Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

PÕHJENDAV OSA

Kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus TsMS § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud

osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on edutult andnud vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puuduva summa tasumiseks. TF Bank AB (publ) Eesti filiaal ütles laenulepingu erakorraliselt üles 23. jaanuaril 2020. TF Bank AB (publ) Eesti filiaal teatas 23. jaanuaril 2020 kostjale, et loovutab laenulepingust tekkinud nõude hagejale. Hageja võib laenulepingu ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1, § 402 lg 1, § 416 lg 1 ja 3 ning § 195 lg 2 ja 5 alusel nõuda kostjalt laenu 10 500 euro tagastamist. See nõue tuleb rahuldada. Hageja palub mõista laenulepingu alusel kostjalt laenu 10 500 euro tagastamisega viivitamise eest välja viivise alates 24. jaanuarist 2020 kuni 11. novembrini 2020 määras 0,044% päevas, kokku summas 1349 eurot 4 senti. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Riigikohus on leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14. jaanuari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Hagiavalduse kohaselt pidi kostja tasuma laenulepingu alusel intressi 15,90% aastas. Hageja võib laenulepingu ning VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel nõuda kostjalt laenulepingu järgse laenusumma 10 500 euro tagastamisega viivitamise eest viivist alates 24. jaanuarist 2020 kuni

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.