Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

15.30 Kui võlgniku juhatuse liige vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

Nõue E-kaitse Grupp OÜ (registrikood 14278549) vastu 5000 eurot. Võlgnik andis 6.01.2020 sõlmitud laenulepinguga E-kaitse Grupp OÜ-le laenu 6000 eurot intressiga 5 % aastas, E-kaitse Grupp OÜ kohustus laenu tagasi maksma igakuiste maksetega 500 eurot kuus, millele lisandub intress. E-kaitse Grupp OÜ on laenu tagastanud kahel korral, veebruaris ja märtsis 2020. Maksu-ja Tolliameti andmetel on E-kaitse Grupp OÜ-l seisuga 7.12.2020 maksuvõlg 65 456,01 eurot, 2019.aasta majandusaasta aruanne on esitamata, mistõttu ajutise pankrotihalduri hinnangul on laenu tagasisaamine E-kaitse Grupp OÜ-lt vähetõenäoline.

-

Nõue ITVL Estonia OÜ (registrikood 14184239) vastu 1000,08 eurot. Maksu-ja Tolliameti andmetel on ITVL Estonia OÜ-l seisuga 7.12.2020 maksuvõlg 1 666,67 eurot, äriühing on registrisse kantud 12.01.2017, kuid ühtegi majandusaasta aruannet esitanud ei ole, mistõttu ajutise pankrotihalduri hinnangul on laenu tagasisaamine ITVL Estonia OÜ-lt vähetõenäoline.

Kinnistusraamatu teabesüsteemi andmetel ei kuulu võlgniku omandisse kinnisvara. Ehitisregistri elektroonilises andmebaasis registreeritud ehitisi võlgniku nimel ei ole. Maanteeameti 3.12.2020 vastusest pankrotihalduri päringule nähtub, et liiklusregistris on võlgniku nimele registreeritud sõiduauto Nissan Almera, riikliku registrimärgiga xxx, esmane registreerimisaasta 2004. Võlgniku

juhatuse liikme D B selgituse kohaselt sõiduauto praegu ei liigu ja selle turuväärtus on ligikaudu 500 eurot. Muu ajutisele haldurile teadaolev vara võlgnikul puudub. Võlgniku varaks on käesoleval hetkel rahalised vahendid kokku 3 559,02 eurot, sõiduauto turuväärtusega 500 eurot ja vähetõenäoliselt laekuvad nõuded kokku 6 000,08 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 3.12.2020 vastusest nähtub, et võlgniku suhtes käesoleval hetkel menetluses üks täitemenetlus – kohtutäitur Priit Petteri menetluses on täiteasi nr 023/2019/793, sissenõudjaks on A T, nõude summa 1 392,56 eurot. Võlgniku juhatuse liikme selgituse kohaselt on tegemist endise töötaja nõudega Töövaidluskomisjoni otsuse alusel. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul seisuga 03.12.2020 maksuvõlg summas 211 224,63 eurot, maksusummadelt on arvutatud arvestuslik intress 123 358,79 eurot. Võla alguskuupäevaks on 10.02.2017. Võlgnikule on tehtud 18.12.2018 maksuotsus nr 12.2-3/043901-11 summas 170 160,99 eurot (sellest on tasutud erijuhtude tulumaksu nõuet 2 538, 74 eurot), millega suurenes käibemaksu nõue summas 70 831,10 eurot ja erijuhtude tulumaksu nõue summas 96 791,15 eurot. Maksu- ja Tolliameti 04.12.2020 vastuse kohaselt on nõuete aluseks: erijuhtude tulumaks summas 96 791,15 eurot – maksuotsuse alusel; käibemaks summas 90 420,76 eurot – sellest maksuotsuse alusel summas 70 831,10 eurot ja 2018 septembri kuni 2019 jaanuari KMD-de alusel 19 589,66 eurot; kinnipeetud tulumaks summas 5 683,82 eurot – 2018 oktoobri kuni 2019 veebruari TSD-de alusel; kogumispensionimakse summas 209,06 eurot – 2018 oktoobri kuni 2019 veebruari TSD-de alusel; sotsiaalmaks summas 12 525,80 eurot – 2018 oktoobri kuni 2019 veebruari TSD-de alusel; töötuskindlustusmakse summas 594,04 eurot – 2018 oktoobri kuni 2019 veebruari TSD-de alusel; trahv summas 5000 eurot – 5.04.2019 trahviotsuse nr 930017001236/139 alusel. Võlgnik esitas 5.12.2020 võlanimekirja, mille kohaselt on võlgnikul laenukohustus x OÜ (registrikood xxx) ees summas 1000 eurot. Võlgniku käesoleval ajal teadaolevad kohustused moodustavad kokku vähemalt 336 975,98 eurot. Võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgniku teadaolevad võlad moodustavad käesoleva aja seisuga kokku 336 975,98 eurot. Võlgnikul antud hetkeks ajutisele pankrotihaldurile teadaolevaks varaks on rahalised vahendid kokku 3 559,02 eurot, sõiduauto turuväärtusega 500 eurot ja vähetõenäoliselt laekuvad nõuded kokku 6 000,08 eurot, millest ei piisa võlgade tasumiseks. Võlgniku 2019. majandusaasta aruandest nähtub, et võlgniku põhitegevus oli 2019. aastal peatatud, müügitulu moodustas ainult 966 eurot, majandustegevuse tulemuseks oli kahjum 123 100 euro ning omakapital negatiivne: - 396 254 eurot. Ülaltoodust võib järeldada, et võlgnik oli maksejõuetu juba 2019. aasta lõpuks ning pankrotiavalduse oleks pidanud esitama varem. Võlgniku esitatud bilansist seisuga 20.11.2020 nähtub, et seisuga võlgniku omakapital on 430 850,56 eurot. Võlgnikul ei ole vara kohustuste katteks, mille tõttu vajadus täiendava finantsanalüüsi järele puudub. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, puuduvad töötajad ja vahendid tulu teenimiseks. Võlgnikul on hetkel ainult kohustused, puuduvad igasugused väljavaated tegevuse jätkamiseks. Kujunenud olukorras ei näe ajutine haldur võimalust võlgniku majandustegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Võlgniku põhitegevuseks oli turvatöö, v. a avalik korrakaitse. Maksu-ja Tolliamet tegi 17.12.2018 maksuotsuse nr 12.2.-3/043901-11, millega kohustas 1-Print Security OÜ-d tasuma maksusumma 170 160,99 eurot. Maksu- ja Tolliamet kontrollis võlgniku maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil jaanuar – september 2017, kontrolli tulemusel vähendati võlgniku sisendkäibemaksu ja suurendati tulumaksukohustust nii, et maksukohustus muutus kokku 170 160, 99 euro võrra. Võlgnik vaidlustas Maksu-ja Tolliameti 17.12.2018 maksuotsuse nr 12.2.-3/0439013

