Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
7576,06 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806) Hageja lepinguline esindaja XX Kostja XX (isikukood XXX)
Menetluse vorm
kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu osaliselt.
2.Mõista XX-ilt (isikukood XXX ) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks välja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg summas 3332,38 eurot ja alates 27.05.2025 viivis põhivõla summalt 3084,63 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla (3084,63 eurot) tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 3084,63 eurot.
3.Mõista XX-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg kokku 1291,74 eurot osamaksetena alates maksetähtpäevadele järgnevast päevast järgmiselt: 10.09.2025 10.10.2025 10.11.2025 10.12.2025 12.01.2026 10.02.2026 10.03.2026
4.Mõista XX-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja otsuse resolutsioonis p 3 märgitud tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla summadelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates summade sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 1291,74 eurot.
5.Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu kohtuotsuse resolutsiooni p-des 2 – 4 nimetamata osas rahuldamata.
6.Jätta menetluskulud 67,65% ulatuses XX kanda ja 32,35% ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda. TsMS § 174 lg 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
7.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Vajadusel toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
KIRJELDAV OSA
Hagiavalduse asjaolud ja hageja seisukohad
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bigbank AS ja kostja 11.10.202 tarbijakrediidilepingu nr CLEEC-21014295, mille alusel on kostjale väljastatud krediit summas 5 620 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 10.11.2021 summas 151,93 eurot kuni viimase osamakseni 12.10.2026 summas 151,88 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 19,90% aastas. Lisaks leppisid pooled kokku igakuises lepingu haldustasus 2,50 eurot kuus, lepingu sõlmimise tasu oli 84,30 eurot. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr on 23,99% aastas ja krediidi kogukulu 9115,75 eurot.
2.Kostja tasus osamakseid kuni 11.04.2022, mida Bigbank AS arvestas maksegraafikujärgsete osamaksete katteks. Kostja rikkus lepingutingimusi ning ei tasunud osamakseid alates 10.05.2022 osamaksest. Bigbank AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 16.08.2022, andes kostjale eelnevalt 14-päevase täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks.
3.Hageja laenulepingust tuleneva põhinõude suurus on 5272,91 eurot, intressinõude suurus on 360,32 eurot, lepingu haldustasu nõude suurus on 10,42 eurot, viivisenõude suurus on 848,07 eurot ja sissenõudekulude suurus on 35 eurot. Samuti taotles hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 5272,91 eurolt alates 08.06.2023 kuni põhinõude täitmiseni 19,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. 2 (5)
4.Kohus võttis hagi menetlusse 03.10.2023 ja määras kostjale tähtaja hagile vastamiseks 14 päeva kohtumääruse ja hagimaterjalide kättesaamisest. Kohus toimetas hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määruse kostjale e-posti teel kätte 27.10.2023. Hagile vastamise tähtaeg saabus seega 10.11.2023. Kostja ei esitanud hagivastust.
5.26.03.2024 otsusega jättis Pärnu Maakohus hagi rahuldamata, leides, et esialgne võlausaldaja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus hagi rahuldada põhivõlgnevuse osas summas 4624,12 eurot ja viivise osas põhivõlgnevuselt alates 08.06.2023 19,90% aastas. Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2025 otsusega tühistati Pärnu Maakohtu 26.03.2024 otsus osas, millega maakohus jättis välja mõistmata põhivõlgnevuse 4624,12 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt alates 08.06.2023 19,90% aastas ning asi saadeti vaidlustatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohus leidis, et kuigi esialgne võlausaldaja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb hagejale anda võimalus ümberarvestuse esitamiseks.
6.26.05.2025 esitas hageja kohtule ümberarvestuse, milles palub kostjalt välja mõista Bigbank AS ja kostja vahel 11.10.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr CL-EEC-21014295 tuleneva põhivõlgnevuse 4624,12 eurot selliselt, et mõista kostjalt välja ümberarvestuse esitamise seisuga (s.o seisuga 26.05.2025) sissenõutavaks muutunud põhinõude 3055,60 eurot ja osamaksetena tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla kokku 1568,52 eurot, viivise põhivõlalt 19,90% aastas, kuid kokku mitte enam kui põhivõla ulatuses selliselt, et põhivõlalt summas 3055,60 eurot kuulub viivis tasumisele alates 27.05.2025 kuni põhivõla tasumiseni ja tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.
8.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Seega on tegemist kohtu õiguse, mitte kohustusega teha tagaseljaotsus. Kuigi kostja ei ole käesoleval juhul hagile vastanud, on kohtu hinnangul vajalik teha asjas sisuline otsus, kuivõrd kohus peab omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust ex officio, mh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist (Riigikohtu 24.11.2023 määrus nr 2-21-13098, p 13).
9.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kohus tuvastab, et Bigbank AS ja 3 (5)
kostja sõlmisid 11.10.2021 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-21014295 (dtl 11-16), mille kohaselt sai kostja Bigbank AS-ilt laenu 5629 eurot, millest 1539,49 euro ulatuses refinantseeriti TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali laenu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Bigbank AS tarbijakrediidilepingu. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis annaksid aluse lepingu teistsuguseks kvalifitseerimiseks. Hageja on kohtule esitanud tõendi (dtl 55), millest nähtuvalt on Bigbank AS kostja kontole kandnud laenusumma 3996,21 eurot ning tõendi (dtl 56), millest nähtuvalt on Bigbank AS kandnud TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile 1539,49 eurot. Seega loeb kohus tõendatuks, et kostja on laenu saanud.
