Määruse tegemise aeg ja koht 18.12.2020, Tallinn Kohtuasja number
2-19-20497
Kohtuasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu võla, viivise ja sissenõudekulu väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.11.2020 tagaseljaotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind
264,12 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Marjana Šestel Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus selle esitajale käesoleva määruse jõustumisel.
2.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele määruse ärakirja kättetoimetamisega.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 20.12.2019 hagi XX (kostja) vastu võla, viivise ja sissenõudekulu väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja liitumislepingu kliendinumbriga 8417897, mille alusel kohustus Elisa Eesti AS pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade (mobiiltelefoni)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja asus Elisa Eesti AS-i teenuseid kasutama ja Elisa Eesti AS esitas kostjale järgmised arved: 01.05.2016–31.05.2016 osutatud teenuste eest 36 eurot tasumise tähtajaga 18.06.2016; 01.06.2016–30.06.2016 osutatud teenuste eest 36,65 eurot tasumise tähtajaga 18.07.2016; 01.08.2016–31.08.2016 osutatud teenuste eest 40,24 eurot tasumise tähtajaga 18.09.2017. Tasu kokku 112,89 eurot on maksmata. Elisa Eesti AS loovutas 01.02.2018 nõuded hagejale. Hageja nõuab kostjalt lisaks põhivõlale ka viivise 97,39 eurot tasumist, mis on arvestatud põhinõudelt määraga 0,07% päevas kuni 16.12.2019. Lisaks nõuab hageja kostjalt sissenõudekulu 25 eurot hüvitamist.
3.Kostjale toimetati hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 21.10.2020. Kostja vastust hagile ei esitanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 09.11.2020 tagaseljaotsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 168,40 eurot ja viivise põhinõude 112,89 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 82,38 eurot. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
5.Maakohus luges hageja esitatud faktilised väited lepingu sõlmimise, teenuse osutamise, tasu suuruse ja sissenõutavaks muutumise aja ning nõude loovutamise kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Maakohus rahuldas hagi põhivõla 112,89 eurot osas täielikult.
6.Viivisenõude osas leidis maakohus, et Elisa Eesti AS ja kostja viivisekokkulepe 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine ja seega kohaldub VÕS § 113 lg 1 teine lause. Maakohus rahuldas viivise tasumise nõude osaliselt, s.o 30,51 euro ulatuses.
7.Hageja avaldatud asjaoludel on tal võimalik VÕS 1132 lg 2 p 1 järgi nõuda sissenõudmiskulude hüvitist maksimaalset 30 eurot liitumislepingu kohta. Hageja taotletud 25 eurot liitumislepingu kohta ei ületa seaduses sätestatud piirmäära. Kohus rahuldas sissenõudmiskulude 25 eurot tasumise nõude. Apellatsioonkaebus
8.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu tagaseljaotsuse osas, milles hageja menetluskulud jäeti kostjalt välja mõistmata, ja palub teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot.
2-19-20497
9.Hageja leiab, et menetluskulud oleks tulnud jagada TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Menetluskulude poolte kanda jätmine on hea usu vastane ja maakohus rikkus kaalutlusõigust.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 21 koosmõjus TsMs § 405 lg-ga 1 ning § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda ja kaebus tagastada TsMS § 638 lg 10 järgi selle esitajale. Sel juhul loetakse, et kaebust ei ole esitatud.
11.Maakohus lahendas vaidluse tagaseljaotsusega. Samas on tsiviilasja hinna järgi tegemist nn lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas võetakse apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seejuures lähtub ringkonnakohus lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks tarbetuid menetluskulusid.
12.Hageja palub apellatsioonkaebuse taotluses kindlaks määrata menetluskulude rahalise suuruse ja mõista kulud kostjalt hageja kasuks välja. Ringkonnakohus mõistab apellatsioonkaebuse sisu arvestades, et hageja vaidlustab menetluskulude jaotust. Maakohus jättis poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi alusel poolte endi kanda põhjendades seda sellega, et hagi rahuldati osaliselt. Menetluskulude rahalist suurust kindlaks maakohus ei määranud. Hageja nõustub, et kulud tuleb jagada viidatud sätte alusel, kui leiab, et kulude jaotus tuleb määrata hagi rahuldamise proportsiooni arvestades.
13.See, millisel TsMS § 163 lg-s 1 nimetatud viisil kohus hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud jaotab, on kohtu diskretsiooniotsus. Kui menetluskulud tuleks jaotada alati hagi rahuldamise proportsiooni arvestades, siis ei oleks hagi osalise rahuldamise korral jäetud kohtule sellist kaalumisõigust. Madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt.
14.Maakohus rahuldas põhinõude täielikult ja viivise nõude osaliselt. Arvestades tsiviilasja hinda 264,12 eurot (põhinõue 112,89 euro, viivis 97,39 eurot, sissenõudekulu 25 eurot, 1-aastane viivis 28,84 eurot) ja hagi rahuldamise ulatust 177,07 eurot (põhinõue 112,89 euro, viivis 30,51 eurot, sissenõudekulu 25 eurot, 1-aastane viivis 9,03 eurot), on hagi rahuldatud 67% ulatuses. TsMS § 163 lg-st 1 ei tulene, millistel asjaoludel on õiglane kulud jätta poolte endi kanda, sh kulude poolte kanda jätmiseks ei pea olema hagi rahuldamise ulatus täpselt pool. Kuna TsMS § 163 lg 1 võimaldab hagi osalise rahuldamise korral kohtul jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohus arvestab siinjuures, et hageja jaoks on käesolev vaidlus tavapärane, samuti ei saanud hagejale sarnaseid kohtuvaidlusi pidades olla üllatuslik, et maakohus viivisenõuet hagis taotletud ulatuses ei rahulda. Seega ei ole maakohtu otsustus jätta menetluskulud poolte endi kanda põhjendamatu ega hea usu vastane.
2-19-20497
15.Ringkonnakohus hindas apellatsioonkaebuse väiteid ja vastas neile lühidalt käesolevas määruses. Kaebust ei saaks ringkonnakohtu arvates sisuliselt rahuldada. Seega ei ole kolleegiumi hinnangul TsMS § 637 lg 21 järgi alust apellatsioonkaebust menetleda. Kuna kaebusel puudub perspektiiv ei tuleks seda menetleda ka TsMS § 637 lg 1 p 6 tõttu.
16.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. Kohus keeldus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ega küsinud kostjalt sellele vastust, mistõttu ei saanud kostjale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata. Hagejal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
17.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.