11, vaidluse all oli see, kas teenust osutati väidetava alltöövõtja Atlant Security OÜ poolt nii, nagu oli kajastatud võlgniku sisendkäibemaksuarvestuses ja raamatupidamisdokumentides.Võlgniku juhatuse liige D B on toonud 1-Print Security OÜ maksejõuetuse põhjusena välja, et Tallinna Ringkonnakohus tegi 29.11.2019 otsuse haldusasjas nr 3-19-132, millega rahuldas Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebuse ja jättis 1-Print Security vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12.07.2019 otsuse haldusasjas nr 3-19-132 muutmata osas, mis puudutab 1Print Security OÜ-le tasumiseks määratud käibemaksu. Võlgniku juhatuse liige märgib, et lisaks maksuvaidlusele kuulutati välja koroonaviirusega seotud pandeemia, mille tulemusel selgus, et puuduvad mistahes võimalused äritegevuse jätkamiseks ning maksuvõlgnevuse maksmiseks. Ajutine haldur nõustub võlgnikuga, et koroonaviirusest tingitud pandeemia mõjutab majandustegvust, kuid leiab, et võlgnik oli maksejõuetu juba 2019. aasta lõpuks, so enne pandeemia väljakuulutamist. Lisaks ebaõnnestunud kohtuvaidlusele võib üheks maksejõuetuse põhjuseks pidada võlgniku juhatuse käitumist, ei esitatud õigeaegselt pankrotiavaldust, loobuti tegutsemast, jäeti tasumata maksud. Olukorras, kus olid tasumata maksud 2018 septembri kuni 2019 jaanuari KMD-de alusel, väljastas võlgnik tagatiseta laenu E-kaitse Grupp OÜ-le, mille tagasinõudmine on problemaatiline, ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole see kooskõlas juhatuse liikme hoolsuskohustuse nõuetekohase täitmisega. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku juhatus ei ole õigeaegselt astunud seadusega ettenähtud samme – ei esitanud pankrotiavaldust vaatamata võimetusele tasuda makse. Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt peab juhatus esitama viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva jooksul kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi Print Security OÜ pankrotimenetluses. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Hinnates ajutise menetluse käigus kogutud tõendeid kogumis, on selge, et võlgnik 1-Print Security OÜ maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, vaid seda saab hinnata püsiva iseloomuga olevaks. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Tulenevalt ülaltoodust palub ajutine haldur välja kuulutada 1-Print Security OÜ pankroti. Ajutine haldur on nõus jätkama pankrotihaldurina. Kohtumääruse põhjenduse Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada 1-Print Security OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Eve Selberg’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgnikul võlgasid vähemalt 336 975,98 eurot, kuid vara järgmiselt: rahalised vahendid kokku 3 559,02 eurot, sõiduauto turuväärtusega 500 eurot ja vähetõenäoliselt laekuvad nõuded kokku 6 000,08 eurot. Eeltoodust ei piisa võlgade tasumiseks. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur

ei leia, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud võlgniku juhatuse liige D B (isikukood: xxx). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1 035 eurot, millele lisandub käibemaks summas 207 eurot, kokku 1 242 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1 035 eurot, millele lisandub käibemaks summas 207 eurot, kokku 1 242 eurot. PankrS § 150 lg 2 järgi, kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.