10.Tallinna Ringkonnakohus on 04.08.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-19126 p-s 16 selgitanud, et tulenevalt intressilt (sh viiviselt) viivise arvestamise keelust on refinantseerimislepingus lubatud arvestada viivist üksnes esialgse laenulepingu järgselt põhivõlalt. Hageja ülesanne on selgitada oma nõude arvestust ja koosseisu ning tõendada, et ta ei ole nõudnud viivist hilisema laenulepingu järgses põhivõlas sisalduvalt refinantseeritud laenulepingu järgselt intressilt ega viiviselt. Kui ta seda ei tee, ei ole alust viivist välja mõista. Juhul, kui poolte uus kokkulepe võlasuhte muutmiseks, mille tulemusena lepitakse mh kokku viivise arvestamises sissenõutavaks muutunud võlgnevuselt, on käsitatav VÕS § 578 lg 1 nõuetele vastava kompromissilepinguna, võib VÕS § 113 lg 6 kohaldamine olla ka välistatud. Kuna lepingust nähtuvalt oli laenulepingu nr CL-EEC-21014295 näol osaliselt, s.o 1539,49 euro ulatuses, tegemist refinantseerimislepinguga, siis palus kohus hagejal 07.08.2025 kirjaga välja tuua laenulepinguga refinantseeritud nõude koosseisu. Hageja vastas kohtule 12.08.2025, kuid ei ole vastuses esitanud kohtu nõutud andmeid, vaid on sisuliselt uuesti esitanud 26.05.2025 menetlusdokumendis välja toodud ümberarvestuse.
11.VÕS § 113 lg 6 kohaselt viivist ei ole lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kuna hageja ei ole kohtule esitanud andmeid refinantseeritud kohustuse koosseisu kohta ning kohtule ei ole teada, kas refinantseeritud kohustus sisaldas endas lisaks põhivõlale ka intresse ja viiviseid ning kui sisaldas, siis millises ulatuses, siis asub kohus seisukohale, et laenuleping nr CL-EEC-21014295 on refinantseeritud kohustust käsitlevate intressi- ja viivisekokkulepete osas tühine. Vastavalt TsÜS § 84 lg 1 tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. TsÜS § 85 kohaselt tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Hageja on 26.06.2025 menetlusdokumendis märkinud, et kokku on kostja teinud laenulepingu nr CL-EEC-21014295 alusel tagasimakseid summas 911,58 eurot. Kohus leiab, et kuna pooltevaheline leping on refinantseeritud kohustuse intressi- ja viivisekokkulepete osas tühine ning lisaks on kohtud eelnevalt tuvastanud, et esialgne võlausaldaja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kõik maksed lugeda tasutuks põhivõla katteks.
12.Nõude aluseks olev tarbijakrediidileping oli sõlmitud tähtajaga kuni 12.10.2026 ning kostjal oli kohustus tasuda igakuiseid osamakseid iga kuu 10. kuupäeval (dtl 11). Hageja selgituste kohaselt tasus kostja viimase lepingujärgse osamakse 11.04.2022 ning hilisemaid osamakseid enam ei tasunud. Hageja esitatud ümberarvestusest nähtuvalt ei olnud kostja lepingu ülesütlemise ajaks (s.o 16.08.2022) kolme järjestikuse osamaksega võlgnevuses ja lepingu ülesütlemine on tühine ning kostja õigus raha kasutamiseks ei ole lõppenud.
13.Kohtule esitatud tõendite (dtl 55 – 56) kohaselt oli väljamakstud laenusummaks 5535,70 eurot (3996,21 + 1539,49). 26.05.2025 esitatud ümberarvestuse kohaselt on kostja teinud tagasimakseid 911,58 euro ulatuses. Hageja selgituste kohaselt on kostjal pärast ümberarvestust kohustus 4624,12 eurot, millest ümberarvestuse esitamise ajaks (s.o seisuga 26.05.2025) oli sissenõutavaks muutunud 3055,60 eurot. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud ka osamaksed, mis tulnuks teha ajavahemikul 11.06.2025 – 12.08.2025, kokku 276,78 euro ulatuses. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kuna kostja pole peale 11.04.2022 laenu tasumiseks ühtki osamakset teinud, siis puudub alus eeldada, et kostja tulevikus makseid vabatahtlikult ja tähtaegselt teeks, mistõttu on ka tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla väljamõistmine põhjendatud. 4 (5)
14.Kohus
mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõla 3332,38 eurot (3055,60 + 276,78). Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla 1291,74 euro ulatuses osamaksetena.
15.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna lepingu sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis ei pea kohus põhjendatuks viivise väljamõistmist lepingujärgses määras 19,90% aastas, vaid leiab, et hagejal on õigus saada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuivõrd hageja ei esitanud kohtule andmeid refinantseeritud kohustuste koosseisu kohta ja refinantseeritud kohustuste (s.o 1539,49 eurot) osas on viivisekokkulepe tühine, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhivõla summalt 3084,63 eurot (4624,12 – 1539,49) alates 27.05.2025 kuni põhivõla tasumiseni ja tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku mitte rohkem kui 3084,63 eurot.
16.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
17.Kuna kohus rahuldas hagi 67,65% ulatuses, siis jäävad menetluskulud vastavas ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1) ja 32,35% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.