Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

1) 02.09.2020 teatas xxx, et võlausaldajal puudub seisukoht võlgniku võlgadest vabastamise kohta. 2) 03.09.2020 esitas xxx omapoolse seisukoha, millest nähtuvalt ei nõustu võlausaldaja võlgniku kohustustest vabastamisega. Võlgnik ei ole võlausaldajale väljamakseid teinud. 3) 03.09.2020 esitas xxx omapoolse seisukoha, mille kohaselt ei ole võlgnik võlausaldajale ühtegi väljamakset teinud ja seetõttu ei ole alust vabastada võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 4) 01.10.2020 esitas xxx omapoolse seisukoha, mille kohaselt ei ole võlausaldaja nõus võlgniku vabastamisega pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõude katteks väljamakseid teinud. Kohtu poolt 18.11.2020 teostatud järelepärimiste tulemusena on selgunud, et võlgnik omab arvelduskontosid AS-is xxx (konto lõppjääk seisuga 20.11.2020 on summas 1,02 eurot) ja xxx-is (konto lõppjääk seisuga 24.11.2020 on summas 3,53 eurot). Eesti Töötukassa on esitanud vastuse kohtu järelepärimisele 18.11.2020 ning sellest nähtub, et võlgniku töövõime on hinnatud puuduvaks ja võlgnikule on makstud töövõimetoetust alates 01.06.2019 kuni 04.06.2020 (so kuni pensionieani). Sotsiaalkindlustusameti 24.11.2020 vastusest nähtuvalt on võlgnikule vahemikus 04.2019 – 11.2020 makstud puudega täiskasvanu toetust ning 02.2019 – 11.2020 pensioni. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 19.08.2015, so rohkem kui viis aastat tagasi. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses on vastused esitanud xxx (sisuline seisukoht puudub võlgniku kohustustest vabastamise osas), xxx (ei ole nõus võlgniku kohustustest vabastamisega), xxx (ei ole nõus võlgniku kohustustest vabastamisega) ja xxx (ei ole nõus võlgniku kohustustest vabastamisega). Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnik ei ole menetluse kestel teinud võlausaldajatele väljamakseid, kuid kohtule teadaolevaid andmeid arvestades ei ole tegu süülise rikkumisega ning võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule

võlausaldajate kahjustamisele. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Kohus on tuvastanud, et menetluse ajal on võlgniku peamisteks sissetulekuteks olnud töövõimetoetused ja puudega täiskasvanu toetused ning seaduse kohaselt (PankrS § 173 lg 5) ei pidanud võlgnik kohustusi täitma toetuste arvelt, kuivõrd neile ei saa pöörata sissenõuet. Kohtul ei ole põhjust kahelda, et võlgniku tervislikust seisundist tulenevalt ning temal puuduva töövõime tuvastamise tulemusel ei ole tal võimalik tegeleda tulutoova tegevusega, mille arvelt saaks tasuda võlausaldajate nõudeid. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on võlgniku töövõime Eesti Töötukassa poolt hinnatud puuduvaks ning võlgnikule on makstud töövõimetoetust alates 01.06.2019 kuni 04.06.2020 (so kuni pensionieani). Sotsiaalkindlustusameti vastusest nähtuvalt on võlgnikule vahemikus 04.2019 – 11.2020 makstud puudega täiskasvanu toetust ning 02.2019 – 11.2020 pensioni. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt on kogu menetluse kestel võlgniku sissetulekuks olnud tema tervislikust seisundist tulenevalt sotsiaaltoetused. Seetõttu ei pea kohus võlgnevuste mittetasumist ja tulutoova tegevusega mittetegelemist süüliseks rikkumiseks. Kohus lisab, et xxx 25.03.2019 haigusloost nr xxx 2019 nähtuvalt on võlgnikul diagnoositud xxx ja xxx. Võlgnikul on süvenevad xxx ja igapäevaeluga xxx. Haigusloo kokkuvõtte kohaselt vajab võlgnik abi ja juhendamist kõikides igapäevatoimingutes, sealhulgas on võimalik, et võlgniku xxx on tekkinud juba kuni 4 aastat tagasi. Kohtule teadaolevalt viibib võlgnik käesolevalt xxx. Kohus sedastab, et kuigi võlgnik ei ole alates võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest, so 19.08.2015, teinud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ühtegi makset, ei ole võlgniku tervislikust seisundist tulenevalt tegemist süülise rikkumisega ning kohtu hinnangul on põhjendatud vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Vastavalt PankrS § 172 lg-le 4 vabastab kohus menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Seega tuleb V L vabastada võlgniku usaldusisiku kohustustest. PankrS § 175 lg 8 kohaselt kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 176 lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. PankrS § 177 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi

tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad L I kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.