Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-19-123153 edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest 18.12.2020.a. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21). Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

2-19-123153 Vastavalt parkimistingimuste punktile 4 on operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. Hageja palub kostjalt V Pilt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse summas 357 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus menetleb käesoleva tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405. TsMS § 444 lg-st 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Menetlusosalised ei ole ärakuulamist taotlenud.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt on sõidukile registreerimismärgiga nr xX ajavahemikul 30.11.2016.a kuni 08.05.2017.a vormistatud 7 leppetrahvi Süda tn 1 ja Maakri tn 26 parklates põhjusel, et parkimistasu oli maksmata. Hageja on kostjalt nõudmas järgmiste leppetrahvide tasumist:  Leppetrahv nr 0204003712, aeg 30.11.2016, 40 eurot;  Leppetrahv nr 0031033431, aeg 13.01.2017, 40 eurot;  Leppetrahv nr 0031034208, aeg 16.02.2017, 40 eurot;  Leppetrahv nr 0204005769, aeg 02.03.2017, 40 eurot;  Leppetrahv nr 0031034606, aeg 06.03.2017, 40 eurot;  Leppetrahv nr 0031035432, aeg 03.04.2017, 40 eurot;  Leppetrahv nr 0178007063, aeg 08.05.2017, 40 eurot. Riigikohus on leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 26.01.2017.a lahend asjas nr 3-2-1-82-16, p 22). VÕS § 271 näeb ette, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Antud juhul võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus

2-19-123153 nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused:  poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe);  võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);  võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS § d 103 ja 160);  võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2). Kõigi nende asjaolude tõendamiskoormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel võlausaldajal (antud juhul hagejal; vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 10.05.2017.a lahend asjas nr 3-2-1-36-17, p 13)

VÕS § 16 lg 1 järgi on pakkumus ehk ofert lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 23 lg 1 järgi võivad lepingupoolte kohustused olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka lepingu olemusest ja eesmärgist. Kohus peab esmalt tuvastama, kas kostja on parkimislepingute osapooleks. Nimelt kostja arvates hageja pole tõendanud seda, et väidetavate rikkumiste toimimisel juhtis kostja sõidukit reg. numbriga xX. Kostja märgib, et kõnesolevat sõidukit pole kostja pikaajaliselt juhtinud, kuna kostja sai oma sõiduki tagasi 2019.a märtsikuus. Kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema kostja, on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine hageja kui auto vastutava kasutaja kontrolli all ja kostjal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu on Riigikohus leidnud, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda kostjat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 26.01.2017.a lahend asjas nr 3-2-1-82-16, p 24). Kohus on kõnesolevas küsimuses 05.10.2020.a selgituskirjas juhtinud kostja tähelepanu tõendamiskoormisele. Kohus kostjale selgitanud, et kostjal on võimalus kohtule tõendada, et sõiduk oli hagis märgitud leppetrahvide väljastamise aegadel muu isiku valduses või kostja ei olnud parkimistrahvide saamise ajal sõiduki omanik. Kostja ei ole 19.10.2020.a seisukohas tõendamiskoormise selgitustele reageerinud ega vastupidiseid tõendeid esitanud. Seega loeb kohus kostja parkimislepingute osapooleks.

Pooled vaidlevad ka parkimislepingutele kohalduvate tingimuste osas. Kostja märgib, et hagiavaldusele on lisatud parkimislepingute tingimused, kuid pole teada, mis ajast on vastavad tingimused hageja poolt kehtestatud. VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 35 lg 3 järgi võib tüüptingimus sisalduda lepingudokumendis või olla lepingu eraldi osa. Tüüptingimus võib olla lepingu tingimuseks sõltumata sellest, milline on selle tingimuse ulatus, millisel viisil on tingimus lepingus kajastatud või mis vormis on leping sõlmitud.

