Hageja lepinguline esindaja Jekaterina Morozova Kostja Y.C (IK XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 26.03.2024 otsus osas, millega maakohus jättis välja mõistmata põhivõlgnevuse 4624,12 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt alates 08.06.2023 19,90% aastas. Saata asi vaidlustatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-23-8305 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 07.06.2023 Pärnu Maakohtule Y.C (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista tarbijakrediidilepingust tulenev põhivõlgnevus 5272,91 eurot, intressid 360,32 eurot, lepingu haldustasu 10,42 eurot, viivised 848,07 eurot, sissenõudekulud 35 eurot. Samuti taotles hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 5272,91 eurot alates 08.06.2023 kuni põhinõude täitmiseni 19,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hageja taotles jätta ka hageja menetluskulud kostja kanda.
1.1.Hageja nõue tuleneb Bigbank AS ja kostja vahel 11.10.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr CL-EEC-21014295, mille alusel on kostjale väljastatud krediit 5620,00 eurot. Kostja kohustus krediidi tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 10.11.2021 summas 151,93 eurot kuni viimase osamakseni 12.10.2026 summas 151,88 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 19,90% aastas, s.o 0,0553% päevas. Intressi arvestamisel lähtus pank tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevast alates. Lisaks leppisid pooled kokku igakuises lepingu haldustasus 2,50 eurot kuus, lepingu sõlmimise tasu oli 84,30 eurot. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr on 23,99% aastas ja krediidi kogukulu 9115,75 eurot. Hagiavalduse kohaselt tasus kostja osamakseid kuni 11.04.2022, mida Bigbank AS arvestas maksegraafikujärgsete osamaksete katteks. Kostja rikkus lepingutingimusi ning ei tasunud osamakseid alates 10.05.2022 osamaksest. Bigbank AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 16.08.2022, andes kostjale eelnevalt 14-päevase täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks.
1.2.22.08.2022 loovutas Bigbank AS oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Kostja vastuväited
2.Kostja hagile ei vastanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus tegi asjas TsMS § 407 lg 6 järgi tagaseljaotsuse, millega jättis hagi rahuldamata.
3.1.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust VÕS § 402 lg 1 järgi. Võlaõigusseaduse tarbijakrediidi sätete tõlgendamiseks kasutas maakohus Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes ja Euroopa Kohtu praktikat (EKo 05.03.2020, C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK)
3.2.Maakohus andis hagejale 03.10.2023 määrusega võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja kohtunõuet ei täitnud 2
2-23-8305 ning ei esitanud mistahes lisaselgitusi või tõendeid. Asja materjalides ei ole kostja arvelduskonto väljavõtet ega muid tõendeid, mis kinnitaksid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Maakohus leidis, et krediidiandja ei järginud vastustundliku laenamise põhimõtet.
3.3.Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka VÕS § 403 4 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, leidis maakohus, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud.
3.4.Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Et kostja menetluses ei osalenud, ei määranud kohus kindlaks kostja menetluskulusid. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis välja mõistmata põhivõlgnevuse 4624,12 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt alates 08.06.2023 19,90% aastas. Hageja esitas alternatiivnõude, milles palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse uuesti määratud tagasimaksete järgi. Hageja palus teha uue otsuse, millega mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud võlgnevus 1856,22 eurot ja alates 02.05.2024 sissenõutavaks muutuv võlgnevus kokku 2767,90 eurot, kokku 4624,12 eurot. Hageja palus välja mõista viivise tähtajaks tasumata põhivõlgnevuselt 19,90% aastas. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, kuna ei täitnud selgitamiskohustust ega teinud ettepanekut VÕS § 403 lg 7 järgi tagasimaksete uuesti määramiseks. Hageja määras tagasimaksed uuesti põhinõude ulatuses. Lepingu põhitingimuste järgi pidi kostja laenu tagastama 60 osamaksega. Kostjal on tasumata põhivõla jääk 4624,12 eurot (5535,70 – 911,58), millest 1856,22 eurot on apellatsioonkaebuse esitamise seisuga 02.05.2024 sissenõutavaks muutunud ja 2767,90 eurot muutub sissenõutavaks tulevikus. Vastustaja seisukoht
5.Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja saata asi läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
7.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt vaidlustab hageja maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis välja mõistmata põhivõlgnevuse 4624,12 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt alates 08.06.2023 19,90% aastas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja ülejäänud nõuded, st põhivõlgnevus 648,79 eurot, intressid 360,32 eurot, lepingu haldustasu 10,42 eurot, viivised 848,07 eurot, sissenõudekulud 35 eurot.
8.Kolleegium on seisukohal, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kui jättis hagejale selgitamata, et viimane peab esitama nõude uue tervikliku arvestuse.
3
2-23-8305
9.Praegusel juhul tuvastas maakohus õigesti, et laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
10.VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtupraktikas on selgitatud, et krediidiandja peab kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 24).
11.Kohtupraktikas on selgitatud, et kui krediidiandja ei ole kohtule esitatud hagiavalduses välja toonud ega tõendanud, mida ta tegi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmiseks, siis peab kohus talle selgitama, et hagi on muude nõuete kui hagetava laenusumma ja seadusjärgse intressi osas õiguslikult põhjendamatu, ja andma TsMS § 3401 lg 1 järgi talle tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 25). Kolleegiumi hinnangul saab sellest järeldada, et maakohus peab TsMS § 340 1 lg 1 järgi hagejale selgitama ka vajadust esitada sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestus, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud.
12.Siinsel juhul ei ole maakohus hagejale selgitanud, et viimane peab esitama nõude uue tervikliku arvestuse ning koos sellega esile tooma, et ta on krediidi tagasimaksed VÕS § 403 4 lg 7 järgi uuesti määranud. Hagi menetlusse võtmise määruses (dtl 33) selgitas maakohus hagejale üksnes vajadust tuua välja, kuidas laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet VÕS § 4034 järgi. Maakohus jättis aga menetluses selgitamata vajaduse esitada nõude terviklik arvestus juhuks, kui tuvastatakse vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine.
13.Kolleegiumi hinnangul on maakohtu rikkumine oluline ja tingib maakohtu otsuse tühistamise. Kolleegium ei saa rikkumist ise kõrvaldada (TsMS § 656 lg 2), sest TsMS § 657 lg 2 kohaselt tuleb tagaseljaotsuse tühistamise korral saata asi täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule. TsMS § 651 lg 1 järgi on ringkonnakohus siiski ka siin apellatsioonkaebuse piiridega seotud ja saab tagaseljaotsuse tühistada üksnes vaidlustatud ulatuses.
14.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt otsustatakse menetluskulude jaotus asja uuel läbivaatamisel.
(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.