2-20-3688/11 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus - lahend.ee

Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte 13.03.2020. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust lepingule. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt ja selles osas teha otsuse TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendava osata. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata ning kohus põhjendab tagaseljaotsuses hagi osalist rahuldamata jätmist. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.08.2018. a osaühingu osa müügilepingu, mille alusel hageja kohustus kostjale üle andma O. V. osa (100% osakapitalist), nimiväärtusega 10 500 eurot, ja kostja kohustus tasuma osaühingu osa ostuhinna summas 56 000 eurot järelmaksuga kestvusega 9 aastat ja 4 kuud igakuiste järelmaksetena selliselt, et järelmaksed tasutakse iga kuu 25. kuupäevaks ja ühe järelmakse suurus on 500 eurot. Kostja rikkus lepingut ega teinud ühtegi makset, mistõttu ütles hageja 25.01.2020. a lepingu üles. Hageja nõuab hagis kostjalt müügilepingu järgi tasumata põhivõlga summas 56 000 eurot, kahjuhüvitist (kohtumenetlusele eelnenud õigusabikulud) summas 248,40 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 6502,93 eurot ja edasiulatuvalt viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja põhinõue ja kahjuhüvitise nõue on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 56 000 eurot ja kahjuhüvitise summas 248,40 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud üksnes osaliselt. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ning hindab tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Hageja taotleb hagiavalduses , et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja viivised perioodi 26.09.2018 kuni 08.03.2020. a eest summas 6502,93 eurot. Hagiavalduse p-s 2.8. on hageja esitanud ka vastava viivisearvestuse. Sama punkti neljanda lause kohaselt nõuab hageja kostjalt viivist alates lepingu ülesütlemisest ehk alates 25.01.2020. a. Ka hagiavalduse p-s 2.5. väidab hageja, et lepingus kokkulepitud ostuhind muutus tervikuna sissenõutavaks

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise hagiavalduse esitamise seisuga summas 991,30 eurot. Hagiavalduse seisuga arvestatud viivisenõue summas 5511,63 (6502,93 991,30) eurot ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata. Lisaks arvestab kohus viivist põhivõlalt 56 000 eurolt hagiavalduse esitamisele järgnevast päevas 09.03.2020. a kuni kohtuotsuse tegemise päevani 17.12.2020. a summas 3476,28 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise kohtuotsuse tegemise päeva seisuga summas 4467,58 (991,30 + 3476,28) eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hageja nõude 92% ulatuses, seega tuleb menetluskulud 92% ulatuses jätta kostja kanda ja 8% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku summas 1731,40 eurot, sh kohtueelne nõue 248,40 eurot, 1000 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 483 eurot hagiavalduse esitamisega seotud lepingulise esindaja kulud. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 1000 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda tasutud riigilõivu summas 1000 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat on menetluses esindanud Themis Õigusbüroo OÜ jurist Liina Karlson. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal esindustoiminguteks 3,5 tundi. Hageja esindaja taotleb õigusabi eest tasu hinnaga 138 eurot (sh käibemaks) ühe tunni eest, kokku 3,5 tunni eest tasu summas 483 eurot. Arvestades asjaolusid hindab kohus, et põhjendatud on nii õigusabi eest taotletav tasumäär kui ka ajakulu. Seega loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga summas 483 eurot.