2-19-123153 VÕS § 37 lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Hageja on hagiavaldusele lisanud.pdf faili eraparkla parkimistingimuste kohta (lk 69). Kostja on seisukohal, et hageja pole tõendanud kohtule esitatud tüüptingimuste kehtivust. Kuna hageja on esitanud fotod oma parkimistingimuste infotahvlitest, siis on tüüptingimused kohtu hinnangul saanud pooltevahelise lepingu osaks VÕS § 37 lg 1 alusel. Tulenevalt lepingu sõlmimise viisist võis sõidukijuht tüüptingimuste olemasolu eeldada ning ta võis nende sisust teada saada. Riigikohus on märkinud, et määrav ei ole tingimuste sisuga tegelik tutvumine, vaid võimalus nende sisust teada saada ehk võimalus nendega tutvuda (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 23.03.2011.a otsus asjas nr 3-2-1-2-11, p 13). Kohtul puudub antud juhul kahelda, et hagiavaldusele lisatud tüüptingimused ei olnud parkimislepingute sõlmimise ajal kehtivad. Kostja on 19.10.2020.a menetlusdokumendi lisana esitanud parkimistingimuste infotahvlitest tehtud pildid, mille kohaselt ei ole parkimistingimused fotode tegemise hetkel samad, mis hageja on hagi lisana kohtule esitanud. Kohus märgib, et kõnesolevad fotod ning käesoleval ajahetkel kehtivad parkimistingimused ei ole asjassepuutuvad – parkimistingimuste muutumine on selles valdkonnas tavapärane.

Kohus on tuvastanud, et kostjale on sõiduki BMW (registreerimismärgiga xX) parkimise eest tasumata jätmisel vormistatud leppetrahve alljärgnevalt: Leppetrahvi nr 0178007063 asjaoludest ja fotomaterjalist nähtub, et sõiduk BMW (registreerimismärgiga xX) parkis 08.05.2017.a Süda tn 1 (parkimisala P36) parklas. Hageja poolt esitatud tõendist nähtub, et kõnesoleva sõiduki eest olnud kell 15.53 parkimise eest tasutud (dtl 61). Leppetrahvi nr 0031035432 asjaoludest ja fotomaterjalist nähtub, et sõiduk BMW (registreerimismärgiga xX) parkis 03.04.2017.a Süda tn 1 (parkimisala P36) parklas. Hageja poolt esitatud tõendist nähtub, et kõnesoleva sõiduki eest ei ole kell 12.18 parkimise eest tasutud (dtl 57). Leppetrahvi nr 0031034606 asjaoludest ja fotomaterjalist nähtub, et sõiduk BMW (registreerimismärgiga xX) parkis 06.03.2017.a Süda tn 1 (parkimisala P36) parklas. Hageja poolt esitatud tõendist nähtub, et kõnesoleva sõiduki eest ei ole kell 12.52 parkimise eest tasutud (dtl 59). Leppetrahvi nr 0204005769 asjaoludest ja fotomaterjalist nähtub, et sõiduk BMW (registreerimismärgiga xX) parkis 02.03.2017.a Maakri tn 26 (parkimisala P32) parklas. Hageja poolt esitatud tõendist nähtub, et kõnesoleva sõiduki eest ei ole kell 9.59 parkimise eest tasutud (dtl 55). Leppetrahvi nr 0031034208 asjaoludest ja fotomaterjalist nähtub, et sõiduk BMW (registreerimismärgiga xX) parkis 16.02.2017.a Süda tn 1 (parkimisala P36) parklas. Hageja poolt esitatud tõendist nähtub, et kõnesoleva sõiduki eest ei ole kell 11.47 parkimise eest tasutud (dtl 65). Leppetrahvi nr 0031033431 asjaoludest ja fotomaterjalist nähtub, et sõiduk BMW (registreerimismärgiga xX) parkis 13.01.2017.a Süda tn 1 (parkimisala P36) parklas. Hageja poolt esitatud tõendist nähtub, et kõnesoleva sõiduki eest ei ole kell 14.09 parkimise eest tasutud (dtl 63).

2-19-123153 Leppetrahvi nr 0204003712 asjaoludest ja fotomaterjalist nähtub, et sõiduk BMW (registreerimismärgiga xX) parkis 30.11.2016.a Süda tn 1 (parkimisala P36) parklas. Hageja poolt esitatud tõendist nähtub, et kõnesoleva sõiduki eest olnud kell 11.10 parkimise eest tasutud (dtl 52).

