustatud kindlustama isikute õigusi ja vabadusi ning hoiduma liigse kahju tekitamisest, kuid kostjad kasutasid hageja suhtes põhjenduseta füüsilist jõudu ja gaasi, võtsid hagejalt seadusliku aluseta vabaduse ning ja jätsid ta eluohtlikku ja tema tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda. Kohus ei määra hagejale hüvitist loodetud 10 000 euro suuruses summas, sest tõendamata on hageja väide selle kohta, et üleelatu jättis jälje tema psüühikasse või sellega oleksid kaasnenud psüühikahäired. Hageja väide, et ta peab tulevikus pöörduma eriarstide poolehirmu ja paanikahoogude tõttu on paljasõnaline. Sündmusest on möödunud juba piisavalt kaua aega ning siiani ei ole hageja kordagi pöördunud eriarstide poole. Seega on hageja väide hüpoteetiline.
14.Kohtuistungil taotles hageja hüvitise väljamõistmist mitte solidaarselt, vaid kostjalt 2 70% ulatuses ja kostjalt 1 30% ulatuses. Kohus nõustub hagejaga, et mittevaraline kahju tuleb välja mõista osavastutuse põhimõtetest lähtuvalt. Kostja 2 rikkumised ja vastutus hagejale tekitatud kahju eest on suurem kui kostjal 1.
15.Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ning mõistab kohtu õiglasel äranägemisel kostjalt 2 hageja kasuks 3 500 eurot ja kostjalt 1 hageja kasuks 1 500 eurot.
16.Käesolevas asjas menetlusosalistel rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.