Parkimislepingute üldtingimuste p 1 kohaselt väljendab operaator lepingus toodud tingimuste esitamisega pakkumust lepingu sõlmimiseks VÕS § 16 lg 1 järgi. Parkides sõiduki parklasse aktsepteerib sõidukijuht operaatori poolt esitatud tingimusi ja leping loetakse sõlmituks VÕS § 20 lg 1 järgi/alusel. Lepingu p 5 kohaselt on sõidukijuht on kohustatud operaatori parkimiskoha kasutamisel omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimisluba. Hageja esitas fotod Süda tn 1 ja Maakri tn 26 parklatest, milliste sissesõitude juures on suured viited sellele, et tegu on eraparklaga. Sissesõidutee juurde paigaldatud liiklusmärkidel on viited parkimistsooni numbritele. Seega on kohtu hinnangul hageja tõendanud, et parklasse sissesõitmisel ja sinna parkimisel sõlmis sõidukijuht hagejaga üürilepingu tingimustele vastava lepingu, mille alusel lubas hageja sõidukijuhil kasutada parkimiskohta ning viimane kohustus omakorda sellise kasutamise eest tasuma. Kohus on eelpool tuvastanud, et kostja ei ole leppetrahvides nr 0204003712, 0031033431, 0031034208, 0204005769, 0031034606, 0031035432 ja 0178007063 märgitud aegadel parkimiskoha eest tasunud. Seega on kostja parkimislepinguid rikkunud ning hagejal on õigus nõuda leppetrahvi vastavalt parkimislepingutele kohalduvate üldtingimuste p-le 8, s.o lepingu rikkumise korral kohustub sõidukijuht tasuma operaatorile leppetrahvi 57 eurot.

2-19-123153 tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Kohus on 05.10.2020.a kirjas hagejale selgitanud tõendamiskoormist. Kohus viitas oma selgituskirjas Riigikohtu seisukohale - selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viis. Riigikohus on ühtlasi leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 05.06.2019.a lahend asjas nr 2-17-117146, p 12). Käeolevas asjas on hageja parkimistingimuste rikkumise ja leppetrahvi esitamise tõendina esitanud fotod sõiduautost BMW (registrimärgiga xX), mis on parkimas Süda tn 1 ja Maakri tn 26 parklates. Kohus on juhtinud hageja tähelepanu sellele, et üheltki fotolt ei nähtu hagejapoolse teatise jätmist sõiduauto kojameeste vahele. Hageja ei ole kohtu kirjale vastanud ega leppetrahvikviitungite kojameeste vahele panemist paraku täiendavalt tõendanud. Hageja selgitus, et leppetrahvikviitungid prinditakse printerist pärast fotode tegemist ja trahvi vormistamist, ei ole tahteavalduse edastamise (s.o leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele) tõendamiseks antud juhul piisav.

2-19-123153 Kuna kohus jättis hagi leppetrahvi osas rahuldamata, siis peab kohus vajalikuks lahendada kostja taotlust leppetrahvi vähendamiseks.

Lisaks ei kuulu kohtu hinnangul rahuldamisele ka hageja kõrvalnõuded. Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulu 10 eurot ühe leppetrahvi kohta (s.o kokku 70 eurot) ja Maanteeametile tasutud riigilõiv 1 euro leppetrahvi kohta, kokku 7 eurot. Hagiavaldusest ega selle täpsustusest ei tulene seda, millisel õiguslikul alusel nõuab hageja 10 euro suurust menetluskulu. Hagile lisatud tüüptingimused sellist tingimust ette ei näe. Kohus 05.10.2020.a selgituskirjas teinud hagejale ettepaneku selgitada menetluskulu nõue õiguslikku alust ning tõendada sellise kahju tekkimist. Lisaks tuli hagejal kohtule tõendada, et hageja on Maanteeametile tehtud päringute näol saanud kahju riigilõivu tasumise tõttu. Pelgalt riigilõivu tasumise kohustuse olemasolu ei ole piisavaks tõendiks hagejale tekkinud kahju tõendamiseks. Hageja ei ole kohtu kirjale reageerinud ega esitanud kohtule seisukohti, põhjendusi ega tõendeid, et hagejal oleks leppetrahvi menetlemisel menetluskulu summas 70 eurot ja riigilõivu tasumisega seonduvad kulud summas 7 eurot tekkinud. Kohus jätab hagi ka eeltoodud nõuete osas rahuldamata.

Käesolevas jaos määrab kohus kindlaks tsiviilasja menetluskulude jaotuse ning nende hüvitamise ulatuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata, siis jäävad kostja menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

2-19-123153 Käesoleva tsiviilasja mahtu (sh läbitöötamist vajanud hagi ja selle lisad) ja keerukust arvestades on kohus seisukohal, et kostja õigusabikulud on menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses põhjendatud ja mõistlikud. Kohtu hinnangul ei saa teha etteheiteid ka kostjale osutatud õigusabiteenuse tunnihinnale, s.o 100 eurot (käibemaksuta). Seega on kostja õigusabikulud 180 euro ulatuses põhjendatud ning tuleb hagejalt välja mõista. Kohus märgib kostja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.